Milleks on meile antud siin aeg ning Järva-Jaani muuseum elu ja tagasitee koju. Nov 2018.

laupäev, 4. detsember 2021

Milleks on meile antud siin aeg ning Järva-Jaani muuseum elu ja tagasitee koju. Nov 2018.

Teisipäev, 20. november 2018

Milleks on meile antud siin aeg?

Aitäh pildi saatjale!

Vahel me ju ikka mõtleme tulevikule. Enda tulevikule ja sellele, kui meid enam pole. Igavese elu saladust pole veel lahendatud ja ega teagi, kas peakski? Ja kui meid enam ei ole? Mõtleme ka isikliku elu vaatevinklist, aga see pole siinse loo teema. Meile on elu antud elamiseks ja millegi hea ärategemiseks. Et ka jälg jääks maha ja keskkonna puhul ikka väiksem jälg. Muidu võib see olla ka suurema kalossi oma, et tehtul oleks tulevikku!

Vanust aga aina lisandub ja ega tervis sellest paremaks lähe. Ning tahakski lihtsalt öelda, mida mõtlen neil rännakutel olles. Vahel. Mõnikord just siis kui näed mõnda väga lagunenud maja. Tegelikult, ega paljust ei mõtlegi. Vaadates ajas tagasi oma päevikutele ja varasemalegi. Sest ega siis enne netipäeviku algust suurt midagi teistmoodi olnud. Ehk lihtsalt rohkem keskendusin probleemidele oma töö raames, "globaalsemalt" rohkem alles siis kui päevikutega alustasin. Eesti on mulle piisavalt oluline ja peaks olema igale inimesele siin ilusal maal.

Ei saanud aga lihtsalt näha, kui tehti rumalaid otsuseid või laristati riigi raha. Või "kaasati" inimesi, aga tegelikkuses lähtuti asjade puhul ikka vaid kitsast vaatevinklist, OMA MÄTTAST lähtudes. Riik pidime olema ju meie ise, nii et see siis meie raha! Muidugi häirib ja häiris ka see, kui asju tehakse suuvärgiga, mitte kätega. ja mõistusega. Ja kui AITAN kaasa, siis see peaks olema ju rõõmuga vastuvõetav?

Ning mõtisklemise tulemus? Kui tänagi tervis jukerdama hakkas, siis mõtlesingi mitu korda juba viimaste päevade jooksul, kas olen suutnud midagi ära teha! Jah, peab tõdema, et midagi küll. Kuid vähe! Ja lühidalt ongi kogu järeldus selline, et me kõik peame rohkem tegema. Vahel väga lihtsaid (ja mittekulukaid) asjugi. Ometi paljud meist seda ei tee. Miks? Sellesama transpordi ja turismi, talukaubanduse ja külaelu asjus. Otsime lihtsamaid teid? Või kala otsib, kus sügavam vesi ja inimene, kus parem kala? Ei taha aga teha lihtsalt seepärast, et ei viitsi endale tööd juurde teha? Kuid teised ju võidavad sellest, kui rohkem vaeva näed? Tee rohkem tööd ja tuleb ka ARMASTUS?

Kui olengi vahel kellegi arvates liiga kriitiline, siis siin on kaks olulist pisiasja. Kõrvalt vaadates ju ei teata, milline põhi neil asjadel all on ja kui kaua juba ühte või teist asja aetud. Ja kui tulemusi ei ole, on ükskõiksus, asjatundmatus ja hoolimatus, siis see teebki "kurjemaks" ja emotsionaalsemalt arvamuste avaldajaks.

Ning AEG ei luba viivitada. Eriti kui see tegemata oluliste asjade jada venib nagu kaamelikaravan ja seda aastate ja isegi aastakümnete jooksul!

Härrad ja prouad, Teie, kellest asjad eriti sõltuvad! Tehke rohkem ja kiiremini! Aeg ei oota ja need, kelle jaoks te peategi tegema, lahkuvad järjepannu siit ilmast. Või lahkuvad (ääre)maalt. Või üldse maalt! Pettudes, kurvastades ja õnnetutena. Sest Te pole neist hoolinud! Iga pisiasi on oluline ja väikegi asi võib kellelegi rõõmu teha ning muuta kellegi elu!

Lähen veel rongi ja bussiga sõitma? Laeva ja lennukiga? Kindlasti. Kuniks elan ja jaksan. Ja tahan minna ka neile rongidele ja bussidele, mida veel ei olegi! Ning kohtadesse, kus käimata!

Palju sõltub aga Teist. Nii tegijatest kui arvamustega kaasaitajatestki. Sest ei ühe ega teiseta ei teegi midagi. Ei tee hästi, heade ja rõõmustavate tulemustega! Et elu saaks kesta, siis ei tohi asja juurde läheneda nii, nagu väga iseloomulikult ükskord juhtus. Kui pakkusin ühes Eesti (depressiivses?) väikelinnas välja lihtsa, odava ja kiirestitehtava lahenduse. Vastuseks sain: "Tore mõte! Paneme selle ... järgmisse arengukavva sisse"! No mida??? Teha on vaja, mitte kulutada aega "Arengukava 2080++" tegemiseks! Annab võimaluse asju enda kaelast ära saada? Kuni nii asjadesse suhtute, siis teadke, et teie koht ei ole otsustamise juures!

Lõpetuseks lisan vaid seda, et iga tehtud asi, mis kellelegi rõõmu ja lootust toonud, on mind ka õnnelikumaks teinud! Seega, tänud siitpoolt vaid tegijatele! Neile, kes hoolivad!

4 kommentaari:

Pirtsu20. november 2018 11:38
Tore, et tunneme rõõmu pisiasjadestki.
Vahel ongi tervis ilmselt see, mis paneb meid mõtlema- hirmu tundma nati? - kas jaksame ka tulevikus.
Jaksame ikkka. Tahaks veel palju pònevaid pâeviku sissekandeid lugeda.
PÄIKEST TEILE PALJU!!!!
Vasta
Neeme Sihv21. november 2018 00:28
Tänud!

Südamest tulevad sõnad on palsam hingele!
Vasta
Ajatu Hingamisruum23. november 2018 21:34
Igas lauses tunnen selle tõe ja maailma ära, mille oled kirja pannud, Neeme. Ja sul on õigus selles. Aeg ei oota. Ent meie elame ju just praegu.
Vasta
Vastused

Esmaspäev, 19. november 2018

Järva-Jaani muuseumid ja elu ning tagasisõit.

Järva-Jaanit läbis kunagi Türi - Paide - Tamsalu kitsarööpmeline raudtee. Ja Raudtee ning Jaama tänavad siiani alles!

Ja maju oli siin igasuguseid. Kuid palju kurba. Mitmedki neist kenasti remonditud, kuid mitmed ka lagunemas ja halvas seisus. Kas seda maja keegi ostab ja teeb siia midagi? Ja millal? Kas siis kui muuseumid jõuavad paremale tasemele ning külastajaid saab tulema rohkem? Ning tekivad muudki "tõmbenumbrid"? Tamsalu - Järva-Jaani muuseumraudtee? Praegune aeg ja riigi suhtumine ning (mitte)tegutsemine maapiirkondade hüvanguks optimismi ei tekita!

Vanatehnika varjupaika pole piik maa vaid see on vägagi lähedal. Järva-Jaani endine raudteejaam.

Vahvad kõrvalhooned.

Kindlasti endine raudteemaja.

Ja kohal olingi. Palju nostalgiat, aga samas ka kurvakstegevat, sest nii väga oleks siin vaja rohkem angaare. Kus remontida eksponaate ja muidugi ka rohkem raha!

Üks minu lemmikutest - LAZ buss, toodetud Ukrainas. Sellise kujuga võiks mõnigi buss ringi sõita!

Iseteeninduskassa lubab vabalt rohkem kassasse poetada!

Miks toetada Järva-Jaani vanatehnika varjupaika?

Järva-Jaani vanatehnika varjupaik on rajatud, et pakkuda tehnikahuvilistele võimalust tutvuda vene päritolu sõidu- ja veoautode ning bussidega nö. reaalses suuruses. Varjupaiga edasiseks arendamiseks ning täiendamiseks on Teie toetus väga oodatud.

Järva-Jaani Tuletõrje Selts

Reg nr. 80064497

Pikk tn. 30
73301 Järva-Jaani
Järvamaa

Tel. 386 3286
Mob. 514 9485
Faks. 386 3001

A/a SEB Eesti Ühispangas EE131010702010715000 ja Swedbangas EE902200221049684062

http://varjupaik.jjts.ee/?

Rõõmustav oli siiski näha, et raha on saadud ja valmimas on muuseumide keskus.

Olemas ka hostel!

Kui nüüd meenutada eelmist postitust ja seal mainitud "Maalehe" lisa ning valdade reklaame, siis ... kas ja kui hea on siin elada? Kui head on teenused? Ühistransport on ju vilets, kuigi sedagi nimetati heaks. Kas saab siis uskuda muud juttu?

Kutsekooli enam pole, osa hooneid erakätes.Mis neis on ja kui palju neist alles jääb? Ka kutsekoolide kadumine oli ikka hea asi? Ehk siiski vajaksime neid just maakohtades?

Lisaks Vanatehnika Varjupaigale siin ka Tuletõrjemuuseum. Äsja enam-vähem valmis saanud uus angaar. Väga hea tunne oli näha, et tegijatel see tekitas rõõmu!

Aga selliseid oleks vaja siia veel ja veel! Vanad hooned küll veel kestavad, aga neistki vähe!

Nii nagu osa eksponaate ei kõlba enam taastamiseks, nii on ka selle aeg möödas? Kahju ikkagi mingis mõttes!

Kindlasti võiks see koht siin olla ka mingis mõttes mekaks erinevatele kollektsionääridele, vanavara laatade toimumiskohaks, fanaatikute kokkusaamiskohaks?

Ja üldse, potentsiaali siin on! Päevased ringkäigud koos Orina mõisa külastamisega, bussisaun, filmide vaatamine õhtul, grill jm juurdekuuluv ning majutuski olemas! Mida rohkem selliseid nüansse lisandub, seda rohkem tuldaks ja ikkagi pikemakski!

Milliseid muuseume siia veel võiks tekkida?

Aga nukrat tunnet süvendas kindlasti ka mornivõitu sügispäev, mis siis muljet sugugi helgemaks ei teinud! Ehk seepärast olengi natuke rohkem pessimistlik kui tavaliselt.

Ei näinud siin aga kuskil mingitki teeäärset müüki? Ei piimatooteid, ei muud. Pole mõtet? Ka suvel mitte? Piibe maantee ei ole ju ometi nii nadi liiklusega? Või on siin suvel midagi erilist?

Kuid nagu ütlesin, oli siin huvitavaid maju! Ja mõndagi püütakse "elule aidata"!

Nonii, lõpuks ometi saan teha ühe kobedama eine! Veel vaid 100 meetrit!

Aga võta näpust! Avatud vaid tööpäevadel! Jälle söömata....

Järv on aga kandile kõva pluss! Ja üpris ilus ning tundub, et ka ümber järve saab vabalt jalutada!? Nälja peletamiseks ma ringi kõmpisin. Võinuks muidugi ka minna vaatama Orina mõisa, see polnuks kaugel, aga seekord minemata jäi.

Kirik? Ei, kultuurimaja ja Lehtse Kammerkoori proov! Et aga kuskil mujal istuda ei ole kogu alevikus, siis istusingi eesruumis, lugesin raamatut ja kuulasin harjutamist! Ilusasti laulsid!