Blogiarhiiv

laupäev, 4. detsember 2021

Ametnikud Mägiste peatuse kallal, Saue jaama Donna ja "Maa Elu" 27.dets 2018.

 

Teisipäev, 25. detsember 2018

Ametnikud Mägiste peatuse kallal.


Venemaal küsitakse ametnikult:
"Kuidas endale nii uhke villa oled ehitanud?"
Ametnik näitab pilti:
"Eraldati raha silla ehitamiseks. Kas silda näete?"
"Ei näe!"
"Vot tak...."

Meil on muidugi asjad lihtsamad. Pealkirja panin aga nagu klikimeedia. Et intrigeeriks! Tegelikult ärge muretsege, Mägiste peatuse kallal pole kedagi! Aga selles just ongi probleem! Meil võetakse seinast raha ka siis, kui oma tööga hakkama ei saa või lausa meelega jätad vajalikud asjad tegemata!

Miks mulle see üldse meelde tuli? Vist mõtlesin kadunud bussile, mille kohta pole juhtunud kippu ega kõppu lugema! Ja ka kirjale sain vastuse vaid saarlastelt. Mis puutuvad siia, Lõuna-Eestisse saarlased? Nii palju puutuvad, et tegu ikkagi Kuressaare - Valga liiniga.

Saatsin mingi aega tagasi kirja Valgamaale, Antsla vallale ja ka Otepääle. Mõte oli selline, mis siin ju nähtud:


Aeg vastamiseks ammu möödas ja isegi vastata ei suvatseta!  Miks siis ei ole sõnagi kuulda tegevusest kadunud liini asendamisel? Pole vaja? Või ametnikud leiavad, et tööd pole vaja teha, piisab "mulistamisest"? Tegelikult on see uskumatu ja ääretult kurb! Juba aastaid tagasi, kui oli teemaks uute perroonide ehitamine, õnnestus Mägiste peatus säilitada ja sajad erinevad ametnikud said ka kirja, kuidas selle juurde bussipeatust teha! Ka ametnikud ja poliitikud ISE on aastaid mikrofonide ja kaamerate ees rääkinud busside ja rongide sidumise olulisusest! Nende aastate jooksul ei ole Mägistes aga MITTE MIDAGI TEHTUD! Ei ole ma ju kuri mingi mõne kuu möödumisel, jutt on AASTATEST! Ajast, mil iga ametnik saab palka ja mitte vähe. Piisavalt et teha oma tööd?

Nüüd siis ollakse kurdid ja pimedad bussiliini kadumise puhul? Selle, mis võiks sõita perrooni juurde nagu paljud teisedki, lasta inimestel minna rongile ja neid sealt ka peale võtta! Südametunnistus lubab siis nii käituda, maksumaksja raha eest? Muidugi, bussiliini saaks ka ilma selleta teha, las marsivad kaugemale, onju? Aga siis kaob pool liini mõttest ju ära? Või on ikkagi nii, et tõesti ei saada asjadest üldse aru? Aga miks siis üldse poliitikas kandideerida või ametkondadesse tööle minna, kui mõistust ei ole?

See kõik on muidugi tavapärane üle Eesti! Nagu näiteks Põlvamaal eksmaavanem ei taha ühistranspordi arendamisest aru saada ja ehk lausa rõõmustab, et katseliselt (valel moel!) käiku pandud Põlva - Tartu bussiliin ei hakanud toimima? Ning ÜTK kaitseb ennast vastusega, et "meie tegeleme ainult KOV-idelt tulnud ettepanekutega" ja KOV-id vastavad, et "nemad muudatusteks vajadust ei näe"!? Või mõni vallavanem valetab meediale, et "konkreetseid ettepanekuid pole tehtudki"? Või enamus omavalitsusi oma FB lehtedel reklaamivad ennast, kuid kunagi ei vasta? Ka kirjadele mitte? Kuid näitena on see siin ikka väga selge ja konkreetne, siilile selge! Ärge unustage kohapeal siis küsida selle kohta ka jälle valimistel kandideerijatelt!?
 
 
 

Reede, 21. detsember 2018

Saue jaama Donna


Donna ei ole Sauel ei keegi jaamas jalutav inimene ega ka mitte üks paljudest pakirobotitest. Vaid väga vajalik ja kauaoodatud kohvik!


Tõsi, inimeste hirmutamine läheduses ei ole oodatud ja nii klientide arvu vähendada on pahategu!



Äsja avatu, lihtne, aga ruumikas kohvik. Avatud juba kl 7 ja see on hea asi. kas püsima jääb, sõltub eelkõige rongisõitjatest...


Nii vähe pirukaid? Kas tehakse vähe või .... juba otsa saamas? Usun viimast ja see on hea näitaja!


Midagi head hea toidu kõrvale? Näiteks ketshupi asemel törts tikritshatnit? Küll aeg asjad paika paneb!?


