Thursday, January 10, 2013
Apteekide asutamispiirang.
Sai hiljuti just teemat arutatud ja tõepoolest, peab olema nõus täielikult ühe punktiga artiklis.
http://www.postimees.ee/1098964/apteekrid-oiguskantsler-otsustas-surmata-demokraatliku-arutelu
Piirangute kaotamine toob kaasa sarnase olukorra marketite plahvatusliku levikuga - käibelanguse, mis omakorda toob kaasa hindade tõusu ning tagajärjeks on lootusetu unistada töötajate palkade tõusust!
Loomulikult ei huvita õiguskantslerit inimeste palk, pigem mõjutab teda tööandjate (ketid, marketid jm) mõtteviis. Milles pole kohta palgatõusule ega klientide austamisele!
Kui aga nii väga seda muudatust oodatakse, siis olgu pealegi - makske euroapteegi kallimat hinda edaspidi igalpool.
Apteekide asutamisloa peaks andma päriselt sõltumatu komisjon, kes suudab adekvaatselt teemat jagades otsustada.
*******************************************
12. 01.
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/tamro-eri-riikide-kogemus-toendab-vajadust-asutamispiirangute-jarele.d?id=65517142
****************************************
14. 01
Asi muidugi väga keeruline. Ei saa ju piirata näiteks värskelt ülikooli lõpetanud proviisori soovi teha oma apteek. Peaks olema vast võimalus anda selliste asjade puhul ka vahel erilubasid, eriti kui asi hästi põhjendatud (koht, täiendavad teenused vm põhjus).
Tegelikkuses on üldiselt meil linnades apteeke piisavalt. Küll aga võiks kaaluda piirangu kaotamist väikestes maa-asulates või siduda need täiendavate kohustustega, nagu haruapteegi avamine lähedal teises kohas ja selle avatud olemise kohustuse. Võib ju tunduda, et see oleks ebaõiglane, kuid teisest küljest (apteekril peaks olema missioonitunnet ka veidi) tuleb meil kõigil endast midagi anda, me pole vaid "saajad". Muidugi võiks Ravimiamet leevendada müügipunkti nõudeid, lubada apteegil müüa ravimeid vajadusel ka planeeritavate teenusekeskuste ruumides ühel päeval nädalas jne.
Meil pole võimalik maale elu tagasi "sundida", kuid midagi saaksime ikka asjade parandamiseks ära teha.
http://www.postimees.ee/1098964/apteekrid-oiguskantsler-otsustas-surmata-demokraatliku-arutelu
«Õiguskantsler eiras parlamendi ja osapoolte soovi arutada valdkonna arengut terviklikult ja otsustas taaskord küsimusele erapoolikult ja agressiivselt läheneda. Oleme varem korduvalt pööranud avalikkuse tähelepanu tõsiasjale, et õiguskantsler ei ole oma apteegikorralduse analüüsides olnud teadmistepõhine, tasakaalukas ega erapooletu. Ignoreeritud on kõiki allikaid, mis õiguskantsleri lähenemist ei toeta,» ütles apteekide ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp.
«Tulenevalt apteekrite arvu piiratusest on teiste riikide kogemus selgelt näidanud, et asutamispiirangute kaotamise tagajärjeks on ravimite hinnatõus, apteekide kuhjumine linna, maa-apteekide arvu kiire vähenemine ja teenuse kvaliteedi üldine langus,» lisas Sepp. «Teiste riikide kogemused on ehmatavalt negatiivsed ning riigikogu ei saa jätta variantide valikul analüüsimata ja arvestamata kogu olemaolevat infot.»
Piirangute kaotamine toob kaasa sarnase olukorra marketite plahvatusliku levikuga - käibelanguse, mis omakorda toob kaasa hindade tõusu ning tagajärjeks on lootusetu unistada töötajate palkade tõusust!
Loomulikult ei huvita õiguskantslerit inimeste palk, pigem mõjutab teda tööandjate (ketid, marketid jm) mõtteviis. Milles pole kohta palgatõusule ega klientide austamisele!
Kui aga nii väga seda muudatust oodatakse, siis olgu pealegi - makske euroapteegi kallimat hinda edaspidi igalpool.
Apteekide asutamisloa peaks andma päriselt sõltumatu komisjon, kes suudab adekvaatselt teemat jagades otsustada.
*******************************************
12. 01.
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/tamro-eri-riikide-kogemus-toendab-vajadust-asutamispiirangute-jarele.d?id=65517142
****************************************
14. 01
Asi muidugi väga keeruline. Ei saa ju piirata näiteks värskelt ülikooli lõpetanud proviisori soovi teha oma apteek. Peaks olema vast võimalus anda selliste asjade puhul ka vahel erilubasid, eriti kui asi hästi põhjendatud (koht, täiendavad teenused vm põhjus).
Tegelikkuses on üldiselt meil linnades apteeke piisavalt. Küll aga võiks kaaluda piirangu kaotamist väikestes maa-asulates või siduda need täiendavate kohustustega, nagu haruapteegi avamine lähedal teises kohas ja selle avatud olemise kohustuse. Võib ju tunduda, et see oleks ebaõiglane, kuid teisest küljest (apteekril peaks olema missioonitunnet ka veidi) tuleb meil kõigil endast midagi anda, me pole vaid "saajad". Muidugi võiks Ravimiamet leevendada müügipunkti nõudeid, lubada apteegil müüa ravimeid vajadusel ka planeeritavate teenusekeskuste ruumides ühel päeval nädalas jne.
Meil pole võimalik maale elu tagasi "sundida", kuid midagi saaksime ikka asjade parandamiseks ära teha.
"...olukorra marketite plahvatusliku levikuga - käibelanguse"
ReplyDeleteLp. Jüri Poeg,
palun seletust kuidas marketite levik toob kaasa käibelanguse?
Kelle teooria see on kas Keynes'i, Hayek'i, Marks'i, Smitt'i või kelle?
Tänan, Viktor!
ReplyDeleteLühidalt. Kohas, kus on üks market, võtame päevase külastajate arvuks 6000. Teise marketi kõrvale lisandumisel ei ole neil kuskilt võtta sama arvu külastajaid. Võib eeldada, et pooled ehk 3000 suunduvad uude, teise keti marketisse. Oletame, et mingi osa neist külastavad kahte, seega võib eeldada külastajate arvuks 3500 kuni 4000. See pole teooria, vaid nii on juhtunud enamuses marketites, millede kõrvale on tekkinud teine. Või eksin milleski?
Sedasama näen ka apteekide puhul, sest olen nende asjadega suhteliselt kursis.
ReplyDeleteLp. Viktor Volke!
ReplyDeleteOn see nende teoreetikutega vastuolus? Või toovad nad juurde samapalju kliente kolmandast maailmast?
Tunnistan – hiljem ma sain Teie mõttest aru. Siiski ei ole nõus.
ReplyDeletePõhjuseks – nagu teoreetikutel – pole arvestatud kriminaalkoosseisu omavaid mõjusid lokaalsele turule (ametniketele jms).
Selle all mõtlen kas või kohalike kuulujutte – sealhulgas levinumate, ehk S. Oviiri tegusid – näiteks Maailma Panga projekti (perearstide) juurutamisest. Viimane muide, polegi kuulujutt.
On arvamusi (SA-ti ja Sisekontrolli poolt edastatud) et kohaliku turgu „kontrollib“ ainult paar suurt hulgimüüjat.
Kuid nemad ei ava uusi punkte ebarentaabluse tõttu – nagu pankadel sularaha automaatidega. Arusaadav et nad on vastu konkurentide tekkimast. Te väidate et nende käive kahaneks ja nad oleksid sunnitud hindasi tõsta/müüjate palkasi vähendada (ei usu et meie turgu valitsejatel on nii väike marginaal).
Samas, kas Te ei arva et kergem (lähem) ostu võimalus tähendab KOGU ostude arvu suurenemist?
Just „minu teoreetikud“ väidavad et kogu tarbimine kasvaks ja uued pakkujad sunniks olemasolevaid monopoliste „ausale mängule“. Tarbija ainult võidaks.
