Kaasaegsed bussipeatused ja kas kiirus on ühistranspordi tähtsaim kriteerium? Nov 2018.

 

Teisipäev, 20. november 2018

Mõtlematu tegutsemine bussipeatuste kaasajastamisel?

 

Äge ootekoda! Paraku ühes asjas ei sobi. Seda siis juhul kui tahaks sinna paigaldada ka sellise valgustuse. Sellisel juhul peaks ootekoja "tagumine" külgsein olema pikem, nii et ka katusealusel "terassil" istuja oleks valgustatud. Et bussijuht näeks! Praegusi variante vaadates tundub küll, et nähtavus eriti ei parane?

Tore, et siin-seal midagi tehakse. Mõistetamatu aga, miks tehakse asju jupikaupa ja mõtlematult? Uued valgustid veel nii mõistetavad seal, kus pole ootekoda, aga seal, kus see olemas või plaanis, peaks KÕIGEPEALT uue ja sobiva ootekoja (õiges asendis?) paigaldama ja seejärel siis ka valgustuse nii, et bussijuht näeks ka ootekojas olevaid inimesi. Või peaks siiski reisija ootama bussi vihmas ja tuules lambi, mitte katuse all?

http://www.bisontesolar.eu/uudised/poltsamaa-bussipeatused-valgemaks

FB postitus samast asjast Võrumaal. Räägi või ära räägi, ametnikele ei jõua miski kohale?

https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=1034107696760936&id=163162500522131

  Mõtteainet:

https://eestimaablogi.blogspot.com/2021/12/ootetingimused-kui-riigi-arengu-lakmus.html

 

 **************************

 

 

Kolmapäev, 28. november 2018

Sõiduaeg on ühistranspordis tähtsaim kriteerium?

Võib olla kindel, et "kiireimad" vastavadki kooris: "JAH"!

Aga see on õige vaid osaliselt! Sõitjate arvu saab (oluliselt) mõjutada vaid suur aja kokkuhoid, mitte tilluke. Viimase mõju on tegelikult pea olematu. Kuigi väga paljud vaidlevad siin vastu vaidlemise pärast. Vaatame või Elroni edelasuuna uut sõiduplaani.

Algatuseks võib korra kaeda ka idasuunda. Elron on hurraaentusiasmiga korduvalt kiitnud reisijate arvu suurt kasvu, isegi vist kuni 300 % ja põhjendab seda rongide lisandumisega ning eriti kiirete rongide lisandumisega. Jällegi on siin õigus vaid osaliselt. Reisijate arvu kasvu suurimaks põhjuseks oli just rongide lisandumine. Kui kunagi oli vaid üks (+ Rakvere), siis nüüd 4 rongi päevas + Rakvere. Viimane peaks küll Kiviõlini sõitma, aga see teine teema. Nüüd on aga kohati hoopis mure selles, et nv rongid puupüsti täis....

Tartu. Aina lisatakse ronge ja see on igati kiiduväärt! Kuigi neid oleks veel rohkemgi vaja, sest jällegi kohati puupüsti täis ja töölttulijad peavad 2 tundi püsti seisma! Mugav?

Nn ekspress Tallinnast Tartusse sõidab paar minutit alla kahe tunni. Kui lisada (mõmele) Tabivere peatus, ei peaks isegi sisuliselt sõiduaega lisama. Kui ka (mõnele) Aegviidu, siis ehk oleks sõiduaeg kokku mõlema peatuse puhul 2 h ja 5 min.

Kiirrong sõidab veidi üle 2.20. Seda siis juhul kui on 10 peatust rohkem.

Kui peatuks kõikides peatustes, oleks sõiduaeg 2.30 - 2.35 maksimum.

Kuidas need vahed tunduvad? Ei ole suured, eriti võrreldes vanade aegadega, kui sõideti tunduvalt kauem. Kui võrrelda ekspressi ja piimarongi, on vahe üle poole tunni ja SEE on tõesti juba tuntav. Just nimeliselt ajaliseltki. Visuaalne tunnetus on aga kordades olulisem! Nii et kui ka 1-2 peatust oleks ekspressil juures, ei märkaks seda keegi. Jutt (mida ka Elroni juhid jt rääkinid), etsiis inimesed ei tuleks rongidesse, on sisuliselt nljanumber. On lihtsalt neid, kes ei kannata pidevat sebimist või mutikesi suvilast peale trühimas jms. Need on peamised põhjused.

Edelasuund.

Äsja avaldas Elron ühe postituse ja seal oli kaks erinevat kommentaari. Keegi rõõmustas, et "lõpuks ometi on vahelt ära võetud (paaril Viljandi rongil) kohaliku tähtsusega suvilapeatused". Teine oli õnnetu, et Kasemetsas ei peatu enam hommikune üks rong ja nüüd ei sobi ajaliselt töölesõitmiseks. Kummal õigus? Ikka sellele Kasemetsa inimesel.

Mis muutus? Viljandi rongid peatuvad nüüd (peale ühe ekspressi) kõikides peatustes Rapla ja Viljandi vahel kõikides peatuste, kuid Rapla ja Tallinna vahel 12 asemel 5 peatuses. Vahemärkusena: SEE ON SUURIM KIITUSTVÄÄRIV TEGU ELRONI POOLT!  Sest minimaalne rongide sagedus Türi ja Viljandi vahelistes väiksemates peatustes ongi just see - 4 rongi päevas! 

 Mure polegi siin päevases osas, kui väikestes peatustes nüüd vahed 2 - 2,5 tundi. Vaid hommikusel töölesõitmisel linna ja kogu õhtusel ajal linnast tagasi on nüüdne sõiduplaan veelgi halvem kui enne väiksemate peatuste inimeste jaoks. Just varahommikuses osas. Tunnine vahe rongidel tähendab paljude jaoks mitukümmend minutit "kaotatud" aega. Ja seda Kasemetsa inimenegi kurtis. Märkuseks  "rõõmustajale" - vahepeatused pole enam ammu "kohaliku tähtsusega suvilapeatused", vaid väljakujunevate elamurajoonidega ja arengutõukeid vajavate väikeasulatega!

Õhtusel ajal maasuunas oli üks veidi üle tunnine vahe, nüüd on kaks tunnist vahet! Jälle halvemuse poole! Siinkohal tuleb eriti meeles pidada, et ajad ei pruugi vahel sobida ka tööpäeva algusest või lõpust sõltuvalt, nii et keegi võib nii isegi kaotada ROHKEM KUI 2 TUNDI ühe sõidu pealt. Ehk siis kaotus 1 - 3 tundi PÄEVAS on ikka päris karm! Mida tehakse? Otsitakse muid võimalusi. Mida kaugemale Tallinnast, seda vähem neid on, ühistranspordis. Võrrelge Sakut, Kasemetsat, Hagudit ja eriti Viliveret! Viimases ei olegi muid võimalusi.

Palju aga võidavad siis need, kes saavad kiirrongiga võita? 10 minutit sõiduajas! Nii et kui peaks valima ühe või teise rongi, siis tegelikult vahet ju polegi! Autot ei hakka eelistama pea keegi, kuid "kohaliku tähtsusega suvilapeatustes võivad teha seda kümned, sajad ja isegi tuhanded sõitjad!

Riigi eesmärk on aga milline? Pidavat olema "suurendada ühistranspordi kasutajate arvu"! Jah, rongide lisamine seda teeks, 10 minuti "säästmine" aga kindlasti mitte.

Nii et vastus on:

ÜLDISES MÕTTES EI OLE SÕIDUAEG PEAMINE KRITEERIUM!

See selgitus ühistranspordi toimimise põhimõtete kohta on PUHTALT PRAGMAATILINE! Sest ma pole kuidagi kiiremate rongide vastu, vaid tean, et need on väga vajalikud ja mõttekad! See on lihtsalt teadmiste laiendamiseks. Kui Elronis oleks aga sellega kõik korras (ja muide ka bussi kommertsfirmades), siis ei oleks meil rongipeatusi, kus PEATUVATE rongide vahe on isegi kuni 8 TUNDI!.

Märkusena lisan, et ka tiheda sõiduplaani puhul õnnestuks isegi edelasuunal kiirronge päeva lõikes käigus hoida. Eriti kui Männiku (Saku) ja Hagudi jaam taastataks ja veelgi rohkem kui kunagi muutuks raudtee Raplani kaheteeliseks!! Kuid takistuseks on kahjuks hetkel hoopis veerevkoosseisu vähesus! Ja pikad seisuajad lõppjaamades.

Nii et põhitõed on need, et väikseimates peatustes peaks olema igal suunal peatuvaid ronge päeva jooksul neli! Ning mida lähemale Tallinnale, seda väiksemad peavad olema peatuvate rongide intervallid! Ca 50 km kauguseni siis 20-40 min, mitte rohkem!

2 kommentaari:

Anonüümne29. november 2018 10:32

Kas päeva viimane Tallinn Viljandi rong peab ikka olema ekspress? Antud väljumisele oleks siiski vaja ka peatust Olustveres.

Vasta

Vastused

Neeme Sihv30. november 2018 09:46

Tänud!

Et seda üldse loota, peaks olema taotlus Suure-Jaanilt ja üksiti ka buss jaamas ootamas reisijate edasiveoks.

Minul siiski natuke raske kommenteerida, sest pole kindel, et sel juhul oleks rohkem kui mõni reisja juures? Suure-Jaani peab siin selgelt initsiatiivi võtma, et "seda vajatakse". Kooli kui asula jaoks jne.