Aega leida uusi võimalusi on küllaga. Suveterass (pidi olema plaanis), maasikamüüjad vm, kõik see tuleb vaid kasuks. kas saue vald võinuks siingi tagada paremaid parkimisvõimalusi? Kindlasti, sest siin kõrval peaks olema ruumi ja muudki vajalikku! Kas ka tehakse? Ei tea. Sest siiani ei osata sageli enne näha, mida vaja ja hiljem... loodame ikka!?




Kliente ju on? Kas ka rahul?


Kõrval, asjaliku ühispeatuse taristu asemel on aga mingi põllul asuv mõttetu tabloo! Miks Saue vald ega linn ei tahtnud kuulda võtta olulisi asju?




Muide, Balti jaama jõudes tajusin äkki midagi olulist! Elus tuli on lahke perenaise kõrval midagi väga olulist. Ehk pidanuks ka siin väikses vajalikus kohvikus mõtlema erilise hubasuse peale!? Mingid naljakad jutud, nagu elus tuli tuleb Eestis keelata, paneb hoopis mõtlema rohkemale! Miks meil tehakse midagi, aga ei tehta kellelegi?
 
 
 

Neljapäev, 27. detsember 2018

"Maa Elu" 27. dets. 2018.


Lugesin värsket lehte ja üks esimesi lugusid oli ÖÜ Pärnamäed tulekust Eestisse. Loos öeldakse, et ." Kui sõita mööda Via Balticat Lätist Pärnu suunas, siis pisut enne Lottemaad ahvatleb juba aasta aega peatust tegema lätlastele kuuluv pagarikoda-kohvik Pärnamäed." Veel veidi varem on tee ääres mingi parkla moodi asi. Sellest küll "Maa Elu" ei kirjuta, aga seal pole Maanteeamet loonud autojuhtide jaoks mitte mingeid tingimusi! Metsaalune täis "kollase vedelikuga pudeleid jm sodi", nagu olen kuulnud. 


Tegelikult võiks seda lugu lugedes mõelda, et see pole võimalik, aga kes on juba natukenegi kursis, mis tasemel meil Maanteeamet ja üldse riik on, seda ei pane siin miski imestama! Kuigi tegelikult peaks sellise loo peale hoopis masendunult käed rüppe laskma. Kes ei oska, õppige seda Maanteeametist. Ehk teevad nad isegi koolituse? Käte rüpes hoidmiseks.

No ei ole ju lihtsalt võimalik ja/või normaalne, et sellise saaga juures kestavad "jagelemised" 7 aastat? Ja seda tõesti, veel hullem ju, teades, et maantee tulevikus viiakse taas elust-olust eemale? Miks lastakse mõttetult raha kulutada? Teiste raha! Sest ei osata ise ka oma raha kulutamist jälgida? Mis tegelikult ka teiste ehk maksumaksjate raha. 
Maanteeamet (riik) pidanuks siin hoopis teist moodi asjale lähenema! Pakkuma abi ja koostööd, omalt poolt ehitama välja kommunikatsioonid, jõuda kokkuleppele, et firma saaks pakkuda sealsamas lisateenuseid. Neid, mille eest peaks Maanteeamet hea seisma! Rekaparkla, pesemisvõimalused jpm vajalikku!? Ka aeglustusrajad, mis nagunii on vajalikud! Miks mitte siis mõelda isegi pikemale rajale, mis võimaldaks maanteel ka kiiremaid mööda lasta? Eelkõige aga püüdlema selle poole, et nende poolse abi eest oleks ettevõtja valmis tulevikus pakkuma vajalikke teenuseid, sest Maanteeamet ei soovi ju enda kalea peale neid asju? Nüüdseks ju teada ka see, et on vaja tagada puhkevõimalused 48-tunniseks "autost väljas ööbimiseks"!? Kus hakkavad autojuhid seda tegema ja kes tagab nende vedude puutumatuse? Või arvavad meie bürokraadid, et ei pood-kohvik ega rekad pole osa meie majanduse edendamisest?

Omajagu huvitav oli lugeda ka rubriiki ""Maa Elu" küsib". 

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti - pealiskaudne jutt ning "arengukava" mängu tulles selge, et raha kulub ka neil linnukeste kirjasaamiseks. Ja mitte sõnagi maaelu jätkuvast hääbumisest.

PRIA juhatuse esimees Jaan Kallas - meid käis kontrollimas palju auditeid Euroopast. Suur rahakuku? Ei suuda ilma kontrollita olla ausad?  Et aga põua tõttu alustati otsetoetuste väljamaksmist vara, on tore. Kahjuks ei tunne ma valdkonda piisavalt ega tea, kas talunikud ikka ka rõõmsad on abi üle? Ometi mainib ka Roomet Sõrmus (Põllumajandus- Kaubanduskoja juhatuse esimees), et loodeti "Euroopa Komisjoni abile põuakahjude leevendamisel, aga probleem olla vist nii suur, et vahendeid ei jätkunud". Aga pidevaks kontrollimiseks ja bürokraatiamasina toitmiseks jätkub?
Omamoodi huvitav oli lugeda ka et "Oleme valimisteks ka põllumajanduskojas põhjalikult valmistunud – oleme välja töötanud ettepanekud erakondadele põllumajanduse ja biomajandusega laiemalt seotud valdkondade arendamiseks ning kohtunud kõikide suuremate parlamendierakondade esindajatega." - kas see tähendab, et vaid osade erakondadega? Millistega ja miks mitte kõigiga? Kui jutuks ka mahemajandus, siis kas ka rohelistega?

Kui hakkasin aga lugema, mida räägib Maaülikooli rektor Mait Klaassen, siis jõudes sinnani, kus " Halvema poole pealt peab märkima Eesti ilmselget üleminekut teadmiste- ja tõenduspõhistelt otsustelt emotsioonidel põhinevatele otsustele. Silmanähtavalt on nihkutud selles suunas – kellel kõvem hääl, sellel õigus! Oli see nii tselluloositehase, Väimela kanala, metsaraie, Rail Balticu trassi, Saaremaa silla, Hiiumaa tuulepargi, rändeleppe, põlevkivienergeetika, maavarade uurimise, haiglate reformi, kliimamuutuste jne küsimuses. Faktid ja teadmised ei huvita enam kedagi, tähtis on usk, et nii asjad on, sest keegi kuskil justkui rääkis.  "oli ka selge, et rääkida asja sisust ta ei soovi ja langeb pigem demagoogiasse. Kahju muidugi kui rektor ei suuda eristada vastuseisu argumenteeritud kriitikast!

Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp - kas lehe ilmudes lugesite läbi ka loo käsitööõllede tootmise raskustest? Olete kursis, miks meie hotellid jm turismiasutused ei aita just edukalt kaasa väiketootjate toodete levitamisele? Marketitest rääkimata! Miks ei ole meil siiani plaanitud Kesk-Eesti taluturgu ega külapoodide juures teeäärseid müügikohti? Miks te ei tõstata täie tõsidusega maksumaeti poolt korilusega tegelejate maksuvabastuse teemat? Ning mil moel plasttoodete vähendamise direktiiv seab ettevõtjatele uusi raskusi? Kas peate silmas võimalust minna valdavas enamuses tagasi korduvkasutatava klaastaara juurde? Või peab igal ettevõttel olema just oma "pudeli kuju"? Ehk hoiaks ikka keskkonda ka?

Krista Habakukk, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige - "Tasuta ühistransport ja postkontorite sulgemine seadsid teravalt fookusesse teenuste kättesaadavuse tõmbekeskustest väljaspool. Külaliikumine on võrgustikus korraldatud küsitluste abil toonud avalikkuse ette külaelanike seisukohti. Seda kavatseme uuel aastal jätkata, ikka selleks, et kohalike inimeste vajadused jõuaksid ka nendeni, kes meid kõiki puudutavaid otsuseid teevad."
Huvitaval kombel ei ole ma juhtunud nägema ühtegi küsitlust, analüüsi ega ka mitte nende inimeste vastuseid, kes "otsuseid teevad"!? Kuhu need siis kaovad ja kas ettepanekute tegemist ilma vastusteta saab asjalikuks pidada? On`s ikka Kodukandil nii üldse mõte?
"Eesti külade 2017. aasta maapäeva manifestis on kirjas, et tuleb tagada kogukondade esinduste kaasamine elukeskkonda mõjutavate otsuste ettevalmistamisse ja parima lahenduse otsimisse."
Keda ja milleks see üldse kohustab? Kas on ka näiteid, kus kedagi on tegelikkuses kaasatud ja nende ettepanekud ka arvesse läinud?

Raul Rosenberg - Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees:
 Ühiskonnas on ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu saanud emotsioonidel ja paljuski isiklikel tõekspidamistel (mitte teadusel) põhinevad väikesearvulised liikumised, mille soov on eelnevatel aastakümnetel väljatöötatud aluspõhimõtteid eirata. Rohelised näiteks võiksid saada valimistel ühiskonnalt mandaadi ja parlamendis oma esinduse, et keskkonnateemadel seadusandja tasemel kaasa rääkida.Et mida siis täpsemalt? Milliseid aluspõhimõtteid? Kui on keegi, kes eirab, siis need ongi teiste hulgas ka rohelised ehk siis väikesearvuline liikumine!? Keskkonnateemadel nad aga sageli satuvad äärmuste piirimaile ning nende asemel tunduvad olema neile hoopis olulisemad n.ö. vähese väärtusega ja mõttekusega teemad? Kui muuhulgas toetatakse isegi 4-realiste ehitamist, siis millest me räägime?
Küll oli aga huvitav jutt Maaettevõtlusfondist ja läbirääkimised pensionifondidega! Muidugi, siin peaks eeldama, et pensionifondi, millest jutt, kuuluvad loodavale riiklikule kommertspangale? No ikka selleks, et vahendajatele minev raha hoopiski ka fondi jõuaks?

Aga natuke ka mainitud õllepruulijate teemal - kui Sirje Potisepp kustub üles ikka omi tooteid ostma,. siis mina kutsuks üles kõiki ettevõtjaid, kel võimalik, panustama nii õllepruulijate kui teiste väiketootjate toodangu turustamisse!

"Maa Elu" aga tasub lugeda!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar