Blogiarhiiv

kolmapäev, 30. august 2023

Aegade parim rongide sõiduplaan...

 

 
Blogi arvutiversioonis näha paremal SILDID. Juhul kui otsite midagi konkreetset, näit Tallinna Muuseumid, järved, Kohila vm, siis klikake. Esimese postituse lõpuni vaadanud, klikake all paremas nurgas VANEMAD POSTITUSED ja teema jätkub.
 
Ajaleht Pealinn kirjutab sageli kõige asjalikumalt.
 
 
Valmistusin kommenteerima, aga see nõuab natuke rohkemat kui niisama FB kommentaar.
 
 

Tallinna äärelinnas ja linna piires on rongitee läheduses (Laagris, Pääskülas, Nõmmel) elavatele linlastele rong kiireim liikumisvahend kesklinna sõlmpunktidesse saamiseks. Rongijaamade ümber on kujunemas ühistranspordisõlmed.

On tõesti, paraku siiski väga suurte puudustega. Muide, ka Valdekust on rong kesklinna kiireim viis, aga ronge vähe ja puudub ka bussipeatus Valdeku Jaam (linna ja maakonnaliinidele, pean seda mainima, sest viimastega ei arvestata üldse).

Eesti reisirongifirma Elroni teatel on rongireisijaid sel suvel olnud rohkem kui eelmisel aastal. Läänesuunal oli Tallinna–Keila liinil juulis isegi 52% rohkem reisijaid (31 000 reisijat, aasta varem 20 000 reisijat) ja Tallinna–Paldiski liinil (84 000, aasta varem 74 000).

Tallinna uus transpordiameti juhataja Indrek Gailani sõnul mängib rong ühistranspordivahendina olulist rolli Tallinna ühistranspordisüsteemis ja sellest tulenevalt on linnal Elroniga leping tallinlaste tasuta sõitmise võimaldamiseks Elroni rongides Tallinna piires. Lisaks on äärelinnas ja linna piires rongitee läheduses (Laagris, Pääskülas, Nõmmel) elavatel linlastele rong kiireim liikumisvahend kesklinna sõlmpunktidesse saamiseks.

„Parem rongiliiklus Tallinnas on positiivse mõjuga linna ühistranspordile. See võimaldab ka kaugemal elavatel, kuid näiteks Tallinna linnas tööl käivatel inimestel valida oma peamiseks liikumisviisiks eratranspordist säästlikumaid viise nii Tallinna jõudmiseks kui ka Tallinnas liikumisel,” rääkis Gailan.

Rongiga Tallinna sõitjad on samuti tähtsad, kuivõrd nad on tihti sõitjad ka Tallinna linna ühissõidukites.

Rongiga Tallinna sõitjad on samuti tähtsad, kuivõrd nad on tihti sõitjad ka Tallinna linna ühissõidukites. Rongijaamade ümber on kujunenud mitmed olulised ühistranspordisõlmed Tallinnas (Ülemiste jaam, Balti jaam, Tallinn-Väike, Tondi, Kitseküla).

Tõepoolest, pigem tõde kui vale. Küll aga vaikib Gailan selelst, et Keskerakonna valimislubadused TASUTA SÕIT TALLINNAS KÕIGILE on täitmata ja see on üheks suureks takistuseks veel suurema reisijate arvu saavutamisele ning autode arvu vähendamisele. Vaadakem või I tsooni - Laagris puuduvad praktiliselt võimalused autot parkida ja Eesti Raudtee ega ka linn sellest ei huvitunud. Ei teadnud? Vale, juhtisin sellele PIKA aja jooksul korduvalt tähelepanu. Palju on parkimisvõimalusi Urdas, aga seal tuleb autosõitjal maksta kahe tsooni eest, rääkimata linnas tasuta edasisõidu võimalustest. Nii rongiga kui ka Tondil trammiga, Lillekülas ja Baltis trolliga jne.

Tallinna tulijate tasuta sõit on aga ülimalt oluline neilegi, kes siin töötavad.


Ja veel üks oluline nüanss, Elronil puudub siiani rongides PEREPILET MIINUS 50%!

Olulised ühistranspordisõlmed on aga pigem juhusliku kokkulangevuse tulemus, mitte teadlik tegutsemine!

Ülemiste Jaam - kui palju seal peatub maakonnaliine? Balti jaam - kui palju seal on LÄBIVAID linna ja maakonnaliine? Õnneks on tallinna linn ka läbi aegade olulisima muudatuse teinud esmakordselt - linnaliine kokkuliitnud! PEÜTK maakonnaliinide puhul siiamaani uimerdab!

Tallinn-Väike ja Tondi pole aga "midagi kujunenud veel), need peatused sobivad rohkem eputamiseks Gailanile jt, et loetelu oleks pikem. Kui palju bussiliine lähtub nt Auru poe eest?

Kitseküla juba "midagi on", aga vähe ja perrooni asukoht on paraku vale. Ka selle eest sai korduvalt 10+ aastat tagasi kõiki asjapooli hoiatatud, peatus peaks asuma hoopis Veerennis.

Lilleküla? Ärge ajage naerma, hr Gailan! Te teadsite MKM-is töötades sedagi, et seal on ülioluline rajada perroonid kõikidele suundadele, aga kus need on? Ma isegi põhjendasin ära perroonide täpsed asukohad ja sellega kaasnevate rajatiste olemasolu. Muide, ka linnal pole siin põhjust kweksida - siiani pole Taksopargi peatus viadukti juures ja sinna ei vii ka perroonilt "õhugaleriid"!

 

Gailan tõi näiteks Balti jaama ühistranspordisõlme, mis on viimastel aastatel muutunud üha olulisemaks ning sõidunõudluse poolest suurema kasutusega transpordisõlmeks. „Seal istutakse ümber nii eriliigiliste ühistranspordiliikide vahel (rongilt trammile/bussile/trollile, trammilt bussile/trollile ja vastupidi) kui ka samaliigilisele ühistranspordile (ühelt bussiliinilt teisele).”

Balti jaam on tõepoolest tõeline sõlm. Kuigi taas puudustega.
Praegu lõppev Vana-Kalamaja tänava ehitus, sh ka Balti jaama tagune, on üsna halvasti planeeritud ÜT vaatenurgast. Sama töö käigus pidanuks laiendama-pikendama ka bussipeatusi Rannamäe/Toompuiestee osas, sest ajastu nõuab mitte ainult linna- vaid ka maakonnaliinide LÄBISUUNAMIST valdavas osas, mitte Balti jaama alg- ja lõpp-peatusena. Kus on see laiendus?

Ja ka sellest kõigest olen linnavalitsust korduvalt teavitanud, kuid nagu ikka, kõrvad on lukus ja rehmatakse vaid käega nagu tüütutele putukatele. Seegi üks põhjus, miks ma ei saa kriitikat vaka all hoida - nii maksumaksjalt palkasaaja oma tööd teha ei tohi!

Ümberistumiste puhul on üks kuldne reegel: ÜMBERISTUMISI NII PALJU KUI VÕIMALIK JA NII VÄHE KUI VÕIMALIK! Täpselt nii peaks ka Balti jaamas saama ilma ümberistumiseta edasi sõita! Kui ei mõista mis see on, siis sõitke läbi algusest lõpuni kasvõi bussiliiniga nr 8. See see ongi! Veelgi enam, kui linna- ja maakonnaliinivõrk oleks kaasaegne, tähendaks seegi vähem ümberistumisi ja arvestades Tallinna linna vähest kompetentsi, seda olulisem, nt AJAVÕIT! On ju sadamtramm üsna mõttetu lahendus, selle SUURE raha eest saanuks hoopis alustada trammktee pikendamist mitu korda pikemas ulatuses ja/või süsteemi loomist, mille järgi ÜT pääseks fooridest mööda ilma peatumata.

Ühildatud sõidugraafikud

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonnajuht Andres Ruubas märkis, et läänesuunal on reisijate arvu kasv eelkõige seotud suuremahuliste remonttööde ja Pääsküla-Keila II peatee valmimisega. See võimaldas rongiliikluses suuresti taastada remondieelse sõidugraafiku. Lisaks lisas Elron tipptundidele elektrirongide väljumisi.

Samas on ministeeriumi vaates reisijatevedu raudteel toimiva ühistranspordisüsteemi oluline osa. Ametkonnad teevad suuri investeeringuid, et tõsta reisirongiliikluse kvaliteeti ning ühes sellega suurendada ka rongireisijate arvu.

„Ühistranspordi paremaks kasutatavuseks on meil plaanis ühildada bussi- ja rongigraafikud, et inimestel oleks võimalikult mugav reisida. See on lähiaastatel üks meie peamisi ülesandeid ühistranspordi korraldamisel,” rõhutas Ruubas.

Läänesuunal prognoosib ta aga ka edaspidiseks reisijate arvu mõõdukat kasvu. „Reisijate hulk tuleb hinnanguliselt suurem kui mullu samal perioodil. Kasv tuleneb sellest, et läänesuunal saavad valmis suuremahulised remonttööd.”

Nüüd siis tegeleb valdkonnaga Regmin. Kas sest midagi paremaks muutub, on kahtlane, aga ega Transpordiamet eriti hakkama ei saanud küll. Jutt siis riigi ametist, aga ka Tallinna Transpordiameti taseo enam kui närb. Kõige olulisem ühildamise juures on mis? Kas Andres Ruubas seda mõistab? Igatahes Elron, Eesti Raudtee ja Põhja-Eesti ÜTK küll ei mõista. Ja kui varem käkiga oli esirinnas ÜTK, siis nüüd ka teised.
Läänesuuna rongide sõiduplaan on tõesti aegade parim! Tõsi, Turbast edasi ei paista raudteed ja ronge ikka veel! Kuid ühildamise võimalus sisuliselt NULLITI ära. Nii maakonna busside kui ka läänesuuna rongide sõiduplaani suurim viga on töö- ja puhkepäevade erinevused nii väljumis- kui sõiduaegades. Mind ei huvita selle väidetavad põhjused, nagu linnatänavate läbilaskvus vm. REEGEL - ajad peavad olema ÜHESUGUSED.
Siin ei tohi kahte erinevat asja puterdada ega segi ajada. Kui puhkepäevitti on hõredam sõiduplaan, rohkem või vähem, erinevates kohtades üsna loomulik ja mõttekas, siis need rongid ja bussid, mis on puhkepäevadel käigus sõitku või hõredamalt, aga VÄLJUMISAJAD JA SÕIDUAJAD PEAVAD OLEMA MINUTIPEALT SAMAD, MIS TÖÖPÄEVADEL! Vastasel juhul on ka ÜHILDAMINE raskendatud või laus avõimatu. Vaadake seda siis Klooga Jaam või ükskõik millise teise ühispeatuse vaatenurgast.

Parimad sõiduajad

Elroni kommunikatsioonijuhi Kristo Mäe sõnul on läänesuuna reisijate arvu oluliseks mõjutajaks kevadest kehtiv uus sõiduplaan, mille kohta väljendas ta julgelt „aegade parim”. Rongid käivad sõltuvalt kellaajast kas iga 15, 20 või 30 minuti tagant. „Sõiduplaani tihendamine ja raudtee remonttööde lõppemine on toonud Tallinna-Keila, Tallinna-Kloogaranna, Tallinna-Paldiski ja Tallinna-Turba suundadele reisijaid juurde,” kinnitas ta.

 Taktsõiduplaanil on palju plusse, aga ka miinuseid. Täna ja ka peale 4. septembrit on Elron aga tõelise sigadusega hakkama saanud, just kellaaegade erinevuse koha pealt.
Loomulikult on ülimalt hea see, et lõpuks ometi on raudtee Keilani kaheteeline. Miinuseks see, et rikete vm puhul ei saa enam Nõmmel ega ka Urda ja Saue vahel pööranguid kasutada ja nii tähendab igasugune rike, remont jm väga pikki intervalle. Ka sellest on EVR ammu teadlik, aga "Euroopa innovatiivseimaks pürgival ettevõttel" napib siiski ajusid - mõtlemis- ja analüüsivõimet.

Kui kaugel on aga arutelu Järve 2, Laitse 2 (jaamana) ning Saue 2 rongipeatuste ehitamine?

Huvitaval kombel keegia rtiklis aga ei hooplegi läänesuuna kiirrongide lisandumisega? See ju ülioluline muutus ja imede ime, Elron ei suutnudki seekord käkki korraldada!? Uhkesti ju räägiti rongidest, mis Keila ja Tallinna vahel peaaegu ühtegi peatust ei tee, nüüd aga vaid 6-7 peatust vähemaks võetud?

Kas uhkustamise takistuseks ehk see, et sõiduaeg kiirrongidega kiirenes vaid 5 minuti võrra? Sest 7 peatust vähem pidanuks tähendama ca 15-minutilist AJAVÕITU Turbast ja Paldiskist Nõmmele, Tondile või Balti jaama. Kuhu see kadus? Hetkel reisijad vaid irvitavad selliste kiirrongide üle ja on pigem rahulolematud.

Rahulolematuid on muidugi alati. Ka siis kui neid vaid üksikud, siis ajuti suudetakse väga suurt lärmi lüüa. Põhjendatult?

Jah, mingil määral küll. Näiteks Turbas on mõned inimesed ülimalt rahulolematud, et iga rongiga ei saa nüüd paar inimest väljuda nt Hiiul, Urdas, Rahumäel jm. Tegelikult peatustes, kus on vähe reisijaid, ei olegi kiirrongide peatumine MÕTTEKAS.  Sest kiirrongide mõte on ju ajavõit, kokkuhoid ja valdava enamuse reisijate sõidusihid. Kui praegune valetajate valitsus laguneks ja kolm erakonda samuti, oleks see parim ÜT tuleviku suhtes ja saaks muuhulgas edasi minna ka Rohuküla raudteega. Mainin siin seda seetõttu, et Haapsalust hakkaks ju aegade parima sõiduplaani puhul olema kõik rongid kas kiirrongid või ekspressid. Ja just laias laastus nende peatuste vahelejätmisega, mis ka alates 4. septembrist. Kiirrongid isegi veel mõne peatuse võrra rohkem, ekspressid peatuks vaid 4-5 peatuses.

(Käisin täna Urdas.
Mh jälgisin ka reisijate arvu ning see on vast ainuke peatus, mille puhul tasub Turba inimestel Elronile kiri teha. Sest töökohti seal tõepoolest on. Ja veel ühel põhjusel.

Elron on just Turbast 6. 55 ja 7. 55 väljuvate rongide puhul ainukesena selle aja ümbruses pannud rongile peatuse Padulas, jättes ära Urda. Arvatav põhjus: Elron enamasti jätab Padula ära Keila - Tallinn rongidel, aga sel kellaajal mitte. Ehk et püütakse kõigil nn kiirrongidel just Urda välja jätta?
kl 6.41 peatub viimane rong Padulas ja järgmine alles 9. 51, mis on vägagi koomiline ja just nende kahe kelaaja vahel on Padulas sumatud peatuma Turba rongid!?!?

Samas vahemikus on 7 Keila - Tallinn rongi, millele saaks Padula lisada millistel kellaaegadel tahes, aga see vist segavat nende taktsõiduplaanide tekitamist? Elroni üks suurimaid vigu sõiduplaanide juures ongi - kas kõik või mitte midagi! Ühegi teatud liini rongid ei või olla sõiduplaanid teistmoodi kui teistel! Lapsik jonn.)

