Võimas vastulöök! 03.2013

 

Monday, March 11, 2013

Võimas vastulöök!

Päris huvitav artikkel. Aga enne lugemist ärge vaadake, kes kirjutas!

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/reformierakonna-vastulook-eiki-nestorile-eesti-ei-vaja-sotside-pakutud-maksurepressioone.d?id=65798216

Alates 2009. aastast, mis oli majanduse jaoks viimase kümnendi üks keerulisemaid, on Eestiühiskond arutanud aktiivselt selle üle, kuidas meie majandusele hoogu juurde anda, kuidas parandada inimeste elukvaliteeti ning kuidas tõsta elatustaset. 

Selles, et kõik Eesti inimesed nende soovide täitumist ootavad ja kõik poliitikud sõltumata erakonnast selle nimel töötavad, ei kahtle keegi. Küsimus on lahendusteedes, millest mõni võib viia soovitud eesmärgini, kuid mõni viia ihaldatud tulemusest märkimisväärselt kaugemale.

Tead, kahtlen ikka natuke küll ja pole mina sugugi ainuke! Üks hea ja värskeim näide, on valitsuse poolt tehtud TLS. Tugevalt tööandja poole kaldu töötajad on jäetud praktiliselt igasugustest võimalustest millegi eest seista või loota "elukvaliteedi tõusule" ilma. Seega töötavad mõnedki vaid osade inimeste nimel, see jäetud mainimata või...?

 Ameerika Ühendriikides mõõdetakse inimeste jõukust nende netovara järgi – kui kõigi inimesele kuuluvate varade (turu)väärtus kokku liita ning nendest võlad ja kohustused maha lahutada: kui palju alles jääb. Kui alles jääb x dollarit või enam, on tegu jõuka inimesega.

Kui meil liita kokku netoväärtused ja neist võlad jm maha arvestada, siis on suurema osa elanike varade netoväärtus miinustes!!! Mida me siis siin kasvatame? Miinust või? Sinnapoole kipub asi minema, sest isegi vanasti põlastusväärseks peetud liiakasuvõtmine on tänapäeval BigBank`i ja sms-laenufirmade tõttu au sees. Ning kui saa kinnisvara maha müües ei saa isegi laenu tasa, siis oled  kuuse all. Eriti kui töölt "omal soovil lahkunud" ja peale hädiste pakkumiste muud leida pole...

Euroopa ühiskonnas on levinud “raiskav, ahnitsev ja ahistav” maksupoliitika. Inimesed, kes saavad tööd tegemata nende arvelt, kes tööd teevad, normaalselt ära elada, kurnavad ühiskonna välja. Riik peab olema hooliv, kuid ei saa olla “muidusöömist” soosiv. Iga kodanik peab andma oma panuse ühiskonda ning esmalt hoolitsema oma tänase ja homse heaolu eest ise, mitte eeldama, et teised seda teeksid - ilma ise midagi vastu andmata.

Põhjamaade poliitika üheks osaks on Nestori sõnul õiglane ja tark maksupoliitika. "Õiglane selles mõttes, et madalama sissetulekuga inimesed ei pea maksma oma sissetulekutest ära suurema protsendi, kui suuremaid sissetulekuid omavad inimesed," selgitas Nestor.

Eiki Nestor ei ole aga märganud, et samuti on see ka tänases Eestis. Eestis on maksuvaba miinimum ning selle tõstmine on Reformierakonna üks eesmärke. Samas ei vaja Eesti sotside välja pakutud Prantsusmaa-laadseid maksurepressioone, mille tulemusena lugupeetud inimesed riigist demonstratiivselt põgenevad. Eiki Nestori viited Põhjamaadele on 20 aastat ajast maha jäänud.

Ja-jah, meil on eriti hea maksupoliitika! Jõukate jaoks. Sest just Reformierakond oli see, kes vähendas üksikisiku tulumaksu! Muide, eks meilgi ole neid, kes teiste arvelt elavad. Näiteks Reformierakond ja teisedki parteid, kes kuidagi ei suuda elada oma rahast ehk liikmemaksudest, vaid ikka nende inimeste rahadest, kelle eest justkui võideldakse! Kahepalgelisus? Selge see... Kuid just tulumaksu alandamine ja selle tagajärjed e sobi kuidagi kokku esimese lõigu jutuga!? Tahaks anda omapanuse ühiskonda, aga sellest ei jätku kuidagi päästeametile politseile, teedehooldusele...

Eesti on elatustaseme kasvus teinud viimase 20 aastaga märkimisväärse hüppe. Maailma Panga andmetel on ajavahemikus 1993 - 2011 kasvanud Eesti poolt loodav kogutoodang inimese kohta (GDP per capita) võrrelduna Rootsi ja Norra näitajatega proportsionaalselt oluliselt rohkem kui maailma rikkaimate riikide hulka kuuluvate põhjamaade oma. Oleme vaesust vähendanud hüppeliselt ning trend on samas suunas.

Autoril häbi ei ole? Hüppeliselt kappab eliit ees minema!!! Oh pagan, äkki ikkagi on see artikkel kirjutatud 1% inimeste kohta Eestis, aga viide jäänud juurde panemata?

Pean ütlema, et see artikkel Reformierakonnalt on minu jaoks ikkagi häbematuse tipp ja kogu mu lugupidamine, millest veel riismed alles olid, on kadunud! Seda tänu Teile,sm Peasekretär!

''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''

Viide, mis mulle saadeti.

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.
Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.
Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.
Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.
Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.
Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.
Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?
Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.
Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.
Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.
Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.
Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.
Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.
Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.
Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.
Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.
Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.
Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.
Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.
Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.
Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.

 Delfist kopitud.