Blogiarhiiv

laupäev, 30. oktoober 2021

Haapsalus mitmed asjad ja palju kohtumisi - Toidutänav, Rannalõõts jm. 08. 2015

 

Sunday, August 9, 2015

Haapsalus mitu asja käsikäes - pool päeva!


Kui ma nende kahe päeva peale tagasi mõtlen, siis mitu korda tuli pähe üks küsimus: miks ma seda teen? Aga miks mitte teha? Elu on ju mõttetult elatud, kui ei püüagi midagi paremaks muuta!? Eile pool päeva lisasin siia pilte (arvuti kipub otsi andma, ei taha mõeldagi uue muretsemise peale, ei ole need asjad ju üleüldse mitte odavad), nüüd püüan siis ka sündmused lahti rääkida ja pildid ka. Kuigi pildid ise ütlevad ju rohkem kui tuhat sõna....
Jah, selline tegevus, olgu siis seismine millegi eest (pole vahet, kas perroonide renoveerimine - sadu ja sadu meile, laatade külastamine, matkamine, Eestimaa elu, Haapsalu raudtee, Läänemaa tutvustamine ja reklaamimine jne jne) või mis iganes, on tegelikult töö mõõtu asi. Kui aega küllaga, kulub suur osa sellest blogimisele ja FB-s kirjutamisele, kui teed seda aga "lisatööna", siis kulud jäävad ikka. Kulunud aega ja raha ei hakka kokku lugemagi! Kuid kõigele lisaks on see eriline tunne ja hingele midagi.....


Nagu ikka, Riisiperes väljujad olid ikka ratturid...
Paari rattaselliga sai ka pikemalt räägitud ning nagu ikka, see ainult kasuks. Ja alati mitme otsa pealt.



Oi kuidas oleks neid napsanud....


Ei olnud mina ainus bussile mineja ja nagu ikka, Keilal pole siiani normaalset ühendust Haapsaluga....







Haapsalus saab ju ka rattaid rentida!




Kui mina kohale jõudsin, ei olnud Maitsete Promenaad veel avatud! Alles sätiti asju üles.






Kuid esimesed huvilised olid juba kohal. Ja sellist massi, mis sealt päeva jooksul läbi käis, ei osanud keegi oodata. Muidugi, eks kaasa aitas ka see, et tõin ikka päikese kaasa nagu alati....



Müüriääre jt kohvikud said muidugi osa sellest päevast ja see oli vaid hea!




Kultuurikeskuse juhataja Gülnar Murumägi oli üks neist, kes andsid selle päeva kordaminekuks oma panuse.



Kõige kiiremad aga juba alustasid äriga! Ja esimesed ostjad tõid naeratuse näole, sest "ise tehtud, hästi tehtud" ju!





Proovisin ära nii kalja (väga hea, kuigi ehk natuke liiga magus) ja ka rabarberi limonaadi (ka väga hea, kuigi ehk ka liiga magus tsipake).






ERR ja Juhan Hepner.




Arvo on see, tänu kellele sain kapata peatänava ja Rannarootsi vahet. Ilma temata jäänuks mu pildisaak ja loomulikult ka emotsioonid poole lahjemaks.


Tuntud meediafotograaf Peeter Langovits.



Foto: Arvo Tarmula.



Lapsi oli näha väga palju ja see oli ääretult soe tunne. nagu seegi, et enamasti olid lapsed väga rõõmsad ja elevil ning nautisid samuti olemist.  Ja kui Haapsalu juba on romantikapealinn, kuidas siis üldse ilma lasteta?
Igal linnal Eestis on oma. Pärnu on suvepealinn, aga ka kakluspealinna tiitlile pretendeeriv. Kolmepäevast tümakafestivali aga Haapsallu ei kujuta ettegi, Pärnusse see ehk sobib. Sest see on eelkõige kommerts, Haapsalu peab olema ja jääma hoopis romantilisemate ja sulnimate asjade jaoks. Olgu siis Augustibluus või kohvikupealinnana. Romantikapealinn on aga oluline kuvand ja seda peab igati hoidma! Sest romantikute najal elab maailm!






 

Foto: Arvo Tarmula.






Põssa jäigi mul mekkimata, rõhusin rohkem kalale.

Foto: Tiiu Kammiste.







Kogrest kotlett burgerina ja magushapu merekapsas. Kotlett võis tunduda kuiv, aga sulas suus ja seesama lisand andis mahlasuse! Väga hea!


Aga ega siis tohtinud samal ajal ümbrust tähelepanuta jätta!

Foto: Arvo Tarmula.





Tarmo Õuemaa ostis head-paremat ja sain seega ka ühe lisapildi. Küll aga teadmata, kas oli ka hea asi....










Nagu alati, oli kohal ka linnapea.









Läänemaa meedia!

Kui ikka pildistad ka teisi fotograafe, ega siis pääse ka ise. Mina ja Deana Põder, Raudtee- ja sidemuuseumi juht.
Foto: Arvo Tarmula



















Nõgeseliblikas oli seekord esimene kirju liblikas, keda linnas kohtasin....



Rannarootsi muuseumi lestapäevale jõudsime vähem kui tund aega peale algust, aga..... 80 kilo suitsulesta oli juba läinud. Jäi vaid üle vaadata, kuidas teised seda sõid.....
Aga mis sest, muusika ja feeling oli ju ikkagi, heast teenindusest, kohvist ja õunamahlast rääkimata!
























Merel aga näha nii Kallis Mari kui muidugi ka jaala. Oleksin ehk sellise tuulekesega ka ise ühe sõidu kaasa teinud, aga.... no ei saa loobuda pildistamisest! Ehk jõuan ikka kunagi....
Eriti muidugi siis, kui jaalal keegi lõõtsa tõmbab ja muusika üle vee kandub....









Mööda sõitis ka Peetrike.


































Ei pääsenud ma ka Aitast ega Tiiust. Tore!
















Aga kas selline päev siis annab midagi? Peale emotsioonide, kõhutäie ja hea ilma naudingu? Ikka. ja palju. Mitte ainult pidevalt täienevat infi oma peas Haapsalu raudteega seonduvalt, vaid väga paljudes asjades. Kui on vaja otsustada või kasvõi teha ettepanekuid ükskõik mis teemadel, siis ilma reaalsete kogemusteta sellest midagi head välja ei tule.
Olgu või seesama gurmaan siin pildil. Olen ka oma koeraga sõitnud rongiga ja tean, et see on lemmikloomaomanikele hea võimalus. Kuidas aga on (kaug)bussis? Polegi sellele väga mõelnud! Aga kutsusid oli sel ilusal päeval kohal palju. Küllap nemadki nautisid päeva ja olemist....
 
***************************************************************
 
 

Sunday, August 9, 2015

Haapsalus käsil mitu asja - päeva teine pool.


Jõuad sa siis kõike proovida ja pärast kirjeldada, kui üks on ihalduväärsem kui teine? Ei jõua. Proovisin alumisel pildil nähtavat, peekonirullis haugifileed! Väga maitsev oli! Oli vist Kohvik Trühvel oma....
See siis küll nagu Tallinna kohvik!?






Põikasin ka Beguta taimetoidukohvikusse. Muidugi oli ka siin, nagu igas teises kohvikus hoopis rohkem külastajaid päeva joksul.







Tõnu Parbus perega põikas samuti läbi.




Foto: Arvo Tarmula



Asajaosalistel on arutamist enne, kohapeal ja hiljemgi.... Kasvõi muljetamiseks ja plaanimiseks, kuidas edaspidi paremini jne. Kuigi ega ette heita polegi suurt midagi, igati tore ettevõtmine ja palju rõõmsaid hetki paljudele rõõmsatele inimestele. Muidugi ka käivet, seegi oluline.



Järjekorrad olid igal pool, enamasti saigi kaup otsa enne kui plaanitud.







Ja ometi, kuigi küalstajaid oli palju, siis rongi olemasolul onuks neid hulga rohkem. Sellised käimised aitavad mul pilti ikka paremini kokku panna ja mida aeg edasi, seda rohkem imestan, et mõni ei saa kuidagi pilti selgelt ette, isegi aastate möödudes! Küllap ikka siin tegu soovimatusega või siis tõesti mõne kroonilise tõvega või lihtlabase rumalusega....



Ometi on inimesi, asju, kohti, tundeid, hetki, paljut, mis peaks hoolivust kasvatama!? Miks siis kellegi jaoks see nii mõistetamatu on?
 



Vahel aga laseb isegi rong jalakakäija üle tee.....








Juhtusin kokku ka ühega oma kolleegidest.

 
Vedurijuht Rõudest, Alar Klaassen, juht, kellega tegi abina ka tema viimase sõidu enne pinsile jäämist. Tore kohtuda!
Foto: Arvo Tarmula






Pildistajatel jätkub tööd ja leiba....



Jaala tegi aga järjest oma sõite...






Meri on, meri jääb, meri olema peab.... küllap ongi seegi romantika paljudel juba lapsena hinges!















Külalised kaugemalt, kanged naised Märjamaalt!








Iloni Imedemaal aga haruldased külalised, väntorelimängijad! Tõsi, minu jaoks selline muusika ju suht võõras, pole lapsepõlvekogemust, paljudes maades küllap aga see omaette kunst ja elamus!











2 fotot: Kalju Juurik



Alati ei pruugigi mõni kiosk hiigelkasumeid tuua, aga ometi on selliseid asju vaja! Seda võiks nimetada ka "taristuks" ehk osa vajalikust on see kiosk kindlasti.


Laste jaoks oli aga oluline ka kalapüüdmisvõimalus, mis sest, et kalad väga eest ära ei ujunud. tegevust ja lõbu jätkub kauemaks...
 








Aga taas linna peale! Tõsi küll, nii ringi kapates jääb osa nägemata, aga....ühe koha peal olles ju samuti!?
 



Kahjuks seda jõudsin kuulma alles viimase loo ajaks, kuidas müstiline 80-ndate itaalia muusika ikka veel oma mõju kaotanud pole! Super!
 











Taksi Pubi õuekohvik jäi natuke kõrvale, aga kohapeal võis ka taksi kohata!




Natuke maitsvaid kukeseeni...









Kiskusi isegi natuke vihmasabinaks, eks palavuse peale see vast isegi hea! Mind kiskus aga Fra Maresse, ja ütlen ette, ei tahtnud ma ei lebolast lahkuda, ega veest välja tulla! Niivõrd hea oli!
 









Fra Mares oli igati hea, aga üks asi vajab seal kordategemist. Lebolas on ülimõnusad lamamistoolid, kuid....:
*osa neist ei soojene
*kõrvaklappidest osa ei tööta või töötab vaid üks pool
*kõrvaklappide süsteemil osadel ei saa nupe keerata, mõnel kolm "kanalivalikut", teistel üks
jne jne.
Nii juba paraku pikemat aega.
 Nautimist see tõepoolest tõsielt mõjutas, sest tegelikult muusika neis lamamistoolides on oluline osa naudingust....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar