Tuesday, March 18, 2014
See on analüüs?
Minu arust, loe kummast otsast tahad, on tegemist eneseõigustusega ja pealegi väga viletsal tasemel.
http://blog.elron.ee/2014/03/kuidas-uued-rongid-uleoo-kuulsaks-said.html
Kas on õpitud?
Ei paista!
Kus on kõik tehtud vead siin "analüüsis"?
Vigu tehti tohutult. Alates sellest, et loobuti spetsialistide kaasamisest ja lõpetades sellega, et seesama artikli autor andis ju varem väga palju ja erinevaid lubadusi. Ise raudteest midagi piisavalt teadmata. Olgu siis 10-min intervallplaanid, palju kiirronge, rongide sõiduajad jne. Rääkimata sellest, et siiani pole suutnud aru saada, mis on ümberistumised ja kuidas neid rakendada. Sellega tuuakse kaasa tohutult ebamugavusi tuhandetele reieijatele, rääkimata piletitulu vähenemisest. Jah, üldine reisijate arv kasvab kindlasti, aga võrreldes kilometraazhikasvuga ei pruugi asjad nii head näida.
Tore kui käiakse kohtumas. Kahju aga kui reisijaid kuulda ei võeta.
Aga kuidas saab muljet kujundada mõnede kohtumiste järgi? Ning kas siis reisijad hoopis need, kes millestki aru ei saa??? No nii suur muudatus, aga keegi ei taha seda mõista?
Pilti reaalsest elust võinuks püüda ikka süvitsi otsida. Sõita vahel kaasa vanade rongidega erinevatel liinidel, käia rongis ringi ning õppida! Rääkida reisijatega ja vanade raudteehuntidega, kellel silmaring laiem.
Loomulikud ootused ju???
Elron ISE lubas kiireid sõite ja et hinnad ei tõuse! ISE lubasite mugavaid ronge, kus on nüüd see piir mugavuse ja ülimugavuse vahel? Elroni endi lubadused just tekitasid suuri ootusi! Miks oli vaja pidevalt rääkida asjadest, mida ei jaga?
Kui nüüd punktide kaupa peamine välja tuua, siis olime ülemineku küll põhjalikult läbi mõelnud ja planeerinud, kuid siiski realiseerusid mõned ootamatud riskid, mis tegid meid kergesti rünnatavaks. Keerukaim ja suurim tõrge tekkis piletimüügisüsteemis (mille käivitamiseks oli meil aega 6 tundi), mis ei töötanud avapäevadel ootuspäraselt. Samuti oli meil probleeme kodulehega, mis lakkas kohati töötamast, kuna päringute arv sellele kasvas kordades.
Kuigi mõlemad probleemid said lahenduse järgneval päeval, oli kahju juba tehtud. Ma ei usu tänagi, et suuremas mahus (ja seega kallim) IT-tugi oleks neid probleeme ära hoidnud, ent kindlasti oleksime pidanud sarnaselt pankadele jt. asutustele oma kliente päevi varem teavitama, et aastavahetuse järel võib esimestel päevadel esineda tõrkeid IT-süsteemide seadistamiste tõttu. Neid tõrkeid lahendades olime ju alati näoga kliendi poole – ehk otsused olid kliendi huvides (tasuta sõit tõrgete korral jne).
Ahah!Kus oli see põhjalik läbimõtlemine? Ei hakka siin kõike üles lugema, aga võiks rääkida reisijate teavitamisest, kassade kaotamisest ja veel sajast "pisiasjast". Ning kas siin ei oleks paslik rääkida sellest "turundusest", mille tõttu pileteid jäid paari kuu jooksul tuhandetele reisijatele müümata?
Ka esimeste päevade kohatine ületäituvus paaril tipptunni reisil oli tegelikult prognoositud, kuid selle kohene esilekerkimine mitte. Olime kavandanud rongide pikendamised koolivaheaja lõppu, mil meile järgmised rongikoosseisud ka üle anti, ent reisijate huvi osutus suuremaks juba avapäeval. Kahjuks polnud meil sel hetkel võimalik istekohtade nõudlust rahuldada puuduvate koosseisude tõttu. Tänaseks on seegi probleem lahendumas - oleme tootjafirmalt saanud ennetähtaegselt kätte mitu uut rongi, millega on ka tipptunniväljumisi pikendanud.
Kui oli kõik nii hästi prognoositud, miks ei suudetud õppida reisijatega suhtlema? Miks keerutati ja süüdistati teisi meediasõja tekitamises? Kas tõesti pole Elektriraudtee aegadest mingit aimu sellest, et ka aasta esimestel päevadel sõidetakse väga palju? Ahjaa, see ju omane meediasõja tekitaja liinidel, mitte elektrirongide areaalis! Selline "vabandus" näitab eriti hästi, et ei mingit "tagantjärele tarkust", ikka veel jääb sellest vajaka.
Siin tuleb meelde veel seegi, kuis koolitusel räägiti Edela töötajatele, et "te pole näinudki, millised on täis rongid..."?
Tundub, et ka vanu asju mäletatakse valesti. Rööbasbussidest räägiti rohkem ikka Lõuna-Eesti kohaliku liiklusega seoses ja kohati oleks see praegugi mõeldav. Rääkimata näiteks sellest, et õhtuti pelae 22-te saaks Riisiperesse vm. Tasuks lugeda omi "asjatundlikke" vastuseid ja arvamusi oma FB lehel...
Mustvalget hinnagut on muidugi raske anda, tehti ju teisest küljest tohutult tööd! Ometi, asjad pole ikka veel paika loksunud! Mis saab suvel, kui tulevad uued probleemid? Kui palju ikkagi oli eelnevate "uuringute" puhul tegemist spetsialistidega? Kes teadsid midagi üle-eestilisest liiklusest?
Miks "uuringud" ei näinud vajadust korraliku puhveti järele, mis ometi siiani olnud populaarne? Suhtumine inimestesse riigiettevõttes selline?
Siin vähemalt õigus, tõepoolest "ei kanna". Ning väga imelik lugeda
lubadusi. Jälle! Ei lahene paljud probleemid, sest neid ei soovita näha
ega tunnistada! Usun, et olete pingutanud, aga liiga vähe! Lahendused
tulevad ikka siis kui silmaklapid maha võetakse. Ma ei hakka rääkima
siin ka mitte regionaalpoliitikast, sellest, mida ka ei mõisteta.
Huvitav, miks paljud töötajad kurdavad, et juhtkond ei kuula mitte
kedagi, arvamustega ei arvestata jne? Virisevad ja vinguvad lihtsalt?
Millisele seinale? Ka sealkandis, kus reisijate sõiduvõimalused halvenevad? Ikkagi päris räige rääkida auhindadest, kas see ongi eesmärk? Auhinnatud saab ikka tõsine tegija, mitte ei tiksu need seinale selle eest, et lihtsalt rohkem ronge liigub!
Tihedam sõiduplaan muidugi kasvatab sõitjate arvu, hea sõiduplaan teeks seda veelgi rohkem! Rääkimata sellest kui oleks rohkem sõidusoodustusi.
Paraku on siin kindlasti ka riigi eeskuju. Halvas mõttes. Perede toetamiset räägitakse, ajaloo säilitamisest räägitakse ja paljustki veel. Elron aga justkui riigi peegel ja paljuski on see väga kõver peegelpilt...
http://blog.elron.ee/2014/03/kuidas-uued-rongid-uleoo-kuulsaks-said.html
Kui Kaja palus minult juhtumikirjeldust, mõtlesin pikalt. Takkajärele
tark on ju lihtne olla. Kuid kas ma suudan kõik tehtud vead
objektiivselt üles lugeda? Kas me oleme tehtud vigadest õppinud? Kas mu
kirjeldus kõlab kui asjalik analüüs või pigem kui eneseõigustus?
Kuid alustagem algusest. Me suurim viga seisnes selles, et meil ei olnud objektiivset ülevaadet, kas rongireisijad teavad eesolevate muudatuste suurusest. Me ise mõtlesime ratsionaalselt, et 1. jaanuarist toimub Eesti reisirongiliikluses vaid pelk operaatorivahetus ning uue aasta esimesel hommikul hakkavad reisijaid vedama uued, mugavamad ja kiiremad rongid. Valmistasime ette tehnilised protsessid ning vastavad tegevuskavad. Pea kogu oktoobri- ja novembrikuu käisime kohtumas kohalike väljaannete, omavalitsustega ning tegime ka tutvustussõite rongidega. Need ettevõtmised olid väga osavõturohked ning jätsid meile mulje, et suures plaanis on kodanikel arusaadav eesoleva muudatuse suurus ja ulatus. Kuid läks hoopis teisiti.
Kuid alustagem algusest. Me suurim viga seisnes selles, et meil ei olnud objektiivset ülevaadet, kas rongireisijad teavad eesolevate muudatuste suurusest. Me ise mõtlesime ratsionaalselt, et 1. jaanuarist toimub Eesti reisirongiliikluses vaid pelk operaatorivahetus ning uue aasta esimesel hommikul hakkavad reisijaid vedama uued, mugavamad ja kiiremad rongid. Valmistasime ette tehnilised protsessid ning vastavad tegevuskavad. Pea kogu oktoobri- ja novembrikuu käisime kohtumas kohalike väljaannete, omavalitsustega ning tegime ka tutvustussõite rongidega. Need ettevõtmised olid väga osavõturohked ning jätsid meile mulje, et suures plaanis on kodanikel arusaadav eesoleva muudatuse suurus ja ulatus. Kuid läks hoopis teisiti.
Kas on õpitud?
Ei paista!
Kus on kõik tehtud vead siin "analüüsis"?
Vigu tehti tohutult. Alates sellest, et loobuti spetsialistide kaasamisest ja lõpetades sellega, et seesama artikli autor andis ju varem väga palju ja erinevaid lubadusi. Ise raudteest midagi piisavalt teadmata. Olgu siis 10-min intervallplaanid, palju kiirronge, rongide sõiduajad jne. Rääkimata sellest, et siiani pole suutnud aru saada, mis on ümberistumised ja kuidas neid rakendada. Sellega tuuakse kaasa tohutult ebamugavusi tuhandetele reieijatele, rääkimata piletitulu vähenemisest. Jah, üldine reisijate arv kasvab kindlasti, aga võrreldes kilometraazhikasvuga ei pruugi asjad nii head näida.
Tore kui käiakse kohtumas. Kahju aga kui reisijaid kuulda ei võeta.
Aga kuidas saab muljet kujundada mõnede kohtumiste järgi? Ning kas siis reisijad hoopis need, kes millestki aru ei saa??? No nii suur muudatus, aga keegi ei taha seda mõista?
Pilti reaalsest elust võinuks püüda ikka süvitsi otsida. Sõita vahel kaasa vanade rongidega erinevatel liinidel, käia rongis ringi ning õppida! Rääkida reisijatega ja vanade raudteehuntidega, kellel silmaring laiem.
Tegelikult imestan ma tänaseni, kui suureks see juhtum keris. Ei
paistnud olevat vist ühtki inimest, kes me tegemistega rahul oleks
olnud. Tundus, nagu see ei olekski lihtsalt operaatorivahetus, vaid
lausa paradigma muutus. Sisuliselt oodati, et uued rongid hakkavad
ülimugavalt ja ülikiirelt sõitma igal ajal igalt poolt igale poole ja
seda kõike väga odavalt.
Loomulikud ootused ju???
Elron ISE lubas kiireid sõite ja et hinnad ei tõuse! ISE lubasite mugavaid ronge, kus on nüüd see piir mugavuse ja ülimugavuse vahel? Elroni endi lubadused just tekitasid suuri ootusi! Miks oli vaja pidevalt rääkida asjadest, mida ei jaga?
Kui nüüd punktide kaupa peamine välja tuua, siis olime ülemineku küll põhjalikult läbi mõelnud ja planeerinud, kuid siiski realiseerusid mõned ootamatud riskid, mis tegid meid kergesti rünnatavaks. Keerukaim ja suurim tõrge tekkis piletimüügisüsteemis (mille käivitamiseks oli meil aega 6 tundi), mis ei töötanud avapäevadel ootuspäraselt. Samuti oli meil probleeme kodulehega, mis lakkas kohati töötamast, kuna päringute arv sellele kasvas kordades.
Kuigi mõlemad probleemid said lahenduse järgneval päeval, oli kahju juba tehtud. Ma ei usu tänagi, et suuremas mahus (ja seega kallim) IT-tugi oleks neid probleeme ära hoidnud, ent kindlasti oleksime pidanud sarnaselt pankadele jt. asutustele oma kliente päevi varem teavitama, et aastavahetuse järel võib esimestel päevadel esineda tõrkeid IT-süsteemide seadistamiste tõttu. Neid tõrkeid lahendades olime ju alati näoga kliendi poole – ehk otsused olid kliendi huvides (tasuta sõit tõrgete korral jne).
Ahah!Kus oli see põhjalik läbimõtlemine? Ei hakka siin kõike üles lugema, aga võiks rääkida reisijate teavitamisest, kassade kaotamisest ja veel sajast "pisiasjast". Ning kas siin ei oleks paslik rääkida sellest "turundusest", mille tõttu pileteid jäid paari kuu jooksul tuhandetele reisijatele müümata?
Ka esimeste päevade kohatine ületäituvus paaril tipptunni reisil oli tegelikult prognoositud, kuid selle kohene esilekerkimine mitte. Olime kavandanud rongide pikendamised koolivaheaja lõppu, mil meile järgmised rongikoosseisud ka üle anti, ent reisijate huvi osutus suuremaks juba avapäeval. Kahjuks polnud meil sel hetkel võimalik istekohtade nõudlust rahuldada puuduvate koosseisude tõttu. Tänaseks on seegi probleem lahendumas - oleme tootjafirmalt saanud ennetähtaegselt kätte mitu uut rongi, millega on ka tipptunniväljumisi pikendanud.
Kui oli kõik nii hästi prognoositud, miks ei suudetud õppida reisijatega suhtlema? Miks keerutati ja süüdistati teisi meediasõja tekitamises? Kas tõesti pole Elektriraudtee aegadest mingit aimu sellest, et ka aasta esimestel päevadel sõidetakse väga palju? Ahjaa, see ju omane meediasõja tekitaja liinidel, mitte elektrirongide areaalis! Selline "vabandus" näitab eriti hästi, et ei mingit "tagantjärele tarkust", ikka veel jääb sellest vajaka.
Siin tuleb meelde veel seegi, kuis koolitusel räägiti Edela töötajatele, et "te pole näinudki, millised on täis rongid..."?
Mustvalget hinnangut, et tegime tervikuna midagi väga õigesti või
valesti, on väga raske anda. Ja ma olen siiani ka arvamusel, et suur osa
etteheidetest oli Elroni poolt vaadates ülevõimendatud – rongid, mille
tellimisel tehti meie inimeste juhtimisel mahukad eeluuringud ja mida on
kiitnud pea kõik Euroopa rongioperaatorid, kes neid näinud, ei ole
„Partsi trammid“. Kõrvalepõikena – mäletan selgelt veel paari aasta
taguseid üleskutseid, et ostame Eestisse hoopis ühevagunilised
rööbasbussid, sest neist täiesti piisaks, rääkimata ideest
kahekordistada rongiliiklusmahtu, mida oleme tegemas.
Tundub, et ka vanu asju mäletatakse valesti. Rööbasbussidest räägiti rohkem ikka Lõuna-Eesti kohaliku liiklusega seoses ja kohati oleks see praegugi mõeldav. Rääkimata näiteks sellest, et õhtuti pelae 22-te saaks Riisiperesse vm. Tasuks lugeda omi "asjatundlikke" vastuseid ja arvamusi oma FB lehel...
Mustvalget hinnagut on muidugi raske anda, tehti ju teisest küljest tohutult tööd! Ometi, asjad pole ikka veel paika loksunud! Mis saab suvel, kui tulevad uued probleemid? Kui palju ikkagi oli eelnevate "uuringute" puhul tegemist spetsialistidega? Kes teadsid midagi üle-eestilisest liiklusest?
Miks "uuringud" ei näinud vajadust korraliku puhveti järele, mis ometi siiani olnud populaarne? Suhtumine inimestesse riigiettevõttes selline?
Kokkuvõttes võib öelda, et Elroni teavitustegevus oleks pidanud olema
eelnevalt intensiivsem ja proaktiivsem, hoiatades huvilisi nii ka
võimalike tõrgete eest. Me oleksime pidanud korraldama pressikonverentsi
nädal varem, detsembri viimasel nädalal – siis olnuks Elron võimalike
tõrgete ilmnemisel oluliselt vähemrünnatavad. Toon siinkohal mõttes
endale rea objektiivseid põhjendusi, miks seda tol hetkel ei saanud
planeerida, aga möödunut vaadates on selge, et need põhjendused „ei
kanna“.
Usun siiski, et avalikkus tajub, et oleme tõrgete lahendamisel tõsiselt pingutanud - osa neist ongi tänaseks lahendatud ning ülejäänud leiavad lahenduse lähinädalatel. Igatahes, rongid on uued ja suurem osa igapäevasõitjatest väga rahul. Ka mitmed lugupeetud inimesed, sh Mihhail Lotman ja peaminister Andrus Ansip on kinnitanud: rongisõidul on täiesti uus tase.
Usun siiski, et avalikkus tajub, et oleme tõrgete lahendamisel tõsiselt pingutanud - osa neist ongi tänaseks lahendatud ning ülejäänud leiavad lahenduse lähinädalatel. Igatahes, rongid on uued ja suurem osa igapäevasõitjatest väga rahul. Ka mitmed lugupeetud inimesed, sh Mihhail Lotman ja peaminister Andrus Ansip on kinnitanud: rongisõidul on täiesti uus tase.
Praegu võib aga kindlalt öelda, et rahvas ootas uusi ronge,
rongiliiklusel on Eestis tulevikku, rongide populaarsus on pigem
kasvanud ja kasvab veelgi. Seda kinnitavad ka meie jaanuarikuu
müügitulemused – Elroni rongidega tehti aasta esimesel kuul ca
neljandiku võrra rohkem reise kui mullu jaanuaris.
Ma loodan, et nii nagu elektrirongide tulek valiti mitmes omavalitsuses aas ta teoks, saame ka diiselrongide puhul aasta lõppedes oma seinale riputada sarnaseid aukirju.
Ma loodan, et nii nagu elektrirongide tulek valiti mitmes omavalitsuses aas ta teoks, saame ka diiselrongide puhul aasta lõppedes oma seinale riputada sarnaseid aukirju.
Millisele seinale? Ka sealkandis, kus reisijate sõiduvõimalused halvenevad? Ikkagi päris räige rääkida auhindadest, kas see ongi eesmärk? Auhinnatud saab ikka tõsine tegija, mitte ei tiksu need seinale selle eest, et lihtsalt rohkem ronge liigub!
Tihedam sõiduplaan muidugi kasvatab sõitjate arvu, hea sõiduplaan teeks seda veelgi rohkem! Rääkimata sellest kui oleks rohkem sõidusoodustusi.
Paraku on siin kindlasti ka riigi eeskuju. Halvas mõttes. Perede toetamiset räägitakse, ajaloo säilitamisest räägitakse ja paljustki veel. Elron aga justkui riigi peegel ja paljuski on see väga kõver peegelpilt...
8 comments:
Tänud, Anonüümus!
Reply
No mis sa teed ära, kui oled harjunud mõtlemata ainult suust välja ajama!?
Niisamuti lubati ka Aegviidus ümberistumisi kõikide Tartu rongidega!?
Tartu suunal peaks aga kindlasti olema liiklus ka kella 10 paiku, see paus on kurjast. Ehk saanuks selleks olla päevane Põlva või Valga kiirrong!?- AnonymousApril 2, 2014 at 10:19 AM
Elroni asendusvedu aga teenindab peatusi "valikuliselt", eriti kagusuunas.. Ootan oraval rongi.. ei tule, aga ei tule ka buss.. Isegi Tartu linnas ei viitsita Aardla ja Kirsi peatustes vajadusel reisijaid peale korjata/väljuda lasta..
Reply
http://elron.ee/asendusvedu/ Nõus, Anonüümus!
Reply
Paraku olen ka seda teemat puudutanud rohkem kui kord. Asenduspeatuste süsteem, tähistamine, vastavad kaardid busijuhtidele ja vagunisaatjatele - see kõik pidanuks juba valmis olema. Mul jääb vaid tõdeda, et taas kord on mul õigus. Mis parata, kui mõnelegi see kohale ei jõua.
Aitäh, et teema taas kord üles tõstsid.Näh, nüüd kustustasin kogemata kommentaari. Igatahes on imelik, kui kõik sassus . Kui ikka kiirrong ei peatu Keavas, kuidas siis asendusbuss peatub? Miks erinevad peatused Türi ja Viljandi asendusbussidel. Täielik hoolimatus ja asjatundmatus.
ReplyVõrreldav teema nüüd siin. Just selles mõttes, et järjekordselt kõik läbi mõtlemata. Huvitav, mille eest küll palka saadakse?
http://tallinncity.postimees.ee/2754580/fotod-suletud-trammiliine-asendav-buss-tekitab-palju-segadust*********************************************************
laupäev, 22. märts 2014
Veeti meid mööda metsi ja järvi...
Tiina Võsumägi ja Peeter Sirge Fotokool olidki need. Kes meid hommikul vara kodust välja ajasid. olid nõus ka rongilt mind auto peale võtma Tamsalus. Hea võimalus minna Äntu järvedele. Seekord sain siiski tänu teistele headele inimestele sõita taas Laagrist sinnapoole...
Kindlasti mainin ära, et juunist muutub just Tamsallu, Kiltsi ja tegelikult ka Kadrinasse (ehk alustada rattamatka sealt?) suhteliselt heaks. Ka piimarongide koha pealt. Seega, kui vähegi soovi minna ilusasse kohta, ajage aga rattad välja...Siiski on ka tõrvatik meepotis. Maanteelõik Äntu järvede kandis, mis remonditi on heas seisukorras. Mind teeb aga ettevaatlikuks ja olge teiegi seal sõites, sest sinna ei tehtud kergliiklusteed. Just sellistes kohtades peaksid need kindlasti olema, sest kui palju tullakse just rongiga ning seetõttu tuleb sellel teel liigelda. Autode liiklus aga suhteliselt tihe Nii et ettevaatust!
Parkla minu jaoks ühes ilusaimas kohas, Äntu Sinijärve juures.Lõkkekohti jm on seal üksjagu. Ka matkarajad üldiselt tähistatud, osa fotosid küll juba natuke vananenud.
Sinijärve vesi selline, et värvide mänga sõltub tohutult paljudest asjadest. Eesti selgeveeliseim järv, nähtavus üle 10 m, vesi siiski ujumiseks parajalt külm. Ja ehk isegi hea, sest liigne suplemiskoormus poleks järvele kõige parem.. Suplemiseks sobivad mitu teist järve samas. Enamus järvi omavahel ühenduses.Vaatetornidega on meil nagu on. Võiks ju oola muidugi ka vaatetorn, näiteks Punamäel!. Samas piisaks sealt paari vaatenurga avamisest.Küll aga võiks olla vaatetorn Sinijärve kaldal! Sest niisuguse järve juures oleks sobiva ilmaga väga imeline jälgida vett ja järveelu kõrgemalt. Unistada ju võib, aga ehk peaks see olema eriline torn!? Ulatudes kaarjalt järve kohale, kasvõi natukene?
Isegi ebaõnnestunud (kindlasti salapärastel põhjustel) foto võib olla salapärane ja jätab ruumi fantaasiamaailmale...
Kui ma nüüd ei eksi, siis rohelisele järvele järgnes Valgejärv.
Vanasti olime metsamaa. Nüüd kohati võsamaa. Aga ikkagi sini-must-valge...
Muidugi, meil kõva lootus saada põlismetsamaaks. Juhul kui maaelu jääbki hävima ja ka metsasid ei viitsita enam majandada, sest pealinna kabinetid saavad soojaks prügijaamadega...
Meile lubati puhkepausil vorstikesi. Ma ei tea, kas mehhaaniliseltkondistatudkanalihamassiga või midagi muud....aga üks mõmmi läks innapoole enne meid.....
Mina tasa ja targu ei kiirustanud, vahtisin igasuguseid nipet-näpet....
Mingi oja oli, silm läks uduseks ja tuli meelde sakuõllevirre reklaam....
Aga voolavat vett ja sellega kaasnevat on mulle alati meeldinud jälgida. Ja selgub, et isegi "udusest" veest võib saada nauditavaid pilte....
Meie fotoõpetaja! Ma laisk õppija, aga terakese ta sõnadest panin kõrva taha. Ometi, mul on raske lahkuda selgeveeliste alliklate, jõgede ja järvede juurest. Olen ju kalad ja otsin aina looduse saladusi ja värvide mängu....
Punamägi. Lõkkekoht ja siin ehe tõestus sellest kui tubli on eesti mees. Kõik tarib kohale, aga minema viia ei jaksa enam midagi....
Matka organiseerijatelt söögipaus, küpsetasime vorstikesi, maitsesime head-paremat, sest laud oli lookas...Ja pole midagi imestada. Kui kogu maal on hea transport, siis ongi nii, et reisija ei sõida ainult tasuta Tallinna piires, vaid tuleb või Haapsalust Piusa...
Pole kahtlustki, et värskes õhus lõkkel tehtud toit maitseb ülihea... Tänud korraldajatele, kes sellevõrra rohkem pidid kaasa tassima!Siiski üks asi, mis väga kripeldama jäi. Ülimalt loodust kaitsev (?) mõtlemine viib selleni, et ärikat siinne raha ei huvita. Ja ametnikku mädanev puit ka. Ma tean, et looduslikult toimivat metsa on väga vaja. Aga tean ka seda, et kui matkaja ronib muinaslinnuse otsa, tahab ta näha ka midagi rohkemat. Kui igast küljest matab vaadet mets ja võsa, siis väga suuri emotsioone sellest ei saada. Võtta maha kahelt küljelt tükike metsa (no andke siis luba kohalikule, las saab puud tasuta oma vaese elu juures), tekitada paar imeilusat vaatekoridori, mis muide annab tunde linnuse kohast, kõrgusest, vägevusest...Ka tormimurdu oli ülipalju. Väga tore, las ta siis kuskil olla, et karu saaks segamatult päris metsas tatsuda. Ometi on tegemist ka energia toorainega!? Lähenemine asjadele ainult kõduneva metsa koha pealt pole siiski õige. Kui tormimurdu on kohati tohutult, siis osa sellest peaks küll üles töötama. Ja nii oli ka Punamäe matkarajal vaja päris palju turnida, et üldse läbi pääseda!(Lisamärkus 16. 04. 2014.On ülim rõõm tõdeda, et Väike-Maarja vald ja RMK tegelevad probleemiga, eelkõige tänu Tiina vaevanägemisele probleem nende ette viia! Aitäh kõigile!Jääb vaid loota, et vähemalt kahes suunas on tulevikus ülimalt nauditav vaade!)
Fotomatk tähendas ka seda, et sai aparaati katsetada. Ma pole eriti aktiivne võimaluste kasutaja, enamasti teen pilte automaatrezhiimiga. Vahel ju pilt jääb palju nadim kui haarab silm. seega peab rohkem sättima. Vahel aga "timmid" üle. Aga sest pole midagi, inimene õpib kogu elu! See-eest saab natuke kunstilisemaid pilte ja nauding ongi peamine.
Linde oli vähevõitu. Mõned tihased ja pasknäärid, üle lendasid muidugi ka haned ja hiireviud. Nii et lindude pilte kahjuks ei saanud. Kuna kohati veel liund, oli ka palju jälgi. nirgilistest karudeni.
Seia tehti tee. Mullu vist remonditi. Ülipopulaarne matkapiirkond, aga võimalusi kergliiklusteedeks ja rohkemateks parklateks ei leitud! Äkki oleks hoopis raha selleks saanud teeäärse tormimurru realiseerimisest?See muidugi tegemata eelkõige riikliku suhtumise tõttu, kus palju küll räägitakse, aga vähe tehakse! Ometi peaks selline kant olema hoopiski musternäidiseks, kuidas hoolida matkajatest ja ka lihtsalt autosõitjatest. Parklast ja pakendikonteineritest teeveere rääkimata.
Taimi torkas aga ikka silma, sest kohati polnud lund enam ollagi. Millega tegu?
Nii korjati siis vaiku omal ajal. Vaigutaja...
Matk vaid 6 km, aga väsimus oli jalgades.Peaks mainima, et kui vahel tundub, nagu oleks tasu ürituse vm eest suurevõitu (eks elatustase ole nagu on), siis tegelikult sõltub kõik vaatenurgast. eriti kui asja juurde kuuluvad toitlustuspausid, sh lõkkel tehtud pannkoogid koduse (jah, päris koduse) moosiga ja selleks nähtud vaev (asjade kaasatoomine, lõkkel ainukesena vaevanägemine, silmatikkuv suits jne), siis see ongi vaid tasu tehtud töö eest. Ja väikene tänu nähtud vaeva eest. Et muuta päev ilusaks...Aitäh!
Pannkookide kuhi kasvas tasapisi, kui aga söömiseks läks, kadus kõik välgukiirusel!
Aitäh autojuhile! Jõudsin Tamsalusse ja ootasin rongi.
Ja taas Tallinnas...
Veel Elroni lubadusi
Replyhttp://blog.elron.ee/2013/10/2014-aasta-soiduplaanist.html
*Igalt Riia-Valka rongilt pääseb edasi Valga-Tartu-Tallinn rongile &
igale Valka-Riia rongile pääseb Tallinn-Tartu-Valga rongilt.
1) viimane rong saabub Riiast Valgasse 21:26, st Elron oleks valmis käiku panema õhtuse rongi Tartusse väljumisega ~21:40 ja saabumisega ~22:10, seega sõidab edasi Talinna ja jõuab sinna ~00:00
- uues sõiduplaanis aga sellist rongi ei ole, kuigi võiks teenindada ju kahevaguniline rong?!
2) esimene rong Valgast Riiga läheb 5:10, seega peaks Elroni rong väljuma Tartust ~3:30 ja Tallinnast siis ~1:30
- ka sellist rongi ei ole
Ilmselt ei viitsinud Elron Läti firma kodulehte avadagi, et sellised lubadused välja annab - vaevalt, et Elronil mingisuguse öörongi plaani on olnud.