Siia vahele on sobilik lisada veel üks kiirrongidega kaasnev märkus, taas Elron "spetsialistide" kambale omane - midagi muutes ei osata asju laiemalt näha.
Tuled Paldiskist, Turbast vm ja pead Keilas ümber istuma, siis ... tuleb osta uus pilet? Nii ongi, tule taevas appi!
Komm:

Mina küsisin ja vastus: Kui kasutate üksikpiletit, siis kahjuks praegu tuleb ronge vahetades osta ka uus pilet. Tallinlasena reisite 1. tsoonis tasuta ja pileti saate osta 1. tsoonist alates soovitud peatusesse rongist piletimasinast.

Äkki saaks teha nii, et kui inimene juhtub Tallinna tööle sõitma, siis muutub ta seks päevaks tallinlaseks?

 

Mainisin seda ka seetõttu, et see ehk kiirong seondub näiteks ka Laitse 2 jaamateede valmimisega. Seegi on oluline aegade parima sõiduplaani aina paremaks muutumisega. Sest Turba inimestel ju osaliselt õigus - kui kaob võimalus teatud peatustesse sõita, siis pidanuks kiirrongide kõrval alles jääma ka Turba tavarongid. Aga tark taristulahendus, sh Laitse 2 võimaldakski seda teha PAREMINI ja samas ka rongiparki efektiivsemalt ära kasutades. Nt, kui Turbas ja Riisperes peatuvad kiirrongid jätaks vahele enamuse peatusi tallinna poole sõites, siis täna peaks nad Laitses ju ikka peatuma, kuna seal palju sõitjaid. Jaama olemasolu korral aga saaks osa tavaronge nt Riisipere ja Turbani suunamise asemel suunata vaid Vasalemma või Laitse 2-ni. Ikka nii, et võimalikud head sõiduvõimalused säiliks rohkem, samas saaks Turbast Tallinna (ja Nõmmele jm) kiiremini ehk isegi lõppjaama lausa 35-40 minutiga!?

Suvel nägi Elron ka linnasiseste rongireiside kasvu, mida ilmselt võib seostada Tallinnas toimunud ja toimuvate mastaapsete teeremontidega. Näiteks maikuus kasvas aasta varasemaga võrreldes reisijate arv Tallinna linnas koguni 15%. „Rong on Tallinna suunas ja Tallinnas rongiteede läheduses liikleja jaoks üks parimaid võimalusi linnas teetööde tõttu tekkivate ummikute vältimiseks ja kiireks sihtpunkti jõudmiseks,” lisas Mäe.

Juulis küll korraks vähendas sõitjate arvu Tondi ülesõidu remondiga seotud ebamugavused, kuid kõik senised suvekuud on võrreldes eelmise aastaga näidanud läänesuunal varasemast suuremaid reisijanumbreid.

Mäe tõi esile, et seejuures on ka ühiskaardiga sõitjate arv Tallinnas märgatavalt kasvanud. Kui 2021. aastal oli esimese seitsme kuuga 45 800 sõitu, siis 2022. aastal 55 800 sõitu ja 2023. aastal juba 58 700 sõitu.

 Huvitav, kas I tsooni pikendamine ja kõigi jaoks tasuta muutmine võiks tähendada ka teenindajate puudumist lõigul Tallinn - Pääsküla? Ehk et kaugemale sõites müüdaks ja kontrollitaks pileteid rongis alates Pääskülast? Pääskülast seetõttu, et siis jõuaks ära kontrollida Urdani kõik I tsooni reisijate piletid ja neid ka müüa. Nii väheneks ka teenindajate töölevõtmise vajadus, nende töö muutuks efektiivsemaks ja seega ka PALK INIMLIKUMAKS? Muidugi eeldaks see normaalset puhkeruumi Pääsküla jaamas, aga ka Paldiskis ja Turbas pauside ajaks ning loomulikult Balti jaama väikeses hoones, mitte keldris.

Tegu taas väga ekstreemse muutusega, aga.... ehk ühe olulisimaga? Teenindajad alustaks ja lõpetaks küll Balti jaamas, kuid sisuline töö algaks ja lõpeks Pääskülas, vastavalt nende töögraafiku sättumustele. Loomulikul palka saaks KOGU tööaja eest, ka reisijana sõites ja tööks valmistudes või "otsi kokku tõmmates"

 

Reisijaid suvel rohkem

Elroni andmetel sõitis selle aasta juulis reisirongidega kogu Eestis 609 000 reisijat, mis on aasta varasemast (596 000) paar protsenti enam. Aasta esimese seitsme kuuga on Eestis rongiga reisinud 4,47 miljonit reisijat, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (4,07 miljonit) 10% enam.

“Juulikuu tulemustes kajastuvad kindlasti juuli nädalavahetustel Tallinnas Tondi raudteeülesõidu ümberehitustööde tõttu piiratud linnasisene reisijate liiklus, kui Balti jaama ja Pääsküla peatuste vahel sai liikuda üksnes asendusbussiga,” ütles Mäe.

Idasuunal näitas aasta varasemaga võrreldes kasvu Tallinna – Narva ekspressliin (+50%), samuti Tallinna – Aegviidu (+7 %) ja Tallinna – Tartu ekspress (+5 %).

Tallinlaste sõidud rongides (I tsoon)


2022 2023 Muutus
Sõitude arv 351 730 344 542 -7 188

Elroni ühispiletiga sõidud Tallinna ühistranspordis (Põhja-Eesti ühispilet)

  2022 2023 Muutus
Sõitude arv 12936 13365 429

Arvestuse aluseks on juuni- ja juulikuu sõidud vastavalt valideerimise andmetele.

 Nii et mõtlemisainet on küllaga ja kindlasti vajaks ametnikud nii tasemel koolitust kui ka osade ametnike koondamist, mis teistele tooks aga ehk palgatõusugi.


Mujal aga ei ole tegu aegade parima sõiduplaaniga. Endiselt ei saa Põlvasse (suunda) 6x päevas, kuigi seda lihtne teha. Endiselt ei saa hommikuti, eriti puhkepäevadel, Arukülast ja Raasikust sõita Tapale ja kaugemale. Endiselt ei saa tabiverest rongile pikki tunde, kuigi ronge sõidab nagu kirjusid koeri.

Aga äkki näen mina asju valesti ja jauran aastast aastasse? No ei tea midagi, nt kuulub aegade parima sõiduplaani sisse ka see, et vähemalt kl 21 ja 22 vahel saab sõita ka Keilast kaugemale. Kes sellest vist ainukesena aastaid rääkis ja põhjendas?
 
 
Lisan ka näite ühest ühispeatusest. Sellestsamas Urdast, millest ülal ka rääkisin ja mis asub II tsoonis.


Urdas oli 2 P&S parklat, üks kaugemal eemal, peaaegu Topi viadukti pool otsas, kuskil Maksimarketi all vist. Teine siin, Rimi katusel. Aega ei olnud lähemalt vaadata ja ma ei tea, kas need toimivadki.



 
Ruumi aga on iseenesest parkimiskohtade jaoks veel olemas , mõlemal pool raudteed.


 
Äge kivikülv on siia jäetud! Sellised asjad võiks alati olla alles.






 
Rattaid, nagu ka autosid, oli täna siin vähe. Katusealuse saanuks teha ka nii, et lisaks ratastele oleks paar pinkigi, kus vihmavarjus olla.

 
Ehitamise järgselt olid siin isegi mingid betoontaburetid ja lausa malelauad, aga järgi pole neist midagi.

 
Loomulikult ona pingid perroonile lähemal "keelatud", et mingil juhul ei saaks reisija istuda.




 
Kuna elektriautosid ostavad vist vaid rikkurid, siis pole siin ka laadimispunkte. Nii vähemalt tundus. Ja muidugi pole ka kuskil ühtegi elektriratta laadimiskohta. Joogiveest ja tualetist rääkimata. Minge p... inimesed! Ehk reisijad.


 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar