Eesti Raudtee:
Tallinna Tehnikakõrgkooli värske raudteetranspordi õppekava õpetab määratlema objektiivseid transporditeenuste vajadusi ning nende mõju majandusele, keskkonnale ja elanikkonnale ning annab teadmised raudteetranspordi tehnilistest ja tehnoloogilistest komponentidest.
Tallinna Tehnikakõrgkooli värske raudteetranspordi õppekava õpetab määratlema objektiivseid transporditeenuste vajadusi ning nende mõju majandusele, keskkonnale ja elanikkonnale ning annab teadmised raudteetranspordi tehnilistest ja tehnoloogilistest komponentidest.
Eesti Raudtee on õnneks saanud suured rahad taha (küll mitte Rohuküla raudtee jaoks, ikka veel), aga nt Tartu raudtee vuntsimiseks. Numbrid on muidugi umbkaudsed, kuid piltlikud. Kuna Tallinna ja Tartu vahel tuleb ära teha tohutu hulk tööd - raudtee elektrifitseerimine, kõverate õgvendamine, kiiruste tõstmine ja palju-palju muud, ongi raha ja aja suhe umbes selline - et võita 20 min, tuleb kulutada ca 200 milj. Ei hakka siin peensusteni lahkama, kas saaks ka väiksemate kuludega, sest kindlasti saaks, aga Eesti Raudtee, toonitan alati, kui Euroopa innovatiivseimaks raudtee-ettevõtteks pürgija on läbi aegade suutnud kulutada rohkem kui vaja mitmete lahenduste puhul.
Raudtee-ettevõte0.2 kmAlati avatud2,4 tuh jälgijat
Et keegi ei saaks öelda, et valetan, siis mõned näited:
* Balti jaama teede arvu suurendamine selliseks nagu on täna, oleks aastal 2012-13 olnud tunduvalt odavam kui täna, aga tollal tehti "pool koolitükki". Ja sedagi halvasti, sest valemiga " perroon - 2 teed - perroon, saanuks oluliselt parema rongide mahutavuse. Et tollal planeeritud teedest ei piisa, hoiatasin korduvalt ette.
* Kogu siin jutuks oleval raudteelõigul on erinevates kohtades tehtud remonditöid ja alati on odavam teha kõik tööd korraga. EVR aga kasutab mudelit, kus nt tee remonditakse, hiljem hakatakse aga kõveraid õgvendama.
Piisab? Võin veel kümneid näiteid tuua.
Miks ei osata näha ette ja analüüsida? Kas viga meie õppeasutuste tasemes? Tallinna Tehnikakõrgkooli vana õppekava oli ajast maas? Nagu ülal näha, on seal nüüd EVR teatel uus õppekava ja see õpetab "määratlema objektiivseid transporditeenuste vajadusi". Kes õpetab? kas need, kes enne tänast on palju asju valesti teinud? Seega, ka uued lõpetajad ei suuda paremini "määratleda"? Tulemuseks on see, et rongiga sõitmise asemel peab reisija istuma tunnikese (nii umbkaudu) ülemisel pildil olevas kohvikus?
4. teelt väljub täna Rapla rong, kl 14. 01. 1. teele saabub kl 14.00 rong Tartust. Kas need teed on kõrvuti? Muidugi ei ole (peale 10-20 aastat jõudis Eesti Raudtee isegi nii kaugele, et korrastas teede numbrid). Kas oleks võimalik teha nii, et reisija ei peaks minema kohvikusse vm? Muidugi on. Selleks on isegi mitu võimalust, kas aga õppejõud räägivad neist üliõpilastele või tulevad kõrgkoolist (riigi rahastusel?) ikka vanas kinni olevad ehk ajast maha jäänud "asjatundjad"?
Esimene võimalus: Rongid sellistel puhkudel planeeritakse kõrvuti olevatele teedele. Tõsi, sel on üks suur miinus. Kui üks rong juhtub hilinema, siis hilineks väljumisega ju ka teine? Tõsi see on ja tegelikult ei saagi sellistel puhkudel, kus vahe 1 min, midagi garanteerida. Aga hea tahtmise korral...
... Aastaid tagasi ja korduvalt olen teavitanud, et siinset lõiku (endine 1., nüüdne 3. tee) ei ole enam vaja, seega saaks siia rajada nt astmestiku koos istepinkidega, varikatuse )neid ju pole) jm. Ning loomulikult ka panduse, mille kaudu saaks teedele 1-3 saabunud rongide raisijad otse 4. teele. Oletame, et jaamakorraldaja oleks otsustanud hioolimata paariminutilisest hilinemisest siiski tagada ümberistumise. Kärme reisija oleks mõnekümne sekundiga 4. teel? Muidugi oleks pandus ka siis oluline, kui sama asetuse puhul rongide ajaline vahe rohkem kui 1 minut.
Aga hea küll, see abinõu toimiks teatud juhtudel kindlasti.
Aga hea küll, see abinõu toimiks teatud juhtudel kindlasti.
See pilt lihtsalt iseloomustamaks seda, et alles hiljaaegu Balti jaama teedevõrk muutus ja see on ülimalt tänuväärne. Sisse- ja väljasõiduteid on nüüd 3 asemel 4, varem ei saanudki tihti edelasuuna rong väljuda enne, kui sel ajal jõudis kohale saabuv idasuuna rong ja vastupidi.
Muide, samal ajal umbes saabus ka rong Pääskülast. Selle linnalähirongi puhul pole ümberistumine nii oluline, kuid kaugemate, nt Turba või Paldiski rongi puhul küll, sest nende intervall ca tunni ringis. Aga...
... MÕLEMA rongi puhul olnuks pääseteeks Lilleküla rongipeatus. See peatus on ju olemas, küsite? Tõepoolest on! Juba enne kui me isegi sündisime! Aga milles siis küsimus?
ENNE porgandite tulemist teavitasin korduvalt kõiki osalisi, MKM-st EVR-ni vajadusest rajada perroonid Lillekülla kõikidele suundadele. Kas rajati? Muidugi mitte, suuresti minister Partsi, aga siiki kõigi osapoolte süül. TÄNA aga väga paljud (poliitikud) püüavad lõigata profiiti, rääkides (tühjad sõnad?) vajadusest luua Lillekülla ühispeatus ehk terminal. Kümnete miljonite eest! Kuigi jällegi saab kordades odavamalt, aga kui ikka lubad suuri õhulosse nagu Ostap Bender, näid ju kõvema tegelasena? Sellest ideest räägivad TÄNA kõik osapooled. Kuigi, kui küsida EVR-ilt, millal need perroonid ehitatakse, saate vastuseks:
Peatuste osas tuleb uurida ka Tallinna linna soove.
Või midagi sellist. Kas linn peaks soovi jõuluvanale saatma? Kas sellest onj midagi kasu, kui TÄNA (nagu ka eile ja üleeile) ei saa Eesti Raudtee sageli arugi küsimuste sisust ja mõttest!?
Igatahes, arvestades sõiduaegu, saanuks Lillekülas täna vaat et kõige aeglasemgi inimene 5-6 minuti jooksul ühelt perroonilt teisele! Muidugi, ka see pole 100% kindel, sest Eesti Raudtee suudab ajuti kasutada lahendusi, mis ka on ajast ja arust! Mis sest, et olen ka puust ja punaseks selgeks teinud, kuidas Lillekülas peaks perroonid asetsema.
Need rongid, millest jutt on juba saabunud ja väljunud, aga nagu tabloolt näete, saabuvad ja väljuvad järgmised rongid. Jälle kohvikusse?
Ühe näitena võib rääkida sellestki, et tunnike kohvikus on selline harju keskmine. Sest kui juhuslikult Tartust saabuv reisija peaks elama Roobukal, Hagudis vm, siis järgmine edelasuuna rong vuhiseb tema peatusest mööda ja järgmist peab ootama ligi 2 tundi....
Nõuka ajal oli raudteel loosung: Võidad minuti, kaotad elu. See oli üle teede jooksmise jm kohta. Tänane Eesti Raudtee visioon: Võidad 10 miljoni eest minuti, kaotad tasuta ühe tunni! Või kaks või seitse....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar