Blogiarhiiv

esmaspäev, 25. juuli 2011

TARTU LÕUNATURG

Imeliselt mõnus koht oli Lõunakeskuses taluturg. Loodan väga, et neil hästi läheb! Ja just midagi sarnast peaks olema ka üle kogu Eesti. Praegugi uudistes näitas turgusid. Tallinnas, Punasel tänaval suudetud teha suur turg ja mujalgi. Kuidas siis ei suudeta maainimese juurde midagi väikestki teha?

Mulle see kauplus igatahes meeldis. Väga!

Mis huvitab ostjat kõige rohkem? Millest puudust tuntakse? Mis võiks olla teisiti?







Ka siia poodi toob mõnigi inimene oma aia ülejäägid. Kasvõi natukene. Nii peaks ka teeäärsetes müügikohtades olema ju võimalik?
Ja kindlasti võiks ka selles talupoes olla müügil veelgi suurem valik talutooteid, värskest ja suitsutatud kalast kuni puidust käsitööni, taimeteedest vürtsikate marja-grillkasteteni, Mustjala Mustard`ist Keraamikakoja savinõudeni.

Paha ei teeks ka naturaalsete mahlade ja mahlajookide klaasikaupa ostmise võimalus. Eriti palaval ajal.

Hea koht on äärmiselt oluline, erinevad turud tavaliselt üksteist ei sega. Nii oleks ka vaksaliturul kindel ostjaskond + pidev reisijatevool. Selliste turgude vähesus astal 2011 näitab vaid ametkondade ja omavalitsuste nõrkust. Teede mustkatte alla viimise või puhastusseadmete rajamise kõrval on antud valdkond jäänud unarusse. See aga üks põhjusi, miks maal elu-olu halveneb ning süüdistada vaid teisi (asjaolusid) poleks õiglane. Probleemiga tegelemise asemel aga kirjutatakse projekte, tehakse programme, millede reaalne tagajärg kipub olema hädisevõitu.

Äärmiselt pettunud olen ma Kodukandi tegevuses ja suhtumises. Õigemini tegevusetuses. Lihtsalt ei huvita neid Ühispeatuste ega külaturgude/teeäärsete müügikohtade teemad. Ometi, kas pole sellised asjad maainimestele just olulised?

President Ilves rõhutab kodanikuühiskonna tähtsust. Kuid kas sellise kodanikuühiskonna, kus ühendused või seltsid on justkui loodud sellepärast, et kodanikuühiskond peab olema? Või selleks, et tegutseda?
Siiani olen saatnud mõnelegi poole ka müügikohtade märgi teema, vastuseid praktiliselt pole.


Ka selle strateegia mitmele tegijale olen saatnud kirja. Praktiliselt null... Paistab et ka Põllumajandusministeeriumi tegevus pealiskaudne. Või ainult tundub nii? Ehk asjad vaid venivad nagu tavaliselt? Nii aastat paar või paarkümmend? Kas siis Eestitki (maarahvast) enam on?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar