Rongiga risti-rästi läbi Eestimaa. Veebr 2013

 

Monday, February 4, 2013

Rongiga risti-rästi läbi Eestimaa.

Artikkel ajakirjas veidi lihtsustatud, kuid asjalik.

http://arvamus.postimees.ee/1117972/rivo-veski-vajame-raudteed-tartust-parnusse/

Tõnis Palts kirjutas hiljutises arvamusloos Postimehele, et tunneb piinlikkust sõita Tallinna-Tartu maanteel ning näha «kümneid miljoneid maksnud mõttetuid viadukte», samal ajal mõeldes, kuidas õpetajad peavad oma eelarvesse kolme miljoni lisamist kauplema.

Kumb on siis olulisem – õpetajate palk või siseriiklik kaupade, teenuste ja inimeste liikumist toetav kvaliteetne transpordivõrgustik? Kahtlemata mõlemad. Veel enam – õpetajad ei ela üksnes Tallinnas, vaid üle Eesti – ka kohtades, kus piirkondlik transpordikorraldus jätab soovida. Nii on neil kahel teemal tegelikult ühisosa – mida parem on taristu, seda rohkem ja paremaid õpetajaid on maapiirkondades, ja mitte ainult õpetajaid, vaid ka töökohti, kultuuri ja muudki.

Minagi vist tunneks piinlikkust. Mitte selle üle, et ma viadukte vajalikuks ei pea, vaid sellepärast kui väga meil armastatakse "kvaliteetset transpordivõrgustikku". Ja selle nimel miljonid maast nati kõrgemaks tõstetakse. Kumb arendaks seda võrgustikku, kas üks viadukt või kümned korralikud ristmikud? Aga see selleks. Kaupade vedu, muide, jääb kindlasti vähemaks kui kaovad töökohad ja inimesed. Millisena me oma tulevikku näeme? Tööstusmaana? Põlevkivi koha pealt ehk küll, kuid see vaid piisake meres. Üks tõsiseltvõetavaid suundumusi on turism. Ja siinkohal pean kirjutama RB-st, millest viimase aja mõtlemine head pilti ei loo. Meil armastatud öelda, et oleme kaubateede ristumiskohas. See legend päris tõele ei vasta. Kui juba hiinlastel tasub siia meritsi kaupa vedada selleks, et siit raudteed või maanteid pidi seda edasi toimetada, siis võib olla üsna kindel, et keskmise kaubamaana tuntud Soome viib oma kaubad kasvõi Venemaa kaudu, kui number üheks jääb meretransport. Punnitagu me kuidas tahame, kuid Soome lahe nimeline takistus ja väga pikad tolli- ning muud protseduurid ei kutsu siin kaupu ümber laadima. Vaevalt et keegi silla ületamise või väikse ringi asemel Emajõe kaldal oma kaubad paati laoks, et teisel kaldal uuesti autole laadida!? Niisugune on minu jaoks teatud võrdlus mahtude ja Soome lahe ning väikese sisejõekese suhtes. Emotsionaalne võrdlus. Nii mulle tundub. Ja seda isegi siis kui need kaubarongid siin 200-ga sõidaks. Sest pole kasu näilisest ajavõitmisest kuskil raudteel kui muud protseduurid kümneid kordi rohkem aega võtavad...

Tartu maanteel aga muutuks liiklus turvalisemaks kõvasti ka siis kui politsei kasvõi osa rahast endale saaks ja õnnetuste põhilisi põhjustajaid natuke rohkem "kasvataks". Muidugi on vaja ka kiirendus- ja aeglustusradasid ning muud, mis ohutusele olulised. Ja korralikku ühistransporti. Üks osa sellest võiks olla raudtee tihedam võrk.

Kui Riisipere-Haapsalu raudteeliin peakski kunagi teoks saama, siis koos Rail Balticuga tuleks hakata mõtlema järgmisele väga olulisele raudteeliinile – Tartu-Viljandi-Pärnu. Sellise liiniga saaks Eesti raudteekaart tervikliku lahenduse ning kaoksid tupikjaamad.

 On mõistetav, et raudtee ei elata end Eesti-suuruses riigis üksnes reisijaveoga, kuid riik peaks lähtuma siinkohal ka muudest väärtustest – näiteks regionaalsest arengust, inimväärse elu säilitamisest väljaspool pealinna ja selle lähiümbrust.

 Miks on Tallinnast Londonisse lendav inimene olulisem kui see, kes tahab sõita Tallinnast Haapsallu? Jah, võib tuua palju argumente selle toetuseks, miks peab eelistama Londonit, kuid teisalt – küsimus otseühendusest Londoniga on meie ühiskonna katuse ja fassaadi ehitamine olukorras, kus vundament pole paigas.

Artikli viimase lõigu tahtsin siin hiljem välja tuua, aga tegelikult on see päris hea nii et las juba jääb paika.

Eesti kaarti lahti võttes ei ole asi nii lihtne kui artiklis kirjas kuid ka mitte nii keeruline ja mõttetu nagu paljud arvavad.. Esiteks Pärnust Tartusse on igal juhul argumendid, mis sunnib Viljandi natuke kõrvale jätma. Aga alustaks algusest ehk Haapsalust. Nullkilomeetrist, nii on ta rohkem algus kui Narva.
Erinevate raudteesuundade ühendamine oleks tegelikult ülihea võimalus kasutada kogu potentsiaali, tulgu siis võõramaalsest turist Eestisse kustkaudu tahes. Pidi ju rongisõit olema ajavõit? Ongi, kui ta ei pea Peterburist Elvasse sõitma läbi Tallinna. Onvõimalus läbi Koidula ja Narva. Aga...

I etapp. Haapsalu. Selle kandi oluisemad küsimused on Lihula, Virtsu ja otsetee. Virtsu peaks küll esimest lõigust kõrvale jääma. Selles mõttes, et Haapsalu - Pärnu raudtee sealt läbiviimine oleks arvatavasti halvim lahendus. Pigem peaks ehk Virtsust tulema eraldi haru eelpoolnimetatud  lõiguni. Kas ka vanas laadis Tallinnani, on juba "haruküsimus". Kuid arvestades Märjamaa jt teisi kohti, oleks asjal jumet. Kuid pole praeguse teema oluisim osa.

Haapsalu suunalt peaks raudtee suunduma Kirblani. Ei tea, kas Kasari jõel saaks kasutada ka vanat maanteesilda, andes talle uue elu? Reisirongid pole ju jnii rasked, aga rahaliselt oleks see kõva kokkuhoid!? Ehk tasuka aga Kirblani teha raudtee mitte Haapsalust, vaid kuskilt mujalt? Näiteks Taeblast, Paliverst vüi Ristilt. Näiteks Ristilt tehes saaks lausa käiku panna rongi Tallinn - Risti - Kirbla - Virtsu!!?? Ja olekski Virtsu rong olemas ilma kogu eraldi raudted taastamata. Muidugi võib sõlmjaanaks olla ka Taebla. Siin ongi küsimuseks inimeste liikumisteed ja liikumiste põhjused ning ega pole keeruline ega kulukas ka Haapsalust rongiga Lihulasse sõita, kui raudtee "pööraks ära" ühest neist jaamadest. Põhiküsimus on selles, et sõlm neis jaamades annab parema potentsiaali mõlemalt poolt tulevatele rongidele.
Kirblast Lihulasse jõudmise järel uus dilemma. Muidugi võiks puhkamisvõimalusi silmas pidades viia raudtee kasvõi mereäärt pidi, kuid tõenäoliselt on olulisem ikkagi tee lühendamine. Nii et tõenäolisem on ikkagi otse Pärnuse põrutamine. Muidugi võib alati mõelda ka Tõstamaast ja Varbalst kui seal oleks piisavalt põhjuseid, miks sinnasõitjate arv oleks märkimisväärne....

Pärnust Tartusse läbi Viljandi sõitmine on aga halvim variant. Ette jääb kaks suurt takistust - Soomaa ja Võrtsjärv. Ning väga oluline lõunapoolsema osa kaasahaaramine. Et olemas ka vana raudteetamm, tuleks suuremas osas liikuda sama teed pidi ning Mõisakülast edasi juba Abja-Paluoja - Karksi-Nuia - Tõrva. Edasi Tõrvast on juba küsimuste küsimus. Võib ju suunduda Valka või Tartusse, kuid....... Ma pigem fantaseeriks veelgi ning lööks letti hoopiski lõigu Tõrva - Pikasilla (Võrtsjärve lõunaosa) - Rõngu - Palupera - Otepää - Põlva.!? Kes oskab öelda, kas rohkem oleks sõitjaid igapäevaselt suuremate linnade vahel otse või väikeste kõrvalepõigetega väiksemaid kohti kaasates? Aga kui tahaks teha Eestist turismimaad, siis tuleb haarata süsteemi võimalikult palju punkte, kuhu sõita tahtaks! Olulised on nii oma inimesed kui nende töö- ja puhkebvõimaluste olemasolu ja lähedus. Võimalus Lätist tulles istuda ümber Pärnu või Otepää rongile. jne. jne. Ka välisturistidele tuleb ju pakkuda lihtsaimat sõiduvõimalust ekstreemspordimägedele, spaadesse, hiiepaikadesssse, rahvusparkidesse, turismitaludesse, kultuuri- jm toimumispaikadesse. Variante on tohutult, niisama lihtsalt ei tohiks midagi kõrvale jätta.

Kui juba niikaugele olema jõudnud, siis peaks edasigi minema? Jätkaks Tartust?
 Tartu - Raadi(?) - Kääpa (või Alatskivi-Kallast?) - Mustvee - Avinurme - Tudulinna - Iisaku - Estonia kaevandus... Edasi juba raudtee olemas ja suunduda tuleb Jõhvi või Vaivarasse? Jõhvi muidugi loogilisem. Kui olekski Eestile ring peale tehtud, ühekordne investeering kestaks aastakümneid ja võimaldaks väga palju lisaväärtsui. Renoveerida olemasolevat põlevkiviraudteed, tagda oma inimeste vajalikud liikumisteed, tohtult parandada turismipotentsiaali, arendada ühendkoosseisude koossõitmist ja erinevaid sõidusuundi jne. Igal turismiobjektil, olgu selleks Kiviõli või Kuutsemäe, Võrtsjärv või Soomaa, Matsalu või Saaremaa tekiks absoluutselt tugevam potentsiaal klentide saamiseks, seega ka tekivad ikka need, millest tänapäeval räägime - töökohad! Ning regionaalpoliitiliselt säilib elu (kvaliteet) suuremas osas Eestimaast.

Ärge selle teema juures kohe tümitama hakake. Vaid võtke aega, matkake Eestimaal ja mõelde. Kui olete seda (juba) teinud, kirjutage mu mõttekäikude kitsaskohtadest.

 

*******************

28. 02. 10225

 http://arvamus.postimees.ee/1121362/loit-kivistik-rong-viigu-viljandist-hoopis-riiga/

http://arvamus.postimees.ee/1119044/toomas-kivimagi-parnu-tartu-raudteeks-napib-raha/

Vaataks laiemalt, aga igaüks näeb oma mätta otsast? Kas ikka regionaalsemate raudteede ülalpidamine pole odavam?