Thursday, February 7, 2013
Tallinn - Euroopa.... uued rongid
Tühjus.Panin pealkirja ära ja hakkan nüüd uuesti lugema.
Kahjuks siia linki panna ei saa, sest Postimees taas teinud artikli tasuliseks. Seda ma kartsin, kuid õnneks on mul paberleht.
Eelarvekõnelused seavad raudteeprojekti vaekausile. Selline pealkiri siis tänases lehes.
Niisiis, nov seisuga oleks Eesti osa EL-i eelarvest järgmisel perioodil 5, 88 miljardit. Et kogu EL-i peale oodatakse kokku 30 miljr kärbet, siis....RB on ohus. Eesti osa RB oleks umbes üks miljard.
Üks oluline tõdemus: "Samas tuleb praegu kaalutav kuni 30 miljardi euro suurune lisakärbe millegagi katta, ja kui see ei tule euroliidu ühtekuuluvusraha ja põllumajanduspoliitika alt, millega seoses on Eestil niisamuti olulised huvid, jääb alles suhteliselt vähe teisi kohti, millest lõigata. Surve all on ka halduskulud ning teadus- ja arendustegevuse raha." Punkt!
Alaline esindaja EL-i juures Matti Maasikas ütleb, et toetamise oluline argument on, et sellised projektid hõlmavad mitut riiki. Muide, maaelutoetuste raha on algsega võrreldes 9 % kärbitud. Noh, maaelu pole meile mingi oluline asi, selle raha võiks vabalt mujale kantida...
Nii-nii. Kui tuleb see "oluline projekt", kuigi aina rohkem on kuulda, et Soomest pole üldsegi mitte tohutid kaubakoguseid oodata, siis miks seda üldse teha? Lammutades sellega Eesti (maa)elu pooleks, saaks edaspidi vaid ehk rongiga Euroopasse kihutada, kallite piletihindadega ning just auroametnike jaoks. Käiku üks vagun ja see siis uhaks koduigatsustasude fondi lisarahade arvelt....
Tühja see maaelu, teadus- ja arendustegevus ning kõik muu, milles meil karjuv puudus ja viletsad tulevikuväljavaated! Ei, kui enne olin kõhklev-kahtlev, siis nüüd olen vastane. Mis sest, et minust ei sõltu midagi, aga minu häält ei tule ei kohalikel valimistel ega hiljem!
Perspektiiv jõuda viie vaesema hulka ei ole meeldiv. Aga sinna me jõuame, kui tulevikus selle "olulise rajatise" ülalpidamiskulusid omast taskust maksame. Siis on kiruda juba hilja.
Ja arvata võib, et ega ühtekuuluvus Eestimaal pole ka oluline. Küllap leitakse võimalused veelgi olulisi asju likvideerida, sest selles oleme küll tugevad olnud.
Isiklikult pean rongiühendust Euroopaga ülimalt oluliseks. Tehtagu see siis RB moel vöi taastatagu läbi Pärnu Riia tee. Et saaks panna käiku mingi otserongi. On üsna raske seda pikka teed Euroopasse autoga sõita, bussi piin on välistatud ja lennuk saast- lõhub kõrvu nii et valus on. Pealegi on veel meeles see tuhapaanika.
ReplyDeleteno milleks seda planeerida kaherealise ja elektrifitseerituna, muidugi Riias rajatavad objektid teevad projekti ulmelisemalt kallimaks
ReplyDeleteElektrifitseeritud see vöib ju olla, aga kas kaheteeline- on põhjust kahelda, see paistab välja gigantomaaniana.
ReplyDeleteVaadake üle lahe Soomes raudteed Oulu ja edasi Lapimaale.
ReplyDeleteReisironge on. Helsingist Oulu, 680 km, sõidab argipäeval 4 kiirrongi, mille sõiduajad on 5:51 kuni 6:01, 4 "aeglast" rongi sõiduajad 6:38 kuni 7:06, ja öösel 2 öist rongi ajad 10:22 ja 9:53.
Ja kuskil peavad ju ka kaubarongid olema.
Kusjuures see raudtee 10 paari reisirongidega+kaubarongid on Tamperest edasi, 493 km Oulu, üherööpaline! Elektrifitseeritud on.
Inimtühja Kesk-Soome 493 kilomeetril teevad nood 4 "aeglast" rongi 10 vahepealset peatust. Kiirrongid teevad 3 tähtsamat neist 10-st.
Vaataks kohapeal kui kord sinna jõuaks.
ReplyDeleteMinu jaoks on lollus ehitada uut teed kaheldava sõidusagedusega kui läbi Tartu olemas. Selle raha eest saaks piisavalt tõeliselt mugavaid ronge + rattavahe muutmisega. Sest kahe tee hooldus alati kallim kui ühe! jah, aega kuluks rohkem, aga peaks õppima ikkagi sõitu nautima. Kellel hirmkiire, läheb nagunii lennukiga.
Rong ei võistle ainult lennukiga, vaid ka bussiga.
ReplyDeleteTartu kaudu on päris mõttetu teha Tallinnast Euroopa ühendust (liin 'tunne Eestimaad'). Tartu-Riia on loomulik. Tallinnast on loogiline ühendus Euroopasse läbi Pärnu. Ma üldse ei mõista selle liini hävitamist, seda oleks hea olnud kasutada kogu see 20 aastane aeg mil me oleme sunnitud olnud Euroopasse autoga söitma. Muudetava rattavahega veerem pole uus leiutis, see oleks ammu pidanud ka meil käsutuses olema, Tallinn-Pärnu-Riia.
ReplyDeleteTargemad muidugi juhtisid juba siis nendele asjadele tähelepanu, aga asjatundjaid ju ei kuulatud juba siis. Ega ka praegu mitte eriti.
ReplyDeleteLoomulikuim lahendus on küll hetkel Pärnu kaudu kulgenud tee taastamine koos muudetava rööpalaiusega veeremi juurutamisega.
ReplyDeleteAga RB variant pole ka paha, kui see pole just gigantomaaniliseks tuunitud.
Tänud, Veiko!
ReplyDeleteJama ongi selles, et RB-st loodetakse mingit taevamannat! See tuleb vaid transiidiärimeestele, kui tuleb. Muidugi võinuks vabalt Pärnu kaudu tee alles olla, muudetav rattavahe mõttekam. Seni aga ikkagi vajaks tagamist liiklus üle Tartu, sest ükski uuring reisijateveo kohta ei anna paremat pilti kui reaalne rongiliiklus.
"Seni aga ikkagi vajaks tagamist liiklus üle Tartu, sest ükski uuring reisijateveo kohta ei anna paremat pilti kui reaalne rongiliiklus."
ReplyDelete"Reaalne rongiliiklus" võib anda oluliselt halvema pildi, kui ta puudub (Tallinn-Haapsalu, Pärnu-Mõisaküla-Riia) või on vilets (Tallinn-Pärnu).
Tallinn-Tartu - maantee 186 km (lõikab küll otse Mäo kaudu, aga lookleb), raudtee 190 km (Tapa kaudu, aga vahepeal sirgem) - ainult 4 km ehk 2 % pikem. Tippkiirus kogu ulatuses 120 km/h.
Tallinn-Pärnu - maantee 128 km, raudtee 141 km. Tervelt 13 km ehk 10 % pikem. Tippkiirus paljalt 100 km/h.
Kui õnnestuks uus, sirgem raudteetrass sisse ajada - nii et saaks 130 km Tallinn-Pärnu sõita 160 km/h vähemalt... aga et Rapla ja Kohila ikka jaamu omaksid (kas mõlemad vanad, või ehk uus jaam uuel raudteel teises linna servas)... kas Tallinn-Pärnu kiirrong võiks bussiga võistelda?
Rong on selline kift asi et saab sättida sellise kasutusvariandi mis kellelegi sobib. Näiteks oma jalgratta kaasa võtta. Seega rongile saamine on kiire, stressi- ja ummikuvaba- väga praktiline. Sama on rongilt ära minekuga kuskile sihtpunkti. Saab reisida koeraga, lapsevankriga, jne. Kuidas on bussile saamisega ja sealt edasi pääsemisega...? (buss muuseas istub sama rõõmsalt ummikus nagu iga muu autotransport) Rong on igati mugav, õhku on ja ruumi... Ainus alternatiiv autole. Omal nahal ära proovitud.
ReplyDeleteVaatame Tallinn-Tartu.
ReplyDeleteKiirrong sõidab 2:14. Buss - Täistunni Ekspress 2:25. Aga Täistunni Ekspresse on iga tund, 7-21, kokku 15, lisaks muud bussid. Kiirronge on argipäeviti 2.
Kuidas oleks kiirrongide lisamisega Tallinn-Tartu vahele, et saaks sõita siis kui vaja?
Tänud!
ReplyDeleteTartu suunal muidugi vaja lisada ronge ja uute puhul ehk läheb paremaks. Natuke või rohkem, see oleneb tegijatest, aga nemad ei kommenteeri üldjuhul...
Pärnu konkureeriks juba praegu kui oleks paar rongigi vähemate peatustega ja peatus oleks ka Papiniidus. Mingi kiiruse tõstmine ei ole tõsine faktor. Kui Pärnusse saaks 120 km/h, oleks küll ja küll. See, et keegi jätab auto nurka kui Pärnusse saaks 1.50 asemel 1.40-ga on pläkveterist imetud jutt! Ning veel kord, rongid ja bussid ei pea olema konkurendid vaid üksteist täiendama.
Minu jaoks annab pildi ja ka kitsaskohad isegi see vilets Pärnu rongiliiklus. Olulist rolli mängivad väga paljud asjad. Kui paljud meist pole kuulnudki portaalist peatus.ee? Kui oluline on, et võimalusel seisaks ümberistumisbuss peatuses (Pulli- Sindi nt) nii et selline võimalus torkab silma? Kas Sindis on üleval info ümberistumiste kohta? Olen üpris kindel, et suurem osa Sindi elanikest ei teagi veel, et saab bussiga rongile ja palju kiiremini kui Paikuse kaudu! Miks venitatakse Papiniidu platvormi ehitamisega?
"Pärnu konkureeriks juba praegu kui oleks paar rongigi vähemate peatustega ja peatus oleks ka Papiniidus. Mingi kiiruse tõstmine ei ole tõsine faktor."
ReplyDeleteViljandisse ongi kolm vähemate peatustega rongi - Pärnu ainult 2, ja nood kõigi peatustega. Viljandi rongid lähevad Lelleni 1:10 kuni 1:17, Pärnu omad aga 1:30 ja 1:31.
Pakkusin aastaid tagasi välja, et Pärnus seismise asemel võiks kaks kiirekat sõita päevas. Aga ei, kus sa saad raisata dotatsiooni...
ReplyDeleteKüsiks seda: DR1 kiirendus pidavat olema 0,35 m/s², ER2 oma pisut suurem - 0,6 m/s², aga isegi diisel-flirdil 0,85 m/s².
ReplyDeletePraeguste 4 peatuse ja 120 km/h tippkiirusega on 2:13 Tartu kiirrongil piiri peal - hilinemisi tagasi teha ei saa. Kui tippkiirus jääb ikka samaks 120 km/h, siis kui palju Flirt kiirenduste arvel sõiduajas võidab?
Tänud! Seda ma arvutada ei oska. Küll aga jätaks ma pigem sõiduaja samaks, jääb mingi varu ning on lootust talvelgi rohkem inimestes kindlustunnet tekitada.
ReplyDeleteMa ei usu, et kümmekond minutit või rohkemgi reisijate arvu kasvatab, nagu keegi arvab. Pigem ikka olulisem tihe liiklus!?
Näe, Pärnu rong võitis Kõnnu peatuse pealt paar minutit, hetkel ei ole rongis kohtadega probleemi tekkinud....
Peamiselt tihedam liiklus. Aga kiirus ka.
ReplyDeleteKiirrong on praegu bussist 10..15 minutit kiirem. Aga millal seab Tartu kesklinnas viibija sammud raudteejaama poole, mitte bussijaama mis 1) on samas lähedal ja 2) kust läheb Täistunni Ekspress 7-21 iga tund (15 päevas) pluss kümmekond ekspressbussi vahepeal?
Võtame jälle selle Helsinki-Tampere võrdluseks:
Intercity iga tund 6:06 kuni 23:06. Sõiduaeg 1:46. Jutt on siis 18 paarist
8 Pendolinot, 6:30 kuni 18:30, sõiduaeg 1:30
7 piimarongi 5:19 kuni 19:19, sõiduaeg 2:03. Ka see on bussist kiirem.
Ja siis veel kolm mingil põhjusel aeglasemat rongi.
Kokku 33 bussist kiiremat rongi päevas - keskmiselt 2 sellist iga tund, ja keskmiselt 40 minutit kiirem.
Tartusse oleks küll raske nii tihedat liiklust pidada - aga ikkagi on olulised nii tihendamine kui ka kiirendamine.
Buss ja rong ei ole konkurendid, vaid üksteist toetavad. Selle nimel, et reisijal oleks parem sõita. Hoopis kõrvalistes asjades peaks tegema nii, et inimesed autost tuleks rongidesse-bussidesse! Soome või ükskõik milline kant ei saa olla täiuslikuks võrdluseks. Sest regioonid, asulad ja kõik muu erinevad. Me peame vaatama meie, mitte Tampere ja Helsinki inimeste vajadusi. Olulisem on võimalus suht kiirelt ning mugavalt kohale saada. Teisele transpordile ümber istuda. Pargi ja Sõida süsteemi mugavalt kasutada. Mitte kiirust taga ajada. Tee sõiduplaan 2.10, 2.00, 1.90 (nali), 1.50 või veelgi vähem, oma vaateid muudavad vaid üksikud. Tee sõit mugavaks, paku inimesele tegevust ja mugavust, jne. - ning sõitjate arv kasvab! Me võime ju valetada, et sõitjate arv kasvab tänu infosüsteemidele, mis ei toimi ja midagi ei anna, tegelikult on põhjused muus.
ReplyDeleteKuidas on soovitusega viia Tallinn-Tartu hommikune kiirrong varasemaks? Jäädes 2:13 sõiduaja juurde - 7:20 Tallinnast välja, 9:33 Tartu, ja nimelt 2 või 3 teele?
ReplyDelete