Oman head tutvusi ravimifirmade esindustes töötavate inimestega – mina nimetaksin neid (pere)arstide animaatoriteks (turismiärist tuntud eriala).
Mulle on sügavalt vastik selline lähenemine ja piinlik meie arstide eest. Kõrgharituna inimestena nad saavat sellest räpasest mängust aru väga hästi. Ja ausamad nendest tihiti peale leiavad end tüllis ebaseaduslike hüvesid nauditavate kolleegidega.
Isiklikult minule on väga huvitav kuidas Teie olete „nende asjadega suhteliselt kursis“ ? Ehk saate mõnda asja ka mulle selgeks teha.
PS. Vabandan mõni kirjavea eest – emakeeleks on venekeel.
Aitäh, Viktor!
ReplyDeleteTeie poolt öelduga olen suures osas nõus. Ja paljugi võiks toimida....kui kohati ei oleks hulgimüüjate (kus olen töötanud) kui apteegiomanike hulgas mitte kõik eetiliste tõekspidamistega. Juba praegu on marginaal vägagi hea, kuid paljud ( nagu ka marketites) ikkagi ei raatsi töötajatele piisavat palka maksta. Kui apteegi omanik nõuab töötajatelt iga sendi lubatud juurdehindluse rakendamist (isegi siis, kui krooni ajal tähendasid sendid pigem pikemaid järjekordi ja mõnegi kliendi viitsimatust oodata), kuid samas käib põhiline maailma teemadel jutt sellest, kuidas teine maasikate või millegi muu eest hingehinda võtvat.... Siis on see sulaselge ahnus.
Võib olla täiesti kindel, et marginaal on piisav ja olen üpris kindel ka selles, et juhtivad ketid teeks Tallinnas kümneid apteeke piirangu kadumisel. Lootes konkurendile "ära teha", kuigi hinnapoliitika (ja hulgimüüjate omavahelised probleemid) tihtipeale vaid selle tõestuseks. Millegipärast ei mõisteta, et sada väikese rentaablusega apteeki pole alati paremad kui paarkümmend hea rentaablusega.
Kindlasti suureneb KOGU ostude arv. Kuid suhteliselt vähe. Sest üks takistus ikkagi madalad palgad...
Ravimifirmade esindajate kuldaeg oli aastaid tagasi. Kus igalühel oli auto ja töökuulutusi lisandus nagu seeni. Samas, ravimifirmade esindusedki on üpris suur kulu, piirhindade nuutmine mõjutab seda päris tugevalt jne). Kui aga mõnede ravimite hulgihinnad kõvasti kukkusid, vähenes vist ka nende tööpõld. Kusjuures, minagi ei pea sellist aktiivset "määrimispoliitikat" õigeks. Tutvustama uusi ravimeid, jah, seda peaks küll.
Oman tutvusi apteekrite ja mõnegi teisega. Ka mõned aastad töölogemust hulgifirmas andis omad õppetunnid. Näiteks, töö tulemuslikkuise seisukohalt oli võimatu muuta mõndagi elementaarset. Kui hulgilattu saabus kaup, siis enamus koguseid olid ümmargused. Kuigi kastis oli a 96 tk vms. Sajad kaubanimetused aga tähendasid iga nimetuse vastavuste kontrollimiseks (partii, säilivus jm) suurt ajakulu, oletame, et 1-3 min. Kui kaupa tellitaks täiskastidena (näit 960 orig), siis oleks ajakulu oluliselt väiksem, 10-30 sek, kaup jõuaks kiiremini müüki jne. Tollal olnud süsteem tähendas aga vahel juba laos lõppenud kauba uue partii pikaajalist "vedelemist".
P.S. Teie eesti keel väga hea!
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2623
ReplyDeleteNüüdseks jõutud niikaugele, et mõnedki soovijad osaleva saja või rohkemagi "firmaga" lubade loosimisel. See ei ole normaalne tee ja kindlasti ei aita see apteeke maale tuua.
Ka riik on tihti nadivõitu. Valimislubadustes ja -programmis on sees apteegibussid, kuid lubadus see vaid jääbki....
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2013/01/pensionilisa-euroapteegi-moodi.html
ReplyDelete