Blogiarhiiv

Neljapäev, 28. oktoober 2021

Tartu bussijaam, Edela viimane rong ja Raasiku avarii. Aprill 2014.

 

Tuesday, April 8, 2014

Kas Tartu on ikka heade mõtete linn?




Ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et Tartus ka tulevikus ei saa rongidelt bussidele ümber istuda.


Kas oluline on arendaja või reisija?


http://tartu.postimees.ee/2753704/bussijaama-mahtumine-nouab-veel-uurimist




Pole leidnud ühtki tõsist viidet selle kohta, et riigis tõesti kaalutakse ka tuleviku jaoks olulisemaid variante. Busside toomisest raudteejaama rääkimata.


Eelkõige huvitab, mis ja kuidas segab bussiJAAMA tegemist vaksali juurde kaubateede asemele!?
Teoorias tundub mulle, et bussiliikluse saaks lahendada teisiti.

Igasugune ümberistumine, nii bussidelt rongidele, vastupidi kui ka omavahel saaks teha ühises jaamas.
Kas aga on mõeldav ja võimalik, et näiteks Tallinna, Viljandi, Elva , Põlva jt suundade bussid alustaksid sõitu kesklinnast või lausa Annelinnast, läbiks Vaksali (nimetame siis nii seda ühist peatust)? Mustvee, Luunja, Jõgeva jt suunad alustaks aga Vaksalist ja teeksid peatused ka kesklinnas?

Tartlaste jaoks tähendaks see mitmetes piirkondades istuda otse kaugbussidele, jättes linnaliinil sõitmise vahele. Või on siin mingeid asjaolusid, mida ma ei näe?
Kesklinna peatused peaksidki olema ühes kontsentreeritud piirkonnas erinevates kohtades (võimalikult üksteise lähedal) just suundade järgi sobivalt. ja soovitavalt nii, et ühest vajadusel teise minek ei oleks liiga suure vahemaaga. Kuigi ümberistumisteks jääks eelkõige Vaksal.
Vabandust, aga praegune möll asja juures tundub olema busside ja inimeste vägisi surumine maa alla, mis juba ehituslikult väga kallis, rääkimata õhu puhtusest jm probleemidest. On põhjuseks ärimeeste lobitöö? Peatuste jäämine kesklinna ei tohiks ju mingilgi moel halvim variant olla!?

Rongiliikluse tihenemine peaks tähendama kahe erineva ühistranspordiliigi paremat kasutamist ja suuremat tulu! Mis peabki olema eesmärk, sest just see kasvatab reisijate arvu ja ühistranspordi populaarsust!

Lisaks on just praegu võimalik selliste ühildamiste jaoks kasutada ka eurorahasid vastavast fondist.



Arvamusi artikli juurest




Kui omal ajal bussijaama krunti peenraha eest erastati, siis oli üheks tingimuseks normaalse bussijaama ehitamine samale krundile. Nüüd selgub, et bussijaam ei mahu enam tolle hiigelsuure krundi servalegi ära, sest see on "arendaja huvidega" vastuolus. Kuidas on linna ja selle kodanike huvidega? Kas linn tõesti kavatseb aktsepteerida bussijaama järk-järgulist väljasöömist Tasku krundilt? Ehitatakse kasutuskõlbmatu maa-alune jaam, selleks et bussiettevõtted ja reisijad ise hakkaksid nõudma bussijaama kolimist mujale. Tartu linn ikka ja jälle Selili?






Bussijaam jäägu ikka praegusele kohale!


Maaomanik teadis enne ostmist, et tema krundile on ette nähtud bussijaam. Ärgu üritagu nüüd kõrvale hiilida, et enda taskutesse rohkem raha toppida!
Kui lubasid, et bussijaam jääb sinna, siis leia lahendus ja ära murra oma sõna!


Lisaks on praegune asukoht kõige parem. Inimesed saavad kiiresti linnaliiniga teistesse linnaosadesse ja vastupidi- pea igast linnaosast tuleb vähemalt üks buss otse kesklinna. Lisaks, kui bussini on veel mitu tundi aega, saab vahepeal minna kinno, kohvikusse või jõe äärde jalutama. Palju pakutud Vaksali kasuks räägib vaid rongijaam. Kuid mida teeb inimene siis, kui tal on bussini 2h aega, väljas sajab vihma ja leib ununes ostmata? Läheb läbi paduka oma kottidega pika maa poodi ja jääb haigeks?


Paljud ootavad bussi väljas olles. Kui ehitada mingisugunegi katus bussijaama kohale, siis ei haju heitgaasid enam nii kiiresti, kuna välja saamine võtab aega. Ükski bussile mineja ei pääse praegusest kordades suurema koguse sisse hingamisest. Olete käinud nt Tallinnas mõnes taolises bussipeatuses? Kuidas õhk tundub? Küll on hea ja tervislik neid heitgaase sisse hingata! Loodan, et paha ei hakka.




 Jaam vaksalisse10 tundi tagasi


Mis kuradi jama sa oma maa-aluse jaamaga ajad?Keegi pole seda kunagi maa alla planeerinud?!Olemasolevaga võrreldes keeratakse ooteala ja jaam Tasku poole.Nagu projekteerija väitis prooviti mitukümmend varianti ja pakutu osutus parimaks.See jauramine omaette jaamahoone asjus tuleks koheselt lõpetada.sest uus variant pakub sellest palju enam.Saab teha veel vajalikud sisseostud,kulutada liigset aega korrastatud keskonnas,einetada vaadata näitusi,või kuulata kontserte.Miks te seda kõike kardate?!Kui soovid omaette olla on sellekski võimalus.Kõik see on arukale ilmselge,kuid on osa nn heategijatest,kes soovivad jaama mujale ja seetõttu jauravad ja jauravad detailide üle ja pidurdavad arengut ja lükkavad bussijaama vaksalisse,mida tuleb ka tõsiselt kaaluda,sest sealgi on oma plussid.Ükski rongisõitja pole jätnud seda transpordiliiki kasutamata Tartu vaksali asukoha pärast ja see on ülitugev argument nendel oponentidel kes täna kaeblevad bussijaama uue planeeringu pärast,kuid kelle tegelik soov on see vaksalisse üle viia.




Tuhlasin natuke.
Kas Ranniku siis ei näe erinevust Vaksali tänava ja likvideeritavate kaubateede osas? Ja kes on tema arvates mõelnud kellegi krunte jaama asukohaks? Ikka kaubajaamast on jutt! Muid haruteid jätkub seal küllaga.
Arendajast ma muidugi ei räägigi, neid huvitab raha, mitte inimene.




http://tartu.postimees.ee/1103910/asjatundjate-arvates-teeks-bussijaama-kolimine-tartule-kahju






Tema sõnul tuleb liiklusspetsialistide analüüsidest välja, et vaksali juurde bussijaam oma vajadustega ikkagi ei mahuks. Iseasi, kui bussijaam viia teisele poole raudteed, aga sealgi on krundid praegu täis.




No siis tõstke küsimus üles, millal lubatud kaubarongide äraviimine toimub!? Veel kord, keegi pole soovinudki viia bussijaama mingile tillukesele krundile majade vahel


http://documents.pageflip-flap.com/oBgyBR1yeN699jHg9jUq#p=33


Pange tähele, raudteejaamas küsitletute arv oli väiksem 150/353. Ometi sealsetest vastajatest üle poole toetasid bussijaama toomist raudteejaama. Kui vastajaid olnuks võrdselt, olnuks ka üldine pooldajate protsent suurem!
Nii saadigi tulemuseks 63 raudteejaama "kahjuks". Järelikult on küsitluse tulemus küllaltki subjektiivne, et mitte öelda: Tõele mitte vastav!
Ka see, et läbisõitjatest rohkem läbivad bussijaama, tuleneb suurest läbivate bussiliinide arvust. Uue sõiduplaaniga läbivad ka raudteejaama rohkem reisijaid, juunist veel rohkem ja korraliku sõiduplaaniga veelgi...
Ning kõige rohkem toetasid ühendamist väljaspool linna ja maakonda elavad inimesed. Pole ka ime. Ometi oleks ümberistumine kasulik ka maakonna elanikele. Tartlaste huvid aga ei kannata, kuna kesklinna jääksid peatused alles!


Huvitav, et ka 43 % ütlesid, et mugavus oleks suurem kui oleks ühispeatus.


Igatahes võib nüüd julgelt järeldada, et jaamad peaks asuma koos. Ja see oleneb just ametnike tarkusest, mitte ükskõiksusest ja/või soovist tulla vastu ärimeestele/arendajatele.




Seda enam, et rongilliklus muutubki juba normaalsemaks. Saab teha veel normaalsemaks. Ning austatud ametnikud ei tohiks unustada, et rongid liiguvad ka edasi Põlva ja Valga suunal, kunagi ehk normaalselt ka Riiga ja kaugemale!


http://tartu.postimees.ee/472178/vambola-paavo-raudteejaam-ja-bussijaam-voiksid-kokku-saada


http://tartu.postimees.ee/1103912/bussijaama-kolimise-idee-ei-leidnud-kusitluses-toetust


Kõige enam minnakse bussijaamast kesklinna (43%), Annelinna (14%) ja Maarjamõisa (7%). Enim mainitud siht on ostlemine, vabaajakäigud või töö.






7 pooltväidet


Vastanutest 37 protsenti nõustus, et rongi- ja bussijaama ühendamine oleks hea. Põhjendusena toodi järgmisi väiteid:


1. Bussijaam tooks elu rongijaama piirkonda.


2. Kui bussi- ja rongijaam oleks ühes kohas, siis oleks mugavam ümber istuda ning edasi sõita.


3. Rongide kasutamine suureneks.


4. Mugav, aga rongid peaksid siis sagedamini liikuma.


5. Bussi- ja rongijaam võivad olla koos, aga mitte kaugel kesklinnast.


6. Hea võimalus mugavamaks ümberistumiseks.


7. Rongijaama juures võiks asuda ka turg ja kaubanduskeskused.


10 vastuväidet


Vastanutest 63 protsenti ei poolda bussi- ja rongijaama viimist praegusesse rongijaama asukohta. Põhjendusena toodi järgmisi väiteid:


  1. Praegune rongijaam asub kesklinnast liiga kaugel, kuigi iseenesest võiks bussijaam rongijaamale lähemal olla küll.


  2. Bussijaama praegune asukoht on väga hea.


  3. Kasutan bussi ja seega rongijaama asukoht ei ole tähtis.


  4. Bussijaam peab olema kesklinnas, mitte äärelinnas.


  5. Bussijaam on praegu kodule lähedal ja jõuan sealt kiiremini koju kui rongijaamast.


  6. Maainimesele on bussijaam mugavam, sest turg ja kaubanduskeskused asuvad bussijaama juures.


  7. Rongijaam asub kaugel.


  8. Teatud linnaosadest (nt Kar­lova, Annelinn) on keeruline rongijaama saada.


  9. Praegu ei ole rongi- ja bussijaama vahemaa liiga pikk, neid ei peaks ühendama.


10. Ronge on liiga vähe ja graafikud on hõredad, seega ei ole rongijaamal eriti palju kasutust.




Süvenege hoolega pooldajate-vastaste vastustesse ja näete, et tegelikult poleks minu poolt pakutud lahendus sugugi kellelegi vastuvõetamatu. Rääkimata tulevikus ilmnevatest kasulikest asjaoludest.


Aga ma ei näe, et oleks küsitud, kas soovitakse kaugbussiga KA PEALE RONGIJAAMA sõita Annelinna ja kesklinna?


Rongid sõidavad tihemini! hõreda liikluse argument langeb ära.


Ja vastu on rohkem need, kes praegu rongiga ei sõida, et ehk mõtlevad vaid iseendile!? Aga kui elukoht muutub vms? 


Küsitlused on head, aga ametnik peab nägema laiemat pilti!


Tore on muidugi, et ka vastajad näevad seda pilti ja päris paljud mõistavad, et sinnagi võimalik teha kaubanduskeskus või turg. Järelikult on ka nägijaid.
Ja ei maksa unustada, et ühiselt on lihtsam ja odavam tagada ka paremat infot jne.

6 comments:

  1. Tegelikult on see tartlastele esialgu harjumatu, kui ühel ilusal päeval asuvad raudteejaam ja bussijaam ühes koos. Praegu on sellele arusaamatult palju vastaseid. Kas on õige mõte hoida/ehitada bussijaama ärikvartalis? Minu arvates võiks ärikvartalis olla bürood, hotellid, kaubakeskus jne. Ühendus ärikvartaliga olgu korraldatud ühistranspordiga. Aru saaks ehk veel, kui bussijaama juures oleks Tartu sadam, kus oleks ka regulaarne reisilaevaühendus mitmete teiste sadamatega, seega puudub otsene vajadus jätta bussijaam praegusesse asukohta. Praeguses Tartu raudteejaamas ja -hoones on piisavalt ruumi heaks reisiterminaliks. Ühendus erinevate linnaosade ja reisiterminaliga tuleb korraldada Tartu linnabussiliinidega. Liinivõrgu ümberkorraldamine ie tohiks olla raketiteadus. Ühistransport peaks olema inimesetele, mitte vastupidi. Ühine terminal bussidele ja rongidele on oluliselt kasulikum kogu piirkonnale juba lähitulevikus. Kõige suurem takistaja hetkel selle sündimisele on lihtsalt harjumus.

    Reply
  2. Minu meelest on küll õige mõte hoida bussijaama ärikvartalis - et kesklinna saabujatel poleks vajadust hakata veel bussilt ühistranspordile ümber istuda.
    Tallinnas on 4 bussijaama:
    kaugliinide bussijaam Odra tänavas
    Harjumaa bussijaam Balti jaamas
    Tallinna bussijaam Viru keskuse keldris
    väikebusside bussijaam Teatri väljakul.
    Kas Tartus tuleks ka arendada bussijaama raudteejaamas? Ja siis kummale poole raudteed?

    Reply
  3. Tänud!

    Minu arust ka asi kinni harjumustes.

    Tartus peaks suurem osa bussijaamast asetsema kaubateede asemel. Kindlasti annab ka kaaluda variante, et osa busse väljuvad ühelt, osad teiselt poolt raudteed. Et näiteks mitte sõita raudtee alt läbi jne. Kombineerida võimalik erinevaid variante.

    Reply
  4. Ning veel kord - loomulikult sõidaks bussid ka kesklinna, olen seda alati kirjutanud. Aga ega ärikvartalis pole vaja bussiJAAMA, vaid lihtsalt peatust.

    Reply
  5. Kas probleem on raudteest läbi sõitmine, või sealt käimine?

    Tartus teatavasti saab nüüd mõnda aega Emajõest rohkem üle kui raudteest. Emajõel on Kroonuaia, Vabaduse, Võidu, Anne - 4 silda, pluss 2 jalakäijaile (Kaarsild ja Soola sild). Raudteel on Riia tänav ja vist Variku viadukt... kõik teised on ühetasandilised ja seega käivad kinni. Näituse, Tuglase, Tähtvere... kõik samatasandilised.

    Raudteejaamast kesklinna poole on küll väljak ja park. Aga sinna viivad tänavad ei ole jalakäijate ja linnaliikluse elusooned. Inimesed pole harjunud sealt käima ja sõitma.
    Minu soovitus? Kui midagi Maarjamõisa poole teha siis parkimismaju. Kes Tartus autoga sõidavad võivad Riia tänava kaudu sinna keerata, auto parkida - ja siis jalakäijate silla kaudu nagu I Vabariigi ajal või tunnelist tagasi teisele jaama poolele. Aga kes tulevad jala või rattaga peaks ikka kesklinna poolt bussile saama - kui nad peavad läbi või ümbert minema, siis nad ei viitsi.

    Reply
  6. Tänud!

    Parkimiskohad muidugui hea mõte. samas võivad need olla ka teisel pool, kui seal (kaubateede asemel) on ka kaubanduskeskused vm. Ja bussilt tulemine ehk "Pargi ja Sõida" või "Suudle ja Sõida". Teema aruteludeks ja võimalusteks väga lai.

    Eks liikumissuunad jm olene sellest, kas Riia mnt viadukti alt läbiminek liiga aeganõudev ja keeruline (tipptundidel), kas on piisavalt Vaksalihoone juures ruumi Võru, Põlva, Mustvee jne suundade busside jaoks jne jne.
    Samas on alati võimalus bussifirmadel nende liinide jaoks, mis linna ei peaks läbima, saada otseväljapääs linnast Ilmatsalu teed vm pidi.
    Jalakäijate/ratturite liikumine aga vägagi edukalt võimalik kahel moel. Läbi tunneli ja mööda ülekäikusid (signalisatsiooniga), mis asuvad perroonide mõlemas otsas. Autode puhul ikka võimalik tulla linna poolt, ilma, et peaks kaugemale minema. Iseasi, kui tegemist pole suuremate kimpsude-kompsudega jne.

    Usun, et see on puhtalt arutelude küsimus!

 

****************************************************************

 Edelaraudtee viimase rongiga depoosse.

https://www.youtube.com/watch?v=QPMq-RdbCvc

******************************************************************* 


Wednesday, April 16, 2014

Õnnetus Raasikul.

Ma ei hakka siin kuidagi seletama sellest, et "kuidas autojuht ikka ei näe..." jms. Probleem on hoopis muus!



http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-ja-video-tallinna-tartu-rongile-soitis-veoauto-sisse-hukkunud-on-kaks-inimest-vigastada-sai-12-inimest.d?id=68455365

Daniel
Vastavalt liikluse intensiivsusele kuulub Raasiku ülesõit kategooriasse, mille puhul pole tõkkepuud ette nähtud, piisab automaatsest foorist.


Lõik minu enda artiklist möödunud aasta augustis (ilmunud Õhtulehes 27. august 2013):
"Pärast traagilist õnnetust Raasiku ülesõidu juures jalutavad noored tõdevad, et nemadki on probleemiga kokku puutnud. "Lihtsalt ei näe seda foori päikese käes," arvavad kohalikud, et kõige kindlam oleks tõkkepuu.


"Eks sellega ole ikka nii, et võiks ju olla, aga raha pole," pomiseb anonüümseks jääv Eesti Raudtee helkurvesti kandev mees." 

Daniel Sepp

16.04.2014 16:08

Nii nimetatud Raasiku ülesõit on tuntud ka ajakirjanikele probleemse kohana, kus väidetavalt päike (ning täna on täpselt selline ilm) peegeldab ebasoodsalt hoiatavalt fooritulelt ning ei võimalda näha selle hoiatussignaali.


Alles möödunud suvel käisin seal ise kui üks vanem naisterahvas rongile ette sõitis ning õnnetuses hukkus - tollal ütles Eesti Raudtee esindaja, et kohal on käidud ning probleeme ei fikseeritud. Spekuleerida ja näpuga näidata ei ole ilus, aga kuidas on võimalik, et ühes ja samas ülesõidukohas toimub ridamisi õnnetusi mille puhul on selged ilmingud, et juht ei ole näinud hoiatavat foori? 




Kas Kulli ülesõidul on suurem liiklussagedus`? Seal on tõkkepuu!


Eesti autojuht

16.04.2014 16:32

Ma ei oska öelda, kuidas antud õnnetus juhtus, aga näen tihti, kui hooletult paljud autojuhid panevad raudtee ülesõidust üle.
üldse ei vaadata, hoogu maha ei võeta, mis sest et enne raudteed on 50 ja 70 märgid, ikka pannakse 100ga üle.
Toonitan, et ma ei tea mis juhtus antud õnnetuses, aga toon välja, mida mina meie liikluses paraku kohanud olen. 

Täpselt!
Olen korduvalt pöördunud ametiisikute poole probleemiga, et ka Järvevana ülesõidul on märk 50, ometi sõidetakse 90-ga.  Ju siis taas "ei ole probleemi"!!! Viimasele kirjale ootan siiani vastust.
Ametnikele kirjutamine lõpeb tavaliselt sama tõdemusega. Siiski pean kiitma natuke MKM-i, sest vähemalt torutõkiste mõõtudega tegeldakse. Iseasi, millal see valmis saab...Muude asjade puhul olen viimaste aasytakümnete puhul Eesti Raudteel näinud ainult ükskõiksust ja asjatundmatust. Ning MKM ja TJA on hambutud, tihti tegeldakse väiksemate probleemidega, suuremate juures vaadatakse lihtsalt mööda!



Olen üpris kindel:
1. Ülesõidul endiselt vana signalisatsioon, mille nähtavus olematu.
2. Hooldus tähendab klaaside välispesu 1-2 kord aastas, samas on foori sisemus nõgine ja tolmune, sest seda ei puhastata. See aga vähendab nähtavust kardinaalselt.

Käisin hiljuti koha peal.

Mina nägin probleeme, kuidas on võimalik, et Eesti Raudtee esindaja ei näe???


Siin pole tegemist mitte millegi muuga kui täiemahulise pohhuismiga, mille selgitamiseks lükatakse tanki enamasti absoluutselt asjatundmatud Pressiesindajad!

Koheselt on vaja:
1. Teha täielik suurpuhastus ja poliitbroilerid ning asjatundmatud sellid minema lüüa!
2. Kõikidele suurematele ülesõitudele paigaldada kahe kuu jooksul lamavad politseinikud.
3. Kõik ülesõidud varustada kolme kuu jooksul tõkkepuude ja kaasaegse signalisatsiooniga!
4. Liikluseeskirjade rikkumise eest ülesõitudel kehtestada suured trahvid. Koheselt!
5. Vallandada ametnikud, kelle vastused probleemidele sisaldavad ainult viiteid nõuetele ja puudub igasugune sisuline tegevus. 
6. Likvideerida kõikidest riigiametitest Pressiesindajad. Igal konkreetsel juhul peavad meediale jt aru andma ainult oma ala spetsialistid kuni kõige kõrgema tasemeni välja. Ei suuda ega oska, järelikult ei saa oma tööga hakakma!

Oma mõju viimasel "etapil" ehk kokkupõrkel on muidugi uute rongide madalapõhjalisus, löök tuleb otse salongi, reisijate kõrgusele. Rääkimata rekkade massist. Piltide järgi võib eeldada, et 3. vagunisse sõitis kabiin ja 4 vagun sai löögi haagiselt - täismetallist ääretult ohtlik kobakas. Nii vähemalt tundub. Ja kui meil juba telliti madala raskuskesega rongid (suuremate kiiruste nimel ikka!), siis tuleb teha maksimaalselt kõik selleks, et auto ei jõuaks rongini. Kasvõi kaldtõkked või väljatõusvad betoonpostid tee seest! Ning nende ees lamavad politseinikud.

Pean veel mainima, et ära on väsitanud pläralates need, kes kirjutavad:
* pidi ikka idioot olema, päike paistis seljatagant...
* kuidas küll rongi ei näe...

jne. Kas te üldse loete midagi asjalikku ka või ainult pritsite esimese arvamuse? Selliseid asju on pläralates korduvalt selgitatud. Juhtunud on väga karm õnnetus ja ei ole vaja selliste asjade puhul näidata vaid kirjaoskust...

 http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=68456693

Ossip Bender

16.04.2014 18:45
" Tõkkepuu vajadust ülesõidu kohale ei osanud Ossip praegu hinnata" .
Kui pärast sellist õnnetust ei oska hinnata, siis oleks küll aeg tagasi astuda. Nii tõsise puudega pole nii kõrgele kohale asja.

Erik Tammsoo

16.04.2014 20:24
Kalevi Poegkirjutas:
ELRONI JUHID PIKAKS AJAKS VANGI JA IGA SURNU EEST MILJON TRAHVI!

Daniel Sepp ütles: "Vastavalt liikluse intensiivsusele kuulub Raasiku ülesõit kategooriasse, mille puhul...
Huvitav , et Raasikult üks peatus edasi Parilas, kus sõidab päevas võib-olla 20 autot on foorid ja tõkkepuud paigaldatud. Seal pole üldse mingit liiklustihedust.

Millised siis on need erilised nõuded, mis ei luba just Raasikul signalisatsiooni vahetada? Kuigi olen kindel, et juba järgmisel nädalal SEEKORD alustatakse töödega...

 http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=68457869

Presidendil võiks ikka selgroog olla!

Aga antud juhtumi olulisim õppetund!!!

 Mis põhjusel saab Raasiku ülesõit NÜÜD tõkkepuu? Kas enne oli liiklustihedus alla normi ja nüüd sai norm täis? Ning mille järgi sai norm ammu täis Kullis ja Parilas?

Ja millal saab signalisatsiooni Tuulevälja ülesõit, mille kohta sai korduvalt tehtud ettepanekuid Eesti Raudteele?

http://uudised.err.ee/v/eesti/1f1872ea-75c3-4774-9176-a52e380272db

3 comments:

  1. Lamavaid politseinikuid raudteeülesõidule??? Selles ma küll kahtlen.

    Reply
  2. Aitäh, Ain!

    Tean, et see on vähemalt kahes asjas problemaatiline. Esiteks, pikendab ülesõidu ületamise aega ja teiseks toob see kaasa üldiselt kütusekulu kasvu autodel.
    Aga kuna betoonpostid või kaldtõkked tunduvalt kallimad ja kui lähtuda eriti tiheda liiklusega lõikudest (nii raudtee kui maantee puhul), siis vist ei jää meil muud üle!
    Muidugi, võib tegeleda ka tagajärgedega. Ehk suurtel ülesõitudel paigaldada kaamerad ja iga rikkuja saab trahvi nii, et kogutud rahast saaks uued vagunid osta!? Ainult, et see kõik toimub PÄRAST raudtee ületamist.

    Või on sul mõni hea idee tekkinud?

    Reply
  3. http://arvamus.postimees.ee/2764472/rongionnetuses-osalenud-ehk-voiks-vahemasti-oma-vigadest-oppida

    Ehk ei olegi see siiski paha mõte? Panna need kaugemale ülesõidust?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar