Bussiga Kuimetsa ja maakoju, Rapla talupood ja Marju Kohvik. Jaan 2019.

laupäev, 4. detsember 2021

Bussiga Kuimetsa ja maakoju, Rapla talupood ja Marju Kohvik. Jaan 2019.

Pühapäev, 20. jaanuar 2019

Kuimetsa bussiga.

Raplasse jõudsin rongiga peale kl poolt üheksat, et aga

a) Kuimetsa liin ei pööra jaama sisse,

b) Jaama teel (praegune vale nimetusega peatus Rapla Jaam) ei ole ootetingimusi

c) ümberistumiseks oli aeg üle mõistliku piiri

sõitsin suure linnaliini bussiga bussijaama. Eks ka selleks, et rohkem näha, pildistada ja taas elementaarsed tõsiasjad üle seletada.

Sõitjaid aga, nagu neäte, ei olnud ka linnaliinil väga palju, alla 10. Eks siin võib juhtuda, et päevad pole vennad, kuid siiski...

Oh üllatust, bussiliiklus raudteejaamas, kus ei olevat ruumi busside sinna toomiseks, oli nagu peatänaval! Vaevalt jõudsime eest ära, kui tuli suur buss Kehtnasse. Muidugi, sellele läks vist vaid üks inimene, seega, vajalik ikka nii suur buss? Muidugi, ehk on Kehtnast tagasitulijaid lihtsalt sel kellaajal nii palju? Ei oska öelda.

Vaevalt oli aga Kehtna buss mööda sõitnud Ja meie liikuma hakanud kui jaama pööras uus rongi asendusbuss, 333! Taas siis liikumas Kehtna suunas! Kuidagi tihedalt justkui, liialdaselt? Meil armastatakse öelda, et küll kõik paika loksub, aga minu komme pole aastaid oodata ja lasta rahal kuluda. Eriti ajal, kus teisal on olud kitsukesed ja ühendused viletsad! Tööd tuleb teha!

Kes aga arvab, et bussijaama ei saa raudteejaama üle tuua, sellele teadmiseks:

a) sissesõiduteel on peatumistaskud, millest jätkub mitmele bussile korraga
b) juba parklate jm rajamise ajaks pidanuks selle muudatuse vajalikkus olema kohale jõudnud`?

c) ületoomine ei tähenda, et maakonnaliinid ei saaks peatuda Rapla linna sees (suuremates?) peatustes. Vanaviisi ja pareminigi!

Üks peatus linna sees, kus peatub nüüd ka saabuv 333.

Kas iga inimene loeb? Siiamaani ei lugenud?

Nii palju busse muidugi täna veel Rapla raudteejaama juurde seisma ei mahu. Aga on ka selge, et bussid peaks sõitma, mitte seisma!Asju aitab muuta nii see, kui tekib juurde liine, mis ei lõpeta bussijaamas ega alusta vaid sealt, vaid sõidavad pikemalt. See kehtib iga Eesti linna kohta! Nn rusikareegel, mille järgi tuleb aga kõikjal lähtuda peenustest. Nii saaks Raplas sõita liinid Alu - Rapla - Rapla Jaam. Nendegi jaoks ei ole bussijaama vanas kohas vaja, peatustaskud saab teha tee äärde siinsamas. Nagu ka Järvakandi - Rapla Jaam - Juuru või milline iganes teine liin. Märjamaa puhul tooks näiteks Haapsalu - Märjamaa ja Märjamaa - Rapla bussiliinide ühildamise. Lihtne see kõik ei ole, aga paljut saab muuta ja venitada on täna juba lubamatu!

Teine rusikareegel ju ütleb, et punni kuidas tahad, kõiki busse omavahel siduda ei saa ning see ongi täna üheks suurimaks takistuseks reisijate arvu kasvatamisel. Kui ikka pead ootama kuhugi sõites MITMES, s.t. rohkem kui kahes kohas pikka aega, isegi pool tundi, tund või lausa mitu, siis no näidake mulle inimest, kes TAHAKS niimoodi sõita?

Ma eksin? Aga palun, lajatage letti argumenteeritud vastuväited ja ma luban, et tunnistan oma viga või vigu!

Muide, nagu näete, siis bussijaama ja raudteejaama asumine eraldi kohtades tähendab ka seda, et on vaja rohkem mitte just odavaid infoekraane? Vähe sellest, siis bussijaamas puudub ka igasugune info rongide sõiduplaani kohta!?

Kui ametnik aga "istuks" jaamas? Vaataks aknast välja, siis kas temas ei tekita küsimust see, kui üpriski palju tullakse bussi vastu ka autoga ja vastupidi? Miks nii on? Sest ühendused ei ole head! Rõhutan, see pole halb kui kasutatakse süsteemi P&S. Ja rõhutan ka, et ma ei eeldagi, nagu saaks KÕIGI soove rahuldada. Aga mõtlema peavad sellised asjad ikka panema!?

Üks koht, kugu võidakse plaanida uut bussijaama, on kesklinn. Mida see annaks? Konkreetselt, millised oleks selle plussid? Lihtsalt sõidutame busse vanamoodsalt ikka ühte ja samasse punkti, ainukese erinevusega, et siin eh sõitjaid rohkem? Aga siin läbisõidul peatumine ei muuda ju midagi halvemaks?

Muide, kui kandidaadid nii hoolega vaatamas kohapeal, siis peaks nemadki ju asju märkama? Ka seda, et Hansaliinide nn depoo asub raudteejaama lähedal. Seega ei ole väga suureks probleemiks ka busside ooteaeg siinsamas, kui kahe sõidu vaheline aeg pikem? Aivar Sõerd näiteks peaks ju eriti terase pilguga olema laristamise suhtes?

Eelmisel päeval oli vist libedust rohkem, sel päeval olid sõidutingimused enam-vähem normaalsed.

Teele jääv Ingliste ei olegi nii väike koht ja siinse paiga üheks plussiks busside puhul ongi see, et need viivad inimesi ka otse rongile. Niivõrd-kuivõrd, sageli Raplas eemal peatudes või ajaliselt mittesobivalt, aga siiski. Kui aga iga inimene loeb ja riik tahab olla õiglane kõigile ja tulevik on parem ja võrdõiguslased möllavad, siis ... miks teiste suundade inimesed ei saa sama võrdseid tingimusi, eks ole? Miks mina maale sõites pean tulema linnast VARASEMA rongiga, sest hilisemaga ei jõua? Miks mina pean passima veel tund aega või rohkemgi?

Pole ju paha koht?

Ajaloolise tausta ja hea auraga Ingliste Rüütlimõisa kultuuriait on just õige koht etenduste, seminaride, pidude, pulmade ja muude tähtpäevade tähistamiseks ning sündmuste korraldamiseks.

Ingliste küla, mille keskmes rüütlimõis asub, on esmalt mainitud aastal 1456. Küla valiti 2007. aastal Raplamaa ilusaimaks.

Kultuuriaidas on võimalik kasutada spordisaali, nautida sauna, kasutada 5 erinevat saali, suurt 200 m2 katuseterrassi, grillida või pidada väliüritusi iidses mõisapargis. Pargis on võimalik ka telkida.

Huvitav teada:

Pea 200 aastat kuulus Ingliste rüütlimõis von Staalide suguvõsale.

https://www.puhkaeestis.ee/et/ingliste-ruutlimoisa-kultuuriait-ja-ingliste-ruutlimois

Liin kulgeb läbi Juuru, endise vallakeskuse. Nüüs kuulub Juuru Rapla valla alla.

Juuru Mihkli kirik, minulegi mõnevõrra tuttav.

Vasakul näha vana koolimaja esikülg, paremal kultuurimaja.

Kas Juuru bussijaam peaks asuma vana koha peal, koolimaja juures või Kaupluse peatuses? Küsimus on oluline liinide sidumise suhtes, näiteks selleks, et Kaiust Järlepa suunas liikuv buss ei peaks sõitma bussijama, vaid saaks lühema sõiduga hakkama?

Aga huvitavaid kogemusi sel sõidul oli. Kinnitust sai tõsiasi, et leidub inimesi, kes sihtpunkti saamiseks sõidavadki kolme või rohkemagi bussiga (rongiga sh). Kas aga pidev ootamine ja ajakulu on meeldiv?

Vasakul vana vallamaja.

Mõisasid on Raplamaal nagu kirjusid koeri!

Kaiu on aga koht, kuhu olen üliharva sattunud. Oli küll koolikohale suht lähedal, aga "teisel pool".

Vanast haldusjaotusest tulenevalt on hooldekodusidki kohati väga tihedalt. Väike hooldekodu kindlasti inimlikum, kui otstarbekas aga majanduslikult?

Jõudsime Kuimetsa Rahvamaja peatusesse.

Infot liinimuudatuste kohta üleval veel ei ole.

Rahvamaja teed oli usinasti roogitud, aga libe.

Kuid uhke stend!

Uhke on ka rahvamaja! Selliseid iludusi ja maakohti nähes tunnen ikka, kuidas tahaks, et maale ikka rohkem inimesi tuleks! Aga, need vahemaad, ja paljud muud "puudused"...

Kas ka Agnese ja Gabrieli laste mänguväljak?

Aeg tagasiteele asuda. Sõitjaid kogunes tasapisi.

Kaiu-Kuimetsa piirkonna suurimad mured ongi ehk hõre liiklus (nüüd mingid muudatused veebruaris vallaliinidel tulemas), ühenduste viletsus nii nv kui võimalikult otse Tallinna suunaga.

NB! Maaliinidel (linnades ka muidugi) liigutakse palju abivahenditega. Bussid peavad maksimaalselt selle jaoks ka sobima.

Eeru kõrts Juurus.

Juuru koolimaja juurdeehitust osaliselt lammutatakse ja remonditakse Ma ei teagi, mis saanud vanast internaadihoonest! Kuid kultuurielu siin on, siin on ka Mahtra muuseum ja muudki. Kuimetsas muide ka karstikoopad ja täna tuntud resto. Kuidas saaks aga tulevikus nii, et kogu piirkond oleks atraktiivsem? Kuimetsa tornlinnus taastada ja Gabriel kutsuda? Mahtra Sõja lahinguväljal midagi ette võtta?

https://www.oobiku.ee/

Juurdeehituse 4 korruse asemel jääb alles kaks.

Tagasi Raplas. Vesiroosi peatus.

Mahlamäe, Rapla "lasnamäe"-. Nüüdseks on üpris paljud bussid siit alustamas ja lõpetamas, kiitus! Kuid vaja saada veel üle koera saba ja haarata maakonnaliinide alla suurem osa linnast!

Marketite asemel aga nüüd sammud talupoodi.. (Järgmine teema).

Pühapäev, 20. jaanuar 2019

Rapla Talupood ja Marju Kohvik.

Talupoega ühe katuse all ka kasutatud riiete pood!

Haugikotlett oli muidugi minu valik! Nämma ja head hinnad!

Kuid kellelgi aga soovi osta pardimune, siis neid müüakse Kupja-Hansu talus Raplamaal! Juta, telefon 55618151.

Pühapäev, 20. jaanuar 2019

Bussiga maale Raplast.

Raplast maalesõiduga nagu üldse Raplamaal ongi see probleem sagedasti, et Tallinnast tulles ühistransport ei sobi. Seekord aga pakkus vaatemängu ka muutlik ilm!

Bussiliinidest kirjutasin alles hiljuti ja olen ettepanekud asjaomastele ka teinud.

http://eestimaablogi3.blogspot.com/2018/10/vajalikud-muudatused-raplamaa.html

Kui vana võim pole aastate jooksul sellega hakkama saanud, peab lootma uutele? kellele? Ja kas nemad "NÄEVAD" asju? Ja kas tahavad vaeva näha?

Rene Kokk aga vallavolikogu esimehena tunneb teemat? Aitab kaasa ka Pohlaku poolt nimetatud "kõvera" haldusreformi vigade parandamisele? Näiteks 7 küla liitumisele Kohila vallaga? Aga huvitav, kas Rapla vallas püütakse ürituste puhul mitte ainult ÜHIStantsimisega tegeleda, vaid inimesi ka ÜHIStranspordiga kohale tuua? Või tullakse ka sinna ja mujale autoga, nagu Pohlak näib arvavat? Igal juhul ma ei näe Rene Koka poolt mitte mingisugust aktiivsust nende vajalike muudatuste teemal, mille olen teinud!? Et siis, EKRE ei tee KA maal asju, mida vaja ja kuidas vaja?

Bussijaama tagune on autosid täis ja bussid tühjavõitu sageli? Ehk on üheks põhjuseks eeltasutud piletisüsteemi mitterakendamine viletsa bussivõrgustiku kõrval?

Kas reisijatel on kasu seisvatest või sõitvatest bussidest? Ning ooteaeg on sisustatud ka Rapla bussijaamas omavalitsuste poolt väga sisukalt?

Busse oleks justkui tihedalt? Kui kõigi sõitjate eesmärk oleks vaid bussijaama raadiuses, võiks ju ehk nii arvatahi. Ometi pole elu nii lihtne!

Ridaküla ehk Riia bussipeatuse ümbrus. Bussid kolistavad siin sageli, aga siin vast tõesti on reisijad juba oma autod valinud ja bussi ei tulda. Aga aeg ja raha kulub!? Ning ei ole siin ka nii, et Maidla suunalt bussid siia pöörates suunduks esmalt raudteejaama ehk Rapla teise otsa, vaid too tee on hoopis bussideta? Kuigi maju tolle tee ääres rohkem.

Oöma aga keeras ilusaks ja vaatedki on ilusad. Tõsi, iga maja just mitte!

Siit läheb aga tee A. J. Krusensterni sünnikoju.

Hagudi. Oleks ma tulnud linnas tavapärase rongiga, poleks ma enam siin bussile istuda saanud. See rong enam ei peatu, ag Raplas ei ole seda bussiliini ka rongiga seotud. Ometi kirjutasin sellest korduvalt? Ei viitsi?

Purila peale. Siingi võis märgata seda, et kuskilt maakohast sõidetakse suure ringiga Kohilasse rongi peale ja seda seetõttu, et sobival ajal palju lähemale, Hagudi jaama, bussi ei liigu!