Miks rongid hilinevad? 28. 12. 2012

 

Friday, December 28, 2012

Miks rongid hilinevad?

Tasuta koolitus eelkõige neile, kes soovivad teha asju mõtestatult. Teistele see vaevalt mõttemaailma muutust toob.

Rongide hilinemisel on väga palju põhjusi.

1. Kus algab raudtee, seal lõpeb mõistus! Populaarne ütlus, mis raudteelasi ikka ja jälle erilises valguses näitab. On see hea või halb valgus, see juba vaatenurga küsimus. Raudteelased on läbi aegde olnud väga suured tegijad. Juba üks esimesi laupäevakuid Nõukogude Venes oli just nendega seotud. Ja käbi aegade on raudtee ialati mänginud erilist rolli riikide tegevuses, olgu see sõda või ülesehitus jms. raudteid ehitati massiliselt ka Gulagis. Vangide elu hinnaga, nagu ka Valge mere kanalit ja teisi asju. BAM on väga paljude jaoks midagi erilist, olgu siis sellest osavõtuga või lihtsalt uudistena meedias. Meie raudtee sai laguse Peterburi - Haapsalu raudtee ehitusega, tsaari jaoks, mis nüüd peaks kujunema oluliseks turismi tõmbenumbriks. Aga selle pärast rongid ei hiline.

2. Sõiduplaan. Läbi aegade on sõiduplaane koosatnud spetsialistid. Raudtee tundmine oluline, kuid oluline ka lai silmaring. Kui tahad raudteed hävitada, tee sõiduplaan, mis inimestele ei sobi. Tänase päeva parim näide Viljandi sõiduplaan. Juba remondi alguspäevadel hakkas kõlama lubadus teha rongisõit 15 minutit kiiremaks. Ma ei pööranudki sellele tähelepanu ja see oli viga. Nii et natuke minu süüdki selles, et Viljandisse rongid hilinevad. Nagu ka täna. Muidugi üllatuti, et kuidas täna hilinemine, kui muidu enamasti "plaanis". See, et raudtee remonditi, on väga oluline, aga see, et lubati liiga palju, on juba teiste süü. Kui maailma nähakse vaid konkurentsi kõverpeeglis, aru saamata, mis seal oluline, siis ongi tagajärg selline. Ja ega ma pole kindel, kas nii "poliitilise" lubaduse puhul oleks ka kuulda võetud. Eks tihtipeale töö spetsiifikat kellelegi selgeks teha püüdes on näha, et kuulatakse, aga-....kohale ei jõua...

Sõiduplaan koostati vanasti spetsialistide poolt sellisena, kus jäeti varu kõikvõimalike juhuste puhuks. Nüüd nähakse asju vaid vale nurga alt, sest raudteealased teadmised ei ole olulised. See, et kuskil tõstetakse remondi järel lubatud kiirusi, ei tähenda, et siin matemaatikute tööpõld. Türi ja Viljandi vahel küllalt keeruline maastik, tõusud-langused mängivad suurt rolli. Ei ole võimalik paberil tõstetud kiiruste puhul muuta sõiduplaani nii, et asju ei nähta. Remont võimaldanuks teha sõiduplaani ehk 5 min kiiremaks, tehti 15. Tegelikult poleks pidanud peaaegu üldse mitte midagi muutma. Vaid veidi kohendama. Sest eelminegi sõiduplaan ei arvestanud rongi juhtimise eripärasid. Ökonoomset juhtimist, profiili, ohutust. Selline diletantlus, olgem ausad, on kaasa toonud tohutu kütusekulude kasvu ja ohu reisijatele. Seista peatuses lubatud 0,5 või 1 minuti asemel kaks-kolm korda "kiiremini" tähendab, et reisijate väiksemagi viivitamise korral sulgeb närviline vedurijuht uksed enne, kui on veendunud peale- ja mahamineku toimumises.
Pealegi, erinevad rongid on väga erineva kiirendusega. Enamasti sõitsime Viljandi viievagunilisega, mille kaks mootorit. Hetkel kolmevagunilisega, mille siis 1 mootor. Vahe on väga suur! Kui paregu, talvistes oludes hilineb see pikem ja "kiirem" normaalse kontrolleri positsioon (gaas) ehk 10-ndas 3-5 minutit, siis lühem rong 7-10 min. See, et keegi jõuab plaanis, peaks olema häiresignaal, kuid tegelikkuses vastupidi.

Konkurents ei ole iga hinna eest teistest kiiremini sõitmine, vaid mugavus ja reisija kindlustunne, et ta jõuab sihtkohta plaanipäraselt. Tööle, ümber istuma jm. Praeguste plaanide puhul ei saa vedurijuht aga midagi tagada. Halb sõiduplaan toob reisijate viha ega eelkõige just vedurijuhtide ja teenindajate peale. Mitte sõiduplaanide tegijate peale. Seda enam, et isegi meediasse jõudnud probleemide puhul keerutavad asjaomased "tarkade sõnadega" ennast välja. Naiivsete silmis. Teadjad peavad vaid vihast põtkima, sest nagunii ei ole midagi teha.
Sõiduplaan peab arvestama tuhandete pisiasjadega. Reisija hilinemine, ratastoolis reisija, rikked teel, loomad teel, halvad ilmastikutingimused... ehk peab olema varu, mis lubaks hilinemise korral asja parandada. Praegu võetake malli vaid neilt, kes teevad seda ohutuse hinnaga, tehnika lõhkumisega jms. Tänan, ei!

 

Tänapäeval tuuakse sisse isegi GPS, kuid sellest on vähe kui asja ei jagata. Reisijte vedu on midagi muud kui arvutis ühe sõidu analüüsimine. 

Hiljuti muudeti sõiduplaane ja üks põhjus oli näteks Rakvere-Tallinna rongi lugu. Sõiduplaan Raasikult alates oli koostatud nii, et isegi lumeta ajal oli 5 min hilinemist tavaline. Kes sellega hakkama sai? Narva rongi sõiduplaani muudeti "reisijate soovil", et tagada mingil hetkel unustatud ümberistumine Tartu kiirrongile. Kirjutamine mitmele poole ei aidanud, mõneminutilise muutmise asemel tehti omamoodi käkk. Sest süsteem on paindumatu. Reisijate vajaduste ja spetsialistide soovitustega ei arvestata. Ruulivad ikka vaid mingid "kallutatud jõud".

Uute rongide tulek toob kaasa uue ohu. Populaarseim rong ehk Tartu kiirrong on nagu punane rätik härjale, püütakse saavutada 1h 45 m Tartuni, mis on ebareaalne. Isegi hoolimata paremast kiirendusest ja pidurdusest jäetakse tähelepanuta infra võimalused ja probleemid. Üks rikkis foor jaamavahel tähendab 5 - 10 min hilinemist, selle aja tagasi tegemisest ei ole juttugi. Kuid see kui palju inimesi võib kannatada selliste diletantide pärast, ei huvita tegelikult absoluutselt mitte kedagi. Suhtumisega "see ju erandolukord". Ei ole nii. Neid olukordi võib olla kümneid ja sadu.

Täna sõitsin kuulsat Viljandi rongi. Paari põdralaiba kõrval võis märgata ka kährikulaipu. Vedurijuht, kes nad tappis, ütles, et nad sibasid mööda rööbast järjestikku. Rõõmu sellest on vaid varestel. Vaatepilt 10-km lõigul oli aga selline.

Suures kauguses tundus midagi tumedamat, zoomisin ja....

 

...pidurdasin varakult, et igasuguseid halbu üllatusi vältida... Uskuge või mitte, mul silme ees siiani see pilk!

 

Tagasiteel oli kaks kitsekest ühel pool, kolmas vaatas. Pidurdasin taas. Ilma selleta võinuks olla taas Surm! Oli viisakas kits, ületas teed alles siis kui mina peaaegu seisin, ehk et nõustus, et mõtlen "jalakäijale"....

 

Ja nii nad rõõmsalt kolmekesi kalpsasid. Kui nad vaid teaks, et on ärimaailma haid, kes kõliseva nimel valmis tapma kõik....

 

Need kolm ootasid ikka samas KOLU-BERMUUDA piirkonnas. Loomulikult mõtlesin vaid sellele, et nad jääksid alles ja ellu!...

 

Ja kui suhtumine selline, et pressi konkurentsi nimel...... Kas leidub keegi, kes selle ilu tapmise nimel soovib 5 minutit kiiremini kohale jõuda?...

 

Sellised lisapidurdamised mitmel korral sõidu jooksul toob kaasa hilinemise. Ja Viljandi poole seda juba tagasi ei sõida! Talvel eriti, vahel kaovad pidurid täiesti ootamatult ja nii pole möödasõitmine peatusest mingi ime. On seda vaja?

3. Infra.

Infra seisukord, hooldus jne on järgmine oluline faktor. Kes kihutab Hagudi kõveratel sajaga, see mõelgu sellele, et nii isegi traumasid juhtunud rongis. Mina ei kihuta, sõidan vähendatud kiirusega. Nagu ka mõne jaama pöörangutel. Muidugi lisab hilinemisele ka kiirusepiirangud ning neid võib vahel olla palju. Ning hullem veel, võivad kesta aastaid. Nüüd suured remondid küll olukorda tublisti parandanud.

Paar aastat tagasi alanud "sõda" ooteplatvormide asukohtade suhtes on aga osutunud tuleviku suhtes äärmiselt kasulikuks. Plaanid ehitada platvormid kõrvalteede äärde oleks tunduvalt suurendanud hilinemiste võimalusi. Kasvõi juba selles suhtes, et nii pidanuks pööranguprobleemide (lumi jm) puhul seisma pikka aega või hoopis reisijad lumme puistama. See, et paljudes kohtades sai asjad ümber tehtud, tähendab, et paljud hilinemised jäävad ära. Seda muidugi mõistavad vaid tõelised oma ala asjatundjad. Kasuks ka see, et tihedama liikluse puhul annab see võimaluse teha rongide vahetusi rohkemates jaamades, seega ei pea teine rong nii palju ootama kui pidanuks. Ja omal ajal oli näha, et seda kas ei mõistetud või ei tahetud mõista.

Lumetõrjega on läinud olukord paremaks, kuid siiski tuleb ette juhuseid, kus peab ootama väga kaugelt tulevaid pöörmepuhastajaid. Kokkuhoid. 

Erineva pikkusega hilinemisi põhjustavad ka igasugused infrarikked. Need kõik tähendavad seda, et varuaeg hilinemise vähendamiseks peaks olema optimaalne. Näiteks ühe jaamavahel asuva valehõivatusega blokkpiirkonna läbisõidufoori punane tuli võib tuua kaasa kuni kümneminutilise hilinemise. Seda enam, et needsamad blokkpiirkonnad nüüdsetes tingimustes veelgi pikenevad, suurendavad hilinemist veelgi.

Igasugune hilinemine mõjutab ka teiste rongide sõiduaegu, sest üheteelises piirkonnas saab mööduda vaid jaamades. Nende likvideeriminem teede kinniolek, ääreplatvormide olmasolu - kõik see muudab asja veelgi kriitileisemaks.

Omajagu mõju avaldab ka dispetsherteenistuse "bürokratiseerumine".  Tihti ei julge dispetsher erijuhtudel teha mingit otsust, vaid peab konsulteerima-kooskõlastama. Nii venivad seisakud-hilinemised veelgi suuremaks.

Kahjuks mõjub vahel ka muu bürokraatia samamoodi. Näiteks õnnetused (nii kurb kui see ka poleks) toovad sagel kaasa tundidepikkused seisakud ja seda isegi kaheteelistel lõikudel. Aegu tagasi oli juhtumitel kui keegi sattus rongi alla, kombeks, et kui hukkunu asukoht oli tee kõrval, võimalik dispetseheriga kooskõlastusel sõitu üsna pea jätkata. Nüüd tuleb oodata erinevaid politseiametnikke, kellel igalühel omad toimetused, mõõtmised, pildistamised jne. Suurt osa sellest saaks teha jaamas, et vabastada võimalikult kiiresti jaamavahe. Iga olukord on muidugi erinev, kuid oma kogemustele tuginendes tean, et kompromissid on võimalikud.