Vana-Kalamaja ja Balti jaama väljak - head ja mitte nii head!

 

 

 

Blogi arvutiversioonis näha paremal SILDID. Juhul kui otsite midagi konkreetset, näit Tallinna Muuseumid, Järved, Kohila vm, siis klikake. Esimese postituse lõpuni vaadanud, klikake all paremas nurgas VANEMAD POSTITUSED ja teema jätkub.

 

Kuigi olen Vana-Kalamaja tänava/promenaadi saagat korduvalt kajastanud ja läbi fotosilma ka erinevatel ehitusetappidel jäädvustanud, siis siin on olukord päev enne pidustuste algust. ja võimalikult paljuhõlmav heade ja mitte nii heade lahenduste väljatoomine. Oeh, kui palju aega ja vaeva selliste asjade peale kulub!

 

Ja tahke on rohkemgi. On linnavalitsus, kes saaks ka ehk poole peal asju ümber planeerida, aga ei tee seda. On linnavalitsus, kes hoopleb rohepealinna tiitliga, aga pole kaugeltki nii roheline!  On isehakanud aktiviste, kes mitte kunagi ei saa aru, kui midagi tehakse valesti või raisatakse maksumaksja raha kümnetes ja sadades tuhandetes, kui mitte miljonites. Ammugi ei saa aru sellest, et loodusvarad pole lõputud ja raisata ühe mõttetu posti peale tonn kallihinnalist terast, on mitte halb otsus vaid lausa kuritegu. Ei saa aru ka sellesti, ei linnavalitsus ega aktivistid (kellegi suuvoodrid või lihtsalt rumalad bürokraadid?), et plasttoodete vähendamine ja avalikud joogiveekraanid on samuti ülioluline. Saavad küll aru nii palju, et mõne kraani loomisel vastu rinda taguda, aga teisal jätavad selle ikka tegemata? Ka siis kui projektis sees?

 

Kui õnneks on tehtul ka väga palju positiivseid külgi. Esimese asjana see, et lõpuks ometi on hakatud vähendama kulutusi autoliikluse hullemaks muutmisele ja püütakse mõelda hoopis jalakäijatele, ratturitele, puhtale õhule ja elukvaliteedile. Kui hästi see siinkohal õnnestus, saame teada mitte homme vaid hiljem, sest kõike ei oska mitte keegi kohe välja öelda. Kindlasti saab tänavast aga üks populaarne jalutamiskoht, mugavam ja kiirem on ratastega liigelda, vaba aja veetmine kohvikutes toob kaasa parema enesetunde, aga ka kohvikute käibe kasvu ja ehk ka uute kohvikute tekke. Vähem on (natuke) kuumasaarte tekkimisvõimalusi, seega paraneb ka tänava ja linna kui eluruumi õhu temperatuur. Ja veel aplju muudki head! Igal juhul on planeerijad ja tegijad, kõik osapooled tänu väärt! Kui palju, sõltub siiski tehtust!

 

Just täna kui pildistasin ja vaatasin ringi, on väga vihmane päev, kord seenevihma, siis jälle padukat. Aga töömehed, kes viimast lihvi andsid, tegid seda parimal moel, mida ilm võimaldas!

 

Aga nüüd piltide kaupa. Mis avaneb inimese silme ees, kui ta tuleb vanalinnast, vaiksest ja rohelusest uppuva vanalinna piirile jõudes?

 

 

Kõrb! Ongi nagu päris kõrb! Ehk siis liiva asemel küll kivi ja betoon, aga nende keskel üksikud oaasid! Pole lootustki leida varju ergava päikese või ladistava vihma eest! Isegi jaamas on vaid üksikud toolid. Loomulikult ei saa ka joogivett, kuigi nagu mainisin, Tallinna linn kiitleb tihti oma 30+ veekraaniga. Pea poolemiljonilises linnas.
Kui ma sageli midagi kritiseeringi, siis alati põhjusega. Korduvalt sai remondi ajal linnal küsitud, kui palju rajatakse veekraane, milline osakaal Balti jaama taga on mullapinnasel versus kivi, milliseid puuliike istutatakse jne, oli neil küllalt aega ka seedida. Vastused vahel ka tulid, aga üsna sisutühjad. Nii ei osatudki "keerulistele küsimustele" vastata. Ja "kadunud" veekraanidest pikemalt teema lõpuosas.
Milline on siis haljasalade ja puude suhe kivi ja asfaldiga, näete nüüd ise.

 

 

Puude asemel on postide mets! Nii võib lühidalt öelda. On siiski ka puid, aga siinkohal paar imelikku nüanssi. Sageli tuuakse põhjuseks, miks kuhugi puid ei saa istutada, maa-alused kommunikatsioonid. Pean küll täpsemalt võrdlema remondiaegsete piltidega, aga minu arust need puud pigem torustike peale istutatigi?
Õnneks paistab aga et kuigi enamasti istutatud sel promenaadil pigem vitsasid, siis ometi on mõnes kohas ka puid. Mis põhjusel vitsasid eelistatakse, on siiani selgusetu. Küpsed pihlakad ja õitsvad õunapuud muidugi ilusad, aga väga suur osatähtsus on siiski aina kuumenevas Eestis tekitada varju, vähendada kuumasaari. Linnaametnikud ei tea seda ikka veel? Oli vähemalt varem linnas Boroditsh, kes usinasti õppis vist sadade tuhandet eurode eest? Nüüd pole tedagi..

 

 

Huvitav oleks siiski teada, kellele ja milleks selline kivikõrb? Kas sama saatus ootab ka Tornide väljakut ja Shnelli parki? Kadrioru parki? Või on see just vastukaaluks neile vastikutele ja mõttetutele parkidele? (Kohati on siin muidugi irooniaga tegu).

 

 

Siin kõrval siiski mingid puud on, aga arvestades päikese liikumist, pole neist ka tulevikus mingit kaitset. Või pannakse nendegi alla pinke? Tallinna linn huvitaval kombel, kuigi istutab väga palju puid kõikjal linnas (selle eest siiski kiitus!), suudab pea alati pingid ja puud lahus hoida!?

 

 

KRIITIKA!

Mind tõepoolest ärritab see, kui midagi tehakse valesti, liigselt raha raisates, läbimõtlematult jne. Aga ärge pahandage, kui siin seekord ongi sellist minupoolset "ilkumist" rohkem. Sest tegelikult mulle valdavas osas see tänav hoopis sümpatiseerib! Et aga viimastel päevadel on tuntud kodanikaktivist FB-s igati, räige demagoogia ja ka valetamisega püüdnud õigustada raiskamist, ükskõiksust, keskkonnavaenulikku suhtumist jms, siis ma kirjutangi suuresti teistmoodi ja see mõjutas veidi ka pildistamise valikut. Rõhutades neid mittevajalikke poste ja "kohutavaid lambikesi jm" majade fassaadidel. Ning teisalt, miks ikkagi on tallinlastest majaomanikud väiksemate kulutuste vastu? Kas linnapoolsed tingimused ei sobinud? Milles asi? SEDA ma kahjuks ei tea.

 

 

Positiivne on muidugi "otseteed". Lai nagu lennuväli, peaks siin olema ruumi kõigile. Tõsi, arvatavasti on need trammi hoiatusmärgid sama tähendusega nagu kõikjal mujal - kuna segavad talvel lumekoristust, siis seda ka siin tegema ei hakatagi. Nagu mujal, ka siinsamase trammipeatuse teisel pool otsas oleva ülesõidu taga.

 

 

See tänavalõik on aga plaani järgi autovaba. Noh, niivõrd-kuivõrd, sest siin elavad inimesed võivad sõita ja siis ilmuvad ka mootorrattad ja kaubaautod... Aga ilus siiski ja nagu näha, lühikesel lõigul ka paar söögikohtagi ehk kohvikut!

 

 

Üks neist rõhub tervislikule maiustuste valikule - suhkru- ja nisuvabad ehk siis gluteenivabad jne.

 

 

Aga ära maitsen ehk siis kui ilm ilus ja õues toolid-lauad.

 

 

Siinkohal aga ei saa ma öelda muud, kui et linnavalitsuses ruulivad vist keskkonnahävitajad (rohepealinnas?) ja ka maksumaksjaid poovad ametnikud-poliitikud!? Vladimir Svet küll eile tegi toreda ülevaate tänavast FB otseülekandes ja rääkis ka sellest, et väidetavalt taheti valgusteid majadele paigaldada, kuid omanikud valdavalt polnud sellega nõus. Mis tingimustel, pole teada. Eks takistuseks ole ka puudulikud seadused (ka KE ei teinud valitsuse eesotsas olles selle parandamiseks mitte midagi). Aga miks ikkagi tonnised postid ja kiomeetri trosse ning valgustikolakad tänava kohal? 

Üllataval kombel selle teema tõstatamine FB-s ärgitas kodanikuaktivist K-d sõnaohtratele arvamusavaldustele. No sellist, et "keegi ei saa kohustada majaomanikke ja elanikke vedama juhtmeid läbi magamistoa, sest fassaadil ei tohi neid näha olla", "valgustid rikuks fassaadi ja see võib majad kokku kukutada" jne. Nii piltlikult muidugi ma veidi liialdan, sest magamistoa teema jäi üldse arusaamatuks, muu oli aga selline soga, mida viisakate sõnadega ei olegi võimalik kuidagi iseloomustada. Tarkust ei suuda ta kuidagi ammutada, ka siis, kui korduvalt selgitatakse, et seadusi saab muuta ja miks on valgustid teistsugused kui lipuvardahoidja, majanumbrid jm. Ikka läheb teema magamistoa peale või kopeerib ta mingeid seadusepügalaid ja punkte eeskirjadest. Kas kogu linnavalitsus on sama madala intelligentsiga? Et ei suuda eristada kehtivate seaduste ajast mahajäämist võimalusest seadusi muuta? Et MAAILMA PAREMAKS MUUTMISE ASEMEL (säästmine, loodushoid, ilumeel, liiklusohutus, talihoolde efektiivsus jm) tuleb raevukalt kõik sellised katsed mutta tampida ja nõmedustega katta? Või on siin taga midagi muud või keegi muu? 

Pidasin üsna loomulikuks, et majaomanikud ja elanikud ei taha maksta millegi eest 10 KORDA rohkem või rohkemgi! Ammugi ei taha nad valgusreostust, sh valguse paistmist akendesse (K vist seda just tahabki, magamistoas juhtmete all?)? Ega segavaid ja ohtlikke poste nii jala kui rattaga liigeldes ja ka laste ohutust silmas pidades.

Kui veidi googeldasin, hakkas aga pilt selginema. Olid ajad, kui raha oli napilt ja siis püüti säästa. Nüüd on raha palju (maksumaksja taskust), seega on säästlik mõtlemine visatud ajaloo prügikasti? Ehk siis et kui inimesed on mõistuse juures ja valmis väikeste ning täna kaasaegsete valgustitega ise KÕNNIteid valgustama, siis seda ei tohi LUBADAGI? Kelle huvides? Oleks ju ka linna huvides maksta miljonite asemel hooldusfirmale hoopis vähem ning säästa raha lasteaedade vm jaoks? Lihtsaim tee seaduste muutmisega oleks maksta ühekordselt kinnistuomanikele kinni valgustid ja hämaruseandurid, ehk isegi nende paigaldus, kusjuures majaomanik saaks ise selle lisada omalt poolt sama süsteemi sees hoovivalgustuse jm! Edasi jääks pisikesed elektriarved juba omaniku kohuseks. Aga ei saagi siis kohustada?  Muidugi saab.

Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg ei näinud võimalust, et kodanikud ise omal tänaval võiksid valgustuse kinni maksta ja jälle turvaliselt elada.

 Kuid samast loost saab rohkemgi aimu:

KAS VASTUSEISU TAGA ON TÄNAVAVALGUSTUSE HOOLDUSFIRMA OMA MILJONILISTE TULUDEGA?

"Tallinna kommunaalametil puudub õigus vahendada tänavavalgustuse tarbeks vajaliku elektrienergia ostu-müüki, kuna tänavavalgustuse hooldusfirma osutab kompleksteenust, s.t tänavavalgustuse hooldust koos elektrienergiaga," ütles Sulg.

 https://www.ohtuleht.ee/501097/kodanikud-tahtsid-ise-tanavavalgustuse-kinni-maksta

Arvatavasti ongi motivaatoriks ja otsustajaks taas raha. Ning loomulikult mitte maksumaksjate rahakott vaid ikka kellegi teise, kasulõikaja oma! See muidugi jätab suhu väga mõru maigu, kui linnavalitsus ja üldse riik aitab kaasa kellegi nummamisele om kodanike taskust!
Sest kui ka omal ajal oli kod Sulg oma tasemelt nagu olnuks ta aktivist K õpetaja, siis .... mida me loodamegi? See, et saab küll ja majad ei kuku valgustite tõttu kokku ning tulemus kordades ilusam, näeme siin postituses küll ja veel!

 

 

Pinke on siin tänaval aga üksjagu palju ja see rõõmustab. Võib olla mitte kõige mugavamad lahendused, aga peamine, jalga puhata, on siin kindlasti võimalik. Svet muide rääkis ka selelst, et siia ei saavat ka puid istutada, kuid eelnevale mõeldes ma seda ikkagi ei usu. Ka varikatuseid ei saa luua? Kuidas ikkagi mõjub kasvõi kohvikutele see, kui päikeselõõsk mõnele kliendile meele järgi, aga teistele hakkab tervise peale ja neist lihtsalt ei saa vahel külalisi ehk rahakotiraudade avajaid? Seda enam, ärge unustage, et linn on juba sirutanud oma käpad selle rahakoti sisu järele ja ampsab sealt aina priskemaid lõuatäisi! Et toita taskuid ja oma bürokraate?

Siinkohal on paljudel omad arvamused tehtu kohta. Kes muretseb kaubavedude, kes operatiivteenistuste halva ligipääsu või millegi muu pärast. Ma parem ei võta täna väga kindlaid seisukohti, parima tulemuse kujundab aeg! Laias laastus ma ei kahtlegi, et autojuhtidel saab siin-seal olema üksjagu probleeme ja see pole loomulikult kõige meeldivam.

 

 

Arvestades meie viimaste aastate põudasid, on aga hea ehk see, et vihmavesi ei voola 100% kanalisatsiooni (selle läbilaskevõimel ka ju piirid ja ümberehitus linnas ülikallis lõbu) vaid siin-seal jõuab hoopis haljasaladele. Kui kalle õige.

 

 

Homseks ja üldse selleks nädalavahetuseks loodan küll veidigi paremat ilma, et inimesed saaksid maksimaalselt naudingut selle tänava plussidest, sh kohvikutest. 

 

 

Kui muidu voolav vihmavesi ehk kastab muru jm, siis need kastid vastupidi on üsna suure kulude kasvu allikaks. Ja olemegi jõudmas ka Kalamaja väljakule. Taas valdavaks on kivi, betoon ja asfalt, kuigi on ka natuke puid. Muidugi on ka SUURI poste ja lausa mõne maja ukse ees! Aga taas ei mingit varjulisust, sest kuigi siingi istutati üsna palju puid, siis suuremal osal päevast need varju ei paku.

 

 

Töömehed kohati aga andsid endast parima. Igatahes parem töötegemine kui linnavalitsusel.

 

 

Siinne pilt jätab petliku mulje, et puude juurde jaoks on piisavalt mulda, kuhu "pugeda". Tegelikkuses on aga mullapalli ümber seda üsna vähe, suures osas tegu hoopis killustiku jm. Või piisab sellest mullast? Kuna just siinkohas tegu mingi paradiisiõuna laadse puuga, siis ehk jätkubki?

 

 

Kindlasti kulukam, kuid pigem mõttekam lahendus on kohati katta maapind valmis mururibadega. Vähem muda voolamist kanalisatsiooni jms. Küll torkasid aga mõnes kohas silm ehitusvead.

 

 

Pildistasin väljakut ka "tagasivaates". Tegelikult ei oskagi palju rohkemat peale kivikõrbe väljaku kohta öelda, õige pildi ja arusaama saab ikkagi koos inimestega ja tegevustega siin. Kas võetakse omaks? Linn kiidab sarnast "parki" Raekoja platsil aga pargist on ju ka asi kaugel, küll aga on vähemalt istumisvõimalusi ehk et saab lihtsalt aja maha võtta ja ehk ka pingeid maha laadida. Seda inimesed vajavad ju aina enam!

 

 

Siin on siis üks veekraani moodi atraktsioon. Mille võrra on see parem veekraanidest kogu tänava ulatuses? Ja kui veekraanid olidki projektis olemas, siis kuhu need haihtusid? Kas taas tuli välja mõni napi kaukaga ärimees, kes ütles, et vett tuleb osta kalli hinnaga pudelites? Et ta saaks sõita lennukiga puhkama kuhugi kõrbemaale? Kui ma eksin, siis miks linn räägib hoopis nii:

Tallinna Vee tootmisdirektor Aleksandr Timofejevi sõnul on Tallinnas tänu avalikele kraanidele võimalik teha igal ajal keskkonnasõbralikumaid valikuid. “Meie eesmärk on teha tarbijatele kraanivee eelistamine võimalikult mugavaks ja avalikud joogiveepunktid on selleks suvehooajal üks paremaid lahendusi,” sõnas Timofejev.

Joogiveekraanid annavad võimaluse kustutada kiirelt janu nii jooksurajal kui täita veepudelit jalutuskäigul, aga ka pesta käsi või puuvilju. “Sel viisil saab teha teene nii keskkonnale, iseendale kui ka rahakotile, sest ei ole vaja osta pudelivett ega pakendatud suupisteid,” sõnas Timofejev. Kõik veekraanid on varustatud isesulguva segistiga, millega hoitakse ära tarbetut vee raiskamist.

Avalikest joogiveekraanidest voolab kontrollitud kvaliteediga ja värske kraanivesi. Timofejevi sõnul võetakse kraanidest enne suvehooajaks avamist veeproovid, et veenduda vee heas kvaliteedis.

Sõnad lähevad tegudest lahku? On siis tallinna keskkonnasõbralik või on rohepealinna tiitliga uhkeldamine vaid pokazuhha? Olen juba korduvalt kogenud linnas ja kaugemalgi nii võimalusi veega pudelit täita, kui olla valmis kuumusest ja veepuudusest kokku kukkuma. Ei saa ju kõik sõita igal pool kastirattaga, liitrite kaupa vett kaasas?

 

 

Huvitav saab näha olema muidugi, kuidas see lava toimima hakkab. Vaid seisukohad? Samas võinuks ju ka siin servad ära kasutada näiteks istepinkide paigaldamiseks? Seda enam, et vaevalt siis kontserdid ja etendused toimuvad 24/7, seega kasutegur kipub nadiks jääma.

 

 

FB-s küsiti ka selle koolimaja sissesõidutee kohta, sest arvatavasti teelt pöörates hhakatakse "haljasala nurki maha sõitma" Svet ütles, et nad siiski ootavad ja vaatavad, kuigi kui nüüd aus olla, siis kõikjal Eestis on sellised kabinetis joonistatud halvad lahendused olnud alati ühe tagajärjega - tuleb sillutist laiendada. Miks me ikkagi vigadest ei õpi? See ju siililegi selge, et autod pööravad ikka teistmoodi ja ei ole auto ju eilne leiutis, autoteedest ehk tänavatest rääkimata?

 

 

Kõikjal aga siin vaade annab aimu, et valdavas osas tegu avara liikumisruumiga. Kuidas talvel saab, seda näebki siis. Kasutatud obn ka väga eripäraseid kive, tänavakividest graniidini ja lisaks asfalt. Igal juhul veidi krevust see annab muidu ehk monotoonsesse teekattepilti.

 

 

 

Teadlikult pildistasin ma muidugi korduvalt erinevaid poste. Ikka selleks, et natukenegi mõtlema ärgitada, kas sellise keskkonnavaenuliku tegevuse eest väärib linnavalitsus ja Keskerakond pluss- või miinuspunkte. Linnavalitsuses on muidugi peale nende ka sotsid, aga sealtpoolt peale tühja õhu ei tule midagi. Kui, siis ehk gaase, mis kliimasoojenemist veelgi suurendavad...
Igatahes on vaatepilt nadi, erinevad postid läbisegi trosside jm kolakatega.

 

 

Toolid-lauad ootavad ilusat ilma ja puhkajaid ehk külalisi. Kas aga te silm on piisavalt terav, et märgata sel ja teistel piltidel fassaade rikkuvaid valgusteid? On need suured ja kobakad nagu arvab aktivist L. K.?

 

 

Autodele mõeldud mõningate parkimiskohtade puhul on siiski nurk kujundatud teravnurgaga, ehk et vähemalt siin on pilt parem ja seega ka mõtlemist olnud rohkem. Üllatus on seegi, et mõnes kohas (all pildil) on siiski suudetud mõningaid puid ka juurde istutada, väga tore!

 

 

 Siinkohal peaks aga linn sekkuma ja saatma kellegi majaomanikule selgitama, et selline katus ja veel koos valgustiga reostab linnapilti ja maja fassaadi ning tuleks likvideerida! Või on see peale aktivist K totakaid sõnavõtte juba ära otsustatudki ning aktivist hakkab peagi käima ukselt uksele ja korda majja lööma?
Muidugi on koomiline ka jutt, et majaseintel ei tohi juhtmeid näha olla Ja ega otseselt ei peagi, sest juhtmeid saab ju ka seinakatte alla peita, aga samas, mis probleeme tekitavad tänapäevased juhtmed ja kümned võimalused muuta neid vähemmärgatavateks?

 

 

Kui palju on aga ruumi puujuurtel ennast vabalt tunda saab sellestki pildist aimu.

 

 

Mis on nende rajatiste mõte, jääb mulle arusaamatuks. No pingid ja kastid mõistetavad, kuigi esmalt arvasin, et äkki tegu ravimuda vannidega! Kuid mingi karp, millel pole katustki? Ehk saab lähitulevikus aimu, kui inimesed liikvel ning juhtub nägema, milleks nad seda kohta kasutavad.

 

 

Kunagi oli hüüdlause "Taome mõõgad atradeks", nüüd hõikaks: "Taome postid puudeks"? No vähemalt roheliseks oleks võinud postid värvida!? Mürkroheliseks nt, et viidata sellel, kuidas looduse hävitamine mõjub kui mürk inimkonnale?

 

 

Mitmel korrasl aga neid nurga all olevaid rattahoidjaid nähes tekkis küsimus, kas sinna kinnitatud rattad ei pruugi liiklust segama hakata? Oleks paralleelselt teega, oleks lihtsam, aga nii võib ratas ulatuda (vajuda) otsapidi sõiduteele, aga ka muuta kohati kitsas jalakäijate ala veel kitsamaks? Kuidas õnnestub rattaid siin lukku panna talvel, kui hoidjad mattunud lumevallidesse? Ei tea, ehk on mu hirm ülepaiustatud?

 

 

Mõnel pool õnnestub ühe posti asemel isegi kaks paigaldada.

 

 

Siiski õnnestus näha ka sellist olukorda, kus majaomanikul tuli vist viimasel hetkel mõistus pähe ja ta ei hakanud fasaadi rikkuma. Küll aga on see juhe hoiatusteks teistele ja vajaks kindlasti erksamat tähistust ning isegi ehk slgitavat infostendi. Muidu võib veel kellegi tekkida mingi valearusaam. Ka maja numbri võiks maha kruvida, saaks ju markeriga selle laudisele sirgeldada? 

 

 

Tegelikult oli juba ammu ka tuntud laul "Tallinn, mu Tallinn, sa postide linn....". Kes seda esitas? Kas see loodi juba ammustel aegadel eepose autori Kreutzwaldi poolt? Või oli autoriks hoopis Jannsen, kui ta ajalehe Postimees lõi? Või hoopis on folklooris laul "Uhke postipoiss sõitis kord maanteel..." algupärane folkloor Tallinnast?
Usun, et 2024 oleks aega anda välja Eesti juubelieuromünt Rohepealinna Tallinna auks, keset münti sillerdamas ja sätendamas punt poste? Tiraazh ei pea olema eriti suur, sest harulduse tõttu võiks see lüüa Euroopas laineid numismaatikute seas, eriti kui selgitada ära loo taust!
Ning alumiselgi pildil on kohe selgelt arusaadav, et siin tänavanurgal "On  õnnest puudu veel üks post ja selle paigaldama nüüd peame...." Oh sa poiss, ma poleks arvanudki, et üks lihtne POST on meie laulumaastikul nii popp ja pandud nii paljude laulude sisse! Võib olla peaks ajaleht Postimees sellest järjejutu tegema? Noh, uuriv ajakirjandus ju peaks väga õnnelik olema ja Ponni-Eesri auhinna lootuses välja uurima, kes ikkagi postide taga peitub, kelle kõrvad paistavad?

 

 

Pirraki!

 

 

Pläraki....

 

 

Ja kui juba Vabriku-Kotzebue nurgal sageli poste viltu ja maha sõidetakse, küllap saa siingi tänaval neid naljasid nägema...

 

 

Muidugi, nii uhket postide rida iga tänav omale ei saa! 

 

 

Muidugi pildistasin ka iluaid vaateid, nii palju kui postide meri seda võimaldas. Tänavakate on ikka tegelikult kena küll. Siin on näha ka paralleelselt asetsevaid rattahoidjaid, kuigi ka kuidagi väga lähedal sõiduteele? Eks peab teinekord jälgima, kui juba autoliiklus toimumas ja veoautod sõitmas. Vihma aga aina ladistas! Seega, paras korraks kohvikusse minna, seda enam, et ega Kalamaja Pagarikoda ilmaasjata kiideta.

 

 

Oot-oot, aga ehk on postide eesmärk ühelt poolt hoopis eristada seda, kus saab autodega sõita, eriti talvel? Ja sahajuht teab siis ka, kuskohast lund lükata, muidu veel purjus peaga tuleb sinka-sonka? Nali naljaks, aga hea on lõõpida küll.

 

 

Tohoo tonti, siisn on majafassaadid kellegi poolt nii räigelt rikutud, et valgustite tross lausa kahe maja küljes! Ilus hoov muidugi niimoodi, nagu Kalamajale läbi aegade olnudki hoovialad tähtsad.

 

 

Tänava teises otsas paigaldati aga mingeid mteallkarkasse puude ümber, pannakse need ka siia? Või ainult üksikute "aukude" katteks? Sest mõnel nagu on mingi kandeala, kuhu kandma panna, teistel ei ole. Talvel aetakse siis lund täis ja tambitakse kõvaks? Päris huvitav lahendus.

 

 

 

 

Seda rajatist nimetati vaateplatvormiks. Tore asi ju iseenesest!? Kuidas vaadetega on ja mida vaadata, on aga iga inimese enda valik.

 

 

Vägevatest taladest tehtud istepink, aga loodetavasti pole hall osa mädanik. Imelikult kuiv ja hall tundus lihtsalt.

 

 

Mitmel pool aga selgelt näha kui räigelt on kohustuste tõttu fassadi rikutud, majaomanik ei saa tõenäoliselt siiani öösiti und!? Eriti kui magamistoast juhtmed läbi veetud ja peab kartma, et keegi nende taha takerdub ja majanumber pimedusse mattub...

Teate, ma nüüd nokin kodanikuaktivist kallal vist liiga palju, aga ma ei saa - no ajab lihtsalt naerma. Nii venib selle postituse lõpetamine veel kauemaks.

 

 

Kui palju siis õieti selle tänava ulatuses kulus asjatult ja mõttetult loodusvarasid? Mõni või mõnikümmend tuhat tonni raua- ja teisi maake? Kalleid metalle jm veel lisaks valgustussüsteemide juhtimisseadmetesse, kaablitesse, valgustitesse? Kütust, elektrit jm kõige selle tootmiseks, kohalevedamiseks (ca 20 tonnist terasposti ühel autol) ja paigaldamiseks? Kütust ja maksumaksja raha hilisemaks kulukaks hooldamiseks, sest selleks on vaja tõstukautosid ja teadaolevalt on kraana- ja tõstukiteenused alati väga kallid olnud. Lisakulutused ka siis, kui on vaja kaabltrasse lahti kaevata, remontida ja uuendada?

 

 

Võib olla pidanuks üldse tänava katma katusega, sest poste ju nagunii palju? Talvel ei sajaks ka lund tänavale ja saaks ratastega lustlikumalt sõita aastaringi? Ning küllap teeninuks ka hooldusfirmad, rääkimata ehitajatest hoopis rohkem raha?
Nali naljaks, aga kas tõesti niisugune mõttetu räga ei pane mõtlema? Minul on õigus seda küsida, sest olen alati hoolitsenud oma (korter)maja valgustatuse eest. Kui teised majas koonerdasid ja kustutasi tulesid, nii et murra oma kondid, tõin juhtme aknast (mitte magamistoa vaid köögi) välja ja paigaldasin valgusti. Või eramajas paigaldasin valgusti värava juurde ja maksin kõik kulud ise, kuid käia oli kõigil hea! Maininin, meie tänaval oli selliseid inimesi ehk valgusteid vaid üksikud.

 

 

 

 

Ja tehke mis tahate, suuresti ongi tänaval kõik väga ilus ja kena, teepinnast katusteni, v.a. visuaalselt kõike rikkuvad postid! Ja kui nende asemele ei saa ka kõikjal puid istutada, siis näiteks taimekaste vm saaks küll paigaldada? Või siiski, mingid väga kitsa võraga elupuudki? Igatahes olnuks need tuhat korda ilusamad!?

 

 

Sm aktivist, kus on te silmadd? Kas me selliste fassaadidega Eestit tahtsime? Ehk peaks vähemalt vihmaveetorud majadest eemale viima, see on ju kohutav? Kindlasti tuleks aga paranduslaagrisse saata sellise lambikese omanik/paigaldaja! Nii võetakse ju tänavavalgustuse hooldusfirmalt viimanegi leivakõrvane laualt, jäävad vaid kuivad kannikad, sest maksumaksja rahad on sulanud nagu voimiks kuuma päikese käes...

 

 

Hiilgav idee, fantastiline kalambuur! Tallinn, köisraudteede linn!? Kui juba siis juba, kitsaste tänavate kohale köisraudtee ja reisijad vedavad vagunid ning kaubavagunid?

 

 

Ja ikkagi, kui tõsiselt rääkida, sisi on ju kena tänav? Ning kohati endiselt või jätkuvalt roheline, kohati aga tõepoolest veidi veelgi rohelisem kui varem. Tõsiselt, mina kavatsen siin tihti jalutada. Oleks noorem, uhaks ka rattaga rohkem ringi, eriti kui selliseid tänavaid veel rohkem saab olema.

 

 

Ja see, et rattad on suunatud sõitma samal teel autodega, on ju kuni 30 km/ tänavatel üsna normaalne? Enamus rattureid selle kiiruse lähedasega sõidavadki ja elektrirattaid on ka ju aina enam. Laste sõitudega teine asi, nemad peavad loomulikult autodest võimalusel kaugemale hoidma, seda enam, et pikivahe hoidmisega on alati probleeme.

 

 

Väga hea aga seegi, et apteegi ette paar parkimiskohta tehtud. Kas sama ka teisel pool, Suva juures?

 

 

Nonii. Ega ma pole ju mutt ja sageli ma ei tea, kas, kus ja kuidas veetrassid kulgevad. Siin saab aga aimu, et trass täiesti olemas, seega saanuks ka veekraane paigaldada? Miks ikkagi linn jättis selle tegemata? Kas pean rohepealinna auhindade jagamisele tulema sellekohase plakatiga? Võib olla peaks kuumadel suvepäevadel kupatama ametnikud tundideks linnatänavatele, (korduvkasutatav) pooleliitrine klaas- või metallpudelike kaasa ja paluma hiljem ettekannet, kui tihti ja kuidas pudelit täideti või kui palju kohvikutes raha kulus vee ostmiseks?
Veel parem oleks muidugi, kui ametnik või poliitik võtaks ka pere kaasa.
Svet küll arvas, et küllap kohvikud on lahked ja janusele alati ka kraanivett pakuvad, aga kodanikuaktivist ütleks siin kohe: KEEGI EI SAA KOHVIKUPIDAJAT SELLEKS KOHUSTADA. Ja õige kah, seadus ju seda ei nõua, nagu aktivist täpsustaks!?

 

 

 

 

Muide, linn tegutseb ka ühistranspordi alal sageli vastupidiselt vajadusele. Sama projekti raames pidanuks ka taamal paistvale tänavale rohekm ruumi bussipeatustele planeerima. Seda enam, et siin alustamise või lõpetamise asemel peaks enamus liine siit ikka läbi sõitma. Isegi maakonnaliinide bussijaama kui sellist pole Tallinnas vaja, on vaid erinevad ühispeatused ja terminalid, linnaliinid alustavad ja lõpetavad pigem linna servaaaldel, maakonnaliinid valdavaltt linnast väljas.
Et mul selleski õigus nagu alati, tõestavad ka tänaseks väga populaarsed kokkuliidetud linnaliinid.

 

 

Siin aga on viimati tegu linnaametnike ja poliitikute vabaõhu koolituskeskusega?

 

 

Kas siin on tegemist (veel mittevalmis) vaksali rattaparklaga või hoopis kalmistuga? Ma ei osanud tõesti veel mõista nnde postirivide otstarvet. Igatahes siingi ei ole mitte ühtegi pinki, seega niisama jõlkujaid siia ei oodata!?

 

 

Aga jah, bussipeatuskohtade jaoks pidanuks ka siiapoole pikemad alad ehitama, see muuhulgas võimaldanuks ka mingigi ala katusealusega teha, et ehk saaks varjuda nii päikese kui vihma eest. Nii nagu ühes peatuses juba on (teisel pool teed pole a la p.rsetki peale ühe kahekohalise poolootekoja.

Täna kulus pildistamisele vihmasajus, piltide postitamisele ja teksti lisamisele pea 8 tundi. Tasuta. Maksumaksja ei maksnud sentigi. Linn ka mitte. Mulle mitte, teistele minu taskust maksab küll ja mitte vähe!? Vaat nii! Mis muuhulgas tähenda, et saaks ka boroditshide koolitamise raha pea 100%-liselt kokku hoida, avatud silmadega ja mõttemaailmaga inimesi ikka leiab. Neid, kel pole midagi aitamise vastyu. Ikka selleks, et linn saaks säästlikumalt hakkama, maksumaksjal ei pigistaks miski hinge kinni ja tulemus oleks rohkem ilus, rõõmustav, naudiatavam. Rohepealinna vääriliselt.