ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

teisipäev, 5. juuli 2011

ÜHISPEATUSED 13. TAPA - NARVA.



Maikuus panin siia üles Ühispeatuste algse analüüsi. Tänu suhlemisele ametkondadega ja omavalitsustega olen nii mõneski osas seisukohti muutnud/täiendanud. Samas aga kohati vastatakse mulle või teistele endiselt väga ümmarguselt, kohati lausa vastuoluliselt. Teen siin lühiülevaate.

Tapa-Narva lõigul vajalikud pea  kõikide peatuste säilimine. Vaeküla järele vajadus pea olematu, samuti kahtluse all Auvere ja Soldina. Kui lähtuda mitmete peatuste (ärakaotamise) loogikast, siis nende peatuste kaotamine vähendaks sõiduaega! Mis tänase seisuga paljudele väga oluline, olgu tegemist või mõne minutiga.

Vaeküla asemel oleks vaja rajada SÕMERU peatus. Reisijate arv võib seal olla vägagi suur ja peatuse vajalikkust tõestanud ka küsitlus vallaelanike hulgas. Ja seda kohalike võimude poolt! Mitte pole see minu luul.

Auvere ainuke mõte ühendus Sinimäega. Kui on piisavalt hea bussiühendus ja tagatakse selle kestmine, pole rongipeatust vaja. Vajaduse korral ainuke reaalne asukoht ülesõidust Narva poole peatee ääres. Äärmisel juhul, kui ehituse käigus plaanitakse ehitada uuesti ka 2 tee, võib vajadusel ehitada teedevahelise võimalikult ülesõidu lähedale, koos parkla, bussipeatuse jms Ühispeatuse põhimõttega. Muul juhul on platvormi ehituse kulud mõttetud ja võib kvalifitseerida raiskamisena suures ulatuses...  Kõlab vahvalt?
Soldina (suvila)elamurajoon reisijate arvu koha pealt suhteliselt mõttetu. Võimaliku asukohana võiks kaaluda paari km ulatuses Soldina jaamast Narva poole, mõningast olulisust võib olla planeeritaval tööstuspargil, lennujaamal ja olemasoleval bussipeatusel. Vastasel juhul peaks kasutama oponentide poolseid põhjendusi Pärnu liini kohta: ehk teha busside juurdeveoliinid? Narva või Vaivarasse?

VAIVARA peatuse puhul nõustun tagantjärele, et asukoht väljaspool jaamateid on halvem, ja seda just, viadukti puudumise tõttu. Viadukti ehituse korral tuleks arvestada juurdepääsuvõimalusi Sillamäe teelt, sest tõenäoline on, et tulevikus tegemist absoluutselt Ühispeatuste põhimõtetele vastava peatusega. Seega vajalik teedevaheline platvorm või äärmisel juhul peateeäärsega, juhul kui likvideeritakse hetkel kasutuskõlbmatu 1. tee. Raudtee haruteed mõnevõrra segaks platvormi ja juurdekuuluva ehitust väljaspool jaamateid. Kuigi Vaivara vv poolt võib öelda, et tegemist veidi leige suhtumisega, siis nende kiituseks peab ütlema, et kohatine kirjavahetus ja seega ka arvamustevahetus siiski toimib. Kuigi nagu vanasti öeldi, väikeste aseasjurite tasemel ja seegi näitab midagi. Mida, jääb lugeja otsustada.
Platvormi asukoht sarnaselt praegusega aga tagaks ka haruldaselt hea võimaluse parkla, bussipeatuse jm rajamise otse vallavalitsuse "nina alla"! See tooks vv sõna otseses mõttes kohaliku rahva hulka!

Muide, huvitav fakt! Kuigi sageli toodi asukoha vaidlustes põhjenduseks tiheda liiklusega ülesõidud ja OHUTUSE, siis Auveres on ohtliku ülesõidu signalisatsioon juba kuid (kes mäletab täpselt, ehk juba aasta?) "rongi kokkupõrguse tagajärjel" korda tegemata.!!!??? Või tegemist tüüpilise näitega, et me ei vaheta kõrghoonest hotellis ühtegi põrandaliistu,  kuna valmib uue hotelli projekt? Aastaks 2030+...
Sellel ülesõidul juba korduvalt olnud ohtlikke situatsioone (jah, see on seesama ülesõit, kus külili keerati rahvusvahelise, Tallinn-Moskva rongi vedur ja kraavi sõitsid ka vagunid). Kokkupõrguse tagajärjel. Mis saab nii uutest, ülikallitest eurorongidest? Kui viaduktide ehitamine ulmelises tulevikus jõukohasem lihtsa ja odava ülesõidusignalisatsiooni taastamisest?
Kusjuures huvitav ka see, et OHUTUS nõuab "ohtliku koha tähistamist ohtliku koha märkide ja kollaste kilpidega" olenemata, kas põhjuseks tee seisukord või signa rikked. Kuid siiani(!) ei ole kaks eduka lahtusprotsessi tulemusel sündinud üksust suutnud kokku leppida isegi selles, kes, kas ja kuidas peaks märgid paigaldama! Võimalik, et kahe eri üksuse puhul vajab kokkulepe nelja märgi paigaldamise kohta ülisuuri investeeringuid. Või ei olnud selle õnnetuse puhul tegemist märkimisväärse hoiatava näitega eksimustest liikluses või millestki muust...




See teema läks kaugele Ühispeatuse teemast. Ometi on mitmete, et mitte öelda, paljude, arengukavade, uuringute, planeeringute (tasulised!) tegemisel jõudnud eri alade eksperdid järeldusele, et eri ühistranspordiliikide ühildamine ning "pargi ja sõida" süsteemi rakendamine on OLULINE, VAJALIK jms.

Seega peaks küsima KOV-idelt, miks on huvi LEIGE ja miks "soovitakse säilitada olemasolevat korda"? Iga poliitiline rezhiim ja ja diktatuur on soovinud säilitada olemasolevat korda! Miks? Parafraseerides Ühispeatusi, kas on karta masside rahulolematust ühistranspordi halva korraldusega? Kas on karta, et uute rongide, lühema sõiduaja, "mugavate vagunite", eri ühistranspordiliikide ühildamise ning mis mitte vähetähtis, soodsate piletihindade puhul võib oodata mässavaid rahvamasse uutele platvormidele ja piimapukkidele? Kas sooviksid KOV-id, et rahva liiklemisvõimaluste vähendamise puhul õnnestuks maaelamikke hoida oma "karjaaedade piires?
http://www.youtube.com/watch?v=NmmUOpLQnLs

Keegi väliseestlane tõstatas ükspäev küsimuse, kas see laul ikka sobis laulupeole? Kas sobis? Või kardame uut ärkamisaega või lauluväljaku rahvamasside tungimist rongidele? Või jääme orjadeks ja maksame kümnist swedseb võõrastele, kes puhkavad ja meie teeme tööd?

"Ma siit põgeneda võiksin lausa joostes...miski tagasi hoiab mind..." Kust tuleks need maksumaksjad, kelle arvelt ehitada valmis Rail Baltica III etapp, võimaldamaks sõita üksikutel eurosaadikutel  Brüsselisse? Isegi nende sekretäride maksudest ei piisaks. Eriti, kui "koduigatsuse" tasudelt ei tule tulumaksu oma riigi eelarvesse... Või tuleb? Rein Järvelill kirjutas, et "võõrad, kes puhkavad", pole maksnud sentigi Eestimaa kaukasse!? Kas pole see üks põhjusi, miks meil mugavate rongide asemel endiselt sõidavad need plekist künad?
Keda võiks siin leiguses ja ükskõiksuses süüdistada?


Rahas ei peitu õnn, jagan seda seisukohta. Kuigi saan Kreeka vedurijuhist üle kümne korra vähem palka ja ise olen loll, siiani olen pesnud käsi ilma preemiata! Miks siis ennastki pesta? Sest ennast pestes, arvestades võimalikke "pindalatoetusi" pesemise eest, oleks mu lisatasu lausa 10 000 eurot, ehk üle 150 000 krooni...

Vabandan, et olen läinud emotsioonidele toetudes asja sisust niiii kaugele...

Mil moel küsitles ja suhtles Maanteeamet KOV-idega? Miks mina olen aru saanud, et leige (kohatise) suhtumise asemel mõnedki kohaliku võimu esindajad tahaksid, et nende inimestel oleks MUGAV, LÜHIM ja KIIREIM võimalus ühistranspordiga liiklemisel? Miks ei tekita ametnikel kahtlusi kellegi leige suhtumine OMA, EESTIMAA inimestesse?

Hea küll, lähen peatustega edasi.

ORU. Toila vald teatas ammu, et nemad pole vastu platvormi toomisele ülesõidu juurde. Oru asula, kui eraldiseisev, lagunevate kortermajadega enklaav, on vastanud vaid lühikeste, mittemidagiütlevate kirjadega.
Ka Kohtla(-Järve) rongipeatusel poleks ju kasutajaid!? Veidi külmem kui leige tundub tõesti Kohtla-Järve suhtumine oma elanikesse!? Või tegemist Jugo-Vostotshnõi oblastiga?
(Oru turbatööstuse pilte vaadake eelnevatest teemadest).

JÕHVI. Paar sotsiaalmaja elanikku või kolme töötajaga firma ei ole põhjuseks, miks peaks kulutama raha KAHE platvormi ehitamiseks vanasse asukohta. Sest INIMESED liiguvad Jõhvi bussijaama, kaubanduskeskuse ja promenaadi piirkonnas. Küsimust, kas ehitada (Ühis)peatus agulisse või linna südamesse, ei oleks tohtinud tekkidagi! Olgu siis põhjuseks leigus või asjatundmatu suhtumine. Sest tekib küsimus, kas on asjatundmatud ametnikud pealinna kabinetirägastikus või teevad säästva eluviisi uuringuid diletandid? Mina ei usu siiski päris täielikult kummatki! Kuigi, eks natuke leigust ole ka pealinnas...
Nii et panema Jühvi teema lukku?


KOHTLA. Platvormil vahel mitu inimest, kuid rongile tuleb vähemus, enamus on saatjad. Ligipääsutee ebamugav. Vajalik on kaks peatust, Üks Kohtla-Nõmmele ja teine Kohtla-Järve teeristile. Nii kohalike elanike kui turismimajanduse jaoks. Seikluspargid, Kaevandusmuuseum jms... Millist vana olukorda siin säilitada?

PÜSSI. Natuke ülesõidu poole tuleb uus platvorm. Ühispeatus võimalik ja vajalik. Paneme lukku.

KIVIÕLI. On toredaid omavalitsuse ametnikke, kes püüavad süveneda asja olemusse. Ja kes teavad, et peatus vajalik elanike jaoks. Ja elanikud, kellega vestelnud, loodavad sama. Koht on, ruumi on, sõitjaid on. Milles küsimus, ei saa aru.

SONDA. Mitmeid võimalusi. Ehk vaja uus peatus veidi Kiviõli poole? Et ohutuse tagamiseks ei peaks inimesed ronima üle kaubarongivagunite?

KABALA. Ehk tõesti pole mõtet viia peatust ülesõidust Sonda poole, sest sellelgi omad miinused. Aga vaielda vastu asukohale peatee ja maantee vahel - seda võib teha vaid täiesti asjatundmatu inimene. Või ametnik. Ja usun, et keegi ei taha tunnistada oma asjatundmatust. Sest kui seda asukohta peab õigeks ka endine kohalik ja hiljutine asjalik raudteelane*!? (*Raudteelane - raudteed ja sellega seonduvat tundev inimene).

VAEKÜLA /SÕMERU. Vaeküla oli juba nõuka ajal tühi peatus. Kord väljus libedale platvormile üksik naisterahvas ja käis siuhti pikali, mii piik kui lai! Küsisin jaamakorraldajalt, et kas tõesti pole inimest, kes liivataks natukenegi? Vastus oli, et see oligi koristaja, kes pidi platvormi korras hoidma...
Sõmeru peatuses võiks kindlasti näha rohkemgi kui üksikut koristajat...



RAKVERE: Teedevaheline rahvusvahelise pikkusega platvorm, ootesaal avada, ühendada iga kell linnaliiniga, pikendada jaama maaliine...või säilitada olemasolevat korda?

KADRINA. Üle või alt ukerdavad reisijad. Kaubarongide puhul. Mahajääjad. Munakivitee. Või plats ülesõidu juures, kus lausa lust parkida autot, oodata rongi, peatuda bussidel...

Ka Kadrina ja Sõmeru puhul on vägagi oldud huvitatud peatustest paremas asukohas. Kes siis suhtub asjasse leigelt? Millised omavalitsused? Ja milles see väljendub?

ENERGIA. Projekt tehtud, raha kulutatud, kas projekt veel kehtib?  Kas peatus tuleb?

Kaheldava väärtusega VESSE peatuse ehitamsie asemel peaks nendest rahadest piisama platvormide ehitamiseks: Energia, Sõmeru, Kalevi, Mullavere...?

Lühiülevaate asemel läks asi veidi emotsionaalseks, aga miks ka mitte? Vaidlustes sünnib tõde!? Kui vaidluspooled just ei vaiki või leigust ei ilmuta?

Pakkusin siia-sinna välja ettepaneku teha väljasõidu seminar Tapa-Narva liinil. Eks näis kui osavõtlikult sellesse suhtutaks. Või läheb vastusega ja seminari käivitamisega niikaua aega, kuni peatused välja ehitatud, säilitades vana olukorra. Idarindel muutusteta...


Peaasi, et ühistransporti ei tabaks midagi sellist...

2 kommentaari:

  1. VESSE peatus ehitatakse kuna osad inimesed pistsid Facebookis kisama Elektriraudte teatele ,et EVR kavatseb sulgeda Vesse peatuse. Detsembris 2010 toimus arutelu Vesse platvormi asukoha üle ja nüüd on siis ehitamise hankeni jõutud.

    Väljasõidu seminar oleks tore,kuid riigieelarvelised ametkonnad alati küsivad kes kannab kulud...

    VastaKustuta
  2. Tänud Tiberi!

    Kes kannab kulud? Vesse ehitamata jätmisel jätkuks kindlasti väikseid summakesi...

    Mõni kisaja leidub alati. Kui EVR lõpetas kõrvaliste isikute koperdamise jaama teedel (telesaade Kaua Võib), siis jäi mulle mulje, et eelkõige kasutasid seda peatust "paremale" põikavad reisijad, kellel kadus võimalus seda teha. Kahjuk ei ei ole kursis nende aruteludega ER-i face`is, kuid tõsiselt kardan, et läbipääsu puudumine jaamast vähendab tugevalt peatuse kasutajate arvu. Ei aita isegi jalakäijate viadukt. Seega kahtlen väga kulutuste otstarbekuses. Lihtsam olek samal teemal arutleda edasi ja lükata Vesse peatuse võimalik ehitamine perioodi lõppu. Ning põhjalikult kaaluda bussiliinide ühildamist Ülemiste peatuses, et kompenseerida "peatuse kadumine".
    Ühtki veenvat selgitust peatuse vajalikkuse kohta pole ma leidnud.

    VastaKustuta