ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

neljapäev, 20. oktoober 2011

ÖKODUKTID JA MEIE TULEVIK



Lugesin täna üht vana Eesti Loodust ja sattusin Asko Lõhmuse artikli peale. Lühike kuid väga hästi kirjutatud.

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/kotkad.html

Siia pean kindlasti mõnegi lõigu lausa välja tooma.

Kui 1990. aastal lasti Pärnumaal maha konnakotkaema ja kurn hukkus, arvasime, et küllap see on kullisõja lõpuvirvendus. Kui 1992. aastal leiti merikotkaste toitmispaigalt kolm püünisrauda, uskusime, et need olid mõeldud rebaste ja kährikute jaoks. Kui 1994. aastal Valgamaal mädanesid oma pesapuu all surnuks tulistatud kalakotka ja pesas tema kahe nälga surnud poja laibad ning samal aastal tabas see saatus Saaremaal ka üht merikotka- ja Tartumaal väike-konnakotkapaari, meenutasime, et kurjategijaid on igas ühiskonnas. Ja kui kahe aasta eest suutsime üles turgutada Tartumaa läbilastud tiivaga vana merikotka, mõtlesime: hea, et niigi läks.
Aga kui 1994. aastal raiuti lagedaks või rikuti raietega 4% meie kotkaste ja must-toonekure pesapaikadest, kui järgnevatel aastatel selgus, et igal aastal tehakse raiet veerandi Eesti konnakotkapesade juures, et oluline osa raietöödest tehakse lindude pesitsusajal ja et suurtele kotkastele on pesitsemiseks sobivat metsa alles jäänud alla 1% metsamaast, siis tuli tõdeda, et see ei ole juhus.
Ja mullu tahtis Eesti kaitsevägi hakata looduskaitsealal üle merikotka pesa raskerelvadest tulistama.

*****************
Siis tuli inimene ja kadus enamik kotkaid. Aga ikka võib kuulda ja lugeda, veel enam aga näha tegudest, et ka säilinut peetakse paljuks. Olevat vaja aina rohkem puitu ja turvast, et ehitada suvilaid ja jahilosse, plaa'ze ja rannahotelle, polügoone ja ralliradasid, osta kaatreid ja autosid, juua kokat ja süüa hamburgereid.
Kui kotkas Kalevi Viru randa tõi, ei osanud ta seda aimatagi.

 
 
*******************************




Muidugi on mõttekas lugeda ka artikleid metsandusest. Kus metsaärikad päris hästi ja veenvalt kirjutavad, et metsa vaja raiuda kaks korda rohkem. Mille jaoks? Kotkaste ja metsloomade vaate parandamiseks?

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel516_501.html

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1102_1090.html

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikontroll-hindas-metsanduse-arengukava-jatkusuutmatuks.d?id=59948073

Muide, Emajõe Suursoos paljud kohalikud vastu kaitseala loomisele. Eks paljuski põhjuseks võimalus natukenegi selle äärealadel ehk teenida, kui saab natukenegi midagi majandada. Riik läbi RMK peaks ehk andma nendele inimestele asendusmaad (metsa), et tagada võimalus sissetulekuteks. Mida iganes!

http://www.ap3.ee/article/2011/10/15/riigi-raieplaanid-eestimaa-metsast-lagedaks

http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=326

Üks kaine maamees ütleks, et loodust peab oskama hoida. Talitada mõne rahaahne inimese soovi järgi, on aga päris lühinägelik. Raiuda metsad lagedaks. Ehitada kiirraudtee kuigi teadmata on selle kasutegur. Muidugi, kui kasuteguriks pidada, et sellega tegijad pole töötud, siis on kasu sellest tõesti. Kuid mida ütleb selle kohta loodus? Kas loomad pääsevad vabalt liikuma? Männiku uue karjääri puhul hoolimata ettekirjutustest, raiuti tühjaks loomade liikumise koridor. Loomulikul ei sunni keegi karjääriomanikku seda 100 m laiust metsatukka taastama. Kelle asi on mingi põtrade liikumisrada? Kelle asi on keskonna vaesumine kui meil pole põlismetsi ega varsti võib-olla üldse metsi?

Muide, päris huvitav oleks teada, kuidas lood Lätis-Leedus? Kui sealgi sma, siis eda enam peame targemad olema. Et ükski oaas säiliks!

Soode kuivendamine õnneks kunagi soodesõjaga pidurdati. Nüüd kulutatakse Euroopas miljoneid, et jupike sood taastada. Meie lagedad metsamaad võivad tulevikus samuti kalliks maksma minna. Ja vaevalt siis praegune metsaärikas tuleb ning kõik oma kogutud miljonid (autod, villad, jahid) kohale toob, et võtke, olge head ja taastage...
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1350


Ehk peaks õpetama mõnele ärikale ja ka nende lastele, mida tähendab soo ja mets ja vesi? Ehk peakski neid loodusesse viima? Muidu me muutumegi inimesteks, kes ei taipa millegi tegelikult vajaliku väärtust!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar