ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

kolmapäev, 27. juuli 2011

ÜHISPEATUSED 19 - TEEÄÄRSED MÜÜGIKOHAD





VAU!!!!!!!!!!!

http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1007049

Küll on tore, kui keegi muretseb ja õpetab!!!! Selle teksti, mis sisuliselt õige ja äärmiselt vajalik, tooks lausa välja.

Teeäärse kauplemiskoha vale valik võib põhjustada liiklusõnnetuse

26.07.2011

Kätte on jõudnud suviste aiasaaduste valmimise aeg ning maanteede äärde on end sisse seadnud kartulite, herneste ja muu säärasega kauplejad. Esmapilgul näib teeäärne müügitegevus ohutu, tegelikult aga võib vale kohavalik põhjustada tõsise liiklusõnnetuse.
Müügipunktid, kust saab soetada eestimaist kaupa, on maanteedele sõitjate seas hinnas, peatujaid on palju. Mida suurema liiklussageduse ja -kiirusega tee, seda ohtlikum taoline teeäärne kaubandus aga on. Kui juht otsustab peatuda, võib ta oma manöövriga tekitada liiklusohtliku olukorra või põhjustada õnnetuse. Seda eriti siis, kui peatumisplaan tekib äkki, vahetult müügipunkti ees, ja sellele järgneb kiire manööver.
Selleks, et järelevalveametnik ei peaks müügitegevust lõpetama, peab müüjal olema kauplemisluba kohalikult omavalitsuselt ning nõusolek maanteeametilt, kui müügiplats on riigitee ääres. Nõusoleku annab maanteeamet siis, kui kõnealune paik on kauplemiseks sobiv – kui sinna müügipunkti paigaldamine ja selle juures peatumine ei ole liiklusohtlik.
Lisaks teeäärsele müügitegevusele tuleb tee omanikult, olgu selleks siis kohalik omavalitsus või maanteeamet, küsida luba teekaitsevööndisse aia rajamiseks, hoonete ehitamiseks ning puude ja põõsaste istutamiseks. Teekaitsevöönd on maa-ala, mis on riigiteele lähemal kui 50 meetrit ja kohaliku tähtsusega teele mõnikümmend meetrit. Ka see nõue tuleneb eeskätt soovist tagada liiklusohutus meie teedel – et vaatevälja ei varjaks kellegi hekk või kuurinurk.
Täpsemat infot  nende nõuete kohta saab küsida maanteeameti lõuna regiooni üldnumbrilt 740 8100.
i
MATI VAINO, maanteeameti lõuna regiooni järelevalve osakonna juhataja



Kui ma ammusel ajal saatsin kirjad mitmele inimesele Maanteeameti Lõuna Regiooni, siis sealt ei tulnud ühtegi vastust!!! Just ühispeatuste teemal! Kuidas meil on nii, et väga palju räägitakse-kirjutatakse õigeid asju, aga midagi tehtud ei saa? Mis segab siis tasapisi neid teeäärseid müügikohti välja ehitamast? Raha? Ei, see pole kaugeltki õige ega peamine põhjus!
Siin vähemalt spetsialist ütleb välja, et praegused müügikohad on ohtlikud. Kui vaadata paljusid tühje vastuseid ametnikelt või samal teemal vastamatajätmist, siis miks pagan on vaja sõnu peale lugeda? Kas Lõuna-Eesti inimene peaks oma kotitäie hernestega igaks juhuks sõitma Tallinna või Helsingi turule?

Siin siis vastus Saku-Männiku tee kohta.
Tegemist on Männiku tee teekatte rekonstrueerimisega ning kergliiklustee
ehitamisega, mitte uue tee ehitusega. Seega täiendavalt teenindavat
infrastuktuuri ei rajata. Parklad on linna Männikul, Männiku rdt jaamas,
Sakus, parklaks jäävad ka likvideeritavad mahasõidud ja ülesõidukohad.
Kuna karjääridest lahutab maanteed raudtee, siis tuleb rajada ka
ülekäigukohad, mis suurendab liiklusohtu raudteel.  Liiklusohutuse
tõstmiseks vähendab  Edelaraudtee ülesõidukohtade arvu. (jääb üks
ülesõit).  Parklad saab kavandada Männiku järvistusse läbi
planeeringuprotsessi järvistu kujundamisel puhkealaks. Saku
Vallavolikogu poolt menetletavas  arengukavas on üheks mõtteks ka
Männiku järvistu teemaplaneeringu koostamine lähima nelja aasta
jooksul.
Siin on tegemist tegelikult ülikeerulise küsimusega. Kui inimesed ületavad raudteed selleks mitte ettenähtud kohas, kas see suurendab või vähendab liiklusohtu raudteel? Kas autode parkimine järvede kaldail on lubatud?


Kas inimeste töllerdamine raudteel selleks mitte ettenähtud kohas kestab veel neli aastat või ka peale planeeringu valmimist, mida, võimalik et üldse ei rakendata kunagi?


Kas jalgrattatee ehitamine pole mõeldud ka tervisesportlasi silmas pidades? Piisavalt on inimesi, kes tulevad autoga kaugemalt, et saaks tervisesporti teha. Kuhu nemad oma autod jätavad?


Muuseas, rongipeatuse parkla üldjuhul peaks olema  "pargi ja sõida" süsteemi jaoks!?

Kas ametnikel oleks raske kohapeal käia ja natukenegi oludega tutvuda?

Aga lähme taas lõunasse.


Küll tahaks hr Mati Vaino`lt ühte asjalikku kommentaari selle pildi kohta!
1. Kas bussi peatumine väiksel lapikesel pole liiklusohtlik?
2. Kus peaks parkima autoga bussipeatusesse tulnud inimene?
3. Mil moel lubab Maanteeameti Lõuna Regioon sellise bussitasku ehitamist?
4. Kuhu peaks parkima auto inimene, kes sooviks nautida kaunist vaadet?
5. Või peatuda telefoniga rääkimiseks? Või puhkepausi tegemiseks? 

Korraga tegemisel oleks see odavam ka maksumaksjale ja riigile. Muidu peaks ju maksma uuele tegijale taas kopsakat raha kasumi saamiseks, rääkimata eraldi projekteerimisest jms.
Veel odavam on muidugi mitte midagi teha...




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar