SUUREM OSA ROHUKÜLA RAUDTEE, LÄÄNEMAA ja HIIUMAAGA SEOTUD POSTITUSED LEIAB IKKA 2012 AASTAST ALATES, OSA ON AGA 2021 oktoober - detsember POSTITUSTE SEAS.
Arvutiversioonis on paremal ka SILDID, nt Rohuküla raudtee jmThursday, August 13, 2015
See kõik lausa purskas minu seest välja....
"...oli valus ka?" küsis keegi.
"Mul on teie pärast valus. Teie mandumuse pärast...." umbes nii vastas Majesteet....
Friday, February 26, 2016
Elron ei suuda pilti ette võtta.
Täiesti müstiline, saab selle kohta vaid öelda!
Elron on nagu nõukaaegne (värvi)telekas, pildi toob ette vaid prõmmimine ja tagumine! Tegelikult teen ma sellega neile telekatele ülekohut, NEED said ikka sageli pildi ette!
http://pluss.postimees.ee/3597097/infopuudus-sunnib-reisijaid-balti-jaamas-perroonilt-perroonile-jooksma
Muidugi pole ainus süüdlane Elron.!
Postimees (nagu ka Delfi, Õhtuleht jt) on sellest varemgi kirjutanud, näiteks Siiri Liiva. Nüüd siis teenib oma palga välja (?) Hanneli Rudi. Kui teenib muidugi. Reageeritakse justkui inimeste muredele, aga tegelikkuses ei huvita need mured ei Postimeest (klikid siiski ehk tulevad), ei Elronit (Mai Vahtrik korrutab ikka veel, juba üle paari aasta töötanuna, imelikke mantraid), absoluutselt mitte kedagi!!! Kus on see suur riigi hool oma inimeste eest, mida poliitikud nii armastavad korrutada? Ma saaks aru, kui tegemist oli Elroni esimeste kuudega, kus täiusliku pildi saamist oli raske loota. Ometi, nüüdseks on KORDUVALT tehtud sadu ettepanekuid igasuguste asjad, sh Balti jaama info kohta. Aga ikka ei midagi! See on puhas hoolimatus, jutt mingist hankest on aga hämamine. Seda kahel põhjusel. Esiteks, selle hankeni saaks ja oleks ammu saanud mõned elementaarsed asjad korda teha. Teiseks, olemas on ka uued tablood (mis vaevalt ennast õigustavad!), kuid neilgi kirjas vaid teede number. Ning ei saa lükata selliseid pisikesi asju edasi AASTATE VIISI, kuni mingi müütiline hange teoks saab.
Ärgem unustagem, et Elron juba ca 3 aastat tegutsenud, kui selle ajaga suudetakse vaid 1. tee postile nool peale joonistada, siis on viga ikka Elronis. Mitte "virisejates ja vingujates". Ning jutt hankest, Vahtriku sõnade järgi, on alles ETTEVALMISTAMISEST! Mis siis 3 aastat on tehtud? Üle 6000-eurone kuupalk ei suuda ka peabossi liigutama panna? Või on ikkagi antudki käsk teha võimalikult vähe, et kulusid minimaalsetena hoida?
http://tarbija24.postimees.ee/3260791/lugeja-kusib-miks-ei-naita-elroni-infotabloo-rongide-valjumisradasid.
Ometi on lausa lapsikult lihtsad küsimused, ettepanekud ja lahendused.
1. MIKS ei ole siiani nendele tabloodele pandud paberkandjal korralikke teede numeratsiooni skeeme?
Ettepanek ammuilma tehtud.
Panna nendele suurtele ekraanidele ajutiselt skeemid. Oleks vähemalt osaliselt mure lahendatud! Kuigi kui aus olla, siis mulle tundub, et peale hoolimatuse peab Elron reisijaid lollideks. Kes ise sebivad nagu peata kanad ja ei saa asjadest aru. Tegelikult ei peagi reisija (ka laps) olema peensustega kursis, vaid lähtuma viitadest jm infost. Paraku olen ise juba sadu kordi, SADU, aidanud segaduses reisijaid. kas see ei pane siiski mõtlema, et midagi on tõepoolest mäda?
2. KES suudab tulla ideele saata reisija vaatama tablood "Selveri pool", samal ajal kui sellest ei ole erilist kasu, sest skeemi, millise numbriga teed on ja kus asub, ei ole ei elektrooniliste ekraanide juures ega kuskil mujal?
Ettepanek ammu tehtud
a) tagada ekraanidel tee number
b) tagada skeemid kõikide tabloode juures.
Märkus: Sellised arusaamad Elroni inimeste poolt on täiesti mõistetamatud! Soovitada neil vaadata "ümber nurga"!? Ümber millise nurga? Nooled näitavad või?
3. MIS segab (nagu Tartus) muuta teede numeratsioon korrapäraseks, olenemata tehnilisest teede numeratsioonist?
* Millise numbri saavad lisanduvad teed (ja millal?), mis on perspektiivis planeeritud (kaks neist turu poolses küljes)?
Märkus. Teede numeratsiooni muutmiseks ei ole mingit takistust peale Eesti raudtee soovimatuse ja Elroni tahte puudumise!
4. Miks kuni uue süsteemi tekkimiseni ei soovita lisada valjuhääldeid?
Probleem, et häälteavitus ei kosta igale poole, ona samuti ammuilma teada!
Üleüldse on teada (tõsi, ma ei tea, miks Elroni jaoks ei ole teada), et väga palju on uusi sõitjaid, kelle jaoks kogu süsteem Balti jaamas on täiesti võõras. Olen ise näinud sadukordi, kuidas inimesed segaduses ringi sibavad! Kas Elron ei näe seda sellepärast, et nad endiselt ei taha olla oma "staabiga" mitte Balti jaamas (Eesti raudtee majas)?
5. Ja jälle kordan vana probleemi, elektrirongides endis ei ole ikka veel häälteavitust 2 min enne väljumist! Ei saa öelda, et süsteem ei võimalda, sest igal 100-ndal korral siiski on see info kuuldav. Järelikult midagi on süsteemis valesti?
6. Mai Vahtrik mainib kaks korda tihedamat rongiliiklust, tuues selle põhjenduseks, et ei saa ühe sihtjaama ronge alati samale teele võtta. Kes seda on soovinud? Jutt on vaid sellest, et vanasti üldjuhul diiselrongid ja elektrirongid väljusid "omadelt" teedelt. Aga ega siis tihedam rongiliiklus üllatusena ei tulnud? Aega on olnud maa ja ilm mõista! Ning kui rongide arv suureneb ja reisijate arv suureneb ning Elron soovib rohkem reisijaid autodest rongi meelitada, miks siis OSA NEIST RONGIST MAHA JÄTTA?
Ning miks ei ole planeeritud rongide saabumist-väljumist nii, et erineva suuna omadelt saaks lühima variandina ümber istuda? Samuti korduvalt sellele tähelepanu juhitud!
Väga oluline on aga tulevik!
KAS HANKEGA LOODAV UUS SÜSTEEM KAASAB REAALAJAS INFOSÜSTEEMI, MIS:
a) toimib kõikide ühistranspordiliikidega?
b) toimib üle Eesti?
c) toimib üheaegselt nii peatustes kui rongides?
On ju EL-i rahastusest (12,7 milj) osa summasid planeeritud mingite peatuste lõikes just nimelt kõikehõlmavana. Või suudetakse meil taas hankida süsteem, mis hiljem ennast ei õigusta ja ei kõlba kassi saba allagi? MK peaks olema pädev vastama!? Tondil ei edasta süsteem infot, et trammiliiklus on seoses avariiga katkenud? Vesses ei saa infot, et Rapla suunal tõrked? Ometi, see kõik peaks olema nii reaalne, et reisija saaks juba varem planeerida ootamatuste puhul muid võimalusi!
Miks meil tehakse nii? Ametnik ei taha ega viitsi midagi ette võta, ajakirjanik kritseldab lookese kokku ja reisjate muredele on justnagu reageeritud, nagu juba alguses mainisin?
Arengukavade riik, nagu ma nüüdseks juba vist tuhat korda olen öelnud? ning ütlen jälle ka seda, et võiks ju mõista, kui asi oleks ilmatu keeruline. Aga ei, me ei suuda selliseidki lihtlabaseid asjuteha, MÕISTMISEST rääkimata! Ning tahame teha RB!? Milline käkerdis sellest tuleb?
Tõepoolest, SEE riik on halb peremees.....
Lugesin hiljti üht artiklit ja kui aus olola, siis lausa vihastasin. Kuldar Väärsi muidugi ei tea tõenäoliselt, et olen korduvalt öelnud "sellised bussifirma tegelased võiks suu kinni hoida, siis ei teeks oma marki teadjate ees täis"! Aga ei, millegipärast tullakse lagedale uute "hüüdlausetega", mis asja ainult hullemaks teeb!
http://majandus24.postimees.ee/3292119/bussiettevotted-elroni-luksusrongide-osas-veel-loplikku-vastust-ei-saanud
Mis luksusrongidest käib jutt? Vastuseid pole muidugi ka mina saanud, sest vaja ei ole mitte Tallinnast Tartusse või Elvasse sõitvaid "luksusronge, vaid Riiani või kaugemalegi kurseerivaid kaugronge. Millega MitteKompetentsi Ministeerium hakkama saab, pole muidugi veel teada. Sest pole kindel, kas eelmisest hektarijagu ämbritest on õppust võetud või mitte. Olen korduvalt sarjanud ministeeriumiametnikke asjatundmatuse, eluvõõruse, jm pärast. Kas mul ongi õigus? Sest ka bussifirmad vist eeldavad, et minister (nõunik, ametnik jt) on rumalad ja/või eluvõõrad ja/või asjatundmatud. Sest kuidas muidu saab sellist totrust rääkida? Küllap ikka loodetakse, et "kes esimesena hädaldab, seda usutakse"! Või siis ollakse ise naiivsed? Egolaksust pundunud, mis ei võimalda mitte kuidagi enda puudusi ja tegematajätmisi mõista ja märgata!?
«Bussiettevõtete esindajad andsid mõista, et nad pole rongide vastu, sest kõigil ühistranspordivahenditel on sektoris oma roll. Küll aga on nende huviks, et rongiliiklus ei mõjutaks bussiturgu kohtades, kus bussid teenusepakkumisega hakkama saavad,» sõnas Michal.
See on muidugi eriti hea lõik!
Äkki teeks vastupidi? Annaks mõista, et bussifirmadel pole teha mitte midagi kohtades, kus rongid sõidavad?
See meenutab juba maffiat, kes katust pakub (kilekottidega?) ja eeldab, et tema "alale" ei tungita!? Küllap on ka Haapsalu raudtee kontekstis bussiettevõtete lobi niivõrd suur ja käpp sees (RE-s või kellegi juures veel?), et isegi peaminister pakub ekspressbusse!
SEBE juhatuse esimees Kuldar Väärsi on konkurentsile avatud turu poolt ning alates 1. oktoobrist turul teenuseid pakkuma hakkavad odavbussifirmad neid ei kohuta. «Meie jaoks ei ole vahet, kas tegemist on Šoti taustaga SuperBusi või Eesti taustaga ATKOga. Rongide osas on aga olukord keerulisem, sest võistleme siinkohal otseselt riigi dotatsiooniga.»
Mida siis õieti tahetakse? Kui natuke silmad lahti8 ringi vaadata, siis on näha, et spetsialistid töötavad Belgias või mujal, nende kirjutisi aga Väärsi jt ei loe või ...... jällegi ei saa aru!? Või ikka ei taha aru saada ja lahmivad endiselt "ebaausast konkurentsist"!?
Kuna kommertsalustel linnade vahel toimuv liiklus on olnud riigi poolt vähe reguleeritud, ei pruugi Väärsi arvates olla riigil piisavalt infot selle kohta, mis sektoris täpsemalt toimub, mistõttu tekkis ka vajadus arutelu üle.
Naera puruks!
Esmalt võiksid sellised tegelinskid ISE selgeks teha enda jaoks, MIS sektoris toimub! Aga jällegi, kui ei mõisteta või ei taha mõista, siis jääbki üle vaid lärmi lüüa! Loogiline ju!?
Muidugi võib ka suhtlusvõrgustikus või meedia pläralates kohata palju inimesi, kes oskavad samuti vaid hüüdlauseid hõigata a la "peab võistlema ebavõrdse konkurentsi tingimustes" jne. Kui aga palud konkreetseid näiteid tuua, siis neid ei ole. Pigem tundub, et ei saada eelnevatest kirjutstest ega aruteludest aru, olgu siis tegemist Hannes Lutsu või kellegi teisega, tunnistada nõrka taset aga ego ei luba!
http://pluss.postimees.ee/3290825/maanteeamet-utles-superbusile-ei
Millest siin jutt?
Sellest, kuidas liiniloa saamist takistavad nõuded näiteks väljumissageduse osas. Tipptunnil peab kahe bussi vahe olema pool tundi, lisada bussi võib vaid juhul, kui viimase kolme kuu jooksul esines eelneval ja järgneval bussil "ületäituvust" ehk et täituvus oli keskmiselt üle 75%. Nii taotles Bus Transport Holding Tallinn-Pärnu liinil väljumist 9. 45. teised väljumised olid 9. 30 (täitumus 57) ja 10.00 (täitumus 35%). Muide, loa saamisele antud juhul oleks vajalik, et "ületäituvuse kindlaks tegemiseks saadetakse eelneva ja järgneva bussi firmadele päring"! MNT ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamsoni sõnul "ei tea tema juhtumit, kus konkurendid oleks kinnitanud, et nende bussides on ületäitumus....."! Muidugi seda ei kinnitata isegi siis, kui oleks! Kes endale ikka auku kaevaks! Ja üleüldse, miks sis on vahele veel ühte bussi vaja? Et igas bussis oleks VEEL VÄHEM reisijaid? Ma saan aru, kui lähtutaks REAALSEST olukorrast, perioodilisusest, nädalavahetustest jne. Aga siis oleks vaja ametnikku, kes reaalselt kontrolliks täituvust, mitte ei jätaks asja katusepakkuja kätte!
Ja veel üks huvitav lõik. Sama, millest ka mina olen korduvalt kirjutanud ja mis on kivi mädakapsa aeda. Williamson: "Kuigi väljumisaegade piirang kehtib juba aastaid, esitavad bussifirmad aeg-ajalt liinitaotlusi, mis selle reegli vastu eksivad. Nad teavad küll, aga proovivad ikkagi!". Hea tõestus minu poolt öeldule, kas ollakse lollid või mängitakse lolli! Ning püütakse hoolimata kõlavatest sõnadest aina üksteisele ära teha! Lasteaed!
http://arvamus.postimees.ee/3291875/hanneli-rudi-akki-ministril-ongi-oigus
Vihjatakse sellele, et liinilubade jagamise eest vastutav ametnik oli veel hiljuti tööl Eesti suurima bussifirma juures ja seisab ka nüüd ennekõike eelmise leivaandja eest. Just seetõttu amet noribki odavbussifirma liinilubade taotlustes pisiasjade kallal, näiteks peatuse rahvakeelse nime üle. Tõsi küll, kõrvalt vaadates tundub kummaline, et tuntud advokaadibüroo valmistab üldse ette dokumendid, milles on võimalik n-ö näpukaid leida. Juristidele ju selle eest makstaksegi, et nad n-ö kuulikindlad paberid teeksid.
Tänaseks on selgunud, et ainult näpuvigade taha liiniloa saamine ei jäänud. Viimaseid kuid kehtiv seadus lihtsalt ei luba kahel bussil korraga sõitu alustada. Aga väidetavalt polnud see ainus probleem, mis uuele tulijale saatuslikuks sai. Superbus sellest küll avalikult ei räägi, aga kuuldavasti kuluvat nende sõiduplaani kohaselt Tallinna bussijaamast Vana-Pääskülla jõudmiseks kõigest 15 minutit, viis minutit vähem kui konkurentidel. Kogenud autojuhi sõnul peaks sel juhul bussi sõidukiirus olema ligi 60 km/h, aga Eestis ei tohi asulates sõita kiiremini kui 50 km/h.
Teise vandenõuteooria kohaselt ei tahagi Superbus enne bussituru avamist oma liine avada ja praegu sel teemal ilmuvad artiklid on lihtsalt osa nende osavast meediakampaaniast. Sentigi reklaamile kulutamata kirjutavad kõik Eesti meediaväljaanded suvi läbi sellest, kuidas äraostetud ametnikud ja konkureerivad bussifirmad takistavad ausa vedaja liinile lubamist. Väidetakse, et täpselt sama taktikat kasutas odavbussifirma ka Soomes, ja edukalt.
Viimase teooria kasuks räägivad majandusminister Kristen Michali sõnad pärast üleeilset kohtumist Superbusi esindajatega. Tsiteerin: «Nad ütlesid, et nende huvi on, kui turg avaneb, hakata Eestis konkureerima ja pakkuda tarbijate jaoks võimalikult head teenust.» Äkki minister ei eksinud kohtumist ajakirjaniku jaoks kokku võttes ja mina nagu ka mu kolleegid olemegi osa meediasõja malenuppudest. Kes teadlikult, kes mitte.
Milline vandenõuteooria paika peab, näitab aeg. Aga selge on, et suured muutused ootavad bussisõitjaid ees juba varsti, sest 1. oktoobril avaneb Eestis bussiturg ja senised piirangud saavad ajalooks. Ühtesid bussifirmasid teeb see rõõmsaks, teised aga muretsevad juba praegu, kuidas muutunud oludes ellu jääda.
Muide, selline meediasõda pole Eestis haruldane. Viimati oli selline laiahaardeline andmine alles poolteist aastat tagasi, kui uute rongide liinile tulles paistsid nii mõnegi loo tagant välja ühe konkreetse ettevõtte «kõrvad».
Äkki kohati ongi? Üks pidev susserdamine ning reisija ei huvita bussifirmat tegelikkuses mitte teragi rohkem, kui tema taskust laekuv raha. See, kas ta saab Järvel olevast kodust bussi peale või peab ebamugavalt sõitma Balti jaamast ümberistumistega bussijaama või Järvelt Vana-Pääskülla. Või et Jõgeva inimene saaks mugavalt Tartus istuda otse ümber Mustvee bussi või Tapalt tulija rongilt bussiga Sillamäele. Sest mugavaid võimalusi ei ole ja ei ole paljudes kohtades! Pole siis ime, et otsitakse teisi võimalusi ja bussides vähe rahvast! Aga miks SELLEST aru ei saada? Muide, ei Väärsi ega keegi teine pole siiani suutnud asjalikult selgitada, kuidas rongiliiklus suretab välja Haapsalu-Tartu või Pärnu-Tõrva- tartu bussiliiklust. Ei oska või ei taha?
http://tarbija24.postimees.ee/3293395/maanteeameti-juhi-kt-superbus-ei-aja-asju-korrektselt
Mis edasi? Kas on lootust, et ükskord koidab päev, kus mõistusega asju ajama hakatakse? Või hoopiski ollakse nagu see ogar tihend istme ja rooli vahel, mõistuseta ja surmapõlgavalt hoolimatu?
Sellised ühistransporti muidugi ei tule ja parem ongi. Sest kas ikka tahaks enda kõrvale neid, kes oskavad vaid teisi kraavi ajada!? Nagu mõnigi rullnokk või ka bussifirma tegelane! Mina küll ei tahaks. Riik pidanuks juba ammu normaalse bussiliikluse tagamiseks ja kulude optimeerimiseks (millest sõltub ju ka piletihind) alustama riikliku as loomist, kaugliinidel opereerimiseks! Paraku, lõugamine või meelehe vist ikkagi toimib, sest pigem ollakse valmis rongide opereerimist eraomanike kätte anda. Aga äkki sellepärast Sebe tõstabki kisa, et neile ei koida porgandite opereerimise võimalus? Äärmiselt huvitav oleks näha, millise sõiduplaani Sebe oma rongidele läbi suruks???
http://tartu.postimees.ee/3291135/bussifirmad-loobuvad-kulavaheliinidest
Kahjuks ei saa lugeda, aga jura jätkub tõenäoliselt.....
Tänu sõbrale sain lugeda. Hr Obolonski ei saa ka asjadest aru. Ei saa aru sellest, et igasugused ümberistumised ei ole head, vaja on neid võimalikult vähe, aga samas piisabvalt palju, kus ja kuidas on juba peenem küsimsu. Küll aga oleks imelik, kui igal juhul rõhutakse sellele, et Põltsamaalt tuleb mööda kihutada, mis sest, et sõitasoovijaid oleks nii sinnani kui sealt edasi. Olgu buss või pooltühi. Paindlikkus on oluline nagu ka arusaam, kui palju ühtesid või teisi liine lisada ja käigus hoida. Ning kas Obolonski on ikka uurinud, äkki soovitakse rohkem ka Adaveresse sõita, eriti siis, kui on PIISAVALT PEATUVAID busse!?
Hea on lasta peatumata, kui ees on tühi tee. Ka siis kui on peatus, kus reisija tahaks bussist väljuda, aga ei saa. Miks ei saa, sellest olengi aina kirjutanud, aga bussifirmasid.....reisija ei huvita! Peaasi on ekspress.......
Raske on aga ette ennustada, mis saab uue seaduse toimimisel, kui võib lisada busse nii palju kui hing ihaldab....
Alo Lõhmus pajatab:
http://uudised.err.ee/v/arvamus/cd5b2ec0-22a0-4a84-860a-559c8cdf0647/alo-lohmus-rong-pole-bussi-vaenlane
Ning sel ajal kui Alo Lõhmus kirjutab kenasti ja rahulikult ASJAST, otsustab vastukirjutaja hakata rääkima aiaaugust. Kuldar Väärsi lobiseb vastu: Nagu meedia kommentaariumis.....
http://uudised.err.ee/v/arvamus/960c1ace-e7ee-4e62-a031-022ef68413fa/kuldar-vaarsi-rong-on-iseenda-vaenlane
Ha-ha! Kui oleks teine "konkreetne rongioperaator", siis poleks muret? Et miks ikka Osula ei saa porgandit juhtida?
Küsimus ei ole selles, kas rongid peavad olema või mitte, vaid selles, kuidas toimub raudteetranspordi rahastamine riiklikul ja ka konkreetse raudteeettevõtte tasandil.
Täna sõidavad suuremaid linnu ühendavad diiselrongid, küsides praktiliselt sama või isegi odavamat piletihinda kui bussid. Reisija vaatepunktist on see väga kena – sama raha eest on kaks valikut. Paraku on piletihind aga eksitav, sest tegelikult maksab iga reisija sõit 3-4 korda rohkem. Puudujääva osa pileti hinnast maksab kinni riik ehk tegelikult kõik maksumaksjad.
Nagu ütlesin, sama jura aetakse ikka suust välja!
Selliselt toimetades on Elroni vaatest kõik väga ilus, kuid väljaspool riigile kuuluva ettevõtte kontorit kisub pilt üsna kiiresti koledaks. Kui riigiettevõtte saab konkurentsivõitluses reisijate pärast tagataskutrumbina pikaajaliselt kasutada riigi dotatsiooni ning piletihinda kunstlikult all hoida, lõpetab bussiliiklus senisel kujul varsti oma tegevuse. Ei kao ainult raudteega paralleelsed bussiliinid, vaid kannatavad ka teised.
Tulemuseks on vigane ühistranspordivõrk, millega reisija ei saa enam mujale kui ainult sinna, kuhu rööpad viivad. Tulemus on riigi tulude kadumine isemajandavast bussisektorist ning kordades kasvavad dotasioonisummad rongiettevõttele, kes ise ots otsaga kokku ei tule. Iseasi, kas bussikonkurentsi kadudes rongipileti hind enam tänaseks jääb.
Hr Väärsi! Vigane ühistranspordivõrk on tänu Sinu ja teiste asjatundmatute demagoogide tegutsemisele!!!
Aga võib ka seda lugeda.
http://www.riigikogu.ee/v/failide_arhiiv/Riigikogu/MAK/LTA_RdtInfra_Riigikogu-public.pdf
Wednesday, December 30, 2015
Elroni 834. ämber!
Mis siis juhtus ja mis edasi sai? Kas tegemist liivakasti ämbrikese, ämbri või vanniga?
http://tarbija24.postimees.ee/3451331/rongiliiklus-oli-hommikuse-tipptunni-ajal-hairitud
Peab kohe ära mainima, et "Tõuge teel" tähendab võimalikku rööpamurdu. ja et tegu ei pea olema praakrööpaga, nagu pläralas kohe teemaks võeti "ekspertide" poolt. Võib, aga ei pea. Temperatuuride kõikumised mõjutavad olulised rööpaid, sest need on ju metallist. Ja alati ei pea põhjuseks olema temp -40 kraadi vms.
Teiseks, selliste olukordade puhul võibki eeldada üsna pikaajalist "taristuriket" (ime, et seekord öeldi otse välja), sest ohutus nõuab tee ülevaatust, rööpamurru hindamist ja otsustamist, kas rongid saavad sõita antud kohas vähendatud kiirusega, tuleb asuda rööbast vahetama vms. Seega, raudteel ei saa üldjuhul ette öelda, et "rongiliiklus taastub ...min....tunni pärast". Et info rongide liikluse katkemise kohta - kuni kaks tundi - välja öeldi, oli iseenesest õige ja igati vajalik otsus. Kelleni see info jõudis? Igatahes mitte perroonil vm ringitatsavate peata kanadeni! Koduleht ja Delfi ei ole 21. sajandil enam mitte mingil juhul piisavalt aktsepteeritavad infoedastusvahendid!
Et sellest ei ole siiani aru saadud , on üks ämber. Eks seekord oli neid järjekordselt mitu, või lugeda see üheks "muusikapalaks", on juba maitse küsimus.
NB!
MITTE KUNAGI POLE ELRONI (MKM-i vt) PUHUL TEADA, KAS EI TAHETA NÄHA VÕI EI NÄHTA, KAS EI SAADA ARU VÕI EI TAHETA SAADA JNE!!!
"Tõuge teel" juhtus tööpäeva alguses. See võib tähendada nii seda, et mõni "apsakas" on andeksantav või vastupidi, see muudab ämbri hoopis kõlavamaks. See selleks. Ärme unusta, et Elron on uute rongidega opereerinud juba üle kahe aasta! Kas midagi on selle aja jooksul muutunud paremaks? On õpitud vigadest? Muidugi on! Kuid sisuliselt on probleem ikka sama, paremaks on muututud vaid pisiasjades (mis muidugi ka äärmiselt olulised) ja sellega ei saa mitte kuidagi rahul olla!
SEDA ENAM, ET ON JU PIISAVALT ÖELDUD, KUIDAS MIDA TEHA JA ÕPPIMISVÕIMALUS ON JU OMETI OLEMAS!?
1. Ei mõisteta raudtee spetsiifikat!
2. Ei mõisteta reisijate vajadusi!
3. Ei mõisteta info tähtsust, sh selle edastuviisid jm.
4. Ei mõisteta, et info edastamine kuskil kodulehe nurgakeses ei ole piisav.
5. Ei mõisteta, et asjad saavad selgemaks vaid reaalses elus kaasalöömisega või kui sellest ei aita, siis tuleb kuulata!
Jne jne.
Võtame lähemalt!
Mingiks hetkeks olid inimesed istumas erinevates rongides, liikumas jaamas vms. Mingi info nendeni jõudis, kas siis valjuhääldite kaudu või teenindajate poolt, kui nendeni millalgi ka mingeid infokillukesi jõudma hakkas. Seega, nende poolt ämber või ämbrid põhjustatud ei olnud. See on oluline, sest ühe suurema liiklushäire korral näiteks Edelaraudtee mõni vastutav ülemus ei vastanud isegi pidevatele telefonikõnedele, hiljem suudeti aga süüdlasteks tembeldada Balti jaama infopunkti/kassa töötajad ja nad preemiast ilma jätta. Mis juhtub Elronis, pole teada, aga nagu ütlesin, ehk on ikkagi midagi õpitud ja terakese ka mõistma hakatud. Kuigi vaid terakese. Preemiad aga......
PRAKTILISELT KÕIKIDE SIINPUUDUTAVATE TEEMADE JA PROBLEEMIDE KOHA PEALT OLEN VAREM KORDUVALT TEINUD ETTEPANEKUID NII ELRONILE, MKM-LE, EESTI RAUDTEELE jt!
Seega, kõik peaks olema kursis PROBLEEMIDE VÕIMALIKE LAHENDUSVIISIDEGA, JÄRELIKULT EI SAA VÄITA JÄRJEKORDSELT, ET.....PROBLEEME POLE, NENDEGA TEGELDAKSE vms.
* Elroni "kontor" asub Pääskülas, kuigi peaks asuma Balti jaamas!
Olemas on nii Eesti Raudtee (riigiettevõtte nagu Elrongi) maja, on olemas ootesaal ja info/kassa, on olemas ka väike jaamahoone (mis peaks olema tegelik jaamafunktsioonidega hoone - kassad, ootesaal, infopunkt, sh ka turismiinfo jm). Kuid Elron ehk riiki ei pea endiselt vajalikuks teenuse jõudmist inimeseni ehk reisijani võimalikult parimal moel!
Vastutav isik saab tegeleda info võimalikult kiire hankimisega, (ka asendusbusside, nende peatuste (mille kohta on Elroni info siiani absoluutselt puudulik), selle edastamisega teistele töötajatele ning, mis eriti oluline antud olukorras - ANDA PIISAVA SAGEDUSEGA INFOT VAKSALI AUDIOKANALI KAUDU ning VÄLTIMA VALEINFO ANDMIST! Konkreetsemalt, info, mis valjuhääldite kaudu peaks reisijateni jõudma, on ebapiisav! Seda peaks uuesti ja uuesti kordama ning tõkestama lindilt automaatselt tuleva valeinformatsiooni, a la "Rong Tallinn-Riisipere väljub 10, 5, 2 min pärast .... teelt"! Mitte midagi ei välju ju!? See tekitab vaid segadust!
Lisaks, suurem infopunkt võimaldab lahendada kiiremini väga paljusid erinevaid probleeme - piletite tagastamine j.
* Korduvalt informeeritud, et:
Audiosüsteem Balti jaamas ei toimi piisavalt hästi. Seda on kuulda vaid teatud kohtades, seega, suur osa harva edastatavast infost jõuab minimaalse aru reisijateni! Kuigi korduvalt sellest teavitatud, ei ole mitte midagi muutunud!
* Info rongides. Rongides on olemas ekraanid, tablood ja häälteavitus. Mitte ükski neist ei edasta mitte mingisugust infot!!!
Tegelikkuses peaks olema n.ö. otsejuhtimisega võimalik edastada info kõikidesse käigusolevatesse rongidesse, vähemalt ekraanidele ja tabloodele), et "tegemist on rongiliikluse olulise häiringuga, mis puudutab eelkõige .....suuna ronge" ning "esimesel võimalusel anname selle kestuse jm kohta täiendavat informatsiooni"! Miks on see vajalik, arvatavasti selgitust ei vaja. Nii palju peaks küll igaüks ise mõistma! Küll täpsustan aga, miks on see vajalik TEISTE suundade rongides. Tulles näiteks Raplast (Aegviidust vm), võib reisija plaanida ükskõik kuhu, mis põhjusel ja kuidas iganes jõudmiseks) ümberistumist teisele rongile vm transpordile,. Saades PIISAVALT VARAKULT infot häire kohta, jõuab sageli oma plaane muuta, väljuda näiteks Balti jaama asemel Tallinn- Väikses vm, ning suunduda trammile, kutsuda vastu takso vms. ELEMENTAARNE?
Sama info peaks olema "reaalaja infotabloodel kõikides peatustes". Mida ei ole siiani ja millest räägitakse näiteks eurorahastuse toel mõningates peatustes plaanitavana.
See on aga karm ootus! Teades, kuidas Eesti raudtee, Elron, MKM jt ei suuda mitte kuidagi tagada siiani infot peatustes ÕIGES KOHAS, MAHUS, TASEMEL, siis mis TASE saab olema neil süsteemidel........... See on päris jube! Kas tehakse TAAS ASI, MILLEKS KULUTATAKSE PALJU RAHA, AGA TULEMUS ON......???
* (See on tegelikult MKM-i ja Eesti Raudtee, mitte Elroni ämber. Vähemalt suuremas osas.)
Lühidalt: kaheteelises piirkonnas nagu on läänesuunal Tallinnast Laagri taha, saab ühe tee rikke korral ikkagi lubada liinile ronge mõlemas suunas. Tõsi, ohutusreeglite tõttu on see aeganõudvam. VAREM oli Tallinna ja Pääsküla vahel veel üks jaam, Nõmme. Raudtee renoveerimise käigus see kaotati ja kuna korraga saab JAAMAVAHEL olemasolevate süsteemide rikke korral üldjuhul olla vaid ÜKS RONG, pikeneb koheselt selle süsteemi puhul rongide INTERVALL! Ühesõnaga, hoiti kokku mõne pöörangu pealt, tagajärjeks on, et reisijad kannatavad oluliselt tugevamini, kui vana süsteemi korral. Seda enam, et rongiliiklus on nüüd tihedam.
* Sellest johtuvalt tuleb eriti teravalt esile teine probleem. Kui juba enne perroonide renoveerimist küsisin ametlikus kirjavahetuses, MITU TÄIENDAVAT PERROONI ( sellest sõltub vastuõtu-ärasaate teede arv Balti jaamas) ehitatakse, siis sain vastuseks: "MEIE ARVESTUSTE JÄRGI OLEMASOLEV TARISTU ON PIISAV"!!!!
MINU ARVESTUSTE JÄRGI AGA EI OLE! Ja ei olegi! Kuna üpris kähku said Balti jaama teed TÄIS, siis ei saanud ka (vt eelmist punkti) rongiliiklust piisavalt kiiresti ümber teha! See aga hakkab omakorda mõjutama juba ka edela- ja idasuuna rongiliiklust!
NB!
Hiljem on teatatud, et perspektiivis on siiski võimalik KAHE-KOLME lisatee (perrooni) ehitus ja seda seotuna Balti jaama turu ümberehituse ning projekteerimisega. Balti jaamas olev turg kolib nüüd depoosse ja ehitus läheb lahti!
OLGEM NÜÜD TÄHELEPANELIKUD!
Kuna IRL-i ja RE valitsus jättis täitmata ka oma lubaduse, ehitada Lillekülla ühistranspordi terminal, sh TÄIENDAVAD PÖÖRANGUD, mis võimaldaks Tallinna jaama paremat tegevust, siis on äärmiselt vähe USUTAV, et viga Balti jaamas PARANDATAKSE! Et ehk ehitatakse täiendavad teed!
Selle peale võib 99,9% tõenosusega mürki võtta!
Selline veaparandus aga annaks olulise muutuse liikluses paremuse poole! Seda enam, et kohati juba praegu ei saa planeerida tipptundidel piisavalt palju ronge läbilaskevõime vähesuse, sh siis teede arvu tõttu!
Sellel teemal olengi põhilise osa ettepanekutest viimaste aastate jooksul, nii tuhandete kirjadeni ulatuvas kirjavahetuses kõikvõimalike ametnikega, kui siinsamas blogides. Aga vigadest õppida nad ikka ei suuda! Vähemalt enamus neist.
See muidugi on kõige värskemalt näha värskes KIK eurorahastuse programmis, millest olen juba samuti kirjutanud!
Mis aga täna head meelt teeb, on see, et hommikuste reisijate vähesuse tõttu ei saanud (loodetavasti) vähemalt infokassa ja teenindajad reisijate vihalaviini ENDA kaela. Sest tavaliselt nii juhtub, kuna KONTOR ON KAUGEL JA KÕRGEL!
5 comments:
Tänud!
Reply
Jaamades vast küll, peatuskohtades aga mitte. Igatahes parem, kui mitte midagi. Kuigi igati nõustun, et kohati pole ka mõnes jaamas hästi kuulda jne.
Elroni sõiduplaanides puudub ka märge, milline sõiduplaan kehtib riiklike pühade ajal.Värskem uudis, mis järjekordselt tõestab, et infot antakse vaid selleks, et "linnuke kirja" saaks.
Reply
http://tarbija24.postimees.ee/3454391/kulbok-elron-eksib-euronouete-vastu- AnonymousJanuary 6, 2016 at 12:39 PM
Kedagi ei koti see baltijaam. Tulevik on ülemiste superterminalis. Küsimus on pigem jah, et kuidas saab ühendada keila-paldiski haru sinna. Võibolla on variant ehitada kurv lilleküla staadioni juurest. Võibolla on variant kusagilt mujalt. Rapla-Pärnu haru saab palju paremini ühendada kuigi tuleb ilmselt kahetasandiliseks teha järvevana ülesõit ja midagi ette võtta veerenni väljasõiduga. Arvatavasti pannakse see kah kinni :P
Reply Tänud!
Ülemiste ei saa kunagi suuremaks ega olulisemaks kui Balti jaam. Seda enam, et meie antsud ei suutnud isegi bussijaama sinna üle viia.
Läänesuuna parim ühendusvõimalus on Järvevana tee haru kaudu. Olgu siis Liiva piirkonnast ühendus edasi viia või juba peale Männikut.
Igasugune mõtlematu kinnipanemine näitab paraku vaid taseme puudumist.
Monday, April 25, 2016
Reisija versus riigiettevõte.
2 comments:
Mis kiirrongist me tee remondi ajal üldse räägime? Ühe piirkonna sõiduvõimaluse nullimine punkti b on lubamatu teise piirkonna rongisõidu atraktiivsuse arvelt. Seda rongisõidu atraktiivsust rakendas Elron sellelsamal Pärnu liinil ligi poolteist aastat, enne kui aru saadi eraldi rongi vajalikkuset. Nüüd kipub aga kõik sinnasamusese paari aasta tagusesse aega tagasi loksuma. Pärnu rongid sõidavad taas konksu otsas ja on muutunud taas lühikeseks. Peagi koidab ka see päev. kui uuesti algab ümberistumistumine Lelles. Mul sellest atraktiivsusest veel alles väike videoklipp https://youtu.be/J9YEWc_pJvM
ReplyTänud!
Ehk tasub atraktsiivsust minna kaema homme, kui Viljandi rongis JAZZ-muusika?
Aih, pagan, see rong ju Keavas ei peatu......
Muidugi, komöödia võib ka atraktiivsust tõsta!?***********************************************
Thursday, May 12, 2016
Lux Expressi raskekahurvägi tuld andmas!
18. märtsil arutati liinilubade komisjonis meie ettevõtte taotlust uuendada liiniluba kahel Tallinna-Tartu liini väljumisel, mis on toiminud juba pikki aastaid. Igal päeval sõidab neil väljumistel keskmiselt 35–40 inimest, kuid sellest hoolimata leidis komisjon, et liinide teenindamist ei ole võimalik jätkata. Põhjuseks see, et nende väljumiste vahetus läheduses pakuvad teenust ka teised bussiliinid.
Uus seadus näeb nimelt ette, et sellisel juhul on liinilubade väljastamine võimalik vaid juhul, kui teenus on vähemalt samaväärne juba olemasolevaga. Hindamisel selgus aga, et meie liin on konkurentidega võrreldes halvem, kuna bussid peatuvad vaid Tallinnas ja Tartus. Liinide kaalutlemise juhend ütleb, et parem bussiliin on selline, mis teeb marsruudil rohkem peatusi.
Kuna Tallinna-Tartu maanteel ei ole reaalselt võimalik leida seitset-kaheksat asustatud punkti, mille vahel oleks püsiv reisijatevoog, siis tegime kompromissettepaneku, et lisame täiendavaid peatusi, kuid nii, et buss peatub vaid juhul, kui reisijal on eelmüügist omandatud pilet.
Leiame, et kohtades, kus tegelik nõudlus on sageli vaid üks-kaks piletit väljumise kohta k u u s (minu sõrendus. N. S.), on see sisuliselt ainus mõistlik meetod liikumisvõimaluse pakkumiseks kaugliini bussiga.......
2 comments:
- AnonymousJune 12, 2016 at 2:50 PM
jutt kena aga mõtle iga peadus mis on trassi kõrval on isa kulu samas suu hiigel ide (marsatele sobivad need marsuudit ) bussid ei mahu igase kolkase keerudama .... teiseks tõesti turismi bussiga sa võid ise sõida 2.pool tundi hetkel istud bussis ära on tagumik kange juba lüka mingid kolkad juurde ja vaada kui meldiv on istuda eridi kui mingi tüsedam inimene kõrval laiudab ... või elab selja ... võid vaada näiteks mingid nii nimetadud turismi reisi bussi mis sõidab siin neid erinevaid kolkaid läbi võta sõida edasi tagasi selise bussiga vaada kas tervis hiliem koras kui korduvald oled seda teinud /(ma kaldun arvama peale esimest 4tunnist sõidu ei taha saa nii pea enam istuda...) nii et exspress bussid võiks ika piirduda 2/3 peadusega ja väikse sõidu ajaga mite jäädgi lokksuma
Reply Tänud, Anonüümus!
Ekspressliinid peaks kindlasti jääma. Praegused "nippliinid" 7-8 peatusega tähendavad ka seda, et enamus neist ei peatugi, sest peatused graafikusse lükatud vaid linnukese pärast. Nii et loomulikult jääksid ekspressid, nende osakaal teistega võrreldes ei tohika aga nii suur olla.***************************************************************
Tere!
On aeg tekitada bussiühendus rongide seonduvalt ja ka rongidevahelisel ajal, mis ühendaks Kaarepere raudteejaama, Palamuse muuseumi, Elistvere Loomaparki, Vudilat, Jääaja Teemaparki, Äksit ja Tabivere raudteejaama. Loomulikult peaks buss tagama ka peatused järvede lähedal ning veelgi olulisem, asendama osaliselt kohalikke bussiliine!
Bussiliini mõttekuse tagamiseks oleks vaja:1. Rongile 010 lisada peatus Kaareperes.
On muidugi ka teine võimalus, alustada esimest liini Jõgevalt ja tagada sellega ümberistumisvõimalus bussile. See võimaldaks soovi korral ümber istuda ka Tartust ja kagusuunalt tulevatelt rongidelt, väikese ooteajaga. Tõsi, segadust tekitab tõõ- ja puhkepäeviti erinev sõiduplaan kagusuunal.
N.ö. tagasisõiduks peaks sõiduplaanide koostamisel arvestama kõikide rongidega, mis peatuvad Tabiveres-Kaareperes, sest külastajad sooviks koju sõitmiseks kasutada erinevaid variante.
(Varasem rong Tallinnast ei sobi, sest tähendaks, eelkõige lastega väga varajast tõusmist).
2. Bussipileti hinna määramiseks kaaluda erinevaid võimalusi, näiteks kõigi nimetatud objektide külastamise komplekspileti hinna sees või muul moel. Kaaluda tuleb võimalust siduda see Elroni pileti esitamisega. Parim variant oleks muidugi see, kui Elron suudaks luua perepileti soodustusega 50%. See soodustus garanteeriks inimeste "meelitamise" autodest rongidesse.
3. Bussiliini tihedus peab olema sobiv nii erinevatele rongidele minekuks, kui ka erinevate külastusobjektide omavaheliseks külastamiseks.
4. Inimeste teavitamine eeldab korralikku reklaamkampaaniat, meedias, külastusobjektide kodulehekülgedel ja facebooki kontodel, enamustes rongipeatustes ka lääne- ja edelasuunal, Elroni kodulehel, koolides jm.
5. Soodsat komplekspiletit, sest kogu päeva raames võib üldine piletihind osutuda paljudele peredele ülejõukäivaks.
6. Kaasata majutusasutusi piirkonnas, pakkudes komplekspaketina ka võimalust ööbida.
7. Süsteem peaks tagama maist kuni septembrini külastusvõimalused, seda nii töö- kui puhkepäeviti (erandina võib mais ja septembris kaaluda päevi R-P, kuigi kõik sõltub ka sellest, kui aktiivselt sooviks koolid teha sellisena kooliekskursioone-õppepäevi ka nädala sees).
Mis oleks sellise rakenduse pluss- ja miinuspooled?
Kui tihe on busside sõiduplaan kohalikele praegu selles piirkonnas ja kas oleks mõeldav suveperioodil sellise sõiduplaani rakendamine, ms arvestaks kõikide päevaste rongidega?
Millised on praegusel hetkel piirkonda jäävad toitlustusvõimalaused? Kas neid on ka eelmainitud asutustes?
Milline oleks mõttekam sõiduplaan, kas ringliinina Kaarepereat Kaareperesse või Kaareperest Tabiveresse ja ümberpöördult tagasi? Esmapilgul tundub teine variant mõttekam? Millised on kummagi variandi head ja halvad küljed?
Kõik ettepanekud ja arvamused teretulnud ka siin.Vaatame, mis arvatakse kohapeal!?
Sunday, July 17, 2016
Koolitus Elronile.
4 comments:
- AnonymousJuly 29, 2016 at 4:34 AM
Olen ka ise mõelnud, et miks suurel tablool pole kirjas kõikide väljumiste / saabumiste puhul tee numbrit ja ainus põhjus, mis pähe tuli, et äkki ei tea jaamakorraldaja veel isegi kuhu ta poole tunni pärast rongid suunab ?Lähematel väljumistel/saabumistel on number olemas.Ma arvan, et neil on mingi üldine kondikava selleks kuhu teele rongid saata, kuid kui mõni rong jääb hiljaks, siis lükkab see kogu plaani sassi. Ei saa ju hilinenult saabuvat rongi suunata teele, kust mõne minuti pärast peaks juba teine rong väljuma , pikk Moskva rong ei sobi iga platvormi äärde jne.
Reply
Muud vabandust ei osanud nagu välja mõelda.
Balti jaam töötab läbilaskevõime piiril ja isegi teede arvu suurendamine jaamas ei aita palju, sest Paldiski mnt viaduktile neid üle kolme mahutada niikuinii ei saa. Kogu Viljandi/ Pärnu, Tartu ja Narva suuna rongide jaoks on viaduktil vaid 1 tee ja see on paras pudelikael.
Viadukti laiendamisele on vastu aga muinsuskaitse, sest ütlevad, et see on kaitse all olev ehitis ja seda muuta ei tohi.
Nii et Balti jaamal jätkub probleeme ka tulevikuks. - AnonymousJuly 29, 2016 at 6:38 AM
See on õigus, et 1 .teega on üldse jama peale seda kui perroonid eurokõrgusele viidi. Tee jaamahoonega külgnevat osa ei kasutata,piire on ees, kuid rööpaid hoitakse maas.Kas nad hoiavad seda mõne eriti pika rongi vastuvõtmiseks ? Oleks ju tõesti kena kui seal oleks ooteala hoopis istepinkidega, kuid kahjuks meil ei taheta perroonile neid pinke kuidagi panna. Kardavad vist, et asotsiaalid seal end sisse seavad, hakkavad Walteri õlut jooma ja teevad muud pahandust. Kuid ka ontlikul kodanikul oleks ilusa ilmaga hea väljas perroonil istuda rongi oodates selle asemel, et püsti seista nagu tunnimees .
Reply Tänud põhjalike kommentaaride eest!
Reply
Tundub, et muud põhjendust tõesti ei ole. Kuigi üldine kondikava on tõepoolest olemas. Mõnes mõttes võib ju püüda vältida tablool muudatusi, sest ega reisija ei peakski passima tabloo all, suu ammuli. Kuid kui mujal (ka ootesaalis väiksel ekraanil) neid andmeid ei ole, siis...kas peab resija ikka ja jälle igaks juhuks kaema tulema?
Balti jaamas on perspektiivis ette nähtud neljanda niidi tegemine viaduktile. Millal, see on aga eesti Vabariigis küsimuste küsimus. Seda enam, et ehk peagi pole pärnu rongegi, sest RB viib need Ülemistele? see päästab muidugi vähe.
Küll aga aidanuks pöörmete lisamine Lillekülla, ajal, kui seal oeks peroon tagatud kõigile kolmele suunale. ka selle kohta sai ettepanekud tehtud, AUHIND läks aga teistele, neile, kes joonistasid Lilleküla terminali visiooni! Pöörmed võimaldaks kasutada teisi peateid erinevatelt suundadel juba mõni minut varem, vabastades sellega mõne teise peatee liikluseks.
Probleeme jätkub, sest EVR-il ja MKM-l puudub selge siht silme ees. Kõike tehakse jupiti. Ahjaa, Parts süüdistas Lilleküla terminali puudumises Tallinna linna. Tallinna linnal aga süüd pole, kui, siis vaid korraliku kõnnitee puudumises staadioni poolel.....Ma isegi arvan, et keegi 1. tee puhul lihtsalt ei mõelnud. Jah, kaugrongi vedur haagib ennast lahti ja tõmbab vahe sisse, aga see pole piisav põhjus. Üldiselt aga tänapäeval ei tule nii pikki ronge, et ulatuks üle 1, tee perrooni pikkuse. Olid ajad, aga....
Ja kui tuleks, eks siis peaks erakorralistel juhtudel ikka tee pikkusega arvestama.
Muidugi on pinkide ja asotsiaalidega probleemid. Aga kui need lagastajad siiani kedagi ei huvita, siis miks neid karta? Nagunii nad ju on kohal?
Jutt vajadusest tagada sellises vaksalis (väikses hoones) koos muu vajalikuga politseipunkt, on korduvalt jutuks olnud. Aga paraku....
Edela jaamades vist teavitab reisijaid üldiselt jaamakorraldaja, kes - info olemasolul muidugi - võimalikult operatiivselt ka hilinemistest teada annab. Muidugi on mõnes kohas need mögafonid mitte kõige paremates kohtades ja Tallinna pool riigikeele oskus vilets teavitamaks ootamatutest olukordadest.
ReplyAga mõte on iseenesest hea ja tahe on olemas.