Blogiarhiiv

Laupäev, 23. oktoober 2021

Seljataga... Juuni 2013

 

Saturday, June 15, 2013


Mõnes kohas on paekivi, mis tahabki olla maa sees. Sest välja tulles ta sureb....

Mõned asjad viimasel ajal on päris süvitsi pannud mõtlema elu üle. Tänane päev seda enam. Ja paljude muude asjade ning väärtuste üle. poliitikute valelikkuse ja petmiste kõrval on palju olulisemaid väärtusi. Pere. Sõbrad. Lähedased. Head inimesed. Vahel üllatav kui palju on ümberringi võltsi suhtumist. Külamoorid, ka vastaspoolelt. Ei saaks ju olla külamoore meeste hulgas, aga küllap pinnale trügiv mehelikkuse ja naiselikkuse kadumine või vastaspoolele kaelamäärimine on igati oma jälje jätnud. Tohutult õelust, kadedust ja tagarääkimist. Need, kes kõige kõvema häälega annavad mõista, et nemad sõbrad, osutuvad ikka ja jälle hoopiski varjupooleks. Eks tänagi seda näha ja tegelikult igapäevaselt. Nii isiklikus elus kui töö juures. Õnneks olen osanud neist ammu eemale hoida, kuid paraku ei jäta nad, su selja taga aina jätkavad.... Ometi tean head vanasõna: Igal oinal oma mihklipäev! Õnneks tihti see nii ka olnud ja kui vaja, peab seda mihklipäeva ettepoole tooma....

Loomulikult teeb see haiget. Väga raske on näha kui head inimesed võtavad selliseid asju hinge. Seepärast ongi oluline, et me ei jätaks häid inimesi ilma toeta, sõpruseta ja abita. Pole tähtis, et sõprus ei too raha sisse. On olulisemaid tundeid nagu me teame. Me, head inimesed. Kahju vaid, et paljud neist oinastest ei suuda selliste asjade osatähtsust mõista isegi terve elu jooksul...

Võiks öelda, et naljakas, kui poleks kurb. Nii mõnigi uudis. Arusaam elust, väärtustest ja paljust muust, mis peaks olema eestlasele ja inimesele oluline.


Maardu hiiemets võeti maha, ärimees ei pilgutanud silmagi ja magab rahulikult oma voodis. Mis sest, et ta tegelikult rüvetas oma esiisade maad. Ju ta mõistus on nii hapukurgine, et ei suudagi tajuda väärtusi. Ometi, KUIDAS seda lubati? Kuidas lubatakse oma maad suretada? Mis muu see rüvetamine on. Sa ju lihtsalt sülitad kaasinimestele kõige räigemal moel näkku!? Mõtted liiguvad selliste asjade puhul väga kaugele. Kui ajakirjanikud nuhivad Savisaare või kellegi teise auto ümber, et küsida "olulisi" küsimusi, siis miks nad ei tiiruta selliste jupijumalate ümber ja ei ürita teada saada, kuidas nad ikkagi magada saavad? Rahuliku südamega?

Vilja läks Reformierakonda! Las läks. Las teeb, mida õigeks peab, oluline on hoopiski, kuidas meie oma valikuid teeme. Seesama Vilja on rääkinud elu väärtustest ja tõekspidamistest, raudteest ja Tallinna linnas. HRT sõbrana on ta vaid vait olnud. Las ta siis olla sõbralistis, kuni pole midagi halba teinud. Lihtsalt ühel päeval ta ei ole seal, sest vaikimisega on ta ise näidanud, et ta ei olegi seda väärt. Muidugi, tavakodanikud võiksidki olla poliitikute sõbrad, sest tegelikult me kõik ainult inimesed.

Ja ometi on mul päeva lõppedes hea tunne. Sest sõbrad on olemas. Ja tähtis pole ainult see, et MEIL sõbrad oleksid. Tähtis et MEIE sõpradel olemas oleksime. Sest ME olemegi inimesed.

Hoidkem üksteist rohkem!


Kas just rist, olulisem oleks, et me ikka saaks mõelda oma lähedastele. Aga esimest korda nägin ma kalmistul sellist asja. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar