Arvutiversioonis on paremal ka SILDID, nt Rohuküla raudtee jm
Monday, August 24, 2015
Ikarus 55
Pulmalisi valmistub vedama Ikarus 55. Oleks vaid võimalust olnud, oleksin isegi sõitma läinud!
Monday, December 28, 2015
Kaootiliselt edasi!
Meil pidi olema kõik nii hästi ja targalt tehtud, et kui isegi hästi ei klapi, siis teeme sama hästi ja kindlalt edasi, ütles peaminister.EURORAHADE KASUTAMINE ERINEVATE ÜHISTRANSPORDILIIKIDE JM ÜHILDAMISEKS.
Sellest august kumava valguse paistel küsiks ma muidugi heameelega kõigepealt, miks ei suudeta isegi üheliigilise transpordi ühildamist teha?
Re ja IRL lubasid juba eelmise valitsuse aegu (punkt jõudis ka valitsemisprogrammi), et Lillekülasse tehakse Ühispeatus. See oli täiesti võimalik, mõeldav ja loogiline, sest nagunii ootas ju ees perroonide renoveerimine. Põhimõtteliselt saanuks ka sel puhul hakkama vaid kahe perrooniga, nii, et ühe perrooni ääres (praegunegi) peatuksid läänesuuna väljuvad rongid, teise ääres (kahel pool perrooni) läänesuuna saabuvad ning edelasuuna ja idasuuna rongid. Täiendava võimalusena oleks sama projekti raames saanud lisada pööranguid mõlemale poole perrooni, nii, et paranenuks ka Tallinna jaama vastuvõtuvõime.
Kas midagi tehti? Mitte grammigi. Peale mingi imeliku konkursi, mille võitjatele mingite imelike lahenduste eest anti isegi rahalisi preemiaid. Niipalju siis selle valitsuse suutlikkusest.
2014 aastal andis KIK rõõmustavat infot.
http://www.struktuurifondid.ee/raudteepeatuste-uhenduste-parandamiseks-investeerib-riik-128-miljonit/
ESIMENE SUUR PUUDUS!
Toetus oli mõeldud KOV-idele. Miks nii? Miks ei kaasatud maavalitsusi? Maanteeametit? Mida tähendas see asjatundmatu , kaootiline lähenemine teemale? Vaatame kõigepealt, mis edasi toimus.
Toetuse saamise tingimused
https://www.riigiteataja.ee/akt/117102014015
Hetkel ei lase nett isegi minna KIK-i kodulehele, "ei usalda seda lehekülge"!? See selleks. taotluse esitasid 44 omavalitsust, rahastuse sai aga vaid 30.
Lühike seletuskiri. Ei hakanud enam MKM-i kirja tegema (KIK ei soostunud ka kutsuma aruteludes kaasa lööma, ehk et see on vaid näide kodanikuühenduste tegelikust mittekaasamisest), küsisin lühidalt selle kohta FB-s
Tere!
Mis saab nendest omavalitsustest (projektidest), kelle taotlused jäid 30 hulgast välja?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Antud meetme tegevusele eraldatud Ühtekuuluvusfondi vahendid said esimese taotlusvooruga investeeringutega kaetud ning lisarahastust (uut taotlusvooru) hetkel ette ei ole näha.
Neeme Sihv Tänan! Ja ei kaalutud võimalust pakkuda summasid kõigile, kuigi väiksemas ulatuses? Oli see taotlejatega üldse arutelu all?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaalusime ka seda võimalust, kuid kuna tegu on avatud taotlusvooruga, kus kõiki tuleb kohelda võrdselt, ei saa me otsustada, et võtame ühtedelt taotlustelt raha ära ja anname teistele. Saime teha ainult ettepanekuid taotluste vähendamiseks, mida osad taotlejad ka tegid ning selle arvelt saime rahastada suuremat hulka peatusi. Lisaks oli osadel peatustel sedavõrd väike kasutajate arv, et isegi vähendatud mahu juures poleks investeeringud nendesse olnud õigustatud.
Neeme Sihv Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , tänud! See, et ettepanekuid tehti, on väga hea sõnum. Kuigi võrdset kohtlemist ma elementaarseks peangi, s.t. et vähendaminegi oleks olnud kõigile võrdne.Küll aga on asjad pahasti, kui mõelda sellele, et sadade ametnike tuhanded töötunnid on tühja jooksnud. Ning kindlasti pole mitmedki neist peatustest üldse mitte väikesed, mis rahastuseta jäid. Ja arengut see pärsib. Nii et kuna summad, mis puudu jäi, ei ole äraütlemata suur, peaks riik selle reservist ka leidma. Et vähem 95% ulatuses /v. a. siis need väiksed kohad), oleksid kõik võrdsed!
Nii siis raisati suurel hulgal KOV-ide ja riigi raha ning ametnike töötunde, tehtud töö läks põhimõtteliselt vastu taevast. Sest kas Rakvere, Kiviõli jt omavalitsused saavad ise oma rahadega projekteeritud tööd tehtud? Ei saa! Vähe sellest, MKM ei saa aru isegi elementaarsest PÕHITÕEST: "....OSADEL PEATUSTEL SEDAVÕRD (KUIVÕRD? MINU MÄRKUS) VÄIKE KASUTAJATE ARV...... - KASUTAJATE ARVU SUURENDAMISEKS ON VAJA IKKA TINGIMUSI PAREMAKS MUUTA!
Kasutajate arvu saabki suurendada vaid reisijatele loodavate paremate tingimuste arvelt. Jätad asjad tegemata, reisijate arv ei kasva sedavõrd, kui võiks! Lihtne ja loogiline, aga kellegi jaoks arusaamatu abrakadabra!
Rakvere.
Juba praegu on busse rongidega ühendatud, näiteks Rakvere-Mustvee, plaaniti veel ka Kunda, Sõmeru jt busside kaasamist.
http://www.kuulutaja.ee/raudteejaama-tahetakse-rajada-vaike-uhistransporditerminal/
Kahjuks juhtus see, mis juhtuma pidi. Rakvere raha ei saanud. Mida arvab siis asjast keskkonnaminister Marko Pomerants? Tundub, et põhjus on nüüdseks selge.
http://pr.pohjarannik.ee/?p=3749
Pole oluline, kas kellegi idee (või kellegi teisest erakonnast või erakonnatu) on hea või väga hea!
Pomerants ei näinud oma käitumises midagi erakordset või sobimatut. “Mis muud saab olla ühe erakonna huvi, kui et tema inimesed saaksid ellu viia oma programmi,” selgitas ta.
Omad saavad rohkem
Riigikogulane tunnistas ka seda, et mainis vestluses Peetsiga võimalust, et Toila võib sadamaprojekti rahast ilma jääda, kui umbusaldamisest ei loobuta. “Alati on ju vajadusi rohkem kui võimalusi. Ja erakondlikus poliitikas on lihtne – sinna, kus on omad, antakse rohkem kui sinna, kus pole,” sõnas ta.
Oluline on olla OMA JOPE! Muidugi teeb see otsemaid selgeks, miks on meie arengukavad vaid linnukese jaoks. Selleks, et näidata, nagu me oleks eriti innovaatilised ja hirmpalju häid asju tahaks ära teha. Kuid mis teha, kui jõud ei käi üöle. Sellest praegu rääkima ei hakka, kuidas raha jätkuks rohkem, kui miljoneid ei laristaks või riigist raha välja viia ei laseks. See on juba teine ja pikk teema.
Aga "üllatused" (kelle jaoks need on üllatused, minu jaoks mitte, pigem olen seda kõike ette näinud ja öelnud) jätkuvad.
http://www.ohtuleht.ee/709696/tartu-saab-rahasusti-vaksali-piirkonna-arendamiseks
Omad joped siis ikkagi olemas? Tartu saab "võrdsest kohtlemisest" osa peaaegu veerandi kogurahastuset näol!? Iseenesest ju tore, kui midagi ära tehakse! Kuid:
1. Aastaid on räägitud, et kaubateed Tartus pole vajalikud (Koidula), seega peaks need ära kaduma. Kas sellest räägib projekt? Mitte sõnagi.
2. Kas uudis räägib poole sõnagagi sellest, et raudteejaama tehakse peatumiskohad ka maakonna- ja kaugliinide bussidele, ühendamaks nende liiklust ning kasvatamaks reisijate arvu? Mitte sõnagi!
3. Matkajad, lapsevankritega ja ratastoolidega liikujad ei saa Tartus normaalselt teisele perroonilegi. Kas selle asja parandamisest on juttu? Mitte sõnagi.
Linn lihtsalt kasutab ära võimaluse omale jalgrattateid ehitada, Riia mnt tunnel ei ole mitte kuidagi seotud erinevate (ühis)transpordiliikide ühildamisega! Seega saab "võrdsemast võrdsem" lihtsalt raha, kuna ollakse omad?
Kas keegi REISIJAT ka märkab? Ja seda, et ühistransport muutuks effektiivsemaks? Mitte keegi. Siin tahakski teada, mida arvab maavalitsus ja Maanteeamet? Aga nagunii, isegi kui küsida, on vastused sisutühjad.
Muide, Viljandist sain teada, et nemad ei kaasanud maavalitsust ega pea seda ka vajalikuks. Kuigi sealgi olnuks ääretult vajalik maakonnaliinide peatus välja ehitada, tagada ÜHINE INFO jne (ka ühtsest infost räägiti selle teema juures). Kaootiline valitsus arendab ühistransporti ja edendab Eesti elu vaid ühe stiili järgi - IGAÜKS OLGU ISEENDA EEST VÄLJAS JA TEHKU ASJU OMA MÄTTA OTSAST VAADATES! Seda, et see tähendab suuremaid kulusid, ei huvita taas jällegi mitte kedagi. Ja et tulemused on poolikud ehk kaootilised, samuti mitte.
Seega, poolikult tehtud töö head ei tähenda.
Nõndaviisi siis edendavad meie elu need, kes selleks valitud. Kes ei tea, ei mõista, ei saa aru, aga mitte mingil juhul ei kaasa ka teadjaid!
*********************************
29. 12.
Peab mainima, et iseenesest pole ju Pomerantsi öeldu VALE. Loomulikult, erakonnad peavad seisma selle eest, et nende HEAD ideed saavad täide viidud. Kuid kelle ARVELT? Ja KUIDAS? Need on need küsimused, mis kerkivad. Tartu puhul eelkõige küsimus selles, et kui eesmärk on erinevate (ühis)transpordiliikide ühildamine RAUDTEEJAAMAS, siis peaks raha ka selle alla kuluma. Viadukt on tehniliselt jaam, kuid tunnel ja sild, kaks väga kallist asja, ei kuulu siiski konteksti. Seega klulutatakse raha mitte sihtpäraselt, vaid kellegi huvides. Seda võiks ka südamerahuga kannatada, kui muud olulised asjad oleks lahendatud.
Võib ka peensusteni minna. Tehakse kolm rattaparklat. Kas sealhulgas on kõigis olemas elektrirataste laadimise võimalus? Needsamad ülekäigud, mida jaam vajab - kas autodega tulijad-parkijad saavad oma kohvritega korralikult teisele perroonile?
Muidugi jäävad ka muud küsimused. Kuhu paigaldatakse tablood?, Kas neid näeb "mugavalt"? Kas nende juures, ühes kohas on ka muud infostendid? Kas raudteejaamas näeb ka Tartu bussijaama busside sõiduplaani? Jne jne.
Eks tuleb jälgida, mida saab tehtud, mida mitte. Kuigi sellest pole suurt kasu. Kui asi tegemata, siis hiljem on hilja. Samas ei maksa tegijatel lootagi, et viletsalt tehtud asju keegi märkama ei hakka! Süüdistada saab vaid iseennast!
*********************************
09. 01. 16
http://www.kuulutaja.ee/rakvere-jai-raudteejaama-projektirahast-ilma/
Tuesday, January 12, 2016
Koordi savimajake ja Maanteeamet
Bussiootekodasid on meil mitmesuguseid.
Kiitust väärivad aga Koordi inimesed, Maanteeamet ja Järvamaa MV.
Kui aga vaadata ülalolevat pilti, siis mida oleks vaja muuta? See palkidest ootekoda on iseenesest ikka vägagi hea. Kuid, on mitmeid pisiasju, mida peaks tegema
1. Igas ootekojas peaks pink olema laiem, vähemalt 80 sm. See võimaldaks matkajatel puhata, ka halva ilma korral. Ehk lausa visata mõneks ajaks pikali, et selga sirutada!
2. Sõidusuunas kaugeim külgsein on vaja pikendada ning tagada võimalikult hele materjal - et bussijuhid märkaksid sõitasoovijat võimalikult vara.
3. Kuna sageli on olemas ka valgustus, võiks olla ka tavaline 220V pistik. ükskõik, mille laadimiseks, kasvõi elektrijalgratta!
4. Tagada kõikvõimalikud infotahvlid, nii kohalikud sõiduplaanid kui ka muu kohalik info
Jpm.
Mille kohta siis see Maikl Aunapuu (NB! Ilumetsa rongipeatuse sõbrad ürituse algataja!) vastukaja käib?
Alustan VilluZirnaski loost. Andke mulle andeks, kui ma pole piisav spetsialist Põlvamaa asjades, kuid mingeid jooni ehk siiski märgata oskan. Vahel kasuks ka see, kui saab suhelda aeg-ajalt kohalikega ning saada neilt (ehk küll mitte piisavalt) infot. Igatahes on see ääretult oluline, tänud neile!
Lühike lugu, kuid tuleb nõustuda - absurdsust on Eestis ülearugi ning selliselt "käituvaid" busse üle Eestimaa sadu ja sadu! Eriti absurdne on see muidugi kui silmas pidada Osula ja teiste asjameeste vingumist rongide teemal. Ise ei suuda teha mitte kärbsepesagi, aga kisa on taevani!
Tundes õige natuke Maikl Aunapuud, usun ma siiski, et Põlvamaa on ehk tema näol saanud hea spetsialisti, kes üht-teist asjast jagab. Vaatame, siis, mis ja kuidas.
Väga lühike vastukaja! Ja kuigi selles on loogikat, siis ma ikkagi vaidleks kohe vastu. Ükski buss ei pea seisma 15 minutit. Esiteks, eelduseks on, et bussi sõiduplaan on küllalt paindlik ja võimaldab ka väikeste hilinemiste (teeolud jm) puhul õigeaegset jaama jõudmist. Kui bussipeatuse tegemisel raudteejaama on lähtutud normaalsusest, kulub ka aeglasematel inimestel perroonile jõudmiseks 3, maks 5 min. sama siis ka "tagasisuunas". Seega, piisab, olenevalt kohalikest oludest, ka 7-11 minutist (1 minut lisandub rongi seisuaja arvelt). Kusjuures, maaliinide puhul ei ole kohati see seisak sugugi paha, rääkimata ka kaugliinidest. Ma ei tahagi siin kuulda kellegi kisa, et "ühtki minutit ei tohi kaotada"! Tegelikkuses on sellitel peatustel mitmeid häid omadusi. Reisija ja ka bussijuht jõuab käia seal, kus kuningas jala käib (kui see üldse olemas, mitte ei pea keha kergendama ootekoja taha, muidugi, kui seegi olemas! Ehk peaks ka Koordi inimesed mõtlema ühele kuivkäimlale peatuses? oleks see ju hea ja elementaarne matkajatele ja teistelegi!? Muidugi, kas Maanteeamet või keegi teine tahab peldikuid kasida, selle hirmus elavad vist paljud ametnikud! (Mõtle kui õudne ja pealegi kulukas!?). Suitsetaja saaks peatuses teha suitsupausi (ma ei propageeri suitsetamist), sest mugavus seegi. Jalgade sirutamisest rääkimata! Või ehk jõuab palaval lipata talupoodi jahutava joogi järelegi? See kõik on ju inimlik! Mitte mingit õigustust ei ole ülearusele kiirustamisele!
Muidugi eeldab kiire ümberistumine head bussipeatuse asukohta. Sel ajal kui renoveeriti ooteplatvorme, uuendas näiteks Tsirguliina (Sangaste raudteejaamas) bussipeatust jm. Hoolimata ettepanekutest jäeti bussipeatus perroonist ääretult kaugele! Millega mõeldi? Peaga kindlasti mitte!
Kas Põlvas on bussipeatus kõrvuti perrooniga, nii et vahet pole meetritki? Või asetseb mingi väljaku teises servas? Kas peatus lähestikku ei võimalda mitte ühist ootekoda ja infotahvleid? Kus oli Maanteeamet siis, kui perroone renoveeriti ja vaieldi nende asukohtade üle? Mida tegi Maanteeamet Tsirguliinas? Mida Viluveres, kus perroon jäi ikkagi liiga kaugele ülesõidust? Tõepoolest, kus on ühendus Vädraga, millega on tõepoolest bussiühendus äärmiselt vilets? kas Maanteeamet ehk riik ikka püüab ja tahab nii väga asju paremaks teha, või ollakse ikka Mõisa poolel?
Ja üks oluline teema: kas maa- ja omavalitsused on piisavalt ikka kursis inimeste soovidega? sest inimesed väga sageli "kobisevad" baid nurga taga?
Kui juba juttu Põlvamaast ja Lõuna-Eestist üldse, siis......kuidas on ühendus Ilumetsa ja Värska vahel? Koidula (bussipeatusega vaid ühes suunas) ja Obinitsa-Vastseliinaga? Ruusa ja muud piirkonnad?
Hea on muidugi see, et ühildamine jätkub. Kindlasti ei tohiks aga paljudel juhtudel see aega võtta aastaid ja kuid. Esimese asjana tulebki vaadata üle kõik bussiliinid ja mille puhul õnnestub kohe sõiduplaani muuta, siis tuleb see ka kohe ära teha.
Ja veel:
TAHAKS VÄGA TEADA, KUIDAS KONKREETSELT NÄEB VÄLJA BUSSI JA RONGI ÜHILDAMISE TEAVITAMINE? VÄGA PÕHJALIKULT, PALUN!
07.01.2016 12:58
Tänud ajakirjanikule selle repliigi eest. Meie ametnikud Põlvamaal sõidavad rohkem autodega, sestap nad ei tunneta seda probleemi omal nahal.
07.01.2016 14:07
tõstatades probleemi,et kohaliku linnaliini sõidugraafik pole vastavuses õhtul saabuva rongi graafikuga, oli mõni aeg tagasi omavalitsuse spetsialisti soovitus- minge jalgsi! 4 kilomeetrit pimedal ajal 20.kraadise pakasega,väike laps käekõrval,reisikott vähemalt 10kg.
Hea soovitus!?:(
Hea soovitus!?:(
07.01.2016 16:15
Räpinast Veriora raudteejaama kell 5:35-06:13, ümberistumine Veriora-Tartu-(Tallinnna) rongile kell 6:21. Õhtuselt saabuvalt rongilt vastupidine võimalus.
Põlvasse saabub õhtune rong kell 18:01, ümberistumine Põlva jaamas Põlva kesklinna suunduvale bussile nr 2H kell 18:07.
Artiklis viidatud buss on mõeldud inimestele, kes saabuvad Koidula suunalt ja soovivad Põlva kesklinna sõita.
Põlvasse saabub õhtune rong kell 18:01, ümberistumine Põlva jaamas Põlva kesklinna suunduvale bussile nr 2H kell 18:07.
Artiklis viidatud buss on mõeldud inimestele, kes saabuvad Koidula suunalt ja soovivad Põlva kesklinna sõita.
07.01.2016 18:39
Teema puudutab Koidula-Tartu liinil sõitvat kell 16.24. Põlvast väljuvat rongi. Linnaliin väljub bussijaamast 16.25, saabub rongijaama 9 minutit pärast rongi väljumist. Räpina poolt saabub rongijaama mõned minutid pärast rongi väljumist.
Samas kohalik linnaliin väljub rongijaamast linna poole kell 17.11.Kaks korda päevas. võiks ikka korraldatud olla maakonna inimestele võmalus Tartu suunas rongiga sõita.
Samas kohalik linnaliin väljub rongijaamast linna poole kell 17.11.Kaks korda päevas. võiks ikka korraldatud olla maakonna inimestele võmalus Tartu suunas rongiga sõita.
07.01.2016 22:17
Alates 1. veebruarist lisatakse Põlva bussijaamast väljuvale Ahja bussile Põlva raudteejaama sissesõit, mis võimaldab bussile rongile ümberistumist. Põlva raudteejaamast väljub buss kell 16:31 ja sõidab Põlva bussijaama. Seal ei sõida ainult linnaliinid, vaid ka erinevad maakonnaliinid, millel on samad peatused nagu linnaliinil.
07.01.2016 22:35
Jamasid on mujal ka. Kunagi sai õhtuse rongi pealt tulles bussiga Kehtna poole edasi sõita. Mugav oli ja selle võimaluse kasutajaid jätkus ka, aga nüüd on loksutatud neid aegu nii, et viimane buss väljub raudteejaamast 20,16, rong Tallinnast jõuab Raplasse 20.34 :-(
Vaatame, mida plärala näitab!? Kas ikka on asjad nii head?
******************************************
24. 01. 15.
********************************************
5 comments:
Ja ehk peaks Mikitamäele saama ikkagi Ilumetsast, mitte Verioralt? Mulle on too piirkond tundmatu, kuid hea oleks saada selgem pilt.
Rääkimata sellest, et Ilumetsalt ei saa Värskasse ja/või Iluemtsa perroon tehti kaugele ülesõidust ja bussipeatusest. KÕNNI ja saad siiski! Ca 2 tunniga!
Kohalik bussiliiklus peaks olema tihe, võimalikult paljudest punktidest tagama võimalikult otsese ja kiire tee ning ümberistumise! Siis on loota ka kohalike busside suuremale täitumisele, mitte neid vaikselt aina käigust ära võtta.
http://www.peatus.ee/#route_search;30327,30328,34061,34194;27855
http://www.peatus.ee/#route_search;30327,30328,34061,34194;27855***********************************************************
Sunday, November 13, 2016
Taikse peatus - 10 aastat!
Ha-ha, FB-s küsiti nii:Taikse peatuse 10 juubelipeol ei kohanud millegipärast peatuse ISA?
(Täna, 2025. aastalgi võin öelda, et ma ei põe, kui au millegi eest keegi endale võtab. Ja see lõbus isa-nali oli tõesti tujutõstev!)
*****************************************************************
Monday, November 14, 2016
Bussid uues kuues (koalitsioonis), rongidest rääkimata?
Ootused uuele koalitsioonile on suured. Tõsi, sotsid ja isamaaliitlased on ju "endised", aga ehk siiski! Tasuta ühistranspordi levimine üle Eesti oleks igati hea. Tänagi oli Postimehes nii palju huvitavaid artikleid, et ma ei saanud lehte isegi mitte rongi jätta, teistele lugemiseks! Vaid pidin kaasa võtma, sest ega siis netis saa kõike lugeda....
Just praegu vaidleme Eestimaa Transport grupis bussiliikluse üle. On üllatav (või siiski ei ole?), et siingi soovitab mõnigi ikka oma busse osta ja/või firma teha. Selle peale, et soovitakse normaalset transporti....
Aga enne Postimehe artiklite ülevaatamist hoopis teine uudis. Raha, õigemini viin paneb rattad käima!
Tule taevas appi! Tõepoolest, tule ometi appi! Või peaks Kalevipoeg tulema? Võtaks ja lajatakse serviti?
Kui teha rahasüst objekti, millega on seotud mitu majandusharu, valgub see sealt edasi ja mõjutab paljusid!
Kindlasti mõjutab! Jüri Ratase arvates mõjutab ka hulk 4-realisi maanteid. Minu arvates ka. Lollusega lahmides juhtub ikka, et lõpuks pole enam jaksu selliste asjade eest maksta! Seda enam, et hiljem lubab nii mõnigi ärimees oma maksud hoopis "ära kaotada", Eesti jaoks! Millal ja kas üldse võidab kaine mõistus ja 4-realiste asemel hakatakse vajaduspõhiselt käituma? Kahtlane, ülimalt kahtlane! Sest Märt Vooglaid.... Sellest siiski hiljem....
Samas artiklis oli juttu ka olulisest majandusharust - konverentsiturismist! Tahaks tõesti loota, et selle hakatakse rõhku panema, nagu turismile üldse! 4-realist maanteed aga selle tarvis kindlasti vaja ei ole! Pigem on vaja tagada osalisetele ikka ja alati paremaid võimalusi, tulla kohale ühistranspordiga. Muuhulgas näiteks nii Riia kui Haapsalu rongiga. Või hoopis pidada konverentse Haapsalus ja mujal? Pakkudes üksiti võimalust ka hästi puhata ja lõõgastuda?
Pahaendeline on see, et KE alustab kohe millegi erastamisest. Sh ka Eesti Raudtee?
Kas võtta rohkem laenu? Olen ka pigem seda meelt, et tuleks võtta. Muidugi oleks hea, kui seda saaks võtta riiklikust kommertspangast, nii et ka tagasimaksed lähevad tagasi riigile!? Praeguse röövkapitalismi ajastul on seda raske loota! Sõõrumaa ütles muuhulgas laenuteemat kommenteerides, et " Ma olen juba ammu vaadanud kahjutundega vigisemist, et sellel aastal saame osta kaheksa uut tuletõrjeautot, siis saame osta veel 14 juurde ja siis saame osta veel mingisugusel perioodil juurde.Lahendage see probleem ära, tehke see korralikult korda, tehke sellised asjad laenu arvelt". Põhimõtteliselt õige. Kui laenuleib ja laastutuli kaua ei kesta! Ning ettevaatust ei tohi kaotada. Seda enam, et niigi on riigile Ansipi tulumaksualandusega pandud põnts, mille tagajärgi kogeme iga päev! Ja asi võib veel hullemakski minna! Astmelist tulumaksu ma nii põhjalikult ei tunne, kuid tulumaksu peaks 25%-ni tagasi tõstma küll. Sellest langetamisest võitsid kõige vähem väikese sissetulekuga inimesed. Ja kuigi äsja keegi soovitas eestlastel rohkem tööd teha, siis mina soovitakse eelkõige ettevõtjatel maha istuda ja üle vaadata, miks ikka veel ei ole meil ettevõtluses piisavat effektiivsust!? Aga ehk on ettevõtjate tase kohati suurim süüdlane?
Ettevõtja Märt Vooglaid tundub seda kinnitavat! Vähemalt selle artikli järgi. Ta lubab, et IT-sektor viib kohe oma ettevõtted Eestis minema, kui astmeline tulumaks tuleb. Nimelt olevat tal ka väike kogemus selles sektoris. Ja preagu me ostvat üle inimesi 5000-eurose palgaga!? Ära sa ütle! Huvitav, kes siis Vooglaiu arvates peaks riiki üleval pidama? Astmelise tulumaksu jätan praegu kõrvale, aga ümardades, kui tulumaks oleks 20 asemel 25%, siis kas see üleostetud inimene peaks hakkama Bangladeshi nimekirjas olevas firmas töötama, peaasi, et ei peaks umbes 1000-eurose tulumaksu maksmise asemel maksma 1250 eurot? Tappev vahe see 250 eurot? Jah, tappev võib see olla, sest paljudel jääbki peale kommunaalide maksmist kätte veelgi vähem! Aga peab ütlema, et viletsad mehed sel juhul. Eesotsas Vooglaiuga. Kes peaks ka ju vajama tuletõrjeautosid ja politseid ja teid? Või on virtuaalmaailmas (IT-sektoris) muututud nii eluvõõraks? Vist ongi. Mingisugune uhkusetunne võiks hoopis hinges olla, kui saada OMA RIIGI toimimiseks natuke PANUSTADA!
Sest selle järel näitab Vooglaid, et meie ettevõtjate tase on ikka tõesti madal! Ta hakkab vahutama Karilaiu ja Haapsalu raudtee teemadel, öeldes, et rööbaste mahapanek Haapsaluni on kuritegelik ja et "See on ju tegelikult erakätes olev raudtee (on või? - minu märkus) ja selle maa peale ehitatakse mingi 70-kilomeetrine lõik, selle asemel,. et investeerida raha siiasamma Narva ja Tallinna vahele - ja uskuge mind, et kaubarongid käivad märksa kiiremini ja riigile tekib palju tulu"! Ma soovitan Vooglaiul hoida mokk maas, kui ta asjast halli aimugi ei oma! Just nimelt seda ma soovitan! Narva kaudu ei KÄI, vaid sõidavad kaubarongid. Mingil määral. Käia võib Vooglaid, oma kontoris. Seda enam, et kaubarongide või täpsemalt kaupade liikumist ei mõjuta niivõrd raudtee arendamine, kuivõrd bürokraatia dokumentatsioonis ja muus. Jah, kui Kopli kaubajaam ja Tartu kaubateed üles võtta ning kulutada raha otseläbimurdeks Paldiskisse, siis võib mingit tulu tulla küll. Aga arvata, et Haapsalu raudtee mingit tulu ei too, on tänasel päeval pigem Kuuuurija tase. (Mitte saate, vaid tuntud pläraja). Sest ajada lausa haiget iba, nagu oleks "Haapsalu raudtee väljaehitamine väga kitsa grupi huvi ja et siis tuleb järgmine vend Viljandist ja ütleb, et ehitame Viljandisse ka raudtee....". Kuule, hr Vooglaid, tule oma IT-maailmast maa peale ja siis sa ehk näed, et Viljandis on raudtee olemas!!! Ja siis istu oma autosse ja mine vaata Haapsalus ringi! (Viljandisse mine rongiga!). Mine puhka ja kutsu oma IT-spetsialistid ka puhkama. Tehke seal konverentsiturismi! Ning siis mõtle selle peale, kui hea oleks rongiga sealt tagasi tulla! Kui üldse oled võimeline seda mõistma! Tõepoolest, no ei ole vaja sõna võtta teemadel, milles ei ole vähimatki aimu! Nii ei saagi Eestist tulla edukat riiki!
Vahel harva ajab mõne mehe arvamus vere keema, Vooglaiu ilma igasuguste argumentida pläma seda teeb!
Tõepoolest, kui meil ettevõtjate tase ongi selline, siis mingugi parem Eestist minema. Ehk tulevad asemele veidikene targemad!?
Postimees kirjutas ka haldusreformist, maakondade muutumisest ja ühistranspordist.
Siin polegi muud öelda, kui et riik peab looma RAS Eesti Transpordi ning minimaalselt maakonnaliinid enda kätte võtma. Tagama selle muuhulgas, et maakonnaliine kui selliseid ei oleks, vaid oleks maakondade ülesed liinid. Lähtudes VAJADUSTEST! Ning ühistranspordi eri liikide ühildamisest! Kui aga pigem mõeldakse riigivara müümisele, siis on raske loota, et selles vallas midagi paremaks muutub. Artikliski räägitakse näiteks Lihula "pööramisest" Pärnu suunale, mitte otseliinist Pärnu ja Haapsalu vahel. Mida juba praegu ei ole, aga mis loomulikult peaks olema! Haapsalust Valka, viinapoodi sõõitmiseks seda liini muidugi pole vaja......
**********************************
Kui minnakse ka alampalga tõstmisega 1000-le eurole, siis selle valitsuse reiting saab olema ülikõrge!
Saturday, January 17, 2015
Miitingul!
Rongid vajavad reisijaid ja reisijad ronge. Lisaks vajame ka reisijaid kaugemalt ja võimalust ise reisida kaugemale. Õnneks meil veel on inimesi.
Raudteelaste miiting protestiks valitsuse mittetegutsemise vastu tõi kohale palju raudteelasi. Aga kus on siis eestlaste ühtehoidmistunne? Enamus enda eest seisjatest olid venekeelsed inimesed, eestlased jälle ei muretse, mis meist saab? Ja ikkagi mul hea meel, et tuldi kohale, näidati, et tulevik on oluline.
Räägiti reisi- ja kaubavedudest, rahvusvahelistest rongidest, Rail Balticast. Mitmel korral küsiti Oleg Tshubarovilt, kas hakatakse ka streikima. Oleg vastas: Aga miks? Valitsus juba streigib ju!? Ei tee lihtsalt tööd! Ja paljuski tal õigus. Tegeldakse vaid arengukavadega ja ei tahetagi näha, et tulevik saab olema raske. Sama õigus oli aü esimehel ka siis, kui ta ütles, et kuidas kavatsetakse RB-ga toime tulla, kui praegusegi raudteega hakkama ei saada!?
Kas ka siin ei oleks tohtinud lapsi "eksponeerida"? Vastupidi, just lapsed kannatavad töötuks jäämisel kõige rohkem.
Kriis Venemaal mõjutab ka meid. Just räägiti uudistes, kuidas paljud tühistasiod broneeringud Narva-Jõesuus, Pärnus jm. Go Rail koondab inimesi ja ronge jääb Peterburi käiku häbematult väha. Valitsus on arutanud võimalust kaugveod üle võtta. Kus on teod? Ma ei räägi teokiirusel töö tegemisest, vaid ikka reaalsetest tegudest! Seni kuni pole kaasaegseid ja mugavaid ronge selle jaoks, peaks tegema kokkuleppe olemasolevate rongide kasutamiseks. Tingimusel, et need rongid tehtaks maksimaalselt mugavaks. Seda enam, et Euroopa Liidu regulatsioonid ei keela enam rahvusvahelisi ronge doteerida! Miks sellest vaikitakse?
Kuhu lähed, Eestimaa? Inimesed aga tahavad siin olla. Ja sõita rongiga. Ja tähistada sünnipäevi! Miks meile midagi ei öelda? Miks vaid hämatakse? Kui ei saa hakkama, astuge tagasi. Asuge lihtsamatele töökohtadele! Riik, see on rahvas ja rahvast unustada ei tohi. Raudtee on ka riigi nägu....
**********************************************
**********************************************
Monday, January 19, 2015
Kas tasuta ühistransport on tulevik?
Edgar Savisaar ja Keskerakond tegid selle <Tallinnas ära. Ja on ikka võimul. Pooldajaid on palju. Kusjuures turmtuld saab ta selle eest siiani. Kuid enamus turmtuld antakse paukpadrunitega, sest sisu ei ole! Muidugi on minulgi sellele mitmeid etteheiteid. Esiteks, ainult tallinlastele tähendas seatempu väiksematele omavalitsustele, kellele iga maksumaksja tähtis ja kus nüüd mured tänavatehoolduse ja muuga. Pimendamist kiputakse ka tegema nii Tallinnas kui mujal.Teiseks, kui juba teha, siis kõigile. Mupo ülevalpidamine piletite kontrolliks on suur lisakulu, selle asemel, et nad hoopiski tänavate korrasolekut jälgiksid (kõnniteid eelkõige). Kolmandaks, kulutused validaatoritele ja trammi-, bussi- ning trollijuhtidele tüütud ning segavad lisakohustused. Rääkimata sellest, et liinivõrgu arendamisega ei tegeleta
Uued trammid tulid meile suures osas saastekvootide eest....
....nagu ka bussid. Kus on bussid nüüd? Mugavalt antud erafirmade kasutusse. Tegelikult vajame üleriiklikku aktsiaseltsi. RAS Eesti Transport, nagu tinglikult nimetan. Mis edasi?
Riiklik ühtne transporifirma tähendab kulude kokkuhoidu. Nagu ka porgandite ja praamide puhul. Ühtne planeerimine, erinevate liikide sidumine. dubleerivate liinide kadumine, koolibussid jm eriveod jne jne.Rääkimata rahadest, mis praegu lähevad eraomanike kasumiks ja läbipaistvusest kohati pole juttugi. Vähe sellest, kohati ju konkurents toob kaasa liiga tiheda liikluse, mille tõttu bussid sageli pooltühjad.
Unustada ei tohi ka seda, et hetkel jäetakse bussidega sageli sõitmata rahapuudumise tõttu. Millised on valikud? Jäetakse üldse sõitmata või kaubeldakse naabrimeest. Või minnakse FB gruppidesse Haapsalu-Tallinn vm, kus saadakse kokkuleppele kellegai koos sõitmiseks umbes poole bussipileti hinnaga. Tagajärjeks tihti jällegi pooltühjad bussid! Mis ei ole majanduslikult mingil moel otstarbekas.
Juttu, et "miks mina, autoomanik, pean kinni maksma ühistranspordiga sõidud? Aga me ju maksame niigi kinni paljut, mida me ei kasuta. Olgu selleks siis rongid, praamid, kohalikud bussid jpm. Aga neid kasutavad tihti meie lähedased!? See argument ei päde, nagu tänapäeval armastatakse öelda. Seda enam, et kui tõepoolest suur osa autosõitjatest suunduks ühistransporti, oleks maanteedel vähem koormust ning linnades ummikuid. Autod kestaksid kauem, sest sõitusid oleks vähem ja samas ei keela ju aoto olemasolu vahel ikkagi sõita!?
Äkki ongi tasuta ühistranspordi suurimad vastased automüüjad, bensiiniaktsiisist ennast majandavad riigiametnikud ja need, kelle jaoks ego on olulisem kui riigi areng?
Jõuangi peamise juurde.
Mida sisaldab praegune ühistransport ja palju see maksab? See, mille me nagunii omast taskust dotatsioonina suuremas ulatuses kinni maksame. Rongide puhul näiteks 70% (infrtasudest ja kaubarongidega vedude kallinemisest ma ei räägigi - see kindlasti üks põhjus, miks kaubaveod vähenevad)!
* Kõikvõimalik piletitega seonduv - piletiaparaadid, piletite tootmine ja trükkimine, piletikontrollid, kaamerad bussides (bussijuhtide pettuste vältimiseks), piletimüügile kuluv aeg ühistranspordis. kassad koos töötajate palkade, ruumide üüri, küttekulude ja muuga,soodustusteks jm vajaliku tarkvara kasutamine, IT-spetsialistide kaasamine, lepingupartnerite-firmade kasum jne jne. Miski ei ole tasuta ja üldkulusid ei julge vist keegi prognoosida
* Piletitega seotud piletimüüjate palgad ning mitte ainult. Ka selles süsteemis lisanduvad igasugused kontoritöötajad, palga- ja muu arvestus, järelvalve, piletite hinna tabelid, nende väljatöötamine ja pidev ümbertegemine jne. Kõik need töötajad vajavad palka!, lisaks neilt tulenevad maksud, mis teevad ühistranspordi veelgi kallimaks
*Dotasiooni osakaal, hoolimata sellest, milline on ühistranspordi täituvus, "tühjade istmete kaasavedu", seda enam,. et erafirmad tõepoolest üritavad konkurentidest üle olla sellega, et nende buss väljuks varem jne. Nii ongi rõhk kaldunud ekspresbusside kasuks, väiksemates kohtades aga sõiduvõimalused aina halvenevad ning see aitab järjekordselt kaasa väiksemate kantide hääbumisele.
* Töökohad. Piletimüüjate asemel saaksid inimesed töötada bussijuhtidena jm, sellega on praegugi kriis, sest noori bussijuhte peale ei tule. Palgatõusu ei saa aga erafirmad endale lubada, sest peamine on kasum. Ja mitte väike. Korralik palk meelitaks aga inimesi kindlasti juhtideks, nii et töökohad lihtsalt muutuksid, samas kui väheneb kontoritöötajate arv, kes pidid tegelema piletisüsteemidega. Täöötajate arvu vähenemine on aga järjekordne kulude kokkuhoid.
* Kuna suurema osa kuludest kaetakse juba praegu dotatsiooni poolt, siis väiksema osa rahastamine riigieelarvest ei tohiks olla probleem, eriti kui arvestada, et langeb ära vajadus kasumi teenimiseks.
* Kes maksavad hetkel kinni ühistranspordiOsaliselt autosõitjad maksude kaudu, osalt sõitjad piletite kaudu. Kui aga taastada tulumaks 25%-ni? Siis saab lisanduva 5% parandada eelkõike taandarengut päästeteenistuses, politseis, kiirabis, samuti kohalik eteede hooldamises. Teed muidugi tänu lisanduvatele reisijatele ja autode vähenemisele saavad väiksema koormuse, väheneb ka õnnetuste arv. Ning ühistranspordi kulud kaetaksegi paari protsendiga lisanduvast tulumaksust. Nii maksavadd autosõitjad ühistranspordisõitjate eest ja viimased omakorda teede korrasoleku jm eest! Kõik peaksid olema rahul!?
* Omaette probleemid on ka kõikvõimalike kliendikaartide tellimine, müük, nende kontroll jne. Eriti kui ühe piirkonna kaarte ei saa kasutada mujal, mitemle kaardile ettemaksu tegemine tähendab aga inimesele rahade kasutamise võimatust. Kinni maksab küll bussifirma, aga tegelikult maksab jällegi reisija!
Thursday, October 8, 2015
Natuke Soome raudteed meie pilgu läbi.
1.Igal pool on midagi õppida. Paraku pean siin õppima nende piltide järgi. Sest......ma ise ei käinud seal. Oleks võinud minna, aga mis parata, ei läinud. Aga tänud Nigol Sobolevile piltide eest! Tegin väikese valiku ja kommenteerin neid omast vaatenurgast ning palun ka teistel seda teha.
1. Muuseumraudteel siis ka mudelraudtee. Mul on ülimalt kahju, et meil riik ega ka omavalitsused ei hooli sellistest turismimagnetitest. Muidugi on see kulu, aga tulu poleks ju ainult piletite pealt!? Tee muuseumraudtee, ühenda see millegagi, mis tõmbab külalisi ligi - teised muuseumid, mingid loodusobjektid, folkloor, ökokogukonnad, RMK, üritused, jne jne. Tulevad huvilised, tulevad fännid (kindlasti ka mudelraudtee fännid, seda enam, et ka mudelraudteid on erinevas mõõdus) ja mitte üksikud, vaid ka igasuguste vastavate festivalide puhul sajad ja tuhanded. Koonda ühtekokku erinevaid muuseume, koos on kergem ja odavam, samas tuleb ühe huviline vaatama ka teisi. Sõnade veeretamisega turismi ei arenda!
2.2. Me ei pea plaanima asju teha sama suurelt, kui mujal, aga siiski teeme siis pool rehkendust? Mõistusega? Kui kaua peaks siis aega võtma rongipeatuste varustamine korraliku infoga? Kas praegu Keilas jm üles pandud ekraanid on head? Minu jaoks on neil iinuseid. Üks on nende nähtavus välistingimustes ja nähtavuse puudus kaugelt. Samuti asukoht mõnes kohas peaks olema mitte perroonil, vaid pigem ülekäigu juures.
Muide, pange tähele ühte pisiasja - kellad! Meil ei suudeta isegi Balti jaamas kella üles panna (Nõmmel pandi aastapäeva puhul, aga .....)!
3.3.
4.4. Stadler? Kuidas ja kui palju meil vaja? Kas oleme nõus maksma sel juhul rattaveo eest, kui see aitaks?
5.5. Millises meie peatuses nii palju rattaid? Kus on arenenud rendirataste süsteem?
6.6. Kus on meie mugavad ja kiired (kas just nii kiired ja mugavad, aga natukenegi) Tallinn-Riia ja (Haapsalu)-Tallinn-Peterburi-Moskva?
7. 7. Tamsalu - Järva-Jaani? Haapsalu - Noarootsi? Rapla - Virtsu?
8.8. Ei anna tööd? Ei kutsu põnevil külastajaid?
9.9. Meie peatused? Raasiku jalakäijate viadukt? Haha, Tartusse ei suudeta isegi ülekäike teha!
10.10. Kitsa raudtee algab laiarööpmelise jaamast. Normaalne.
11.11. Laristamine? Või vajalik?
12.12.
13.13.
14.14. Osa minu arusaama ühispeatusest.
15.15.
16.16. Millal Balti jaama ilmuvad uutele rongidele vastavad tupikutõkked? Ja selline riik tahab RB-d ehitada? Kui isegi peale pauku ei muutu mitte midagi? Õnn muidugi, et pauk oli väike. Muide, vanasti oli 50 m enne tupikut kiirus 5 km/h.....
1. Hyvinkää muuseum. Sel raudteel sõidutatakse lapsi.
2. Pasila, autovagunite algjaam
4. Stadleri vagun
Kaido kommenteerib:
5. Hyvinkää Raudteejaam
6. Imala depoos Peterburi rong.
7. ja 8. Kitsa muuseumi Minkiö jaam. 9.11.12 Pääs autovagunitesse. 10.Humppila jaam kus kitsas ja lai kohtuvad
14. Hyvinkää ühisjaam ja 13, 15. Humppila perroon
6. Imala depoos Peterburi rong.
7. ja 8. Kitsa muuseumi Minkiö jaam. 9.11.12 Pääs autovagunitesse. 10.Humppila jaam kus kitsas ja lai kohtuvad
14. Hyvinkää ühisjaam ja 13, 15. Humppila perroon
Täpselt! (- minu märkus!)