Pühapäev, 28. oktoober 2018
"Eesti Päevaleht" 24. okt
24. okt "Eesti Päevalehes" oli 2 väga huvitavat artiklit, mis valgustavad üpris paljusid asju ja väga erinevate nurkade alt.
Ann-Margii
Nergi on pingutanud sisuka artikli nimel, kuid kui lähtuda puhtalt
artiklist, mitte asjaomastega koosolekutel olemisest, tekivad küsimused.
Enne peab aga mainima, et üldiselt on see mõte vägagi hea! Seda enam,
et poliitikute armastatuim lubadus näitab pigem, et et tegu on
populismi, mitte asjaliku planeerimisega. Muuhulgas on asjal aga jumet
rahalises mõttes. Maanteede 4-realiseks ehitamine kõikide
piiripunktideni (siin siis mõeldakse Narva, Luhamaa ja Pärnu maanteid?)
maksaks 1,5 miljardit, raudtee elektrifitseerimine 500 miljonit eurot.
Muidugi ei ole siin loos tehtud arvutusi hilisemate ülalpidamiskulude
koha pealt, aga võib eeldada, et siingi on mitmekordne vahe!?
Uitmõte
viib selleni, et näiteks RE peaks ju selle idee peale sillas olema?
Nemad tahavad viia ju meid kindlalt edasi? Tegelikkuses on loos arvamust
avaldamas vaid Maris Lauri, RE majandusprogrammi koostaja. Tema
sõnavõtust aga selgub, et seda programmi ei saa toetada, sest Lauri (ja
RE?) ei saa asjadest aru? Ta ju ütles kommentaariks TASAKAALUKALT, et
neljarajaliste teede ehitamise puhul tuleb vaadata liiklustihedust ja
ehitama peab mõistuspäraselt. Väga õige ju? Kus oli aga see
mõistuspärasus ja vaatamine siis kui RE võimul oli?
Lauri:
"Raudteetransport on maanteest oluliselt keskkonnasäästlikum, ent mul
tekib siin kohe kõhklus, et kas meil on võimeid teha sellist valikut.
Nii lihtsalt see asi ei käi, et me enam maanteid ei ehita ja panustame
ainult raudteedesse".
Kui
mõelda "vaatamisele ja mõistuspärasusele", siis meenub RE vastuseis
Rohuküla raudteele, vaikiv kõrvatvaatamine, kui Palo nõudis Võru
rongiliiklusest unistamise lõpetamist, suutmatus raudteetransporti
vajalikul tasemel arendada, Pärnu raudtee sulgemise toetamine,
soovimatus käivitada rongiühendust Riiaga Tartu kaudu jms. Kuid ometi
pidavat raudtee olema ju KESKKONNASÄÄSTLIKUM? Kui nii ongi, siis miks RE
seda prioriteediks ei pea? Kuid veelgi enam, paneb RE paika arusaam, et
idee tähendab maanteede EHITAMISE LÕPPU! Ei tähenda ju, nii palju kui
ma artiklist aru saan? See tähendab siiski seda, mida Lauri olla ISE
öelnud! Seda, et .... tuleb vaadata ja ehitada mõistuspäraselt!! Lauril
ja RE-l on kõik segi nagu pudru ja kapsad? Täpselt nii ongi! Sest muidu
oleks ju Rail Balticu planeerimisel KA käitunud vaadates ja
mõistusepäraselt, aga just see oli asi, mida ei suudetud teha isegi mitte
karva võrra!!!
Idee
väljatooja Mart Raamat põhjendab asju loogiliselt ja selgelt. Ning
loomulikult rekade hulga vähenemine suurendaks teiste liiklejate
turvalisust maanteid laiendamata. Ehk siis maanteede 4-realiseks
ehitamisest loobumist, selles on point! SUURES tee-ehituses? Ma ei
tahaks uskuda mitte kuidagi, et Raamat peab silmas teede ehituse
lõpetamist! Muidugi ehitatakse teid jätkuvalt, remonditakse ja kohati ka
laiendatakse. Mõistusepäraselt, mitte keskkonnale surmava paugu
andmisega!
Küll
eksib Raamat mõnevõrra ütlusega, et RB valmimine suudab pea kogu Ikla
suunalise kaubaveo raudteele suunata. Osaliselt küll, kuid mitte pea
kõike. Palju olulisem kaubavedude vähenemisel on hoopis ettevõtjate
arusaamisele jõudmine, et tühisõidud ei ole in! Ja neid ei tehta
lihtsalt selleks, et raha teenida, vaid ikka mõistusepäraselt kauba
vedamiseks!
Aga
muidugi on elektriraudtee loomiseks vaja juba täna otsuseid teha. Ammu
olnuks vaja! Kuid seisak valitsuse seda ei võimaldanud, just
mittearusaamise tõttu. Ja võib olla ka seepärast, et suundumus oli
"sõprusele tee-ehitajatega"! Mitte riigile, rahvale ega keskkonnale. Ja
oluline ongi otsustada varakult, kas osta juurde elektri- või
diiselronge. Asi sõltub muidugi paljudest asjaoludest, näiteks ka
sellest, kas lätlased on valmis elektrifitseerima raudteed alates
Valgast? Ning veelgi rohkem, kas meie kontaktvõrgu pinge on sobiv
kaubarongide jaoks ja siit lähtuvalt sellest, kas vaid reisiliikluse
puhul on raudteel ööpäevas piisavalt rongipaare, et kontaktvõrk ennast
ära tasuks? Muidugi on plussiks see, et EL-i abirahasid antakse
lihtsamini projektidele, mis seotud kliimamutustega. Igal juhul saaks
tulevikku silmas pidades midagi olulist ära teha!
Arvamust
avaldab ka riikliku kaubavedaja Operaili juht Raul Toomsalu. Tema sõnul
on asja arutatud (vedurite ostmist) ka MKM-i transiidikomisjonis, aga
vastust ei saadud. Küll kogub tema sõnul Tartu suunalt Muugale liikuv
kaubavedu raudteel populaarsust ja jutuks seegi, et sel suunal sõitvat
päevas sada rekat (kas tõesti nii vähe??) ja üks kaubarong veaks ära120
reka kauba. Kui palju on aga kaubaveokeid üldse päevas sel maanteel,
koos siseriikliku veoga?
(Vahepeal tasub ehk lugeda ka seda. Olen varemgi öelnud, et kütu hakkab tulevikus vedusid vähendama ja see vaid tervitatav.
https://maaelu.postimees.ee/6437461/kutuse-hinnaralli-tostab-veoteenuse-hinda)
Küll
aga ei leidnud ma "Maa Elust" lugu sellest, kuidas kaup poodi jõuab.
Seekord COOP-ist. Jäi nagu meelde, et "päevas sõidavad selle ladudest
välja sadakond veokit" ja neile lisanduvad siis ka sissetoovad. Kuidas
nende arvu vähendada? Eks ikka mõistuspärase kaubatellimisega. Mitte nii
nagu täna. Nii tihe vedu poodidesse ja üldse ei ole enamasti vajalik ja
mõttekas, aga arusaamani jõudmine võtab aega. Muide, olen üpri kindel,
et COOP-i efektiivsus pole üldsegi kõrge, aga see teine teema....
Aga
kes viiks selliseid asju ellu? KE ja Kadri Simson? Karda, et seda ei
juhtu. Sest Simson on korduvalt siin viidanud 4-realiste "võluväele" ja
planeeritava RB variandi vajalikkusele. Seega, siit ei paista
mõistuspärast lähenemist? Jutt sellest, et arendada tuleb mõlemat, on
ümmargune. Ja 4-realised pole kindlasti ei arendamine ega isegi mitte
võrdväärne lähenemine. Ann-Marii Nergi toob muuhulgas ka välja, et
Simsoni põhjalikus kommentaaris pole sõnagi kliimaeesmärkidest! Samas ütleb
Simson, et KE programmis ei ole sees KOGU raudtee elektrifitseerimist,
aga ka Raamat räägib siin vaid kõigi piirijaamadeni kulgevate
raudteede elektrifitseerimisest. Muide, ka Simson ja KE ei ole sõnagi
arutlenud sel teemal, et jätta Haapsaluni (Riisiperest või Turbast vm)
elektrifitseerimine ära! Rongide arv seal liinil ei ole piisav. Hetkel
meil on diiselrongide kriis, kuid kui muid raudteid (v-a Tallinn -
Viljandi) välja jättes keskendutakse idasuunale, siis võib mingil hetkel
hoopis diiselronge üle jääda. Kuid küsimus muidugi ajafaktoris, kiirest
elektrifitseerimine ei käi, aga Rohuküla raudtee peaks valmima juba
2020. Seega, kui kõige olulisemast lõigust rääkida, siis kas Aegviidu -
Tapa - Tartu suudetaks selleks ajaks kontaktvõrguga katta? Kahtlane.
Pole meil ju täna veel Lasnamäe trammigi, see aga mõnevõrra tõestab, kui
aeglased ja kohmakad me oleme. Kuid Simsonil on siiski ka õige
tähelepanek: kaupa raudteele ei too mitte eelkõige elektrifitseerimine
vaid raudtee olemasolu üldse.
Aga
kes siis teeks asja ära? EKRE? Toetab 4-realisi ja kompetentsi ei
paista. Sotsid? Lubage naerda, nemad olid ühed esimesed 4-realiste
valimislubadustena väljakäijaid. Isamaa? Vaevalt, sest ei suudeta isegi
külabusse edendada. Eesti 200 ja ERE? Rohelised? RE? Nagu pakutud, siis
vaevalt.VE? Mnjah....
Nii et idee on üldjuhul hea, aga pole, kes täide viiks? Tundub küll!?
Foto: Marnet Kokk.
Seda
teemat, et autod peaks ratturist mööduma 1,5 m kauguselt veab
"raskekaalulisem" tegija Toomas Kivimägi. Rehv. Ettepaneku tulihingeline
pooldaja. Tegelikult poleks peale seda, kui jutuks suur küsimärk
seaduse jõustamine ja sellele kommentaariks, et "liiklusseaduses on
teisigi reegleid, mille jõustamine on keeruline", enam nagu mõtetki
kommenteerida? Nojah, meil on ju mobiiliga roolis kõnelemise keeld ja
keegi ei vaevu selle järelvalvega tegelema. Ja mitmeid muidki asju. Kas
aga siin mõte midagi teha, kui nagunii täitmine pole oluline? Kivimägi:
"ma arvan, et reegel toimib ka ennetavalt, isegi kui me ei oska praegu
sõnastada, kuidas me järelvalvet teeme...." Ei oska? Miks siis üldse
õpetama hakata?
Küll
aga on ühes tal õigus. Probleem pole kindlasti marginaalne. Sest asi
pole mitte statistikas, mille puhul tuuakse siin välja, et jaanuarist
augusti keskpaigani oli õnnetusi, kus rattur kannatada sai, 136 ja vaid
kahe puhul aidamuks suurem külgdistants ehk õnnetust ära hoida,
Tõepoolest, olulisem on turvalisusetunne, mitte see kui palju on õnneks
läinud autode napil kaugusel möödatuhisemine. Maanteeamet arvabki, et
seadus ei muudaks inimeste käitumist. Siinkohal aga on väga
tähelepanuväärne Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik
Ernitsa väljaöeldu, et "kuigi muudatused seaduses selle kohta, kuidas
rattur võib teed ületada, kehtivad juba 4 aastat ja neist on palju
räägitud, siis KOLMANDIK AUTOJUHTIDEST JA PEA POOL RATTURITEST ei tea ka
täna, millest on jutt! Ja kui Kivimägi eeldab, et uue seaduse puhul
järsku kõik teavad ja täidavad seda, siis .... on see väga eluvõõras
arusaam!
Rahvaalgatajad
leiavad (kas samal tasemel rahvaalgatajad, kes autojuhtidena leiavad,
et aegalsem liikleja peab kiirema mööda laskma, kuigi ise aru ei saa?),
et kirja saaks seadusesse minimaalne külgvaje 1,5 m ja kui seda pole
võimalik tagada, siis ei tohi auto ka mööduda"! Seadusemuudatustele oli
aruteludel kõige rohkem vastu Eesti linnade ja valdade liit, kes toetab
nõuet asulavälistel teedel, aga asulates võib see olukordi hoopis
ohtlikumaks muuta. Ma ei tea, kas tõesti on ka kedagi, kes üldse
eeldaks, et selline seadus saaks kehtida asulasiseselt? Sest liidu
sõnutsi teed-tänavad on kitsad, kõrvalevõtmiseks pole ruumi ja sageneb
laupkokkupõrgete oht.
Aga
näed, leidub! Seesama Toomas Kivimägi, kelle arvates "Siis ei saa
lihtsalt mööda sõita kui teine auto vastu tuleb! Kui sul pole piisavalt
ruumi, siis pead ootama kuni vastassuund on vaba". Tule taevas appi! Oh,
miks küll Ansip siit ära on? Ta peaks igapäevaselt sedasi paljudele
reformierakondlastele hõikama!
Kui
reegel saaks seadustesse kirja, tuleks hakata teid laiendama ja kogu
eesti kontekstis oleks see määratu kulu! Ja keskkonnavaenulik. Teede
sellisel määral laiendamiseks kuluks tohutult maavarasid, selle
talihoole nõuaks veelgi lisakulusid ja kuigi mõnevõrra oleks olukorrast
ka kasu, siis karta on, et kahju oleks suurem! Pigem peaks asulavälistel
teedel keskenduma kergliiklusteedele ja vaid seal, kus mõistuspärane
(!), laiendama teid!?
Olen
rattaga maanteedel ikka üpris palju sõitnud ja võin üpris kindlalt
öelda, et KUNI meetrijagu asfalteeritud teeperve osadel teedel vajaksime
küll. Peaasi kui teeme asju VAADATES JA MÕISTUSEPÄRASELT! Osalt aga
siis panustaksime kergliiklusteede võrgustiku arendamisse, seda enam, et
sellest võidavad rohkem mitte ainult tavajalakäijad, vaid ka
lapsevankritega liikujad ja rulluisutajad jm sportlased! Muide,
kitsamatel teedel ma (helkurvestiga ja tahavaatepeegliga rattal
ülevaadet omades) ma nii mõnelgi korral sõitsin keset sõidurada, kui
autod mõlemas suunas minu juures kohtumas ja sundisin taganttulevat
autot pidurdama. Sest mul ei olnud normaalset võimalust kõrvale võtta.
Kuid loomulikult, esimesel võimalusel vabastasin tee! Sest peamine
käitumisjoon oli mul HOOLI TEISTEST LIIKLEJATEST!
Aga
kujutades ette, et autod (sh rekad) peaks kiirust sageli pea nullini
viima, siis see on üle mõistuse ja sellist asja ei tohiks planeerida
ükski "rahvaalgataja". Ei maksa kujundada arvamust, et rahvas on täies
ulatuses loll! Ja kui mõelda eelnevale (ratturite teeületus, mobiil
roolis jm) ning üldisele teadmatusele, siis on sama loll ka Sven Sesteri
idee: keskenduda autojuhtide teavitamise kampaaniatele! Kui paned selle
alla hunniku raha, siis mis on tulemus? Pigem peaks hoopis teenima
teavitamise asemel eeskirjade rikkujate pealt trahviraha näol! Siis
saaks ka rohkem rattateid....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar