15 miljonit peatustele, LUS 2014 ja veel kord 15 milli. 2014.

 

Monday, June 30, 2014

Kuhu ja kuidas kulutada 15 miljonit?

Eurorahadest peaks minema 15 miljonit bussi- ja rongiliikluse ühildamisele. Kuidas seda kulutada? Ma väga loodan, et mingi osa läheks Balti jaamale, sest sealgi palju teha. Aga olulisim on kõik rongipeatused üle Eesti ja miks mitte ka nendega seotud bussipeatused? Ehk siis ühispeatused. Muidugi, poleks paha kui selle raha eest saaks järgmised asjad:

* Korralikud infostendid, mis võimaldaks koos üles panna järgmise info: Sõiduplaanid, turismiinfo, kohalik info, inimeste ja firmade kuulutused jne.

Aga mitte nii, eraldi, erinevate postide otsas jne.

Vaid pigem ikka nii, nagu siin mõnel pildil näha. On hea teema aruteluks, plusside-miinust otsimiseks.

http://eestimaablogi2.blogspot.com/2014/06/arvuti-tuhjendamine.html

* Ootekojad, nende sobivus, seosed infotahvlitega jne

* Sõiduplaanide äratoomine perroonidelt ühisesse kohta.

* Ootekodade seosed ja ühildamine kioskitega, müügilettidega jne

* Parklad

* pakendikonteinerid

* veekaevud ja tualetid (tualettide puhul võib kaaluda taastoodetud materjalist variante).

* Matkajatele vajalik

* Teema vajaks lausa töögruppi, arutelusid kohalike omavalitsustega jne. Sest, igal peatusel omad nüansid, kuhugi piisab müügiletist, kuhugi vaja suuremat. Mitmes kohas võimalik ju lausa laadaplatside tekitamine jne.

Erinevaid nüansse saab lugeda ka siit, ühispeatuste teemade alt.

http://eestimaablogi.blogspot.com/

Mis siis veel oluline? Shnitti tasub võtta erinevatest asjadest. Esiteks, KOV peaks tegema vastavalt vajadusele müügikioskid jm. Sest tavaline väikeaiapidaja ei hakka neid ju tegema, tal lihtsalt ei tasu see ära. KOV aga saaks oma tegevusega oma inimeste võimalusi müümiseks parandada.

Üks küllalt hea näide Kükita!Muidugi ei saa midagi üle võtta üks-ühele.

 

 

******************************************************

 

Monday, June 30, 2014

LUS-i suvepäevad 2014

LUS-iga seotud leidmiseks kasutage avalehel SILDID! Klikake Looduseuurijate Selts.

 

******************************************************************** 

Saturday, July 26, 2014

15 miljonit!

http://www.postimees.ee/2658092/raudteejaamad-saavad-15-miljonit-eurot

Kas  alustame rannajoone ümberkujundamisest?

Foto: Gloria Endriks.

Foto: Riho Tammekand.

Või teeme midagi nii tillukest või nii suurt?

Mis siis saab? Vägagi naeruväärne on lugeda juttu mingist 20 peatusest. Summa pole ju väike ja kulutada see mõne parteiliselt sobiva linna tarbeks, on lühinägelik. Paremaid tingimusi vajame me kõik ja kuigi kõikjal ei saa teha maksimaalset, siis läbi tuleks küll asjad mõelda.

Esimene asi:

Kõik ühispeatused peavad saama ühtse stendide süsteemi. Mis võimaldab paigaldada nii rongide (kõikide suundade ja liinide) sõiduplaanid, kui kohalikud bussiplaanid. Näiteks Raplas jm peaks olema mõlemad sõiduplaanid nii bussijaamas kui rongijaamas. See muidugi teine teema, aga ikkagi. Lisaks peaks süsteem olema läbi mõeldud ka selles osas, et oleks nii a3, a4, kui a5 formaadis kuulutuste lisamise võimalus nii ürituste korraldajatel kui eraisikutel, korrektne, vastavate alustega jne, et ei oleks lipendavaid pabereid jms. Rääkimata turismiinfost, kohalikust turismikaardist ja vallainfost.

Teine asi. Ootekojad on vajalikud igal pool, nende paigaldamisega (ka tulevikus) peaks tagama võimalusel kasutamisvõimaluse ühiselt nii rongi- kui bussiootajatele, samuti peatuskohaks matkajatele, samuti tuleb kaaluda võimalusi teha neid koos käimlaga jne. Kindlasti tasuks kulude kokkuhoiu mõttes kaasata kohalikke ja ka kohalikke firmasid. Ehk on mõnigi nõus tegema seda oma kulude-kirjadega, kui saavad õiguse oma tehtut reklaamida, seda nii ootekodade, müügilettide ja-kioskite kui pinkide-laudade-katusealuste puhul.

Kolmandaks: Kõikjale, kus võimalik, tuleks rajada ka pingid-lauad koos katusealustega, eelkõige matkajate tarbeks. Puhatakse ju alati, põhjuseid küllaga, vaja oleks ka võimalust vihma eest varjuda.

Neljandaks. Joogivee-pumpkaevud, tualetid, pakendikonteinerid, rattahoidlad, elektrivõrride laadimiskohad. Vajalikud oleks isegi tavalised 220 v pistikud matkajatele seadmete laadimiseks. jne vastavalt igale peatusele.

Viiendaks. Kus võimalik, tuleb tekitada seoseid külaplatside, kiigede, lõkkeplatside, teenusbusside peatumistega, autokaravanidele peatuskohtade pakkumisega jpm. Mida rohkem on  erinevaid rakendusi, seda paremini asju hoitakse.

Kuuendaks. Müügikohtade jm loomine peaks olema eelkõige KOV-i ülesanne ja ka HUVI! Sest väikemüüjatel endil ei olegi võimalik suurt kohta teha, vaja on tingimuste loomist kohaliku kaubanduse edendamiseks.

Seitsmendaks. Kõikides peatustes tuleb arvestada elektroonilise infotabloo paigaldamise vajadusega tulevikus.

Balti jaamale ei kulutaks ma sentigi. Kui senini pole ükski osapool viitsinud midagi paremaks muuta, siis jäägu see endiselt nende kanda kulude osas. Ka ei too ma hetkel välja peatusi kuni Laagrini. Ka Ülemiste puhul on asjad segased.

Aga edasi?

1. Liiva.

Oleks vajalik tagada ootekoda, võimalusel koos mingi müügipunktiga vms. Ka tasub mõelda võimalikule (osaliselt) linnaliinide sõitmisele jaama.

2. Männiku.

Kindlasti korralik ootekoda koos busside peatustaskuga. Linnaliini nr 5 pikendamine Männikuni vähemalt rongidega seonduvalt, olgu siis või 5a vms. Tasub arvetsda ka perspektiivis peatuskohtadele-parklale teisel pool teed koos võimalike müügikohtadega. Vajalik see ka kergliiklustee kasutajatele, sest tihti pargitakse auto ning seatakse end spordivalmis, sellegi jaoks on vaja pinke ja katusealuseid.

3. Saku

Bussiliiklus pea olematu jaama juures. Parkla on, seega midagi erilist pole juurde vaja.

4. Kasemetsa.

Tähtis koht!

Bussipeatuse rajamine perrooni kõrvale. Parkla laiendamine. Müügikohad, kioskid jm. Tegelikult võiks saku valal asjamehed väga kõvasti mõelda laadaplatsi loomisele. Maaküsimused muidugi eraldi teema. Näiteks toimub Tagadil iga-aastane vanavara laat. Hoopis parem oleks selliseid asju teha Kasemetsas, kuhu ligipääs parem. Keegi küll kaotab, kui koht peaks muutuma, aaga keegi ka võidab. Kasemetsa aga hea koht ka erinevatele talulaatadele jm. Seega perspektiivis lahendused seda arvestades?

Sellised asjad õigetes kohtades avardavad ja arendavad laadakultuuri, võimaluse müüa koduseid tooteid jne. Üks korralik, järjest laiendatav plats oleks piirkonnale ja inimestele väga hea väljund. Koht nii hea, et osa kioskeid võivad olla lausa pidevas kasutuses.

5. Kiisa.

Parkla koos bussipeatusega ülesõidu juurde. Infostendide paigalduse kohta peab hoolega läbi mõtlema, parim oleks kui identsed stendid oleks jaamas kui parklas.

6. Roobuka.

Senini pole teada, millised saavad olema juurdepääsud, bussiliikluse toomist vaevalt et planeeritakse

7. Vilivere.

Parkla. Teenusbusside peatuskoht.

8. Kohila. Bussipeatus olemas, vajalik ühtne info, soovitavalt jaamahoone otsaseinal, mitte kaherl küljel. Olemas kioskid, korraldatakse laatasid, vajalik nende jaoks tingimuste parandamine.

8. Lohu. 

Peatusesse bussid ei sõida.

9. Hagudi. 

Võimalik, et tuleb planeerida ka bussipeatus, hetkel bussid peatuvad suurel teel.

10. Rapla.

Parkimiskohtade puudus. 

Tagada rohkemate busside läbisõit raudteejaamast, üksiti ka Alu-Rapla-Raudteejaam otsebussi käivitamine.

11. Keava.

Olemas suur plats külaürituste tarbeks. Bussipeatus tuua ringteena otse perrooni kõrvale, rajada parklad, ühine ootekoda jm. Võimalusel kaaluda olemasoleva kivihoone muutmist ootekojaks koos "lisanditega".

12. Lelle.

Bussid peatuvad jaama juures, ooteruum olemas. Ühine info. vajalik. 

13. Koogiste.

Bussiliiklus puudub.

14. Eidapere.

Bussipeatus teha otse perrooni juurde, ringteena, koos parklaga. Külaplatsi võimalus.

15. Kõnnu.

Taastada rongipeatus. Kaaluda koos RMK-ga läheduses lõkkekohtade ja telkimisplatsi tekitamist.

16. Viluvere. 

Bussipeatus teha korralikult perrooni juurde koos parklaga. Võimalusel ka kohaliku toodangu müügitingimuste loomisega.

2 comments:

1. 
   AnonymousAugust 19, 2014 at 2:18 AM

   Männikul on busside peatus täiesti raudteepeatuse juures. Milleks parkla ja müügikohad teisele poole teed? Vahepeal suvel sai igapäevaselt sealt läbi sõidetud ja ma ei näinud kordagi ühtegi autot Männiku raudteepeatuses seismas. Paari(kümne) inimese pärast pole küll mingeid müügikohti vaja. Samuti kergliiklusteel liikujate pärast, kes harrastavad sporti seal, mitte ei otsi kohta, kus tiheda liiklusega magistraali ääres ostelda. Igast peatusest pole ka mõtet laadaplatsi teha. Ehk nende ideedega ei tasu üle ka pingutada ja peaks ikka kahe jalaga maa peale jääma.
   
   Ma tahaks tõsiselt näha, kuidas seda ideedes kavandatud inventari hakataks korras hoidma. Meil on probleemiks see, et suudetakse kõikvõimalike projektirahadega asjad valmis teha aga hiljem hooldamiseks raha ei leidu. Eriti paljudes väiksemates omavalitsustes. Näiteks kes selle 220V pistikute eest maksma hakkab? Matkajad? Kuidas? Selle lahenduse väljamõtlemine ei pruugi odav olla/tulla, kui igasse kohta mingi selline lahendus on vaja välja mõelda. Kui praegu ei suudeta turvata ronge lõppjaamades (graffiti) ja juba olemasolevat raudteeinventari (mida soditakse ja lõhutakse), siis miks peaks see muu inventar säilima?

   Reply
2. 
   Neeme SihvAugust 19, 2014 at 11:14 AM

   Tänud, Anonüümus!
   
   Ma püüangi ärgitada mõtlema ja iga selline arvamus on kulda väärt. Jah, Männikul pole tuhandeid talusid ja ka autosid seal ei pargita kümnete kaupa rongile tulemiseks. Aga KUI seal oleks teäärne müügikoht? Ja peatuksid ka 18 liini bussid ning peale tööpäeva bussisõitjad ootaksid rongi? Ning jhea müügikoht meelitaks suure asula, saku elanikke? Rääkimata sellest, et sealt sõidavad läbi ka Kasemetsa elamurajoonidesse, Kiisale, Aespasse ja kaugemalegi minejad? Kas tead, milline võib olla potentsiaalne klientuur?
   
   See hüpoteetiline võimalus võiks olla, et vaadata, mis hakkab juhtuma.
   
   Jah, kes valvab, hooldab ja maksab? Aga kes hoiab peatusi ja sinna juurdekuuluvat Ristil, Kärus, Obinitsas? Kus peaaegu pole lõhkumist ega garffitit? Kohalik kogukond! Ehk inimesed hoiavad oma kodu! Minu arusaam tundub naiivne, aga miks on kohti, kus midagi ei lõhuta?