Blogiarhiiv

pühapäev, 24. oktoober 2021

Mis meil viga on? Bussid ei tasu ära? Sept 2013.

 

Saturday, September 7, 2013

Mis meil viga on?

Ma ei kavatsegi siin rääkida saatest "Mis sul viga on?", vaid sellest, kus tõepoolest midagi viga on.

Kogu artikli toon on selline...hädine! Kui meil ollakse nii hädised, mille üle me siis uhked oleme? Ansip oma kaaslastega on uhke hädise Eestimaa üle?

http://www.ohtuleht.ee/536064

Põhisõnum siis selles, et paljud bussiliinid väidetavalt ei tasu end ära. On see ikka nii? Ja kas tõesti ei saa midagi muuta?

Kui ühistranspordiühendus Eesti suuremate keskuste vahel on suhteliselt heal järjel, siis vaid astmekese võrra väiksemate asumite elanike võimalused on kitsad. Haapsalu ja Tartu vahel on enamikel inimestel kõige lihtsam sõita Tallinna kaudu – see ei tee ka teed oluliselt pikemaks.
Keegi ei taha tegelikult sõita?
Samas on Läänemaa keskuslinn Pärnust vaid 100 kilomeetri kaugusel ja nendegi linnade vahel sõidab päevas vaid üksik buss. "Edasi peab skeemitama Lihula kaudu, mis on veel päris talutav," selgitab Marii. "Või hoopis mingite kaugemate kohtade kaudu." Ilmselt tekitab paljudes seesugune sõit kiusatuse minna samuti Tallinna kaudu, lisades sajakilomeetrisele sõidule teist sama palju, mis kajastub ka hinnas.

Mis jama see on? Haapsalust Pärnusse ja Tartusse on bussiliiklusel vaid siis mõte, kui sõidetaks kõige vähem 3 korda päevas! Mõtlema peab piletihindade, peatuste, ümberistumiste jpm peale. Kui aga Tartust pole võimalik ühe päeva see Haapsalus ära käia, siis on midagi ikka mäda küll. Kas inimene peab sinna ööbima jääma? Kindlasti ei ole hea ka vaid kahel korral päevas bussiühendus, sest punktist A punkti B jõudes oleks vaja mingigi valik tagasituleku aja suhtes, seepärast ongi minimaalne 3 sõitu päevas.

http://www.peatus.ee/#route_search;A21945;A34039

Peatus.ee näitab Haapsalust Pärnusse ühte bussi päevas ja ümberistumisega veel mõnda, kuid mitte Lihulas, vaid Vana-Pääskülas? Kas siin pole Maanteeameti tegematajätmistega tegu?

Nagu seegi, et Lihulasse sab nõlemalt poolt, kuid otseliine käima panna ei suudeta...

Põhjendus, miks otseliinid puuduvad, on sõitjate piisav huvi puudumine. "Muidugi ei taha ükski bussifirma võtta kasutusele pooltühje liine, sest ega siin 10 000 inimesega ei täida selliseid liine. Surnud ring," räägib Marii. Temaga nõustub ka bussifirma Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi. "Paljuski hakkab tänaseks eriti väiksemate kohtade liine mõjutama see, et elanikkond väheneb. Paiknetakse ümber suurematesse asumitesse ja väikestes kohtades, maakohtades jääb lihtsalt potentsiaalseid sõitjaid vähemaks. Siin-seal on liine vähemaks jäänud. Eks see tendents pigem selles suunas liigub küll, jah," sõnab Väärsi. "Riigil tuleb hakata selgemalt ja suuremas mahus väiksemate kohtade vahelisi ühendusi toetama."
Ent olukord on keerulisem, sest kuigi riik ühistransporti põhimõtteliselt toetab, siis bussiliikluse puhul on toetus piiratud maakonnasiseste liinidega. "Maanteeamet on minu teada ka kutsunud vedajaid kindlatele liinidele teenust pakkuma, kui on näha, et auk sees on, aga eks vedajate reaktsioon sõltubki tasuvusest. Minu teada on riigi poolt toetatavaid kaugliine vaid üksikuid," selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna nõunik Rein Lätt. Iroonilisel kombel on seesama kord päevas Haapsalust Pärnusse sõitev liin riigieelarvelise toetusega. "Arvatavasti vähemalt lühemas perspektiivis riik ise kaugliinide tellimisega tegelema ei hakka, st avaliku teenindamise lepingu alusel bussiliiklust kaugliinidel märkimisväärses osas ei tule, kuna selleks pole lihtsalt raha ja see eeldaks hankemenetluse tõttu ka suurt halduskoormuse tõusu."
Sama pessimistlik on ka maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos. "Kui tõstatada küsimus, et miks riik maakonnakeskuste vahelisi kaugbussiühendusi suuremas mahus ei toeta, siis tuleks seda teha olemasolevate maakonna ja regionaalliinide arvelt, mis viiks aga selleni, et mitmetel maapiirkondadel kaoks olemasolevad ühendused lähima suurema tõmbekeskusega," leiab Roos.

Taas tuuakse põhjuseks leige huvi! Mis siis selle taga on? Pole ime kui üheks põhjuseks piletite hinnad. Kui Tallinnast Riiga võid saada ehk ka 15 euroga, siis siin heal juhul Haapsalust Tallinna ja tagasi. Millest nii suured hinnaerinevused kilomeetri kohta? Ja kus on perepiletite soodustused? Tundub, et rohkem seisab asi ikkagi bussifirmade suhtumise taga. Seda enam, et "magusamate" liinide puhul nagu Tartu - Tallinn jmt on ka tihti vägagi tühje busse.
Tühjuse üheks põhjuseks on tihti ka bussifirmade "kiiruse- ja ajalembus"! Artikli lõpus räägitakse Lätist ja kirutakse sealsete bussifirmade ükskõiksust. Meil siis pole seda või? As Sebe võiks rohkem peeglisse vaadata, enne kui kuskil sõna võtab! Laagri uus peatus neid ei huvita, küsimusele alusuuringute vm kohta ei vastata!? Küllap on selliseid probleeme Eestis sadu, ometi peab nende arvates ikka riik olema see, kes peaks vaesekesi rohkem toetama hakkama. Mis sest, et vaeste rollis ikka rohkem reisijad, mitte bussifirmad! Võib arvata, et kohalike liinide toetuste arvelt (näidatakse ehk mingeid kulusid suuremana kui on? Laenatakse oma firma see rahasid? jne) saab kannatad kaugliinidel ka mõningat alatäituvust!?

Reisijate arvu puhul on eriti oluline reisijate "juurdepääs" bussidele. Küllap ei ole bussifirmade bossid ise proovinud sõitakesklinnast Haapsalu või Pärnu vm bussile!? Miks peab inimene sõitma n.ö vales suunas ehk bussijaama, kui ta võiks linnaliinidega sõita "ettepoole"? Ja küsimus ei ole ainult Vana-Pääskülas, vaid ka Järve ehk täpsemini Risti peatuses. Miks kaugliinid seal ei peatud? Ei huvitu ka Maanteeamet ega linn! Olen käinud T-Väiksest linnaliiniga Vana-Pääskülla. Pool tundi sõitu! Järvele võtaks see aega vaid mõned minutid! Miks ei saa?

Sest ikka on põhjuseks "mittetegelemine". Ma ei tea, kas on tegu teadmatusest, oskamatusest, arusaamise puudumisest, pohhuismist, viletsas palgast, või millestki muust tulenevaga. Pigem nende kõige koosmõjust!

Põhjuseid muidugi teisigi. Küllap on palju olnud selliseid liine, mis käima pandud, kuid informeerimine piirdub vaid reakesega oma kodulehel. Nagu peaks ka tihe sõitja aina surfama sadele kodulehtedel. Selle asemel, et millegi lisandumisel maksimaalselt silmatorkavalt teavitada sellest kõikides liinile jäävates peatustes ja sageli isegi kaugemates! Igas vähegi suuremas peatuses peks olema kas siis bussifirmade reklaamstendid või kogu kompott Maanteeameti kätte anbda ja juba nemad informeeriksid sellest. Veelgi parem, ekraanidel-tabloodel!
Veelgi parem oleks muidugi kui riik võtaks bussiliikluse oma kätte, siis oleks lihtsam likvideerida dubleerivaid liine, lisada peatusi või muuta sõiduplaane jne. Rääkimata sellest et Pärnust ja Haapsalust Lihulasse sõitvaid busse ühildada ja nende tulubaasi oluliselt parandada!
 Ehk peaksid Maanteeameti ametnikud olema kohustuslikult FB teatud gruppide "sõbrad"?

Kas Läänemaal on palju inimesi, kes liiguvad Haapsalu-Pärnu-Haapsalu liini? Mida arvate sellest bussiliinist?

Meeldib ·
· Ära jälgi postitust · · 18. juuli kell 10:52

  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Ühistranspordi puhulkohati see paratamatu, et bussid täis vaid lõiguti. Kuidas aga pärnakad üldiselt Virtsu sõidavad? Autodega?
  • Jane Pärnamets läbi Lihula läheb busse, Tartust tulevad Saaremaa bussid
  • Kadri Žavoronkov Haapsalu ja Lihula vahel on olukord tunduvalt parem. Lihula ja Pärnu vahel samuti. Üks ümberistumine ja prombleem on lahendatud
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Nende gruppidega ongi väike probleem. Mõistan, et rahaga kitsas ja üritatakse aegu sobitada jne. Ning oluline ka see, et teisi aidatakse. Kuid samas me ise kaevame saellega endale auku. Kui kord sobivat autot pole, siis püsti hädas, sest selgub, et pole sobivat bussi ja....kirume kuskil ajalehe pläralas...
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Ja ehk peaks võimalusel tagama igasugused ümberistumised otsebussidelt Lihula Virtsu bussidele? Normaalse ooteajaga.
  • Jane Pärnamets ma proovisin ka seda ümberistumise värki kunagi lihulast, ei läinud eriti hästi, väga enam ei taha proovida kui on aja peale minek
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Sellepärast peabki ümberistumine olema tagatud optimaalse vahega 15-30 min. Et ei peaks muretsema, kas jõuad ja samas saad midagi ampsata poest või hoopiski käia seal, kus keiser jala käib. Ja taas, väga oleks vaja busse, kuhu ka mõnedki rattad kaasa võtta saab.
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Ardi Tedrekin, Keila küsimus laheneb rongiliiklusega.
  • Ardi Tedrekin Eelmine laupäev lahenes see rongi-asi nii et tallinna buss lasi mind peatus varem maha (proovisin esimest korda seda) ja siis oli kand-ja-varvas ja napikalt jõudsin rong-bussi peale...
    Ja lisan et õhtul 9 paiku Keilast Haapsalu poole liiklus olematu ... sain hääletades vaid...
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Küllap laheneb ka elektrirongide liiklus ja ümberistumised Laagris. Pöördusin lisaks ka veel kord Tallinna poole, et ükskord tekiks peatus Laagri Maksimarketi ja Tööstuspargi piirkonnas.
  • Karl Käärats Mina liigun üsna tihti,Suviti on täitsa juba ,pärnust ei lastuid mõndasid peale ,sest täis oli buss.
  • Signe Heindla Hea meel on näha, et nii paljud nõustuvad sellega, et Haapsalu-Pärnu-Haapsalu bussiliin on üsna niru. Ja.. kuidas asja siis paremaks muuta?
  • Anneli Soopan Vanasti oli selline liin,umbes 35 a. tagasi- kasutajaid oli rohkem kui küll! Oleks huvitatud küll!
  • Inge Peterson Pärnusse bussiga mineks ja sealt tulek on absurdne. Ka ümberistumine ei klapi. Miks mitte buss Haapsalu-Lihula-Pärnu? Haapsalu ja Lihula vaheline liin on ka väga nadi, ometi teine suurem keskus Läänemaal. Sealt edasi Pärnusse juba sõitjaid peaks ka leiduma.
  • Rita Helisma Segan natukene teemat. Lugesin Ardi ja Haapsalu RT dialoogi. Kuidas siinkohal Neeme mõtleb, kas nii, et me sõidame siit kõigepealt bussiga Laagrisse ja siis rongiga Keilasse? Et siis, milleks otse, kui ringiga saab või mõtled sa kuidagi teistmoodi? Mind huvitab Keila küsimus ka. Pärnu ka igati õigustatud teema ja pooldaksin Inge maršruuti. Läänemaalase jaoks kodusem, Haapsalu-Lihula-Pärnu .
  • Rita Helisma Ja veel Neemele ?, kas Laagris Statoli bensiinijaama taga ei ole rongipeatust? Ma küsin, sest seda tegelikult ei tea.
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Laagri on teatud võimalus istuda näiteks Haapslau suunalt ümber istuda Saku, Kiisa jt suundadele. Keila puhul teeks see sama ringi kui kunagi minu jaoks oli Kiisalt Laagrisse sõitmine läbi Liiva ja Järve. Keilasse sõitmiseks oleks loogiline häda korral mingigi bussiliin Haruteelt. Kuid sedagi pole. Kui rongiliiklus Tallinn-Keila normaliseerub, oleks seegi hädavariandina kasutatav. Laagris Maksimarketi juures peatus puudub, seega ei sõida ka 18 linnaliin sinnani, mis on ebanormaalne. Seda enam, et inimesed vajavad võimalust tööstusparki tööle saada otse, mitte jala suure ajakuluga. Pole ju ka linnatransport tasuta väljastpoolt Tallinna inimestele. Samamoodi tahaks Tallinnast tulija vahel Laagris külastada marketeid vm ning seejärel otse bussile saada. Praegu on bussipeatus Laagris rongipeatuse juures ehk siis Vana-Pääsküla. See aga ei ole piisav kaugema piirkonna jaoks, millest rääkisin. Muide, ka Järve puhul peaks buss peatuma mitte Järvel vaid Risti peatuses. Et saaks soovi korral suunduda Rapla rongile või Viljandi mnt bussidele.
  • Ege Paju läbi lihula saab praegu hommikul päris viisakalt vist. Minu teada on ka tagasi tulles nii, et lihulast väljuv haapsalu buss ei tule mitte kella peale sealt välja vaid ootab, et pärnu-kuressaare (või pärnu-lihula) bussist tulijad ka ilust haapsalu poole soovi korral saaks 8aga sellise skeemi peale tulevad vist ainult veteran-bussisõitjad). Otse ja kiirem buss oleks küll vajalik. Isegi läbi märjamaa olen kunagi sõitnud ja saab ka odavamalt ja kiiremini kui tolle külavahe "otse" bussiga...
  • Rita Helisma Jah, ka mugavus loeb. Kiiresti kohale jõuda on imehea !
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Peatus.ee on väga hea portaal, kuigi sageli vigadega. Paljud seda aga üldse kasutavad?
  • Rita Helisma Üks kindlasti. Mina. Ent enamasti bussireisid.ee.
  • Ege Paju peatus.ee-d kasutan enamasti, jah. aga elu on näidanud et oluliselt usaldusväärsem on tpilet.ee ja mugavam ka - edasi-tagasi otsade jaoks ei pea täitsa eraldi otsingut tegema ja pileti saab samast kohe ära osta ka kui liini algus õige koha peal on.
  • Regita Põldver Haapsalu-Pärnu-Haapsalu bussiliiklus võik täidsa olemas olla ja seda läbi Lihula. Suviti käiks ilmselt ka Haapsalu rahvas Pärnu randa kui oleks norm bussiliiklus!
  • Maret Jõeäär Mina nt. Kes pean sõitma läbi kivi-vigala ja tööstuse et haapsallu saada on väga ebamugav. Koguaeg on buss täis, sinnapoole liigub ainult 1 buss ja seda ka õhtusel ajal vaid et alles 18.15 on haapsalus. Ja hommikul juba 10.30 tuleb buss tagasi. Selles suhtes et eelistaks hommikul Haapsallu minna ja õhtul sealt koju naasta. Seda võimalust pole. Sõidaksin meelsasti väga tihti sinna sest sugulasi on seal. Ja minagi kasutan tpilet.ee -d . Väga mugav on sealt bussiaegu vaadata.
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Peatus.ee omapära vist see, et saab ka ümberistumisega liine näha.
  • Erli Kuusemäe üks buss võiks rohkem olla või siis suurem buss
  • Kõrgmaa Merli Facebookis on grupp pärnu-haapsalu-pärnu, kus inimesed, kes autoga sõidavad leiavad need, kes transporti vajavad ja vastupidi. Põhiline liiklus toimub ikkagi reedeti ja pühapäeviti, seega jalamees saab kenasti vabade kohtade olemasolul ja aegade klappimisel ka autoga
    Ma arvan, et isegi kui buss liikuma hakkab, siis saab see olema avasta-eestimaad-tüüpi buss.
  • Inge Peterson Mina kasutan kogu aeg peatus.ee'd. Minu meelest väga hea. Bussireisid.ee ei sisalda kõiki liine, aga peatus.ee's on isegi linnaliini bussid kirjas. Ning info on kiiresti ja adekvaatselt üleval.
  • Ille Palusalu Mina õppisin 4 aastat Viljandi Kultuuriakadeemias ja pidevalt pidin mõtlema, kuidas sinna kõige kiiremini saaks. Kõige normaalsem kui oleks bussiga kiiresti läbi Lihula Pärnusse saanud. Pärnust Viljandisse käivad bussid väga tihedalt, nii et sealt poleks probleem edasi saada. Mina aga pidin küll läbi Tallinna minema, küll hommikuse Tartu bussiga Paia risti ja sealt häälega edasi, küll häälega Haapsalust Pärnu jne. Kunagi ei jõudnud õigeks ajaks
  • Margo Nõges Suur buss võiks olla vähemalt...ja viljandisse on tõesti haapsalust suht raske liigelda...oleksin tänu peatus.ee le öö peaaegu lihulas pidanud veetma...sest väikselt oli kirjutatud...et hiline kuressaare tartu buss sõidab suvel...hea...et viljandist auto järgi sai tulla muidu...kuhu ma lihulas öösel läinud oleksin 15 kraadi külma ja haapsallu ka enam ühtegi bussi tagasi ei tulnud...ükskord vihastasin tõesti pärnu haapsalu bussis...palav oli...nii et ühel tüdrukul hakkas paha ja pidin seisma ka päris tükk aega...mis siis oleks saanud kui oleksin haapsaluni seisnud...kusjuures selles kökatsis seismine on väga väga ebamugav ja peaks seda kaks ja pool tundi tegema ??? Sellele liinile paneks hindeks ühe.Hea meelega väldiks seda liini...aga paraku ta on viljandist pärnu kaudu tulles sobivaim
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Sellised lood näitavadki, et on vaja normaalset bussi ja liiklust mitte ainult Tallinna.
  • Signe Heindla Kui ma oma maakoju sõidan või Lõuna-Eestisse, siis alustan sõitu hommikul ja jõuan koju alles õhtul. Seega kulub kogu päev bussisõidule. Tallinn ei ole kogu Eesti. Nii-nii palju busse läheb Tallinnasse igapäevaselt, vali milline kellaaeg tahes, aga meie suvepealinna, Pärnu, läheb vaid üks 2,5h sõiduajaga pisike kilukarp. Kahju.
  • Inge Peterson Ühe korra elus olen üritanud bussidega Haapsalust Pärnu ja tagasi sõita ja rohkem soovi. Pärnu poole veel saab, aga tagasi oli ainuke võimalus läbi Märjamaa ja suure ootamisajaga. Ei peaks ju raske olema ühildada busside aegu nii, et saaks ümber istuda. Lihula kaudu ei tulnud õhtul ühtegi bussi haapsallu.
  • Margo Nõges olen viimase arvamusega nõus..olen ise ka läbi märjamaa tulnud..paras jama..talvel eriti...sest kusagil ei ole mujal märjamaal õhtul haapsalu bussi oodata kui lähedal asuvas poes...nii ma seal seisin poes kahtlustavate pilkude all üle tunni aja,,,aga väljas hakkas ka kiiresti külm ju...rohkem seda kaudu ei sõida igatahes...piinlik oli
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi On ülimalt kahju, et ametnikud, kes asja eest seisma peaksid, pahatihti äärmiselt saamatud on. Tuleneb see paljuski riigipoolsest suhtumisest, seda olen näinud ligi kolmeaastase tiheda kirjavahetuse käigus. Kui ministeeriumiga suheldes sai tehtud korduvalt rida ettepanekuid muuhulgas ka ootekodade koha pealt (ühildada mõne kioskiga, kohvikuga või ükskõik millise ehitisega, sest koos ehitades ju odavam ja muidugi eurorahasid kasutades), siis kord vastati, et ega ometi nemad mingeid putkasid ehitama hakka! Ei usu mina et millegi väljamõtlemine nii ilmvõimatu oleks! Ja see, et suhtumine muutunud ei ole, on näha nende reisijavaenulike uute ooteplatvormide järgi. Ma isegi ei tea, kuidas saaks panna ametnikke mõistma ja mõtlema...
  • Deanne Laid See on omavalitsuste rida tegelikult ja - avalikusta ära, pane lehte, saada Postimehele, kanal 2-te, suvel pole erilisi uudiseid ka, küll nad avaldavad ja asjalised hakkavad endid liigutama, paratamatult. Ja kui on atsakas külavanem, siis tõesti ajab külamehed välja ja paneb laudadest tavalise putka kokku, ikka parem kui niisama külmetada. Lihulas ju sama lugu.
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Ajakirjanikud väga nõrgad. Väga hästi oli seda näha siis kui korduvalt sai kirjutatud mitmest ühistranspordiprobleemist, siis alati järgnes vaikus. Kuna nad nagunii tihti asjalikke vastuseid ametnikelt ei saa, siis nad ei viitsi ka asjadega tegelda. Lihtsam on ju tsiteerida ametnike "edukaid" jutte asjadest, mille üle "uhked" oleme jne. Liiga palju olen näinud sellist suhtumist...
  • Deanne Laid Just ja ajakirjanikud ei viitsigi eriti maainimestest kirjutada, jutt tiirleb põhiliselt ikka linna tegemiste ümber.
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Seda ka kindlasti. Ning vähegi kriitilisemat asja vist ei luba lehe omanikud kirjutada, vahel küll selline mulje.
  • Silde Kalvar Haapsalu-Pärnu-Haapsalus liinil võiks buss käija tihedamini nt hommikul ja õhtul väljuda mõlemast linnast ja seda läbi Lihula.
  • Deanne Laid Mu ema oli Lihula Hooldushaiglas mitu kuud ja sõitsin tihti Lihula vahet bussiga, üllatav oli, et paljud käisid Lihulast Haapsallu tööl ja iseenesest pole vahemaa ka teab mis suur, ka tagasiteel oli buss täis, sõitjaks oli ka koolilapsi. Pärnus on ka Igasuguseid keskusi, millede asjaajamistega Haapsalu kohe ametlikult seotud on. Samas - pigem sõidaksin asjaajamiste pärast siiski Tallinna kui Pärnu, just parema ühenduse pärast.
  • Margo Nõges Arusaamatu tõesti...miks pärnu bussid lihulani ainult sõidavad...minu arust ei ole ju raske sealt edasi haapsallu tulla...ja haapsalu lihula vahel kurseerivad liinid on alati täis...nii...et sõitjaid jaguks...siis saaks kohalik bussifirma oma mikrobussid panna liinidele kus on vähem sõitjaid
  • Deanne Laid Mul on Pärnus olnud isegi selline juhus, et ametlikud asjaajamised venisid peale 16.00 ja tagasi poleks kuidagi saanudki, nii tulingi läbi Tallinna, kartsin kas Haapsalu viimase bussi pealegi jõuan aga ikka jõudsin - rohkem küll ei taha, nüüd saab õnneks meili teel ka allkirju anda, muidu ikka jama küll.
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Tegemist kahe eri maakonnaga ja põhjuseks vilets maakondadevaheline koostöö. Just küsisin spetsialisti käest. Mida rohkem pretensioone neile esitada, seda rohkem on lootust, etmidagi võib tulevikus muutuda.
  • Deanne Laid Maakonnasiseseid liine saab omavalitsus doteerida, teisi mitte ja Pärnu pole huvitatud.
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Kes ikka inimeste peale mõelda tahab...
  • Rita Helisma HRT-le - teise inimese peale mõtleb esimene inimene ehk kes muu ikka, kui ikka inimene mõtleb inimese peale . Meie planeedil elavad ju inimesed.
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Kui inimene mõtleb inimese peale sellistelametipostidel, siis ta teeb asju paremini. Südamest.Ja soovib, et neil oleks parem
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Just panen blogisse teemat ja seal pilt noorest inimesest, kellega teatud mõttes tunnen sarnasust. Temagi püüab midagi ära teha, tasu ootamata. Ja teinud on ta reisijate ehk inimeste heaks hoolimata noorusest palju rohkem kui nii mõnigi ametnik. Bussiliiklusest üle maakonnapiiride ehk bussiliikluse Maanteeameti kätte andmisest on räägitud. Aga tehtud vähe. Väga vähe. Milles siis põhjus?
  • Deanne Laid Eks ikka rahas. Kui maavalitsus doteerib loodetava täituvuse, siis bussijuht ütleb, et miks keegi peaks pingutama, kui liin tasub ennast ära niikuinii, sõltumata sellest, kas reisijaid on või pole. Kesse viitsib uuringuid teha - kust peale tullakse, kust maha tullakse, miks sõidetakse, kui tihti sõidetakse ja lõpuks - kes sõidab. Eks maal elab põhiliselt vanem generatsioon ja - külla kellelegi sõidab too harva, tema marsruut on - poodi, apteeki, arsti juurde. Istugu kodus, õige tal sinna Pärnu linna minna vaja. ja nii ongi. Seal oleks juba justkui teine riik ja võõras võim.
  • Raiko Saarjõe Olen kasutanud aeg-ajalt, väga põhjapanevat arvamust küll ühest bussiliinist ei teki
  • Deanne Laid Mkmm ... mis arvamus on põhja panev arvamus, mis põhjast jutt on ? Me siin üritame oma ninaotsast kaugemale vaadata ...
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Ja vahel võib edasise tegevuse suhtes iga nüanss tähtis olla,
  • Raiko Saarjõe Deanne Laid Okei, eks ma jätkan enda ninaotsa vaatamist
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Said valesti aru. Vahelon ka pealiskaudne arvamus põhjapanev. Sest mingid mõtted on ka väheste kogemuste puhul.
  • Raiko Saarjõe Ma pigem pidasin seda silmas, et buss on buss, aga teie vist pigem arutate neid graafikuid, mitte maastiku vaadet nagu mulle alguses tundus.
  • Inge Peterson Graafikud jah. Et oleks enam-vähem normaalne jõuda Haapsalust Pärnusse ja vastupidi.
  • Deanne Laid Mis asutused on Haapsalust ära Pärnu viidud ? Päästeamet ja politsei, maksuamet läks Tln-a, mingi pank oli ka, mis Haapsallu ei tulnudki ... kus haige kassa on? Ka Pärnus ? Muidugi. Ja see Töötukassa ?
  • Raiko Saarjõe Töötukassa on Haapsalus täitsa olemas, samuti maksuamet o O.

    Päästeamet on ka täiesti olemas, lihtsalt dišpetserid on Pärnus
  • Deanne Laid Vastupidi ikka Raiko siin on punktid põhjad on mujal
  • Rita Helisma Las need põhjad ollagi mujal edasi. Kui siin on punktid, on see piisav käepikendus. Selles nende mõte tegelikult ju ongi. Probleemid edastatakse punktidest põhjadesse . Haigekassat küll Läänemaal, selhulgas Haapsalus ei ole, aga võtke või jätke, haigekassa paberfunktsioone täidab mingil määral Eesti Post.
  • Raiko Saarjõe Deanne Laid Kas me ootame siis peakontoreid Haapsalusse?
  • Haapsalu Raudteejaam Tagasi Võib öelda, et päästeameti dispetsherite puudumine kohapeal küll parim variant ei ole. Olen kogenud kui vähe nad tunnevad piirkonda ja muudki piirkondade andmebaasid pole siiani täiuslikud. Aga see selleks. Muidugi oleks huvitav teada, kas kõik probleemid saavad kohapeal lahendatud või peab selleks "põhjas" käima. Samas, unustada ei tasu, et põhjuseid sõitmiseks ikkapalju-palju rohkem. Vahepealsetest peatustest rääkimata.

  • Loodan, et keegi arutelus osalenutest ei pahanda, et selle siia panin. See vaid hea eesmärgi nimel, sest mine tea, kui siia satuvad Ingmar Roos või Kuldar Väärsi või mõni teine asjamees. Ehk paneb mõned mõtted peas liikuma...


    Ka regionaalminister Siim Kiisler leiab, et riigil pole väiksemate asumite paremaks ühendamiseks võimalusi. "Selline küsimusepüstitus lähtub eeldusest, et ühistranspordiga peaks igal ajal saama igast punktist igasse teise punkti. Paraku ei saa see ühistranspordi puhul kunagi nii olema, sellist paindlikkust saab omale lubada vaid isikliku auto olemasolul. Mis on paljude inimeste jaoks endiselt esimene eelistus, isegi kui buss viib koduuksest sobival ajal sobivasse sihtpunkti," tõdeb Kiisler. Tõsi: isiklik auto on vahel bussisõidust isegi odavam. Kuuldavasti eelistavad näiteks Kuressaare noored Tallinnas bussiga mitte käia. Lihtsalt seepärast, et bussipilet on 15,50 eurot, samas kui mitmekesi autoga minnes maksab ühe inimese sõit umbes 7 eurot.
    "Üldiselt kehtib loogika, et sõita saab nii palju busse, kui palju bussitäisi on inimesi. Kui Haapsalust Tartusse oleks oluliselt rohkem igapäevaseid bussisõitjaid, siis sõidaks sinna ka rohkem busse. Loomulikult on küsimus, kas buss väljub kõigi jaoks sobival ajal, aga ühistranspordi puhul tulebki paraku teha selles osas kompromisse. Võib muidugi ka jõuga panna käima bussid iga kahe tunni tagant, aga siis tekib küsimus, kes need mõne sõitjaga bussid kinni maksab. Emotsioonide pealt ühistransporti korraldama hakata on väga kallis lõbu," leiab Kiisler.

    Kuressaarest Tallinna 15 eurot? Loogiline, et siis tekivad FB-s grupid Haapsalu-Tallin-Haapsalu jpm. Miks ei võiks äkki hoopis bussis olla grupipiletid?

    Küllap oleks ka Märjamaalt  ja Raplast Haapsallu rohkem sõitjaid, kui sõita saaks "ekspressidega", mitte "tunneomakodumaad-bussidega", mis oluliselt kauem sõidavad. Seda näevad bussifirmad vaid Tart või Pärnu busside puhul, et ehk "Olulised on aeg ja kiirus", mitte aga teistel liinidel. Kui aga regionaalminister näeb vaid alg- ja lõpp-peatust, siis...!? Ja mida võiks tähendada "igal ajal igast punktist...?" Üks kord päevas, see on konkreetne termin. Ka 2 korda päevas! Igal minutil vast keegi bussi ei ootagi!?

    Kui viitsitaks rohkem vaeva näha, oleks ka sõitjaid rohkem ja pietitulu samuti. Hädaldamisega ei jõua me kuhugi. Kui ainult sinnamaani, et kohad tühjenevad veelgi kiiremini...

    Praegu ei ole veel hilja! Tuleb lihtsalt pead kokku panna ja kogu Eestimaa läbi hekseldada! Kus võimalik, panna kahe kohaliku liini asemel (mis kohtuvad "piiril", üks liin jne. Muidugi, väga raske on seda teha, kui haldusreformi tehakse vaid sõnades ja keegi ei tea, mis saab!? Kui bussid antakse erinevatele firmadele ja Maanteamet võtab asjad üle ehk kauges tulevikus...  Visioone ei ole!
    Millist valimisreklaami uskuda?


    Mida kostab Ansip? Hädaldab? Vist küll. Sest rahvale raha anda ei ole, kuid...

    http://www.e24.ee/1623124/ansip-jargmise-aasta-eelarve-on-200-300-miljoni-vorra-suurem

    ...küllap valitsejatele jätkub...


    Kuigi Väärsi ütleb, et veofirmad on maanteeametiga rääkinud ka pikamaaliinide julgema doteerimise teemal, oleks ta sellega ettevaatlik. "Negatiivse näitena võiks meie lõunanaabrid tuua, kus otsustas riik, et kõik kaugliinid jagatakse laiali konkursi korras. Ja kui esmapilgul võis see tunduda tore idee, siis tänaseks on nii, et vedajad ei ole enam sõitjatest väga huvitatud, sest riik katab kulude ja tulude vahe dotatsiooniga ja seega teenust edasi ei arendata," selgitab Väärsi. "Eesti tänase süsteemi pluss on olnud see, et kõiki väiksemaid liine hoitakse vedajate poolt viimase võimaluseni käigus ja püütakse sinna inimesi juurde meelitada. Ja kui vaadata bussiparki, siis kõikidel vedajatel on see bussipark läinud aasta-aastalt järjest paremaks. Ja seda suuresti sel põhjusel, et kuidas autosõitja bussi saada."

    Siit vähemalt kumab välja bussifirmade suhtumine nende endi esindaja sõnade läbi. Sest ei usu mina, et Eesti bussifirmad rohkem reisijatest hoolivad kui Läti omad! Vähemalt siiani seda näha ei ole, kui ehk uued bussid välja arvata. Kui buss, uus või vana, kuskil ei peatu, ei saa ju ka reisijad bussi astuda.

    Valimised ukse ees. Kui lind üle lendab, saab rikkaks? Kas viie rikkama seas?


    Kommentaare ei ole:

    Postita kommentaar