Monday, September 2, 2013
Oh kooliaeg, oh kooliaeg....
Otsustasin kasutada puhkepäeva selleks, et näha, kuidas siis on olukord
esimese koolipäeva hommikul. Tegingi kaasa mõned sõidud Tallinna ja
Pääsküla vahel.
Muidugi jõuti enne koolipäevi veel paljutki ära teha. Kasvõi tüdrukute
õhtu!Mine ta, kuidas muidu esimesel koolipäeval lood.... Tore oli
sellist asja muidugi jaamas näha!
Aga hommikul seadsin siis sammud Balti jaama ja tutvusin sõiduplaanidega.
Esimesena sain jaole 07.40 saabuvale rongile Türilt. Teadmiseks neile,
kes pole asjaga kursis, et kolmandik kuni pool reisijatest väljub Liival
ja T-Väikses, Aegviidu suunalt aga Ülemistel ja Kitsekülas. Muidugi
väljutaks mõlemalt suunalt ka Lillekülas, kuid paraku ei teinud IRL (ja
Ref) mitte midagi oma valimislubaduse täitmiseks! Seega ei saa
lõppjaamas toimuva järgi põhjapanevaid järeldusi teha. Nagu omal ajal
üks kuulus pläralates raudteeteemade vaenlane-kommenteerija tegi ja
mitte kuidagi ta rohkemat mõista ei suutnud! Muidugi saab veel vähem
järeldusi-otsuseid teha vaid kabinetis istudes või paadis sadamapeole
sõudes...
Türilt tulev rong viievaguniline, millest ühte reisijaid küll ei lubata.
Küllap näitab see, et puhvet suletud ja uksed kinni, nii et läbi
rongigi ei pääse, suhtumist reisjatesse... Kes avatud silmadega käib,
mitte rongisõprade blogi pimesi uskuja pole, on seda ammu taibanud...
Aga sõitjaid pole seal just vähe, kuigi mõnevõrra on uus sõiduplaa
reisijatele pigem ebasobiv. Näiteks ei õnnestu paljudel enam enne
rongile minekut lapsi lasteaeda viia jne. Ka on ebanormaalselt suur vahe
Türi ja Viljandi rongi vahel, seda enam, et väiksemates peatustes
Viljandist tulev 0042 ei peatu. Seega on rongisõit väiksematest
peatustest neile, kel vaja Tallinnas olla peale kl 8, praktiliselt
võimatu
Väljuvatele rongidele nagu tavaliselt hommikuti, eriti sõitjaid ei ole.
Viljandi ja Tartu suunal ehk veel, pikka aega segastes oludes olnud
Keila suunal võtab inimestel kindlasti aega harjumine, et igapäevaselt
on nüüd normaalsemad võimalused sõiduks. Riisipere pool veel käib remont
ja Elektriraudtee tekitab segadust. Tasub platvormidel liikuda, siis
kuuleb üht-teist. Näiteks ikka veel on Riisipere rongi tablool Keila ja
ka diktor teadustab seda. Kui aga ümberistumine on plaanijärgne,
tähendab see, et sõidetakse Riisiperesse!? Mis sest, et ümberistumisega.
Nii ongi inimesed hädas ning kuna pole ei infoletti ega kassasid, siis
pole teha muud kui omal käel üritada infot saada. ja ega lõbutelefonile
lähedase hinnaga infotelefonile küll helistama ei kipu...
Rattaga liikujaid oli vähemalt Balti jaamas vähe, ka teistes peatustes
erilist aktiivsust näha ei olnud. Muidugi võib eeldada, et aktusepäeval
veidi pidulikumates oludes ka õpilased rattaga ei tule. Ja nii vara
polnud näha ka lapsevankritega sõitjaid, vaid mõned üksikud.
Vana tehnika tasapisi aga kaob...
7. 58 Paldiskist saabunud reis oli küllalt rahvarohke, võib eeldada, et
suur enamus väljus rongist enne Tallinnat. Igatahes vabu istekohti sel
reisil eriti ei olnud. Rong oli 4-vaguniga.
Tallinnast 7. 50 väljunud Riisipere (Elektriraudtee järgi Keila rong)
oli peaaegu täiesti tühi. Sama lugu ka k järgmise rongiga. Saanud loa
pildistada, püüdsin saada vähe ilusamaid pilte hetkedest.
Endiselt aga teavitatakse sihtjaamast rongis olijaid vaid PEALE
väljumist. Räägitagu mis tahes, väga tihti on inimesed mõtetes ning ei
pruugi märgata ühtki tablood. Häälteavitus enne väljumist võimaldaks
veel ühe päästerõngana vältida valele rongile sattumist ja ehk siis ka
õigeaegset ümberistumist õigele rongile. Ja kordan, seda enam,
valitsuskoalitsioon pole täitnud oma lubadust, Lillekülas vigade
parandus pea võimatu...
Muide, seekord torkas silma ka kerge ebakõla teavitamises sõidu ajal.
Tabloo näitab endiselt peale kolmandat saabuvat peatust lõppjaama!
Laealune tabloo näitab terve peatusevahe "järgmine....". Kuigi vahetult
enne peatust peaks järgmine tähendama ikkagi JÄRGMIST? Heliteavitus
teavitab järgmisest peatusest aga alles peale eelnevast peatusest
väljumist. Päris vaieldav küsimus, kas häälteavitus peaks enne peatust
ütlema: "Tondi, järgmine peatus Järve" või ütlema neid enne ja peale
peatust? Mina eeldasin ikka esimest varianti, mida aastakümneid ka
kasutasime. Eriti oluline see kiirrongi puhul! Miks Elektriraudtee tegi
just nii, pole muidugi mõtet küsida, nende FB lehel ammu näha, et
ebamugavatele küsimustele ei vastata või tase ei võimalda... Mõlemal
variandil omad plussid ja miinused muidugi.
Seisuajal aga näitab laealune tabloo lõppjaama!? On see siis lõppjaam või peatus kuhu saabusime?
Tee peale jäävates peatustes rahvast siiski liikus veidi, uste avamine
kulges ladusalt ja sõitu nautis vist valdav enamus sõitjatest.
Küll ei ole elektrirongides aga isegi mitte kohviautomaadivalmidust!
Tallinnast ehk saab midagi kaasa osta, aga Riisiperest või Padulast
vaevalt. Ja ega ma teagi, kohati ju ühistranspordis kohvitopsidega jms
tulemine keelatud. Kas rongis ka? Või siiski saab nautida sõitu? Muidugi
jääb alati oht, et kohvi-õlut-viina pinkidele aetakse,
hamburgerikastmest rääkimata. Aga siiski? Toompeal on ju puhvet, miks
rongis ei võiks olla?
Ikka oli ka jooksjaid näha, õnneks ei tulnud ühelgi juhil mõtet uksed nina ees sulgeda...
Hiiu. Kaugemal paistis mingi söögikoht, bussipeatused jäävad vist veidi
kaugemale, kuigi peatuse juures olev plats on ideaalne erinevate
võimaluste pakkumiseks, kioskitest ja joogiveega alustades ning
istepinkide-laudadega ja "tualetivalmidesega" lõpetades. Rääkimata taas
ühisest infost. Muide, kaherajalisel raudteel, eriti kui platvormidelt
mahapääs vaid ühest otsast, ei ole üldse hea variant, kus ka
sõiduplaanide info on vaid platvormil. Seda seetõttu, et info
lünklikkuse jm tõttu võib rongilt tulnu ennetavalt vaadata infot ka
tagasisõidu kohta ja kui see erineb teisel platvormil olevast? Igatahes
Pääskülas ma ühel platvormil ei näinud sõnagi ümberistumistest Riisipere
liinil! Kindlasti pole ka möödaminejal erilist mõtet minna platvormile
infot otsima, vanainimese jaoks see pigem ebamugav. Nii et
Elektriraudteel ja ka KOV-del peaks olema küllalt mõtteainest. Nõmme
näitel jääb mulje, et probleemi ei mõisteta ning seetõttu pole ka eriti
lootust asjade muutumisele. Kuigi peaks. Seda enam, et hea võimaluse
korral kui bussi- ja rongipeatus lähestikku, saaks ühte kohta koondada
mõlema sõiduplaanid, sh rongi puhul ka Rapla ja Aegviidu suuna
põhisõiduplaanid. Või vähendab see infotelefoni 1447 käivet? Ma ei tea,
kas Hiiu puhul on võimalik ja mõttekas tuua bussipeatus olemasolevale
platsile? Koos parkimisvõimalustega?
Kuid see ei välista vajadust kohaliku info olemasoluks koos muu infoga.
Samas peab Elektriraudteed ka kiitma. Tohutult on vaeva nähtud korraliku
info tagamisega, enamasti olemas korrektne info asendusbusside peatuste
kohta, rääkimata nii kapitaalsest infotahvlist. Edelaraudtee pole
enamasti suutnud tagada asendusbusside peatuste kohta infot. Oli väga
häiriv kui "akna" ajal elektrirongide asendusbussid peatusid Kitsekülas,
diiselrongidel mitte! See oleks vajalik juba erakorralisteks juhtudeks
kui mingil põhjusel peaks rongi asemel sõitma buss, nii peaks ka
Elektriraudteel jääma alles info asendusbusside peatuste kohta. Aga mis
siin imestada kui vahepeal isegi lühikeste platvormide info kodulehel
oli pea kahe aasta vanune ning siiani pole seda üleval ka vagunites.
Muide, ka Elektriraudtee rongides ei näinud ma raudteeskeemi!?
Kas tulevikus saab olema ka rongides ja peatustes KOGU raudtee skeem?
On endine jaamahoone ja on uksed. Ootesaali muidugi pole, see pole
asjaomaste arvates tänapäeval vajalik. Piisab uksest ilma lingita?
Tagasitee Hiiult. Sõitjaid üksjagu, aga alustati ju ka juba Paldiskist.
Keilas jm paljud väljunud, kuid igas peatuses toimunud pidevalt
väljumisi-sisenemisi. Padula pidavat praegu olema vägagi teivaspeatus,
eks näis mida plaanitav kaubanduskeskus kaasa toob!?
Peanuppe paistab üksjagu. Ja veel ühest asjast andis see päev aimu.
Elektriraudtee arusaam, et kiirrongidel peaks olema alates Keilast vaid
kolm peatust, on täielik möödapanek. Väidetav ajavõit mitte ei too kaasa
palju sõitjaid vaid hoopiski sõtjate arv väheneb ja tõenäoliselt üsna
tugevalt. Kuna Keila ja Tallinna vahel väljub umbkaudu pool sõitjatest,
siis on see siililegi selge, et peatuste vähesus maksab kätte. Nii otses
mõttes kui rahalises mõttes. Mil moel Elektriraudtee (nagu ka
Edelaraudtee, GoRail, ka RB) loodavad reisijaid kui rongid ei peatu?
Nagu olen juba maininud, siis Kõnnu kaotamine ja tohutu ajavõit selle
arvelt ei toonud kaasa tuhandeid lisasõitjaid! Küll aga kannatab elanike
elukvaliteet. Ning kohalikud investeringud nagu Kiviõlis ja mujal
eeldavad ka välisturistide kohaletuleku võimalust...
Keilast Tallinnani peaks "kiirrongidel" minu arvates olema peatused:
Saue, Urda, Laagri, Pääsküla, (Hiiu), Nõmme, Järve, Tondi, Lilleküla.
Vähemalt valdaval enamusel rongidest. Küllap Soobel või keegi teine
oskab täpsustada ja põhjendada.
Eeldada võis, et Tondil väljus palju reisijaid.
Tallinnaks oli suur osa kohtadest tühjad.
Kuna piimapukke polnud, siis ma ei kuulnudki kuulsat lollust ehk "väljumine tsee-alast"...
Küll aga on vagunitel numbrid. Mööda platvormi jalutades imestasin ikka,
et kõik vagunid number 2. Tuli meelde anekdoot, kuidas keegi lasi
peatuses trolle järjest mööda ja kui küsiti, siis ütles, et ta ootab
üheteistkümnendat trolli, aga viimati läks alles seitsmes....
Ehk võiks ikka jõuda niikaugele, et vagunitel on ikkagi numbrid, mitte tähed?
Kes teisele rongile, kes bussile, kes sööma.
Muide, ka siin võiks kaaluda busside sõiduplaanide koondamist koos
rongide plaanidega siia, platsi ette, kus liiguvad inimesed!?
Vahepeal saabus rong Riisiperest. Või siiski Keilast? Ei saa aru...
Sõitjaid oli, veidi vast alla saja.
Kui aga ohutusest rääkida, siis lähevad mõtted talvele. Pääskülas
märkasin kui kõvasti on kõnniteekivid platvormil ära täksitud, arvata
võib, et tegemist toksimisega peale seda kui õigel ajal lund ära ei
koristatud ja see jääks muutus. Nagu talvel tihti näha võis. Üldse
tundub Eesti raudtee ja SOL olevat läinud kõige odavama variandi teed,
võimalikult vähe teha tööd. Kui aga platvormid on jääs ja kiirustav
inimene libiseb ning...kukub selliste tõkete otsa? Ptüi-ptüi-ptüi... Ehk
peaks olema siin puidust käsipuud? Või ootame? Ja loodame, et...
Tegin ringkäigu ümber talukauba putka.Valikut on olnud terve suve ja see
hea. Hinnad vist kallivõitu, aga vähemalt on võimalus valida.
Trammid sõidavad, kuid siitsamast torude vahelt sõidavad "otse" ka
autod. Siiani pole keegi tahtnud tõsiselt sulgeda autode sõitmist sel
alal.
Ja tulidki korraga kaks rongi, 09. 30, Aegviidust ja Keilast. Arvestades
seda, et suur osa neist taas väljunud, oli sõitjaid üksjagu. Ja kui
mõelda, et Elektriraudtee soovib sõiduvõimalusi "parandada", tehes
Aegviidu suunal intervallplaani tunnise vahega.... Ei tahagi mõelda!
Tabelijuku lähenemisega ei saa selliseid asju teha. Hoopiski tuleb
tagada tippajal 30-40 minutine vahe, võimalusel võib mõnegi elektrirongi
päevasel ajal panna käima vaid Kehrani, kui samal ajal saab tagagada
diisli, mis peatuks Aegviidus ja Kehras!?
Rääkimata plaanist puhkepäevadel pea pooled rongid käigust ära jätta.
Ehk ikka teha mingitel hetkedel intervall poolteist tundi?
Igapäevaselt!?
Täis olevat olnud ka varasem Aegviidu rong. Kuigi 7 ja 8 vahel sogas
vett ju ka Rakvere diisel! Või paistab kaugemale, et sõitjaid pole? Või
arvatakse, et vahe tunniseks käristamisega sõitjadki valguvad "laiali"?
09.35. Kloogaranda. Tühjavõitu! Tahaks loota, et aeg parandab kõik ajutise sõiduplaanide põhjustatud haavad...
Eesti Raudtee Pressiesindaja armastab öelda, et rongipeatus pole
vabaajaveetmiskoht. Samas ei tehta mitte midagi vältimaks lagastamist
jms. Balti jaamas igaõhtuselt ja -päevaselt kolavad noored pika
platvormi otsas, juues ja sodides. Peaks panema Pressiesindaja valvama
ja epistlit lugema?
Pääsküla. Jaamahoone, kus nüüd sotsiaalkeskus. Kas lausa asotsiaalid katuse alla, reisijad libresse-tiivakeste alla vaid?
Tegelikult peaks epistlit lugema hoopiski EVR-i juhtkonnale! Kas selline
olukord on normaalne? Sellise sõna otseses mõttes sitase koha peal
peaks reisija istuma?
Kuigi Pääskülas olid tõkketorud suhteliselt hea vahe ja paigutusega,
andis lapse vänderdamine aimu reaalsest ohust. Kui enne torusid tekib
tunne, et sealt läbisõit ohtlik, võib eriti laps vägagi lihtsalt jääda
seisma, et rattalt maha ronida. Otse seal, kus rööbastee...
Rong Keilast. Peaaegu tühi. Kuigi igas peatuses sisenes ja väljus
inimesi, pani see mõtlema. Rong saabub Tallinna 10.40. Kui juba sel
kellaajal pole eriti reisijaid, ei tule kõne allagi Elektriraudtee
intervallplaan sel moel nagu räägitud. Rongid Pääskülla iga 10-15 min
tagant kella 6. 00 kuni 23.00-ni. Sõita tahavad ju ka töörongid ja
kaubarongid!?
Väga põhjalikult peaks asjad läbi mõtlema. Kui kordamööda sõidaksid
aeglased ja kiirrongid, tasuks mõelda, kas intervall oleks 10/12/15 ja
vastavalt 20/25/30 minutit? Millised ajad kuuluvad tipptunni alla? Laias
laastus kella 7-st 10-ni ja kella 13-st 19-ni? Väljaspool tippaegu aga
venitada intervallid 20 ja 40 minutini? Oleneb muidugi paljuski
sellestsamast kiirrongide peatustevalikust ja paljust muust. Senised
"innovatiivsed ettepanekud" tuleb aga prügimäele visata.
Mis veel?
Vanaks olen jäänud! Ei saa aru, kumb plaan siis ikkagi parajasti toimib?
Kuni 26.10. Milles on probleem? Ja miks on plaanis kellaajad segamini,
puudub järjestikune korrapära? Aga ega ma neil küsima ei hakka, näha ju
kuidas ja mida vastatakse...
Kät-kät-kät.....
Aga üks hea tuttav mainis, et vahel ma liiga kergekäeliselt või
-keelselt kipun FB-s kedagi "poodi" saatma. Mis teha, küllap ETK
reklaamkampaania mõju avaldanud. Seda siis kui vaidlused tulisemaks
lähevad. Mis teha kui vahel tõesti tekib tunne, mul või teistel, et
näed, no ei saa aru, mida silmas pidasin. Nii et pole minagi puhas
poiss, vahel ajab keelegi kuuuurijalisus või taipamatus emotsioone üle
keema. Vabandan igatahes, sest ega hinges ma ikka kedagi nii kergelt
sinna saata ei kavatse. Kuigi kohati lihtsalt peab ironiseerima. Kui
kuskilt pahatahtlikkust läbi kumab. Või omal alal tipptegija, olgu siis
vingumises või negatiivsuses ikka teisi selles vaid süüdistama kipub.
Ilusat esimest koolipäeva!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Miks nii palju viriseda? Jätab tüüpilise parteis ja valitsuses kibestunud inimese mulje. Ja kas ei tasuks oma mõtteid kirja panna lühidalt, mitte kilomeetripikkuse kirjatükiga, mille puhul lõppu jõudes on algus juba meelest läinud?
ReplyHulk kaebusi on põhjendatud.
Reply1) Lilleküla jaama on vaja, kõigile suundadele
2) Suletud vagun keskel on muidugi tõsine probleem
3) Hommikul Tallinna jõudmine väiksematest peatustest - selleks peaks rong nagu sihtima küll
4) Teadustamise segadus. Kuna remont ikka käib, siis kallis infotelefon on sigadus.
Jne.
Tänud!
ReplyVahel on lühikesest kirjatükist vähem kasu,peab ju tihti elementaarset lahti seletama. Kuigi olen nõus siiski, et vahel jällegi pikka teksti lugedes kipub algus meelest minema.
Valitsuses ja poliitikas mingil määral pettunud küll. Kui aga ise oleksid mõne aasta jooksul olnud väga tihedas kirjavahetuses ning näed kui visalt asjad muutuvad ning sõnad ja teod erinevad... Ometi oleks tihtipeale abiks juba seegi kui tõsiselt näidatakse valmidust midagi muuta! Kui aga omas valdkonnas mõndagi väikest asja oled rääkinud kümme aastat ja rohkemgi...? No kaua võib? Kas kõige kannatlikumalgi ei viskaks üle? Lihtsalt pettumuse taga on kindlasti mitte ainult minul vaid väga paljudel just selline ...tõrjuv suhtumine ja tühipaljad sõnakõlksud!
Need neli punkti tõesti olulisemad kui kõrvaltvaadates võib tunduda!
http://www.elektriraudtee.ee/images/content/raudteepeatused.jpg ehk Koogiste ikkagi jääb?
Replytänud!
ReplyTahaks loota! Kuid viimase info järgi siitpoolt seda ehitama ei hakata. Vähemalt esialgu.
Küll aga kaob ära Vaeküla, mis algselt oli plaanis, selle asemel aga Sõmerut ei ehitata. Nagu ka Vorbuse, Energia ja Kalevi. Kuigi kohalikud ja omavalitsused seda ammu soovinud. See ongi see, kuidas meil inimestest tegelikult hoolitakse....
Iga hinna eest jätta midagi vajalikust tegemata!