SUUREM OSA ROHUKÜLA RAUDTEE, LÄÄNEMAA ja HIIUMAAGA SEOTUD POSTITUSED LEIAB IKKA 2012 AASTAST ALATES, OSA ON AGA 2021 oktoober - detsember POSTITUSTE SEAS.
Arvutiversioonis on paremal ka SILDID, nt Rohuküla raudtee jmFriday, August 14, 2015
Margus Tsahkna kalender.
Lugedes Postimehest seda Margus Tsahkna arvamusartiklit, hakkasin ma mõtlema, ega ometi valimised jälle ukse ees ole!? On ju tavaliselt nii, et ENNE valimisi ilmub väga paljudelt poliitikutelt väga häid ja õigeid arvamusilugsid. PEALE valimisi millegipärast sagel enam samu asju ei räägita. Igal juhul tore, sest see lugu annab väikese kindlustunde, et IRL ja Margus Tsahkna NÄEB maailma ja mõistab seda. Et ollakse ikka õigete asjade eest väljas.
Meie kodu.
http://arvamus.postimees.ee/3293085/margus-tsahkna-salakeele-hoidmine-nouab-tegusid
Kusjuures peab rõhutama, et on tõepoolest kaks väga erinevat kontingenti - rahvuslased (konservatiivse meelelaadiga inimesed) ja maruäärmuslased ehk sisuliselt natsirahvas. Paraku on liberaalide põhitrump alati IGASUGUNE HOOLIVUS TEMBELDADA NATSISMIKS! Hr Tsahkna on kirjutanud üpriski südamliku ja hea tooniga arvamusloo.
Hea oli kohe loo alguses see, et ta ütles välja ka numbreid, millest sageli ei räägita. Eriti oluline see paarisaja võimaliku pagulaste ehk siis nende arvu valguses. ".....igal aastal asub Eestisse elama pea 7000 inimest, neist 3400 väljastpoolt Euroopat". Mind täiesti huvitab, kuidas see siis nii on, kui väidetavalt meil elamislube antakse mõnisada? Või olen asjast valesti aru saanud? Aga kindlasti paarsada pärispagulast reaalset ohtu ei kujuta. Kui reeglid paigas (keelenõue, burkad jm) tegemist pole sõdalaste ja/või inimkaubanduse produktiga.
Muide, olen mina ja paljud teisedki saanud koslepit selle eest, et väitnud meediale tuginedes, nagu oleks Rootsis kohti, kuhu politsei minna ei julge. See ju nõnna suur laim. Ja näe, nüüd laimab ka hr Tsahkna!Kas äärmusliberaalid ja võltshumanistid tõusevad nüüd tagajalgadele?
Eriti meeldis mulle Tsahkna üks ütlus.
"Küsimus on, kas meil, eesti rahval (Eesti siiski, minu märkus), on enesekindlust ennast mõtestatult kehtestada ning esimesest eitusest üle saades ise oma rahva saatust kujundada. Kui me seda ei tee, tehakse seda meie eest, sest tühi koht jõesängis täiotub veega, kui vihma sajab".
Õige oli ka tõdemus, et Euroopa Komisjon LAJATAS kevadel ettepaneku ultimatiivses toonis, liberaalide jaoks pole see muidugi oluline. Ultimatiivsus on märksõnaks, sest see ongi põhipõhjuseks, mis raevukaid vastusõnavõtte nii palju ja ka räigemas toonis igalpool, ka pläralas, ilmneb. Aga leidub siiski inimesi ja mitte vähe, kes asjadest talupojamõistusega aru suudavad saada. Ja see on tõepoolest lootustandev.
Ja olen igati nõus, et vihale ajab, kui meid nimetatakse pisikeseks, suletud natsirahvaks. Ehk on ohtlikud hoopis need, kes midagi näha ei oska ja mõista ei suuda? Ja kes nii kergekäeliselt on valmis oma keelest ja rahvast ja kodust loobuma?
Tsahkna mainib, et eesmärk (põhiseaduslik) on keele ja kultuuri säilitamine ning, et ta ei näe ühtegi poliitilist jõudu, kes on valmis seda muutma. Siin jään ma eriarvamusele. On neid jõudusid, ka neid, kes avalikult ei muudagi midagi, tegelikkuses aga tegutsevad konstitutsiooni vastu.
Lõpuks ütleb ta: " ..... Avatud maailmas küsiva inimesed üha rohkem kindlate väärtuste järele. Et asemele ei tuleks reaktsiooniline äärmuslus, tuleb tulevikku vaatav konservatiivne käsitlus sõnastada õigel ajal Me tahame olla osa avatud maailmast. kuid me ei taha sellesse lahustuda."
Igati nõus!
'***********************************************************
Kõik võtavad kõik ettepanekud arvesse Elronist Kersalu külani.
Seda, et riigifirma Elron lubas kõik head ettepanekud arvesse võtta, teavad paljud. Seda, et absoluutset enamust ettepanekutest arvesse ei võetud, teavad vist vähesemad. Aga meil pole siiski põhjust muretseda, sest valitsejad on lubanud juba ammu kodanikuühiskonda kaasata ja kordavad seda lubadust igaks juhuk tihtipeale. eriti enne valimisi.
http://majandus24.postimees.ee/3293415/kohalike-pahameel-gaasitoru-trassivalikut-ei-koiguta
Kahjuks ei saa tsitaate välja tuua, sest taas tegu artikliga, mis pole kõigi jaoks mõeldud. ka siis, kui ostad ajalehe, ei anna see õigust artiklit arvutis lugeda.
Aga lühidalt on asi nii: Elering soovib Balticconnektor gaasitoru tuua maa alt välja kas Kersalu külast, kus ümberringi ligi sadakond elamukrunti või LNG terminali asukohas Paldiskis, kus pole ümberringi 2,4 km raadiuses ühtegi elumaja. Küla puhul on aga nii, et kui juhtub plahvatus ja tuul on 18 km/sekundis, võib maha põleda kogu küla Mõjuala on 630 m, mõjuanalüüs aga käsitleb vaid 50 m. Kuidas on see võimalik?. Kusjuures, erilist põhjust eelistada üht varianti teisele ei olegi. Seega pole ka selge, miks tegelikult Elering eelistab küla põlema panemist. Ehk sellepärast, et muidu põleks maha mitte elumajad, vaid terminal?
Artikkel aga äärmiselt huvitav.
Paldiskis toimunud keskkonnamõju hindamise aruande kuulamisel selgitas juhtekspert poolteist tundi, mismoodi mõjub toruplanktonile, hoovustele, hüljestele, unustati peaaegu ära INIMESED. Minu jaoks pole siin muidugi midagi üllatavat, inimeste unustamine on võimukoridorides ju absoluutselt igapäevane, ma ütleks lausa igaööpäevane tava!
Aruande koostajad olid küsinud detailplaneeringute kohta infot Keila vallast. Mingeid detailplaneeringuid ei olevat, kuigi kohalikud ütlevad, et hajaasustus seda ei nõuagi. Kas siis oluline planeering või REAALNE OLUKORD? Kuidas kommenteeris olukorda AS Elering projektijuht? "EGA MEIE EI SAA KÄIA IGAS VÕSAS KONDAMAS! Meie projekt hõlmab sadu ja tuhandeid ruutkilomeetreid, me ei saa kogu seda ala läbi käia."
Ehk ei peagi? Ehk võiks minna sinna, kus olulised sõlmpunktid, nagu toru väljatulek ja kompressorijaam? Või on siingi tegemist ikka ja jälle sama asjaga - ametnikud EI NÄE!?
Sellele järgneb teine hr Heinla suur ämber. Kuna kompressorjaam asub ametlikult Paldiski linna piires, siis info ongi vaid paldisklaste kanalites üleval ja Kersalu küla elanikud said väidetavalt asjast teada juhuslikult (Eesti riigi puhul täiesti tavapärane asi, mida isegi kogenud ja kogen ka praegu pidevalt).
Priit Heinla tõdeb, et kommunikatsioon on olnud kehv, kuid nii on info avaldamine omavalitsustes reguleeritud. "MEIE EI KÄI PLANEERINGUMENETLUSE KÄIGUS ÜMBRUSKONNAS UKSELT UKSELE KÜSIMAS, KAS TE OLETE SELLISE ASJAGA NÕUS!".
Mulle tuli kohe meelde, kuidas enne valimisi mõni erakond püüdis lausa rohkem kui kahesaja TUHANDE ukse peale koputada ja seda täiesti TASUTA. Aga palkasaavad ametnikud ei koputa ühelegi uksele? Muidugi siis EI NÄE! On ammu ja tuhandeid kordi räägitud, et osaleda tuleb elus REAALSELT, ametnikud ei võta aga mitte midagi kuulda. Äkki ollakse praegu just Arvamusfestivalil? Seal ju ka saab ennast tühjaks rääkida, aga kasu pole sest mitte tühjagi! Mis asi on siis kodanike kaasamine?
Aga eks ole ka arusaamisega lati probleeme, nagu ka mina olen kirjutanud muude valdkondade kohta. Nii tõepoolest ka siin. Paldiski linn tegi ettekirjutuse ehitada kinnine kompressorjaam, et müra vähendada. Keila vald aga ettekirjutuse teha müratõkkeseinad. Heinla aga TÕLGENDAB seda nii, et kui jaam tuleb kinnine, siis seinu pole enam vaja. Ah et tõlgendab? Ei tule pähegi, et lasta uurida, kuidas TEGELIKULT need asjad on? Ahjaa, nad ju kellegi ukse taga ei käi! Ega see mingi mardisandi jooksmine ole.....
Nüüd jõuame aga kõige olulisema juurde!
"Inimlikult saan ma aru - kompressorijaam minu tagaaias ei oleks kõige toredam asi" tunnistas ka Heinla. "Ma EI SAA midagi muud öelda, kui et ME VÕTAME ELANIKE ARVAMUST ARVESSE. Aga Paldiski variandi valime kindlasti, KUI tuleb LNG-terminal".
Nõndaviisi siis. Olemegi jõudnud tõdemuseni, et TEIL ON ÕIGUS TEHA ETTEPANEKUID, MEIL ON ÕIGUS NEED ARVESTAMATA JÄTTA!
Kui terminali ei tule, paneme parem külale tule otsa! Sest tõenäolisem on võimalus, et VALITAKSE ALTERNATIIV ühe POLIITILISE TAHTE PÄRAST! Kelle tahte?
Heinla ütles ka ära, et "võite ju kohtusse kaevata, siiani oleme meie ikka peale jäänud". Vaat nii. Ikka teerulliga üle. Nagu valitsuskoalitsioonile viimasel ajal ikka kombeks. Ei tule kellelegi pähegi öelda, et "Oih, vabandust, muidugi me seisame KINDLALT EDASI INIMESE EEST!"!?
Kui raha (või lausrumalus) ruulib, hoolimatusest rääkimata, siis läheme JUST NIMELT ÜLE NABALA, KERSALU, PÜHAJÄRVE jt kohtade.......
Nii lõõmab Paldiskis.
http://majandus24.postimees.ee/3293415/kohalike-pahameel-gaasitoru-trassivalikut-ei-koiguta
Kahjuks ei saa tsitaate välja tuua, sest taas tegu artikliga, mis pole kõigi jaoks mõeldud. ka siis, kui ostad ajalehe, ei anna see õigust artiklit arvutis lugeda.
Aga lühidalt on asi nii: Elering soovib Balticconnektor gaasitoru tuua maa alt välja kas Kersalu külast, kus ümberringi ligi sadakond elamukrunti või LNG terminali asukohas Paldiskis, kus pole ümberringi 2,4 km raadiuses ühtegi elumaja. Küla puhul on aga nii, et kui juhtub plahvatus ja tuul on 18 km/sekundis, võib maha põleda kogu küla Mõjuala on 630 m, mõjuanalüüs aga käsitleb vaid 50 m. Kuidas on see võimalik?. Kusjuures, erilist põhjust eelistada üht varianti teisele ei olegi. Seega pole ka selge, miks tegelikult Elering eelistab küla põlema panemist. Ehk sellepärast, et muidu põleks maha mitte elumajad, vaid terminal?
Artikkel aga äärmiselt huvitav.
Paldiskis toimunud keskkonnamõju hindamise aruande kuulamisel selgitas juhtekspert poolteist tundi, mismoodi mõjub toruplanktonile, hoovustele, hüljestele, unustati peaaegu ära INIMESED. Minu jaoks pole siin muidugi midagi üllatavat, inimeste unustamine on võimukoridorides ju absoluutselt igapäevane, ma ütleks lausa igaööpäevane tava!
Aruande koostajad olid küsinud detailplaneeringute kohta infot Keila vallast. Mingeid detailplaneeringuid ei olevat, kuigi kohalikud ütlevad, et hajaasustus seda ei nõuagi. Kas siis oluline planeering või REAALNE OLUKORD? Kuidas kommenteeris olukorda AS Elering projektijuht? "EGA MEIE EI SAA KÄIA IGAS VÕSAS KONDAMAS! Meie projekt hõlmab sadu ja tuhandeid ruutkilomeetreid, me ei saa kogu seda ala läbi käia."
Ehk ei peagi? Ehk võiks minna sinna, kus olulised sõlmpunktid, nagu toru väljatulek ja kompressorijaam? Või on siingi tegemist ikka ja jälle sama asjaga - ametnikud EI NÄE!?
Sellele järgneb teine hr Heinla suur ämber. Kuna kompressorjaam asub ametlikult Paldiski linna piires, siis info ongi vaid paldisklaste kanalites üleval ja Kersalu küla elanikud said väidetavalt asjast teada juhuslikult (Eesti riigi puhul täiesti tavapärane asi, mida isegi kogenud ja kogen ka praegu pidevalt).
Priit Heinla tõdeb, et kommunikatsioon on olnud kehv, kuid nii on info avaldamine omavalitsustes reguleeritud. "MEIE EI KÄI PLANEERINGUMENETLUSE KÄIGUS ÜMBRUSKONNAS UKSELT UKSELE KÜSIMAS, KAS TE OLETE SELLISE ASJAGA NÕUS!".
Mulle tuli kohe meelde, kuidas enne valimisi mõni erakond püüdis lausa rohkem kui kahesaja TUHANDE ukse peale koputada ja seda täiesti TASUTA. Aga palkasaavad ametnikud ei koputa ühelegi uksele? Muidugi siis EI NÄE! On ammu ja tuhandeid kordi räägitud, et osaleda tuleb elus REAALSELT, ametnikud ei võta aga mitte midagi kuulda. Äkki ollakse praegu just Arvamusfestivalil? Seal ju ka saab ennast tühjaks rääkida, aga kasu pole sest mitte tühjagi! Mis asi on siis kodanike kaasamine?
Aga eks ole ka arusaamisega lati probleeme, nagu ka mina olen kirjutanud muude valdkondade kohta. Nii tõepoolest ka siin. Paldiski linn tegi ettekirjutuse ehitada kinnine kompressorjaam, et müra vähendada. Keila vald aga ettekirjutuse teha müratõkkeseinad. Heinla aga TÕLGENDAB seda nii, et kui jaam tuleb kinnine, siis seinu pole enam vaja. Ah et tõlgendab? Ei tule pähegi, et lasta uurida, kuidas TEGELIKULT need asjad on? Ahjaa, nad ju kellegi ukse taga ei käi! Ega see mingi mardisandi jooksmine ole.....
Nüüd jõuame aga kõige olulisema juurde!
"Inimlikult saan ma aru - kompressorijaam minu tagaaias ei oleks kõige toredam asi" tunnistas ka Heinla. "Ma EI SAA midagi muud öelda, kui et ME VÕTAME ELANIKE ARVAMUST ARVESSE. Aga Paldiski variandi valime kindlasti, KUI tuleb LNG-terminal".
Nõndaviisi siis. Olemegi jõudnud tõdemuseni, et TEIL ON ÕIGUS TEHA ETTEPANEKUID, MEIL ON ÕIGUS NEED ARVESTAMATA JÄTTA!
Kui terminali ei tule, paneme parem külale tule otsa! Sest tõenäolisem on võimalus, et VALITAKSE ALTERNATIIV ühe POLIITILISE TAHTE PÄRAST! Kelle tahte?
Heinla ütles ka ära, et "võite ju kohtusse kaevata, siiani oleme meie ikka peale jäänud". Vaat nii. Ikka teerulliga üle. Nagu valitsuskoalitsioonile viimasel ajal ikka kombeks. Ei tule kellelegi pähegi öelda, et "Oih, vabandust, muidugi me seisame KINDLALT EDASI INIMESE EEST!"!?
Kui raha (või lausrumalus) ruulib, hoolimatusest rääkimata, siis läheme JUST NIMELT ÜLE NABALA, KERSALU, PÜHAJÄRVE jt kohtade.......
2 comments:
Tänud!
Jah, ignorantsus on võimule väga omane. Aga see pole nende jaoks oluline, sest võim ju käest ära ei kao.....
Vastuste ootamine on muidugi suur naiivsus, olen seda ka ise kogenud. Tihti. Ja miks muretseda, ka meie ajaloost saab teerulliga üle lasta! Võin muidugi ka näiteid hulgi tuua, aga kes NÄEB, teab niigi. Ning ehk polegi see ajalugu nii oluline, kui tulevikus laulukaare alune must nagu sudaani öö, kellele seda ajalugu siis enam vaja!? Ja ehk nii lähebki, sest maheküüditamine jätkub meil ju endiselt, pole vahet, kas pannakse kinni Pühajärve kool või tühjeneb Kersalu küla!?
Jõudu enda eest seismiseks, sest kui me seda ise ei tee, ei tee seda keegi!
Tuesday, March 29, 2016
Aus piim?
Aga aru ei saa...
Järgmisel nädalal saab poelettidelt osta piima, mille iga liitri pealt makstakse Eesti piimatootjatele täiendavalt kümme senti.
Tetrapakend on kallim kilest, aga kas siis ligi 20 senti pakendi kohta?
«Mittekilest piimapakendid on teinud viimase 2 aastaga väga suure tõusu, peamiselt tänu tugevale tootearendusele turuosaliste poolt ning klientide tarbimisharjumuste muutusele. Näiteks jaanuaris 2014 moodustas tetrapakendi osa kogumahust Coopis 17 protsenti, aasta hiljem juba 22 protsenti ja tänaseks oleme kolmandiku juures. Need andmed on ka põhjus, miks otsustasime Ausa Piima projekti puhul tulevikku vaadates kasutada tetrapakki,» põhjendab Coop Eesti kommuninaktsiooni juht Martin Miido poole kallimat piimaliitri hinda.
Vihandi sõnul on nii kaupmees kui ka piimatöötleja loobunud oma kasumlikkusest ning tarbijatel on võimalik anda oma lisapanus selleks, et vajalikud kümme senti liitri kohta farmeritele jõuaksid.
Ja ei saa aru, tee, mis tahad!
Meelis Tasa Mis see piima oma hind siis on... kui Läti piim on 10 senti odavam poes kui Eesti lehmade oma... ja Eesti omad müüvad alla oma hinna... Kõik viitsivad ikka mingit jama ajada. Vähemalt on pakil kirjas, et õiglane hind piima tootjale... ...aga umbes 20 senti ebaõiglane tarbijale grin emoticon
Toeta põllumeest Viimaste kättesaadavate ametlike FADN (põllumajanduse raamatupidamise andmebaas) andmete põhjal kujunes 2014. aastal spetsialiseerunud piimatootjatel (mõeldud on siis põllumajandustootjaid) keskmiseks piima tootmise omahinnaks 0,30 €/kg. Kui väiksematel tootjatel jäi piima omahind alla 0,26 €/kg, siis suurematel tootjatel oli see 0,30 €/kg. Väiketootjate odavam piima tootmise omahind tuleneb eelkõige sellest, et nii väikese tootmise mahu juures ei ole vaja palgatööjõudu kasutada ja tavaliselt endale töötasu ei maksta. Arvestades juurde ka tasu tasustamata tööjõule, kujuneb arvestuslikuks piima tootmise omahinnaks keskmiselt 0,32 €/kg ja kõige väiksemate tootjate grupis 0,52 €/kg. See jutt käib siis toorpiima tootmise kohta. Selle aasta jaanuaris maksti põllumeestele piima eest keskmiselt 0,23 EUR/kg - see on keskmine näitaja, paljud väiksemad tootjad said kindlasti veel vähem.
Neeme Sihv Siiski, siin kaks suurt aga. Esiteks, kui aus, siis aus ja olgu see piim 3,5% minimaalselt! Ning kui praegu on hind keskmiselt 45 senti, siis kuidas 10 sendi lisamine kasvatab hinna 79 sendini??? Rääkimata sellest, et tootja ei too piimakombinaati 2,5% piima ju!?
Martin Madissoon Ammu olen oodanud, et tuleks müüki piim, 10 senti kallim kui muidu ja piimafarm saaks selle 10 senti omale! Hea meelega ostaks! Praegu aga olen pettunud kuna keegi paneb veel vahelt 20 senti hakkama! Kes seda piima ostma hakkab?
Toeta põllumeest Täitsa nõus, et see matemaatika on keerulisem. Farmist tulev piim on ca 3,9%, seega saab iga kilogrammi piima pealt veel ka umbes 17 grammi 82% võid. Või hind on praegu ilma käibemaksuta umbes 4 EUR/kg ehk siis 17g võid maksab umbes 7 senti. Eks või tootmine ja piima pakki panemine ning üle Eesti laiali vedamine maksab ka midagi. Aga paki peal on ka Ausa piima matemaatika kirjas ning kindel on see, et 35 või 45 sendine piim poes tapab põllumajandustootjaid täiega. Selge on seegi, et odavaim kilepiim ei peegelda tavaliselt kunagi toote päris väärtust, sest poed meelitavad inimesi selle igapäevatootega poodi ka teisi asju ostma. Mõni aeg tagasi maksis pea igasugune piim poes 79 senti ja põllumehed said ka oma töö eest õiglast tasu. Vähemasti see Ausa piima teema paneb mõtlema, mis piim tegelikult väärt on. Põllumeeste elu läheb paremaks alles siis, kui piimatoodete hinnad tõusevad nii sise- kui eksportturgudel.
Neeme Sihv Ma olen kindlasti nõus maksma AUSA piima eest rohkem, või pakendamise kulud jäägu ikka või hinna sisse. Kui põllumees saab juurde 10 senti, siis minu käest võtta pea kaks korda rohkem (40 versus 79 senti) ei ole AUS! See, kas poed meelitavad või mitte, polegi praegu nii oluline, oluline on see, et kaupmees ja töötleja siiski püüavad kohe matti võtta sellelt "ausalt" piimalt. Loos on selgelt juttu nendepoolsest "kasumlikkuse loobumisest", mis on siis ju suaselge VALE? Oleks veel tegu TÄISpiimaga, kuid tegelikkuses "kooritakse või" ja järgi jäetakse peaaegu kasutu piimajook. Või näen ma tonti seal, kus ei ole?
Martin Madissoon Maalehe andmetel veebr või hind 6 EUR+KM, 17g võid 10 senti+km. Millest ma aru ei saa on see, et kui 1 liitrist piimast (23 senti) saab toota 17g võid 7-10senti + 1L poepiima 40-50 senti, miks siis ikkagi 10 sendi lisamine piimapakile lisab piimapakile 30senti grin emoticon Võibolla on või tootmine kahjumlik? Või on tegemist teenustootmisega? Või on asi pakendis? Ka 40 sendine piim on pakendatud ja üle Eesti laiali veetud.
Toeta põllumeest Peame vist majandusteadlased appi kutsuma, et seda puslet arutada. 40 sendine piim pole aga kindlasti hea võrdlus, vaatamata sellele, et see poes letis on.
Vello Teor 20% poehinnast on riigi käibemaks.
Neeme Sihv Tohoh! Siin oleks vist küll vaja teadlasi või hoopis soolapuhujaid, et tõestada ära, nagu oleks 10 senti põllumehele ja 30 kellelegi teisele AUS kaup!
Neeme Sihv Nüüdseks peaks teadlased kohal olema? Või ongi siis selle ülejääva 20 sendi taga tetrapakendi hind??? Igatahes tahan ma osta ausat piima, aga tahan, et kogu asi oleks aus! Kui töötleja ja pood võtab oma osa, siis nii ka välja öelgu. Siis juba otsustan. Praegu jään ootama, et põllumees saab juurde vähemalt 20 senti liitrist
Arutelu FB lehel Toeta Põllumeest.
Loen ja olen ikkagi segaduses. Ma tõepoolest olen igati valmis maksma 10 senti rohkem kui PRAEGU, ehk lausa rohkemgi. Heakene küll, praegu justkui müüdavat alla omahinna, et inimesi meelitada ostma ka muud kaupa. No tühjagi, ega ma ainult piima pärast poodi lähe, ma lihtsalt peangi ostma ka muid toiduaineid. Nagunii nöörivad marketid sageli palju rohkem, kui väidetakse. Üldine juurdehindlus kettide poolt pidi olema 10-20% hinnast, samas ei räägita sellest, palju marketite kesklao juurdehindlus on? Rääkimata sellest, et marketid ise tekitavad ebaausat konkurentsi, nii mõttetult uusi kaubanduspindu ehitades või laiendades, kui ka ebaeffektiivse tööga. Mille põhjus suuresti just juhtimises ja juhtide tasemes. Tagajärjeks viletsad palgad töötajatel. Aga see juba natuke teine teema.
Aga tagajärjed on ammu tuntavad ja näha.
http://reporter.postimees.ee/3628129/miljoneid-kroone-maksnud-jarvamaa-robotlupsilaut-pannakse-kinni
Samal FB lehel veel teinegi artikkel. Üldiselt aga on leht peaaegu tühi, keegi ei taha isegi aruteludes suurt kaasa lüüa. Nurga taga kirumise asemel tehku aga avalikult suu lahti!
Nii et ebaausust ja lausa sigaduseni laskuvat käitumist on (kaubanduses) küll ja veel! Aga kes seletaks lahti, kuidas siis 10 sendi maksmisega lisandub hinnale kolm korda rohkem!? Ärgem unustagem, sendid pole niisama tühi-tähi, kroonides oleks olnud need hinnad palju tuntavamad. Me lihtsalt pole harjunud siiani, et tegelikult on selline hinnatõus päris suur ja tuntav!
Lehmad aga lõugavad, sel ajal, kui Padar valetab ja Rõivas kiidab oma valitsust???
Thursday, March 31, 2016
Suured tõllas raha järgi, väiksed.....?
Tumedate tegude tegijad ei vaja enam pimedust?
Täna Postimehes artikkel. Tõsiselt mõeldakse nii?
http://majandus24.postimees.ee/3636863/gildi-petetud-arimehed-nouavad-riigilt-huvitist
Naljakas, kurb ja ärritav. 14 inimest on kahju kannatanud ja nüüd siis pöördunud kohtusse Finantsinspektsiooni vastu. Minul on kahju, kui keegi headusest ja abivalmidusest on valmis kellelegi raha andma, laenu võtma, tagatist pakkuma. Kahju siis, kui ta seda raha tagasi ei saa. Eesmärgiks polnud ju omakasu, vaid head tegemine. Need 14 ja küllap mõned veel panid aga suured rahad riskifondi GILD, mis siis pidi ostma Azherbaidzhaanis maad, tagama sellel taristu ehitamise ja siis kasudega maha müüma. Finantsinspektsioon aga olevat kohustatud võlakirjaemissioon tõttu teostama järelvalvet. Ei ma tea, kui palju ja kas pidas. Siiani olen harjunud, et uppuja päästmine on uppuja enda asi!? Sest meil igasugust järelvalvet ja mitte vähe. Aga kasu neist vähe, sest "ette võetakse" ikka neid, keda ehk üldse puutumagi ei peaks, et ehk pole selleks justkui põhjustki. Mõnda eramaja ehitajat või kohviku tegijat peedistatakse kindlasti üksjagu. Sest väikeseid ongi hea peedistada, näidata ennast printsipiaalsena! Kas aga Finantsinspektsioon ehk riik kaitseb oma inimesi? Investeerijaid? Aitajaid? Või ei aita mitte kedagi?
Muidugi on oma roll loos "ärapanemisel". Kaebajad kaebavad, et FI juht mänginud SPEKULANTIDEGA (H. H. Luige väljend) kokku ja FI ei arestinud piisavalt kiiresti Haaveli, Tamme jt kontosid. Võimalik! Haavel teatab aga, et "tema on kuulnud, et nad saavad selle raha, sest praegusel FI juhil on soov endist juhti laimata"! Kus siis tõde?
Minu arust oli siin tegu ikkagi vabatahtliku riskiga. Keegi ei ole sundinud oma raha panema kahtlaste SPEKULANTIDE taskutesse. Aga heakene küll. Eeldame, et ka järelvalve ei toimi nagu enamus asju siin riigis. Ning ollaksegi "süüdi". Mulle tuleb meelde, kuidas üks tuttav võttis laenu, et aidata sõpra. Sõber ei osutunudki sõbraks. Võiks öelda, et ise süüdi ja "lollidelt tulebki raha ära võtta". Nagu paljud sel puhul ütlevadki. Ehk öelnud kunagi needsamad prominentsed kohtusse pöördujadki? See selleks. Too inimene mõisteti aga süüdi kohtus mitmete inimeste "haneks tõmbamises" ja muidugi kohustati kahjud kinni maksma. Nagu kohustati SPEKULANTE hüvitama kahjud kannatajatele. Kas peaks nüüd hüvitama FI? Ehk AUS MAKSUMAKSJA? Seesama, kelle eest ei seisa riik, prominendid, järelvalve, kohtutäiturid? Arvan, et mite mingil juhul!!! Põhjuseid on palju. Üks väga oluline nende hulgas - pole olnud kuulda, et kohtutäiturid tegeleks tuttava jt võlgade väljanõudmisega pätilt. Kuigi kohtuotsus ju olemas, pätt aga jalutab ikka ringi, nagu õige mees kunagi. Sest tavaliselt pole ju pätilt ka midagi võtta! Nagu polevat võtta ka neilt SPEKULANTIDELT, kes GILD-i asjus süüdi mõisteti. Sest " kohtus süüdi mõistetud isikud on hämmastavalt üheaegselt kaotanud oma vara ja muutunud maksejõuetuks" ütleb Luik. No ja siis? Kui siiani pole keegi abi saanud, hoolimata sellest, et kohtutäiturid on olemas ja peaks tegutsema, miks peaks suurärimehed saama lisaks veel raha nendesamade inimeste arvelt, kes ka kahju kannatanud? Las FI hakkab tegutsema, et siiski SÜÜDLASTELT raha kätte saaks. Mis tähendab, et süüdlased said 7 kuud - 2 aastat tingimisi koos kohustusega maksta tagasi 11, 48 miljonit eurot!?? Sellised suured sulid peaks sõna otseses mõttes võllas kõlkuma! Spekulante ma pean silmas. Et keegi siin kaheti ei mõtleks. Küllap siis oleks ehk ka maksejõulisus kiiresti tagasi ilmunud. Varastada suudad, siis maksa ka tagasi. Ei suuda maksta oma tegude eest, ripudki võllas. Nagu peaks rippuma ka need pätid, kes tavakodanikele tagasi ei maksa. Aitab sellest võltshumaansusest!
"Kohtutäituritel ja pankrotihalduritel on ametlike menetluste raames raske leida, kuhu täpselt on nimetatud isikud omastatud rahad paigutanud", tõdes First Telecom Tradingu omanik Marcel Vichmann.
Mh....
See rahade "eiteakuhuliikumine" tuleb kuidagi tuttav ette!
27. jaanuar 2006, 00:00
Eestis tegutseb mitu ettevõtet, mille äriplaan on välja rääkida riigilt võimalikult suured dotatsioonid, mis tagaksid ettevõttele mugava toimetulemise ning võimaldaksid toetatava tegevuse kõrvalt nagu muuseas ajada teistsugust äri, mis seejuures esimesega võrreldes on kordades suurem.
Tänane Äripäev kirjutab ühest sellisest ettevõttest ? Edelaraudteest. Varem oleme mitmeid kordi kirjutanud teisest samasugusest ettevõttest ? Saaremaa Laevakompaniist (SLK). Mõlemad on aastatega riigilt saanud dotatsioone miljardi krooni ringis. Kummagi firma dotatsioonide kasutamise sihipärasusest pole riigil adekvaatset pilti.
Edelaraudtee ja SLK on ses mõttes nagu kaks tilka vett ? mõlemast ettevõttest on sisuliselt saanud rahapump, mis paneb igal aastal kümneid miljoneid kroone jooksma riigikassast nende ettevõtete omanikeni. Raha teeb sel teel hulga käänakuid, läbib mitmeid tütarfirmasid ja hajub kusagil nende ja omakorda viimaste omanikfirmade vahel. Sama teed tagasi liiguvad peamiselt kulud ja veidi piletitulu.
http://www.aripaev.ee/uudised/2006/01/26/parim-ariplaan-lupsta-riiki
On sarnasust? Lüpsad ja pole muret, küll saab veel sama lehma lüpsta. Minu jaoks on see absoluutselt mõistetamatu. Seda enam, et ei lüpsnud mina mitte grammigi Edelaraudteel! Ja ei lüpsa ka riiki. Ja ei kavatse oma maksudest anda sentigi SPEKULANTIDELE!
Näis kas meil on valitsus ja riik. Või ongi tõsiseim tegija vaid lüpsja......
Aga kes ja millal siis võlla läheb? Kas väike vorstivaras?
******************************************
12. 04
NONNÄEEE!!!
Jälle tuttavad nimed!
http://pluss.postimees.ee/3651799/volausaldaja-marcel-vichmann-jumal-teab-mida-norberg-seal-korraldas
Ja ikka mingi sahker-mahkeriga seoses. Ei mäletata jälle täpselt, mida "midagi" toimus jne. Kui Panama on ehk kübeke, kas siis ikkagi kõik meil kruudatavad? Või vähemalt valdav enamus? Kulukas ju kontrollida tuhandete asju, eriti kui Vichmanngi ütleb, et "peidetakse hästi". Ja küll mõnel ikka jätkub (rahvadotatsiooni raha) igale poole matmiseks!?
Kunagi ju keegi laenas ka Brasiiliasse vist kümneid miljoneid kroone, hiljem saatis paar meili, et küsida tagasi. Nojah, mis ikka rohkem tülitada, eks ole...
http://epl.delfi.ee/news/eesti/ee-seks-tapmisahvardus-ja-bermuuda-miljonid?id=50857891
*****************************************************
25. 04. 16.
Ikka vähe? Püha müristus!
http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/04/25/kas-ligi-8-miljonit-eurot-rumeenia-kinnisvarasse-investeerinud-eesti-arimehed-saavad-oma-raha-tagasi/
No nii palju ei saa ju targad ärimehed alt minna?
*********************************************************************
Wednesday, April 20, 2016
Vägeva linn 2
Mulle vägagi meeldiks, kui Läänemaale tuleks töökohti juurde!
Aga kuidas oleks, kui ühe ametniku (ametkonna) külastamiseks pead sõitma Pärnust Haapsallu, teise juurde Põlvasse?
Ei, kulla tegelased. Eesti "ametkondade pealinn" peaks olema Kesk-Eestis. Kogu täiega!
Välja arvatud ehk see. Selle koht peaks ju olema Kagu-Eestis!?
*************************
3. aug. 16.
Koliks Tallinnast välja, bla-bla-bla...
Thursday, April 28, 2016
Presidendi manifest?
Mida arvata, kui äsja kiitis presidendikandidaat sellist kirjatükki?https://www.tarand.ee/wp-content/uploads/2012/12/e_manifest_prn-1.pdf
Mina tahaks head, ilusat ja hoolivat Eestit! (need, kes nende sõnade tõelist tähendust ei mõista, üllitasidki selle).EUROOPA MANIFEST
(Tõlge eesti keelde. Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2012)
RAHVUSLUSEjärgse Euroopa
moodustamise manifest:
..ALLJÄRGNEVALT ON SIIN MÕNED VÄLJAVÕTTED..
*Pihustage Euroopa-vastaste valelik retoorika. Eilsed
vaenlased on vaenlased ka täna: natsionalism, konservatiivsus ja populism.
*Pidagem meeles, et konservatiivid ja populistid edendavad
üksnes omi fantaasiaid.
*Naeruvääristage neid, kes käsitlevad Euroopat
kui vanade isamaade ühendust. Rebige maskid
konservatiividelt, kelle eesmärgiks on tegelikult
demokraatia likvideerimine. Ja peamine, häbistagem
populiste, kes väidavad, et nemad teavad, mida rahvas
mõtleb.
*Juubeldagem selle üle, et praktiliselt kõik ühiskonnad on
multikulturaalsed.
*Selle asemel, et alistuda oma kartustele ja foobiatele,
peame avama silmad rikkustele, mida multikultuursus
pakub. Me peame tunnustama multikultuursuse
pakutavaid voorusi, näiteks panust ühiskondliku
intelligentsuse arendamisse.
*Kindlasti ei pea olema tolerantne kui
inimõigusi tallatakse jalge alla poliitilise oportunismi
kaalutlustel või mingitel etnilistel /natsionalistlikel või
koguni usuhulluse motiividel.
*Tunnistagem taaskord migratsiooni vajalikkust. Ainult
selle abil suudab Euroopa tulevikus säilitada oma
jõukust.
*Peame meeles pidama, mille eest tuleb Euroopa Liidule
tänulik olla.
*Ei tohi aktsepteerida suurimat valet, mida rahvusriigid
kodanikele jätkuvalt räägivad – valet, et rahvusriigid on
Euroopa Liidu alus.
*Me ei tohi langeda rahvusliku identiteedi lõksu. “Rahvuslik
identiteet” on vana natsionalismi kõige hilisem ilming.
See on natsionalistliku ideoloogia viimane mask, mida on
kasutatud multirahvuslike ja multikultuursete vaenlaste
puhul
*Me peame nõudma endale “Euroopa passi”. Me peame täna
julgema teha isegi veel suurema hüppe, hüppe täieliku
Euroopa rahvuse suunas.
*Seega - viigem lõpule see, mida Euroopa pioneerid kunagi
alustasid. Nende püüdlused olid meeletud. Nende visioon
oli õnnistus. Napilt pool sajandit hiljem saavutatud
tulemused on fenomenaalsed.
*Paneme Euroopa föderalistid tüüri. Need oleksid
poliitikud, kes esindavad ainult Euroopa huve. Meil on
küllalt rahvuslikke ja kohalikke parlamente, kuhu valida
esindajaid, kes kaitsevad rahvuslikke ja kohalikke huve.
Euroopa Parlament peab keskenduma Euroopa huvile,
mitte Liikmesriikide huvidele.
*************
Sallijad? Jah, see ongi nende pale!
Kui aga valetamisest rääkida, siis selge demagoogiline vale on omane ikka liberaalidele.
http://objektiiv.ee/kaljuranna-sonul-valjendab-kooseluseadus-eesti-kodanike-enamuse-seisukohti/
Vähe sellest. Ka väärtustest ei teata mitte midagi. Aga on ülitore, et nii Tarand, Kaljurand ja mõnigi teine ei püüagi teeselda.
************
Kõigile teada, miks RAHVUSringhäälingu alandlik teener Reikop nii ründab. Kuigi ERR kaotab aina rohkem ja rohkem usaldust. Tegelikult, paljudel polegi nende vastu enam ÜLDSE usaldust. Taaskord, "sallijate" tõeline pale paljastub iga päeva ja tunniga.
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kas-koigi-aegade-vihaseim-intervjuu-marko-reikop-mart-helmele-miks-te-nii-vihane-olete-miks-te-armastate-torvikutega-ringi-joosta-miks-te-olete-rassiv?id=74363933#a_emb_146186645336969_4227
*******************************************
Rohelised pole Eestis rohelised vaid vikerkaarevärvilised aferistid.
Rohelised hirmul tõe ees?
Tubli, Erakond Eestimaa Rohelised! Just mõtlesin, et viskan pilgu peale, kas keegi Teie raudteepetitsiooni veel kommenteerinud. Ja jõudsin vaevalt mõelda, et äkki blokeeritakse mind ka nende lehel, nagu seda tegid omal ajal sotsid! Kommentaarid muidugi kustutatud.
Aleksander Laane irooniat muidugi ei mõista. Jutt oligi sellest, et raudtee juba OLEMAS ja sel peaks sõitma rongid ning ENNE kiiruste tõstmist on vaja teha raudtee sinna, kus seda EI OLE täna!
*************************************
Thursday, July 10, 2014
Riik mädaneb peast!
Ütlen kohe ära neile, kes süüdistsvad mind vingumises - ma ei vingu. Vaid püüan tuua välja põhjuseid, miks asjad on tihti (nii viletsad) kui on. Kes mõista ei suuda, siis on see Teie probleem. Ja et mõista ei suudeta, see on näha väga paljustki. Ja just see ongi mureklaps - miks me ie suuda kuidagi pead tõsta ja jalule saada. Sest pea ei kanna.
Miks inimesed ei taha sõita Riisperst tühja rongiga Tallinna, vaid soovivad minna Tallinnast Viljandisse täistuubitud rongiga? Käigu jala või telligu loomavagunid, nagu üks raudteelane soovitas!
Kuidas parandada suutlikkust ja asjadega toimetulekut?
1 MKM pakkus oma FB kontol võimalust esitada küsimusi majandusministrile. Ei mina ega mõnigi teine lootnud midagi head. ja täpselt nii läks.
Miks inimesed ei taha sõita Riisperst tühja rongiga Tallinna, vaid soovivad minna Tallinnast Viljandisse täistuubitud rongiga? Käigu jala või telligu loomavagunid, nagu üks raudteelane soovitas!Kuidas parandada suutlikkust ja asjadega toimetulekut?
1 MKM pakkus oma FB kontol võimalust esitada küsimusi majandusministrile. Ei mina ega mõnigi teine lootnud midagi head. ja täpselt nii läks.
Eespool siis
Urve Palo Riigikogus heaks kiidetud transpordi arengukava kohaselt arendatakse rongiliiklust põhimõttel, et eelkõige tagatakse teenus olemasoleval raudteel. Rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (näiteks Riisipere-Haapsalu, Valga-Koidula-Pihkva), Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimist ja Tartu reisirongikiiruse tõstmist 160 km/h-ni, kaalutakse edaspidi analüüsides seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele, uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust ja erinevaid finantseerimisvõimalusi. Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimise otsustamine sõltub täiendavalt Rail Balticu arenduse ajakavast.
Praegu on mõistlik ära oodata, et uued rongid oleks mõne aasta jooksul käigus, misjärel on võimalik nende mõju, kulude jms osas senisest rohkem teadmisi ja kogemusi. Pärast vastavat analüüsi on tulemusi võimalik kasutada ka potentsiaalse Haapsalu raudtee taastamise otsustamisel.
Praegu on mõistlik ära oodata, et uued rongid oleks mõne aasta jooksul käigus, misjärel on võimalik nende mõju, kulude jms osas senisest rohkem teadmisi ja kogemusi. Pärast vastavat analüüsi on tulemusi võimalik kasutada ka potentsiaalse Haapsalu raudtee taastamise otsustamisel.
Meeldib · 1 · Eile kell 12:08
Ülo Mälgand Et siis nagu ma nüüd asjast vastuse põhjal aru saan, tegeleb veeteedega Veeteede amet, lennundusega Lennuamet, maanteedel toimuvaga Maanteeamet ning raudteedega Tehnilise järelvalve amet. Et siis otse sõnasabast kinni võttes - kui teiste transpordiliikide puhul lähtutakse tervikprintsiibist, siis raudtee puhul piisab vaid tehnilisest järelvalvest. Aga kust tulevad siis muud raudteed puudutavad otsused, näiteks planeerimist puudutavad? Hetke seisuga tulevad need ilmselt MKMinisteeriumi ühest osakonnast, kus raudteespetsialiste ei õnnestu parimagi tahtmise korral isegi ühe käe näppude jagu kokku lugeda. Siis pole ju ka imestada, miks Elroni ämbrite kolin hetkekski ei vaibu, rääkimata muudest raudteeliiklusele kahjulikest tegevustest.
Nonii!
1. Kui küsimustest aru ei saada, räägitakse aiaaugust või jäetakse vastamata.
2. Kui küsimustest aru ei saada, siis sellised vastused näitavad, et tase on olematu. Üks pääsetee - võetakse küsijaga ühendust ja palutakse üksipulgi küsimused lahti seletada. Seda uhkus ei luba.
Võin tuua ühe selgituse - "raudtee signalisatsioon". See ei tähenda ülesõite ega rattureid. Vaid seda, et 90% raudteefooride nähtavusest ei vasta nõuetele. Tagajärjeks võib olla väga traagiline õnnetus ja/või kahju keskkonnale. Materiaalsetest kuludest rääkimata.
Ja teine asi - rongide turvanguseadmed. Vanadel rongidel oli olemas veoblokeering vastu punast sõites, vähemalt autoblokeeringu piirkonnas, nagu läänesuunal ja idasuunal. Uutel "magati see" MKM ja TJA poolt maha. Ometi on punasest läbisõit kõige ohtlikum asi! Eriti ohtlik nüüd veel seetõttu, et kahe mehe asemel porgandites vaid üks. Juba on olnud tööpraaki ja inimlikult see täiesti mõisetav. Sest me oleme vaid inimesed ja eksimine on inimlik! Aga kas see peab ka tähendama seda, et me ei püüagi midagi muuta? Endale suurt ohtu tunnistada? Kas me ootame üliränka raudteeõnnetust? Ma ei taha ära sõnuda, aga ma näen, et selle ärahoidmise asemel pigistatakse silmad kinni!
2. Hea artikkel ja hea plärala.
Ehk täidab hea lõhn kõhtu, kui kolkas rongi ootad?http://tarbija24.postimees.ee/2850829/toitlustus-elroni-rongides-lukkus-kaugustesse
Üks kümnetest ja sadest lubadustest, mida annavad mittespetsialistid (kuigi pr Palo väitel pidi spetsialistidest kubisema). Tegemata töö juba rongide tellimisest saadik. Aga lubati ju vajalikku asja! Mida aga arvavad murekohast reisijad ja kõrvalseisjad?
Nonii...
Rohkem ei viitsi. Sellised olid kommentaarid valdavalt ja andke andeks, need meenutavad mulle samasuguseid inimesi, kes hiljuti ühel teemal näiteid tõid. Ja virisemises süüdistasid. Kui meil on NII palju inimesi, kes asju ei mõista, muredest aru ei saa, kaasinimesi ei taha mõista, asju ei tea (ah, et pole varem toitlustust olnud?), siis pole ka ime, et kõik asjad tehakse meil läbimõtlemata ja poolikult!
Elu on palju keerulisem. Vahel plaanid minna Selverisse, aga plaanid muutuvad ja ei jõua. Pikk päev seljataga. Enamasti polegi Selverit ega muud Erinevaid situatsioone on tohutult ning teisest küljest, kerge eine, kohvi, vesi, need peaksidki rongis olemas olema. Vähemalt diiselrongides, mis sõidavad kaugemale.
Ja oletame, et ei ole ega niipea ei tule. Mis siis teha?
Kunagi kirjutasin muuhulgas ka MKM-le Ühispeatustest, teeäärsetest müügikohtadest - kõik need on riigis arengu aluseks. Vastati, et ega nemad ometi kioskiputkat ehitama hakata. Aga näe, tuleb hakata. Kulutad n15 milj euroraha korralike peatuste infra loomiseks, et tõepoolest oleks võimalik kohapealt kohvi juua jms. Milles on küsimu? Kas tase sama mis Postimehe pläralas?
Vaat selline on meie tase. Ja me valime ikka neid, kes millegagi hakkama ei saa!?
5 comments:
AnonymousJuly 11, 2014 at 5:30 AMToitlustuse koha pealt jaamades on imelik, et oleme raudteel hullemas seisus kui 80 aastat tagasi. Tollal oli paljudes väiksemates jaamadeski einelauad, kus muuseas toidu kõrvale müüdi ka õlut ja veini.Isegi näiteks niisugune jaam nagu Risti ( kaugel sellest, et oleks suur magistraaljaam ) Haapsalu raudteel oli einelauaga. Nüüd on isegi varjualuse ja sooja ooteruumi leidmine halva ilmaga jaamades juba raske, rääkimata toitlustamisest.Arvatakse, et raudtee - see ongi rööpapaar ja platvorm lageda taeva all ning sellest aitab..
Reply
Eesti on ilmselt ainus Euroopa pealinn, kus pole enam vaksalihoonet. Balti jaam on muudetud putkakaubanduse keskuseks,. Paar istepinki koridoris ja piletikassa ei tee sellest veel vaksalit.- AnonymousJuly 11, 2014 at 2:12 PM
90% fooride nähtavus ei vasta nõuetele?? Niisiis - sissesõidud 1000m, väljasõidud 400m peateeedel 200m kõrvalteedel - 90% pole näha. Kurat, miskipärast tundub see protsent vägagi lahmitud.
Reply
Et siis, kas jutt käb kogu Eesti raudteede kohta või on siin mingi vahe näiteks EVR-i ja Edela vahel... Tänud, Anonüümused!
Reply
Vahe koha pealt niipalju, et erinevalt Eesti Raudteest, on Edelaraudteel uute fooridena olemas LED-foorid, Eesti Raudteel aga lampfoorid, kusjuures nende kvaliteet selgelt viletsam kui omal ajal uutena paigaldatud fooridel. Erit ere näide on Lagedi II tee kordusfoor, mis on ehe säästufoor. Ning muide, mille reguleerimiseks kulus aasta! Oleks see normaalses riigis võimalik?
Kui sõidad kabiinis, siis näed, et foorid peaks olema nähtavad iga ilmaga. Tegelikkus kaugelt viletsam. Jõgeval ja paljudes teistes kohtades foorid olenevalt ilmast nähtavad vaid paarisaja m kauguselt (sissesõit). Sama lugu läbisõidufooridega. Muide, paljudes kohtades ka foorid viltu, suunatud metsa või vajunud kontaktliini postide taha (Raasiku jt) Ja kui on mälu olemas, siis peaks meenuma, et puhastena, reguleerituna jne, olid need foorid hoopis kaugemale nähtavad. Mitte minu nägemine pole viletsamaks jäänud. Manöövrifooridest ma ei räägigi, üks väheseid kohti, kus neid reguleeritakse, on Tartu.
Korduvalt sai sellel teemal ettekandeid tehtud. Oleks ma bluffinud, oleks mõni MKM-i või TJA ametnik kaasa sõitnud ja mind maatasa teinud. Tegelikult kardeti tulla, sest väga hästi teatakse, milline on olukord. Kui ei tunnistata, siis järelikult tegu selgelt ohtlike ehk pimedate ametnikega. Kui tunnistataks...palju see riigile maksma läheks?
Kunagi panin Tartu liinil kirja foorid ühekaupa, v.a. manöövrifoorid. Kogunes 12 lehekülge, see ettekanne peaks olema Edela arvutites alles. Mitte sittagi pole muutunud.
Ja kui ei usu, istume ükspäev rongi, koos "pimedate" ametnikega ministeeriumist ja mujalt, ning vaatame! Kahjuks jääd sa kaotajaks. Kuigi mulle meeldiks, kui tuleksid!? Aga...?
Ja veel, kas ja millal puhastatakse fooride klaase seestpoolt? Mis aja tagant vahetatakse välja nõgiseks muutunud pirnid? Mitu aastat põhimõtteliselt ei sõida mehaanikud rongidesm kaasa, et kontrollida fooride nähtavust vedurijuhtidele? Või pole oluline, kas see foor näha juhile või metsseale kuskil võsas?
Ma ei lahmi, vaid tean, mida räägin. Kui ühel vagasel vedurimehel Tartu-Tallinn rongis ei toiminud vedurifoor, vaat siis oli ta kiirrongis püsti hädas fooride nähtavusega! Muidu lihtsalt lastakse "üle".
Aga ootan ka Sinult pikemat vastust!
Toitlustamise koha pealt on tõesti asjad hullemast hullemad. Ei saa ju mõelda, et süüa saab ainult Tallinnas ja Brüsselis... Balti jaam on aga häbipklekk, kuhu isegi Barrosot ei lastud. Nende poolt, kes Eesti arengut taevani kiitsid...Ahjaa!
Reply
Foore ei tohi miski varjata. T-Väikse paaritusuuna hoiatusfoor otse värskelt paigaldatud kontaktliini posti taga? Kas EVR ametnikud ei tea eeskirju?
Ülemiste matkafoor BM5 jääb viadukti postide taha. Paigaldamisel sai korduvalt öeldud, et vaja tuua mõned meetrid ettepoole. Kas toodi? Vastus selge nagu allikavesi!
Liiva ja T-Väike siisesõidu foorid paaris suunal ammu viltu ja näitavad ei tea kuhu! Kaua veel?
Kuigi ka Edealaraudteel kõvasi pohhuismi, siis üldjuhul mõned mehhaanikud ikkagi tasemel. Nagu Pärnus või Viljandis, mida lähemal aga Tallinnale, seda hullem!Ministriproua vastus!
Ohutus nii maanteel kui raudteel on riigi jaoks väga suure tähtsusega. Kõikide õnnetuste puhul viiakse läbi täpne analüüs õnnetuse põhjuse kohta ja tehakse sealt vastavad järeldused
Mage! Raasiku puhul ei näinud ametnikud, et foore ei ole näha! No mis järeldusi sa teed, kui oled pime, kurt, ja kirjaoskamatu? No kurrat, kas tõesti on raske olla selgrooga ja aus?**********************************************************
Kui aga täna 2021 meenutada midagi politseiga seoses ja värskeim lugu oli Lõuna-Eestis, kus pätt aina vabaks lasti, siis meenus mulle üks vana postitus. Muidugi nüüdki ollakse selle retsidivisti, kes naist pussitas ja lõpuks süütu kaasteelise surnuks sõitis, poolt, sest "...nii raske lapsepõlv oli ja bla-bla...". Ja miks politsei ei tee midagi peale esimest, teist või kolmandat rasket kuritegu? Sest politsei on ära nuditud.
Meenutage.
Thursday, July 31, 2014
Ment jääb mendiks....
Kuradi raisad...värdjad....neile endile tuleks nii teha....Just nii võis lugeda FB-s ja mujal arvamusi politsei väidetava "liigse jõu kasutamise" kohta festivalil Kultuuritolm. Igal inimesel oma arvamus, nii arvasid tõenäoliselt enamuses nooremad (need, kellele tahetakse valimisõigust anda!?) inimesed. Kindlasti ka mõnedki vanemad inimesed, aga millised? Kas need, kelle jaoks "ment jääb mendiks"? Või need, kes liiga palju aktshion filme vaadanud ja naudivat kõvasid mehi ehk pätte? Mina ei naudi. Ja pätt jääb pätiks - võib ju ka nii öelda!?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/video-politsei-joulistest-votetest-kultuurifestivalil-valmis-pohjalik-videolugu-kuid-konflikti-algus-on-ikkagi-segane.d?id=69455661
Jõudu kasutati. Kas liigset, seda ma ei tea. Selliste asjade puhul sõltub väga palju algusest ja sellest, kui palju ja mida ütlesid politseile turvamehed. Kas panid "asjale" juurde? Ei tea. Kas leidub pidulisi, kes piiri ei taju, olgu sees 1 või seitse õlut? Jah leidub.
Vaatasin videot ja hoolega. Tänapäeval on vägagi võimalus miksida kokku need lõigud, mis "miksijale" olulised. Oleks aus näitaja, siis kus on algusfaas või vahepealsed lõigud? Igatahes ei lase ma ennast ühestki sellisest videost mõjutada nii, et kohe seisukoha võtaks, kes on süüdi! Jah, usun küll, et võmmud ja koer pole meeldivad asjad. Millal siis võmmu anda? Kas Viljandis anti võmmusid? Või lasti pättidel olukorras võimupositsioon haarata? Ning jõuti sinnani, kuhu jõuti? Mäletate veel?
Muidugi on parem hoiduda "olukorra eskaleerumisest". Seda enam, et kui olnuks vaid üks patrull, mis saanuks siis? Kas kannatanute sõbrad olnuks nii rahulikud kui olid? Ja kes üldse antud situatsioonis olid kannatanud? Ehk need, kelle peo rikuvad ära üle piiride minejad? Miks ei räägita sellest kui väga võidakse perede (ja laste) peomeeleolu ära rikkuda selliste inimeste poolt?
Heakene küll, ehk võinuks vähem jõudu kasutada? Mille järgi selle video vaataja saab teha selge otsuse? Mille järgi? Mina küll ei riski teha!
Meil on olnud küllaga olukordi, kus politsei on liiga pehmalt käitunud, provokatsioonidele n.ö. mitte allunud ja riigi maine kohati täis teinud. Sest turvatunnet ei ole piisavalt! Hoolimata Ansipi topeltgarantiist!
Purjus tatikraed, kes kuskil peol ahistavad teid või teie lapsi. Kutsute politsei? Ja kui politsei tuleb ning otsustab käega lüüa, sest iga väiksemagi võmmu eest võib saada süüdistuse võimuliialduses, vägivalla liigses tarvitamises ja ei tea milles veel. Selles, et pätile silma vaatas? Tänan, ei. Ma parem riskin võimalusega, et korrarikkujate suhtes kasutatakse natuke "liigset" jõudu, selle asemel, et politsei minam läheb või tulemata jätab. Kes meid siis kaitseb? Topeltgarantii, mida ei ole?
Eile öösel oli lahtisest aknast kuulda muusikat ja tänaval kaasalaulmist. Valjusti. Kella kolmeni öösel. Sain magada küll, aga vahepeal oli uni häiritud. Ega mul polegi midagi selle vastu, et pidutsetakse. Kuid ajuvaba röökimist sinna juurde just ka ei taha. Keegi kutsus ka politsei, oli kuulda ka valjuhääldist antud korraldusi. Ei tea, kas seal oli seitse patrulli või üks, kas seal anti liigselt pasunasse või mitte, aga õiget und enne kelja nelja ka ei saanud. Vähemalt häälte järgi üritati kõrtsus ka peale lahkumist musa põhja keerata! Natuke rohkem peaks ikka teistega arvestada oskama küll. Ja on üldse vaja politseid kutsuda kui on pidu? Politsei ei tantsi ju!? Pidutesege ise, aga laske ka teistel puhata. Elada!
**************************
7. 08. 2014.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-prefekt-kristian-jaani-ilma-teenistuskoera-sekkumiseta-voinuks-politseinikud-kultuuritolmul-kolki-saada.d?id=69484665
Kus on see häbiplekk, millest Delfi räägib?
Saturday, February 21, 2015
RE ja SDE käitumine on võlts!
T Ä H E L E P A N U !!!!!!!!
Pean esitama siin taas selgelt poliitilist ülevaadet! Kui loete seda artiklit ja eriti lõiku sellest, siis mida te arvate?
----------Kava seab sihiks hõlpsad ja kiired transpordiühendused suuremate keskustega. Tegevuskava üks ambitsioonikas eesmärk on rahvaarvu vähenemise märgatav pidurdamine Kagu-Eestis võrreldes Statistikaameti rahvastikuprognoosiga. Selle saavutamise eeldusteks on muu hulgas parem elukeskkond, turvalisus ning kaasaegne haldus.----------
Pean esitama siin taas selgelt poliitilist ülevaadet! Kui loete seda artiklit ja eriti lõiku sellest, siis mida te arvate?
----------Kava seab sihiks hõlpsad ja kiired transpordiühendused suuremate keskustega. Tegevuskava üks ambitsioonikas eesmärk on rahvaarvu vähenemise märgatav pidurdamine Kagu-Eestis võrreldes Statistikaameti rahvastikuprognoosiga. Selle saavutamise eeldusteks on muu hulgas parem elukeskkond, turvalisus ning kaasaegne haldus.----------
See tähendab seda, et reisirongiliikluse taasavamine Valga - Võru - Koidula liinil lendas Pevkuri allkirja saanud kavast VÄLJA! Minu andmetel nõudis seda eelkõige majandusminister URVE PALO!
MIL MOEL SIIS REFORMIERAKOND JA SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND SEDA LAUSET TÕLGENDAVAD?
LÄÄNLASED, SAARLASED, HIIDLASED JA VORMSILASED - see on teile selge signaal! Mulle on vastu vaieldud, kui olen väitnud, et neid ei huvita oma inimesed ega nende saatus. Ei huvitagi. Selles veendusin muide lisaks ka äsja isiklikult! Kes soovitab ekspressbusse, kes kimuda kanepit (väidetavalt Läänemaa rongiliiklust toetav EEER, tegelikkuses vaid demagoogitsev), kes sõidab teerulliga.
Lõik ajalehest "Koit"!
Kuigi reisirongiliikluse taastamine Valga ja Koidula vahel lendas äsja siseministri allkirja saanud Kagu-Eesti tegevuskavast välja, vaatavad kolme maakonna võtmeisikud siinse kandi tulevikku lootusrikkalt.
Tsitaat ajalehest Koit:
"Reisirongiliikluse taastamisele Valga ja Koidula vahel oli
kategooriliselt vastu majandus- ja taristuminister Urve Palo.
"Palo ütles, et kui eelmisel perioodil tehti raudteid korda
siinkandis, siis nüüd Põhja-Eestis.Kui oleksime nõudnud
selle punkti sissejätmist, oleks Kagu-Eesti tegevuskava
jäänud vastuvõtmata" ütles siseminister...
Friday, January 16, 2015
Jootraha majandusministrile pole keelatud!
Oli väga tore teada, et majandusminister proovib enne valimisi ka teisi ameteid. Ei tea ju kunagi, kuidas valimised lähevad, seega peab ka tulevikku vaatama. Nii otsustasingi minna ja kaeda, kuidas ministril töö teenindajana välja tuleb.
Väga hästi tuli välja! Esiteks, minister ei jäänud tööle hiljaks! Hommikupudru kohta jäi küll küsimata, kas moosiga või võiga, aga see ka mõistetav. Vigu teevad ju ka kauaaegsed töötajad vahel, eksimine ongi inimlik! Ja ega siis sellepärast ma võist ilma jäänud, moosimistki polnud vaja. "Lyoni" tase tundub üldse piisavalt hea olevat!
Kõige rohkem mulle meeldis rahulik tegutsemine, ei mingit paanikat! Kuulsin küll, et tegelikult teenindajakogemused olemas ka varasemast ajast, mõnevõrra siis ju kergem. Hästi hea õhkkonna tekitab selline teenindaja kindlasti
Usun, et "õpilase" eksamiga sai majandusminister hakkama. Sellest, kas töö raske, muidugi tegelikkuses ühe tunni katsetamise jooksul aimu ei saa. Mingit aimu aga siiski. Kuidas palgaga on, selle kohta mul aimu pole. Võib ju püstitada küll küsimuse, et kas nende töötundide eest sai ministri või teenindaja palka? Kuupalga puhul läheks muidugi raskeks ära elada ja endast tööl parimat anda. Aga mis sii ikka. Kuna olin esimene, kellele pidi minister ka arve tooma, siis olin loodetavasti ka esimene, kes jootraha jättis!
Kuulsin, kuis minister mainis telefonis, et kui töö juures peaks nii palju intervjuusid andma, siis selline töötaja tuleks küll lahti lasta. Mulle see huumoriga asja võtmine isegi meeldis.
Kurja hunti selle tunni jooksul igatahes ei tulnud. Ja Punamütsikese roll võib täiesti vabalt järgmine "ümberkehastumine" olla! Saab kahtlemata ka selles osas hakkama!
P. S. Nagu ütlesin, mine tea, mis valimised toovad. Kui vaja, klassifitseerin tulevikus selle jootraha ümber ametlikuks toetuseks, raudtee tuleku eest! Ikka ju toetatakse erakondi! Aga ka selle toetuse peab ära teenima. Eks näis, kas raudtee mõne sotsi "eralõbu", või annab erakond ka ametlikult lubaduse asi kiiresti ära teha. Siiani ma seda lubadust kuulnud pole.
Tuesday, September 8, 2015
Bullerby välisministeeriumis.....
Haapsalu ongi maaliline ja vahvate inimestega. Kes tunnevad heameelt turistide üle Hoolimata nahavärvist ja küünte pikkusest. Aga hoolides oma maast, linnast, kodust, loodusest.
Miks küll riik sellised bullerbid hooletusse jätab?
Tänud, Postimees, huvitava juhtkirja eest!
http://arvamus.postimees.ee/3320187/juhtkiri-bullerby-laevuke-tormisel-merel
See on niivõrd huvitav ja samas hea ning iseloomulik, et tasub üksipulgi tsitaate kommenteerida. Ärge pange tähele, et samas on see segi nagu pudru ja kapsad.
Tõeline Bullerby asub Eestis – kuulutas saksa leht Die Welt mõni nädal tagasi reisilisas oma lugejatele. Jutt oli vahvate inimestega maalilisest Haapsalust.
Päikesepaistelisel päeval Haapsalus on raske kujutledagi, et kellelgi võiks pähe tulla kõigile neile inimestele ühtviisi silti selga naelutada. Näiteks kuulutades kõik eestlased jubedateks rassistideks, potentsiaalseteks kõrilõikajateks. Ka need, kes just äsja tõmmule välismaalasele teed juhatasid. Või siis teistpidi: vihates kusagil toa- või garaažinurgas (näiteks teise nahavärviga) inimesi, keda nad üldse ei tunne, kellest nad mitte midagi ei tea. Kui selles Bullerbys teeb keegi midagi paha, siis ta saab oma karistuse. Aga ka siis ei tasu teda vihata, kui vähegi saab sellest tundest hoiduda. Kasvõi selle pärast, et vihkamine on lihtsalt hirmus ebatervislik vihkajale endale.
Paar väikest huvitavat nüanssi. Kohe on sisse toodud nahavärv, aga pole homosid mainitud. Kuigi see polegi oluline. Teiseks, miks üldse "silti SELGA naelutada"? Äkki ikka püüakse ilma naelutamata ja veel selja tagant?
Osundus Die Welti Haapsalu-loole võiks meid natuke rahustada: Eestist kirjutatakse ja arvatakse kenasti (ka), mitte ainult kui «väikesest ja vastikust» (nagu meie vaenlased ilmselgelt tahaks). Pealegi on saksakeelses maailmas Bullerby-sündroom lausa eraldi mõiste, millega iseloomustatakse levinud kommet idealiseerida Rootsit. On ju vahva, kui meiegi otsapidi idealiseeritavad oleme, natukenegi.
Küsimus on, kuidas seda seisundit hoida. Kaugeltki mitte üksnes ses mõttes, mida teised meist arvama juhtuvad, vaid eelkõige: mis me iseenda jaoks oleme ja kuidas edaspidi olla tahame. Selleks, paraku, ei piisa enam üksnes idülli nautimisest. Tuleb maailmale, selle mitmekesisusele ja ka hädadele ausalt otsa vaadata, mõelda ja rääkida, mida saame teha. Ja siis ka teha nii palju, kui vähegi võimalusi on. Muidugi, reaalses maailmas on võimalustel piirid.
Üks pool on inimlik kaastunne ja abivalmidus sõjakoldest ning ka pagulaslaagrite masendavatest oludest põgenevate inimeste suhtes. Mõistmist ja heatahtlikkust võiks tõesti olla rohkem.
Teine pool on arusaamine, et kogu Euroopa Liit ei saa päris vanaviisi jätkata. See Loode-Eesti «Bullerby», terve Eesti ja isegi terve Euroopa on mõneti ise nagu laevukesed tormisel merel. Euroopa Liit ei ole algatanud pagulaskriisi ega koledaid sõdu põgenike lähteriikides, aga on ka selge, et Euroopa pole selleks tormiks valmistunud.
Tänasest lehest leiate intervjuu välisminister Marina Kaljurannaga (Reformierakond). Loodetavasti saab kõigile Euroopas selgeks, et üksnes pagulaste jaotamisest ei piisa. On vaja süsteemseid vastuseid, ELi aktiivset ühist välispoliitikat, millele küllap peab appi tulema ka liberaalsem kaubanduspoliitika ja veel palju muud.
Meil aga tuleks püüda teha isekeskis rahu. Üksteist sõimates ei aita me mitte kedagi, ei iseennast ega sõjapagulasi. Mistahes sildistamisega keegi targemaks ei saa, ainult tuju läheb halvaks.
Jaa, tuju olete väga pikka aega halvaks ajanud. Ja oleks siis, et n.ö. kogemata, mõne väikese asjaga! Aga ei, kooseluseadus ja samas pereväärtuste halvustamine, RB läbisurumine ja omamaiste vajalike asjade kõrvalejätmine, pagulaskvoodid ja oma kümned tuhanded vaesed jne jne.
Väga huvitav on veel üks tsitaat - Loodetavasti saab kõigile Euroopas selgeks, et üksnes pagulaste jaotamisest ei piisa. On vaja süsteemseid vastuseid, ELi aktiivset ühist välispoliitikat, millele küllap peab appi tulema ka liberaalsem kaubanduspoliitika ja veel palju muud. - Äkki ikka hoopis vastupidi??? Mis tähendab ÜKSNES PAGULASTE JAOTAMISEST EI PIISA? MILLEKS EI PIISA? Rahvusriikide hävitamiseks? Mida te, viha- ja vaenuõhutajad, siis veel plaanite?
Vaatame siis edasi, mis putru-kapsad Bullerby välisministeeriumis menüüs on.
http://www.postimees.ee/3320091/kaljurand-eestil-tuleb-pagulaspoliitikat-muuta
Artikkel muidugi pole igale ühele loetav. Tüüpiline.
Mis oli aga üldine joon. Marina Kaljurand, kogenud inimene, ajab samamodi asjad segamini nagu enamus valitsuskoalitsioonist seda teeb. Ahjaa, et ma ei unustaks, Kalle Muuli näiteks kirjutas vägagi hea loo!
http://online.le.ee/2015/09/06/mitte-habi-vaid-provokatsioon/
"Läinud nädala traagilised kaadrid....."
Millised kaadrid? Kas Vao kaadrid on tõesti muutnud liikmesriikide suhtumist? Või peetakse silmas veel mõnda? Näiteks traagilist väikelapse "tõotatud maale jõudmist"? Nii karm kui see ka pole, siis lapsed hukkuvad väga tihti ja seda sageli just kellegi ükskõiksuse tõttu. Ja ükskõiksuses on paljuski süüdi meie valitsejad. Mitte ainult Eesti, vaid kogu EL.
Muidugi küsib ka Oliver Kund kohe väga huvitavalt: " debatt pagulaste üle on Eestis nii tuline, et see on korduvalt viinud vandalismini? Tõsi ka või? Millist vandalismi siis esineb? Kas provotseerivat kiviseina süütamist? Või provotseerivat kliki külaskäiku Vaosse peale süütamist? Kuidas küll teatakse, et süütaja eestlane ja pagulasvastane?
Muide, siis sobib tuua ka ühe vihakülvaja tsitaat. Kas ta oleks nii öelnud ka siis, kui vihakõne seadus oleks juba kehtiv? Või see seadus pole mõeldud SELLISTE vihakõnelejate vastu?
http://uueduudised.ee/konservatiivsed-saadikud-parisid-aru-mitte-ei-levitanud-kuulujutte/
Üldiselt aga, kuigi Marina Kaljurand mainis mõndagi õiget - meil on vastutustundetuid poliitikuid - (nimed jätab mainimata siiski. Tõsi, kindlasti olnuks need nimed teadagi millised. Mitte tegelikud vastutustundetud). Ollakse valmis minema Vahemerel "teise faasi" - raha eest ülevedajate paadid konfiskeeritakse. Aga põgenikud? Need illegaalsed immigrandid, mitte sõjapõgenikud muidugi? Võetakse ikka pardale ja tuuakse meile kvootide täitmiseks? Muidugi, sest tema arvates muutuvadki kvoodid "regulaarseteks". Et umbes nii, nagu "iga kuu saabub sel ja sel päeval meile järjekordne eshelon!". Tõsi küll, RB pole veel valmis, tuleb vedada illegaale siia üle Tartu, aeglase rongiga! Sealtkaudu, kus oma inimestel puudub võimalus normaalselt sõita!? Siiani puudub. Mingite Aafrika riikidega peaks hakkama rääkima, et nad illegaalid tagasi võtaks. Jne jne
Kogu see pläma on ühe suure veaga! Meil on VASTUTUSTUNDLIKKE INIMESI, kes on AMMU rääkinud ohust. Ohust meie rahvale ja Eestile, kogu Euroopale. Paraku neid tembeldatakse viha- ja vaenuõhutajateks! Jälle häda mõistuse pärast?
Kogu selle pika jutu peale jõudsin ühele kindlale järeldusele. Kui valitsejad ja üleüldine meedia mentaliteet oleks normaalsed, oleks olukord teistsugune. Absoluutne enamus meie inimestest oleks nõus SÕJAPÕGENIKKE aitama! Ja tõenäoliselt valmis neid ka vastu võtma, olgu tegu siis paari saja või tuhandega. Isegi oma kõhu kõrvalt kokku hoides. (mitte tehes MTÜ-sid, et selle kaudu endale eurorahasid teenida - juudaseekleid tänapäevases mõistes)! Tõenäoliselt oleks vaid üksikud, tõsiselt äärmuslikud inimesed selle vastu. Paraku ..... see rong on läinud. Valitsejad on juba tekitanud korvamatut kahju ja nüüd plaanitakse panna i-le täpp. Või täpid. Leida veel asju, mis kindlasti tapaks igasuguse rahvuse identiteedi ja muudaks kodu tähenduse olematuks....
Kindlasti lugege aga seda lugu. Ning eriti mõtisklege ühe väga olulise mõtte üle! Kui Kätlin Konstabel kirjutab Arvamusfestivalist ja poliitikutest, samuti naiste õiguste ja perevägivalla pärast muretsejatest ühe konkreetse näite raames. Mis juhtus? Mitte keegi "ei haaranud varrukast"! Miks? Sest enamsti ollakse asja sees mitte entusiasmist ja hoolivusest, vaid raha nimel! Ning isegi kui hoolitakse (natuke) siis teatakse, et nagunii, pöördu kelle poole tahes, politsei, valitsuse või ükskõik kelle, nagunii sa abi ei saa. Ja see ongi meie riigi suur puudus. See, millest ei räägi Kaljurand ega keegi teine koalitsisoonist. Vabandust, mõned räägivad. Aga ka neid ei kuulata!
(9.09.15. Pealtnägija näitas taas pealinna taksondust. Aastaid pole mitte keegi teemast huvitunud ega midagi teinud....)
Nagu ei kuulata ka Eestimaa Bullerby inimesi. Rahvast ega ka kohalikke poliitikuid. Ja siis kasvabki vaid viha ja vaen...... Lootusetusest rääkimata. Lootust ilusasse tulevikku tapetakse ju usinasti, suurte jõududega, kaasa arvatud meedia poolt. Presidendist ja teistest tippudest ma ei räägigi.......
(9.09.15. Tänases Postimehes üks Tartu ettevõtja soovis omale orjatööjõudu. Väidetavalt võtaks ka oma rahvast, aga....palgast polnud sõnagi. Ja samast asjast, miks meie rahvastik väheneb ja aina lahkutakse, ei räägi samuti keegi valitsejatest: Tühi õhk. Sest rahvas ongi neile tühi õhk!).
http://arvamus.postimees.ee/3319741/katlin-konstabel-sekkume-nuud-kuskil-pariselt
Aga mina vaatan nüüd neid madalaid maju. On vaja üle vaadata Keava Ühispeatuse planeering......
(9.09. 15. Kanal 2 on Bullerbys pilvede all.....)
Sunday, November 29, 2015
Roheline.
Olen roheline. Mõttelaadilt ja olemuselt. Kui ehk täpsem olla, siis olin. Nüüd on ajad sundinud muutuma, muutuma just konservatiivseks roheliseks. Või roheliseks konservatiiviks. Ja muidugi tahaks mõlemast "maailmavaatest" parimat. Ei vihkamisele ja ei kanepile! Vihkajad on nüüdseks paljuski välja sõelutud ja nendeks osutusid üllatuslikult (üllatuslikult mitte minu, vaid kellegi teise jaoks) need, kes karjuvad siin sallivast Eestist või nimetavad oma maad armastavat rahvast kasulikeks idiootideks. Ja ka need, kes igas oma kõnes hurjutavad ja halvustavad oma rahvast! Kanepi legaliseerimist toetaks ma küll, kui oleks kindel, et see annab löögi kuritegevusele ja seeläbi saab kanepit kätte vaid tõsise põhjusega. Kuid me inimesed ei vaja tegelikult kanepit kui veel ühte mõnuainet. Me vajame hoopis paremat tulevikku! Ja parema tuleviku saab tuua vaid roheline konservatiivsus või konservatiivne roheline mõttemaailm!
Mida arvavad rohelised praegustest põletavatest teemadest? Kooseluseadusest ja pagulastest? Polegi õiget sotti saanud. Kas osaleti ka senistel pikettidel, miitingutel, demonstratsioonidel?
Enne roheliste piketini jõudmist pidin läbima vanalinna. Kas ma soovin siia välisturiste? Jah. Kas ma soovin siia seda maad armastavaid välismaalasi elama? Jah. Kas ma soovin siia illegaalseid immigrante? Ei. Kas ma toetan inimkaubandust? Ei. Kas ma toetan homoabielusid, millele on suuna võtnud homoäärmuslased, nagu kinnitas ka Krister Paris. EI!!!
Ma soovin normaalsust ja normaalset riiki! Mida soovivad rohelised?
Miks üldse siin teemas pagulastest rääkida? Aga sellepärast, et välismaalasi nähes tuleb meelde hurjutamine, et eestlased ei salli võõraid! Vale puha. Minulgi pole nende vastu midagi. Peaasi, et inimene oleks ikka inimene!
Jõululaat Raekoja platsil, päeval, kui Keskerakond valib omale juhti. Edgar Savisaar on muutunud diktaatoriks, oma erakonna inimesi halvustavaks, kuid kahjuks on vastukaaluks väikseid lootusi vaid Kadri Simsonil. Ei usu ma, et Keskerakond laguneb peale Simsoni võimuletulekut. Kuid usun, et Simson pole hea valik. Kasvõi sellepärast, et ta ei julgenud isegi hääletada kooseluseaduse rakendusaktide hääletamisel. Oma seisukoha näitamine niivõrd olulises küsimuses näidanuks selgroogu, ükskõik, kummale poolele poleks hääl ka läinud. Nüüd näitas Simson, et teda huvitab vaid võim.
Kui aga Keskerakond distantseerub meie õigussüsteemist, kas siis neile saab loota? Ei, Edgar, ei! Seda enam, et Moskva pisaraid ei usu ja meie ei usu paljuski enam ammu Moskvat! Muidugi, ka Brüssel pole meile mingi eeskuju. Hoolimata sellest, et meie eurosaadikud sellised "arvamusliidrid". Või hoopis just selle pärast?
Kuivõrd on tänasel päeval jõuluturg üldse Eesti turg? Kas siinmüüdav on eestimaine ja Eesti tegijaid toetav? Põgusal ülevaatusel ma pigem ütleks: Ei! Kas Eesti turism saab siis positiivset? Mingil määral kindlasti. Kuid midagi on valesti. Kui välisturist ei saa pealinna peaväljakul eestimaist, siis....see ei ole ju oma majanduse eelistamine?
Vabaduse platsil aga jäin ootama kliimamuutuste vastu võitlejaid. Kaua pidi ootama, kliima, ehk õigemini Eesti ilm pole ka ju parim. Vahel. Tegelikult ei sega see muidugi ootamist, eriti kui süda soe. Ja soe oli sisemuses juba seepärast, et keegi siiski võtab sõna keskkonna teemal!
Ja sealt nad tulevad, trummipõrina ja reipa sammuga! Vähe muidugi. Eestlane on tuim, ei vea ennast nii naljalt kodust välja. Et midagi toetada. Head! Olgu siis seista oma maa eest või toetada väärtusi. Tõsi, Toompeale tuli tunduvalt rohkem rahvast ja selle üle vaid hea meel. Ka Tartusse tuli palju. Pean silmas pagulasvastast meeleavaldust, mitte kahepalgelist "rassismivastaste" etteastet. Tegelikult peaks mõlemat koondama üks väljaastumine. Rahvuse eest ja rassismi vastu. Ei saa? Saab küll. Tuleb lihtsalt selgelt välja öelda, et äärmuslus pole meie tee! Niisamuti võiks öelda ka Aleksander Laane, Olev Tinn ja teised rohelised. Aga vahel keerutavad mõnes teemas. Ja keerutamine toetajates usaldust ei tekita.
Miitingu organiseerijate hulgas oli ka see mees. Kes jaotas mingeid voldikuid. Mida täpsemalt, ma ei oska öelda. Kas mind häiris see, et millegi eest võitleb must mees? Ei. Kas mind häiris, et ta jalutas ringi siinsamas, Vabadussamba all? Ei. Ta ju ei jaganud Eestimaad halvustavat või pühasõdalasi propageerivat või äärmuslasi kiitvat kirjandust? Ta lihtsalt oli siinsamas. Küllap hingega hea asja eest väljas!?
Kui Indrek Tarandilt küsiti üks küsimus ürituse teemal, siis mainis ta paari sõnaga kliimateemat ja siis purtsatas, et kus on siin need tõrviklased, kes pagulasi kardavad. Mis puutub siia hetkel pagulasteema, mees? Kas kutsusid Sina või kutsusid rohelised kedagi ühinema selle marsiga? Kui pole kutsunud, siis pole mõtet ka turtsuda, see on mage!
Nad, rahvuslased, on selja taga, Indrek Tarand (rohkem kui üks), nii et vaata ringi ja õpi märkama ja mõistma elu, kuigi tõepoolest, kus on rahvuslaste juhid? Miks nad ei tõesta, et ka mina eksin? Miks ei tulda näitama, et peale kahe teema on veel miski, mis on tähtis? KESKKOND! Või tõestama, et fosforiidikaevandamise "lai lubamine" oli apsakas televisioonis enne valimisi? Miks aga kardab hr Tarand rahvuslasi oma kõrval? On põhjust karta? Võtavad viimati magusa koha ära?
Muide, selja taga võib olla rohkem "tõrviklasi" kui üks. Tõsi, need, kes hakkavad KA rääkima sellisel meeleavaldusel pagulastest, ei ole niivõrd rahvuslased, kui pigem äärmuslased. Rahvuslasi pole vaja karta, küll aga äärmuslasi. Kelle jaoks on ükskõik, mis meist (rahvast, riigist, maast) saab. Keskkonnaga seob pagulasi vaid üks asi - kliimamuutused ja sellest tulenev rändesurve ja see on küll üks ohtlikumaid asju.
Küll aga ei tohiks Indrek Tarandile teadmata olla, et viimanegi kõneleja (kui midagi karjuv pärisviimane välja jätta) on rahvuslane, EKRE liige. Väga paljude heade inimeste poolt austatud Paevana!
Ja üldse, austamisväärt rahvuslasi on tunduvalt rohkem kui ainult EKRE liikmete hulgas leiduvad!
Muidugi võiks alati küsida (mina reporterina seda teeks), miks kliimamuutuste vastu võitleja lasi kraavi oma valitsusajal (küll võimul keskkonnaministrina ja hiljem poeaministrina) Haapsalu rongi? Või õigemini, miks ei võtnud käsile raudtee taastamist ja remonti? Riik on vilets peremees? Ju siis olid viletsad valitsused! Aga rong on ju keskkonnasõbralik!? Küsisin ka meili teel, aga vastust ei saanud!
Kas aga emb-kumb on võtnud sõna kohaliku regionaalpoliitika toetuseks? Või praeguse RB projekti, kui meeletult maksumaksja raha laristava, vastu?
Muide, neil teemadel valmistavad rohelised pigem pettumuse. Ei ole ju kumbki hea variant, ei RB läbi Nabala ega ka mitte see, kui surutakse seda läbi Tartu. Ma ei eita üldse, et läbi Tartu on üks variantidest, kuid see pole ainus. Ükskõik, kui põhjalikuks läheb aga vaidlus rohelistega, siis kaks asja ei saa neile kuidagi selgeks.
Miks RB puhul ei peaks arutlema kolme variandi üle? Läbi Tartu, olemasoleval Pärnu trassil ja uuel trassil kõrvuti VB-ga?
Ja miks peaks Haapsalu (ka Võru?) raudteele mõtlema alles peale RB valmimist?
Rohelised, looduses uitamine ei peaks muutma teid pimedateks muudes asjades! Või vastupidi, liiga vähe viibite looduses?
Või siis jätaks RB üldse tegemata? Et annaks raha riiklikule lennukompaniile? Et siis sõidaks rongiga Riiga 8 tundi?
Äkki hoopis teeks RB poole odavamalt ja ülejäänu annaks lennundusele?
Esines keegi ka Uus-Meremaalt, paraku pole mu "english" piisav.
Tõepoolest, traditsioonilised asjad annavad 100% puhast energiat! Kui rääkida inimlikust energiast. Eriti kui talupojamõistusega asjadele läheneda ja samas uuendustega kaasa minna. Muidugi mitte kahtlaste "euroopalike väärtustega". Vaid mehe kõrval peab seisma ikka naine! Üks. Kas mitu, see on juba teine teema......
Küll aga pole midagi kasu Eestimaa mahamüümisest, olgu see siis metsana, põlevkivina, paekivina, turbana. Või lausa kogu täiega mahamüümisest rääkides. (Mahe)küüditamine ju toimib edukalt!? Eestlased aina enam lahkuvad oma kodudest!
Ametiühingutelt tahaks aga loota, et seistakse miinimumpalga korraliku tõstmise ja veel paljude asjade eest. Mitte ei toetataks kahtlasi väärtusi. Kuid hea on seegi, kui tullakse osalema kliimamuutuste miitingule. Mis sest, et ka lennundus on keskkonda koormav. Aga seda on ka loodusvarade raiskamine mõttetutele teede laiendamistele, mõttetule tänavavalgustusele siin-seal ja sellisel moel ning sajal muul moel.
Paevana selja taga on Eesti rahvas ja ajalugu, vabadus ja hiiepuud! Hoiame siis seda kõike!
Palju kisa, vähe villa, herr Tarand!
Eesti aga peab jääma alles rohelise Eestina, sini-must-valgete lippude all!
Ja ma tahaks, et rohelistest kujuneks arvestatav (konservatiivne) jõud Eestimaal! Et seistaks traditsioonide eest ja ollakse inimkaubanduse ning kombainipoliitika (mitte teerulli, sest võimukombain hekseldab laia heedriga Eesti rahvast ja maad) vastu! Et Eesti säiliks kui oaas. Loodust hoidev ja rahvuslikku omapära hoidev oaas. Ka selleks, et hääbumisteel olev Euroopa teaks, et parimad Euroopa pojad ja tütred saaks leida tulevikus oma pelgupaiga, kui asjad lähevad kõige hullemat teed pidi.
********************************
30. 11. 15.
Jagasin teemat ka roheliste kontol. Vastuseks......
Absurd. Samal ajal on blogi leheküljel pilt palja ülakehaga, pläru näpus poseerivast vanahärrast!? Kas see ongi seda mõnuainete-vaba ja "rohelist konservatiivsust" tagaajava homofoobi teine pale? Touché
----------------------
Nojah, mis mul ikka kosta. Ega ma suitsetamist propageerida tahagi ja ei kiida seda ka heaks! Kuigi ise võtan pilti matkapausina, nagu see oli, mõnusas Pärnu rannas (muidugi mitte riides, oleks vast imelik ka). Suitsu pärast pildil tõepoolest vabandan. Aga millal ma homofoobiks muutusin, seda pole osanud märgatagi! Olen nagu olnud vaid rünnakute vastu. Rünnakute, mida organiseerivad äärmuslased, homoäärmuslased. Sellistel asjadel on rohkem kui vaks vahet. Aga mis parata, kui asju nähakse läbi kõverpeegli. Usaldust roheliste vastu see vaid kahandab.
Kuigi edu soovin neile ikka! Ja kainet talupojamõistust! (Mitte kanepilaksu all muidugi).
*********************
09. 03. 2023.
Siia tasub lisada ka tolleagne kolumn, mille äsja leidsin. Sellised ajakirjanikud???
https://epl.delfi.ee/artikkel/78121010/mart-niineste-kolumn-issanda-loomaaed-rail-balticu-vastu
Vaatan mina Rail Balticu vastaseid ega jõua imestada, kuidas küll ajalugu on suutnud säärase issanda loomaaia kokku panna, et sellega ei konkureeri parimadki tragikomöödiad, farssidest rääkimata.
Vaatan mina Rail Balticu vastaseid ega jõua imestada, kuidas küll ajalugu on suutnud säärase issanda loomaaia kokku panna, et sellega ei konkureeri parimadki tragikomöödiad, farssidest rääkimata.
Segaduse vältimiseks – mina tahan veeta vanaduspõlve Eestis, mis on üle maailma tuntud kui sisuliselt loodusreservaat, kus kõigil inimestel on nutikad töökohad ning mille maanteedel veerevad isesõitvad autod. Igasugused uued kaevandused, paralleelraudteed, metsade lageraie ning puidutööstuskombinatsioonid ehk Nauru saare mängimine on lihtsalt märk minevikumeelsete ettevõtjate laisast ning mugavast ja ühepäevaperemehelikust mõttemallist. Looduse peal liu laskmine on mudaliiga spordiala.
Kuid kui ma loen, et Rail Balticu vastu on teiste seas korraga Ökoriik Eesti, Avalikult Rail Balticust, Noored Rohelised, Eesti OTT-liikumine, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Kultuurikoja RB töörühm, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, EKRE, Lendorva kaitseks, MTÜ Eesti Vanemad, SA Terve Rahvas, siis tekib tõrge.
Täna jälle me tantsime sarviku memmega? Sest ei näe siin kuidagi siirast laiapõhjalist rahvaliikumist, vaid raisakotkaparve rammusa korjuse kallal.
Et kaadrid otsustavad kõik, teadis juba Stalin. Alustame sellesama Ökoriik Eesti juhist Rea Rausist (Keskerakond). Pedagoog ja kasvatusteadlane võiks mõjuda usutavalt, kui ta a) poleks võtnud Alkeemias sõna soolapuhuja Riina Raudsiku kaitseks, b) poleks lamemaallaste Telegram.ee portaali autorite seas, c) poleks esinenud SATPK-i propagandavideos pealkirjaga „põlised väärtused pole kiviaeg“.
Avalikult Rail Balticust vedajate seast leiame Priit Humala, kristliku Tartu Pereraadio ühe vedaja. Põhimõtteliselt pildita Alo-TV-d kujutava jaama eetris on muuhulgas SAPTK-i saade „Objektiiv“. Sealt viib otsetee meid MTÜ-ni Terve Rahvas, kust leiame SAPTK-i aktivistid Varro Vooglaiu ning Markus Järvi. Kuid sealt vaatab meile vastu ka Tartu parim elukaaslase löökide pareerija Mihkel Kunnus, väliseestlust doktorantuuri tasemel uurinud pagulasvastaseid seisukohti avaldanud Kaja Kumer-Haukanõmm ning suhtlusmeediasoldat igal rindel Emil Rutiku. Ametlikult seisavad nimetatud vihakülvajad otsedemokraatia eest.
Nüüd jõuame roheliste juurde. Euroopas on rohelised erakonnad vasakpoolsed. Tervet Rahvast juhatab Joonas Laks, muul ajal tegus roheline, Erakonna Eestimaa Rohelised uue juhi Zuzu Izmailova elukaaslane (mulle teadaolevalt, palun vabandust, kui eksin). Izmailova on suhtlusmeedias jaganud muuhulgas ETV „Terevisiooni“ saatelõiku, kus: „Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi professor Andres Kasekamp räägib paremäärmusluse edust Eestis ja mujal maailmas ning Rohelistest kui selle tendentsi antipoodist.“ Häshtäg rohelised, hästäg ökoriik. Izmailova on ka Ökoriik Eesti eesotsas koos ülakirjeldatud Rausiga. Ning esines viimasel Telegrammi konverentsi.
Roheliste eelmine juht Aleksander Laane on aga paradokside mees. Paistnud avalikus suhtlusmeediaruumis silma sordiinialuse ksenofoobiaga, samas mõistnud hukka SAPTK-i "käepikendusest" MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi hiljutise „uuringu“ erinevate seksuaalsuhete lubatavuse teemadel. Kuid EKRE esindaja seevastu ei saanud raudteemeeleavalduse tribüünil kuidagi jätta mainimata kooseluseadust.
MTÜ Eesti Vanemate kohta pole öelda muud, et kui miski on kirjas kaitsepolitsei aastaraamatus samas lauses sõnaga Venemaa, siis juba eos ei lõhna see kuidagi usaldusväärselt. Nii lihtsalt on ja mitte midagi pole parata.
Ja siis on seal kusagil veel need päriselt tõsiseltvõetavad eksperdid, kelle argumendid RB vastu toetuvad teadlasepilgule, mis näeb maailma mitmemõõtmelisemalt kui mistahes mugavusmajandusmees läbi oma kasumikiimast kanapimedate klaassilmade.
Tule taevas appi! Võiks ju veel sonkida siin pudrus ja kapsastes, kuid milleks? Kui käed löövad telegrammirahvas, rohelised, äärmuskristlased, padurahvuslased, võõravihkajad, sertifitseeritud riigiõõnestajad ja muud elajad issanda loomaaia arvukatest puuridest, siis kes on siin siiras, keda huvitab omakasu ning milline on kõigi asjaosaliste omavahelise kasuliku idiotismi suhe? Euroopas ei tee rohelised koostööd kristlik- ja paremäärmuslastega. Väärtuspõhisus maksab. Meil lasevad nad kas teadlikult või naiivsusest sallimatusliikumistel kaaperdada oma teema. Töötavad käsikäes ka telegrammirahvaga.
Kõik abinõud ei pühitse eesmärki. Usaldus ja kontroll käivad käsikäes. Vaenlase vaenlane pole tingimata sõber. Ma võin ju olla argirohelise mõttelaadiga, kuid hipiliberaal minus keeldub kaasaminekust, kui kärus kisavad ka kärekonservatiivsed ja ksenofoobialised kaaskodanikud ning laulavad Kremli ööbikud. Ning mingisugused kultuuritegelased pole siin mingi sümboolne kapital, eriti kui nemadki on tuntud homo- ja ksenofoobidena.
Ma ei jõua ära imestada Rail Balticu vastaste vedajate – kui see algatus tuli tõesti siirastelt rohelistelt ning nende seisukohti toetavatelt tõsiteadlastelt – praegust hämmingut ning solvumist, et jälle tapetakse teemat Kremli kaardiga.
Ei tapeta, see on Darwini auhinna vääriline enesetapp. Ise te võtsite MTÜ Eesti Vanemad punti, nagu ka sallimatusliikumiste EKRE ja SAPTK-i aktivistid. Teie seas on umbluumaailma eksinud hingi. Miks peaks see kõik eos usaldusväärsena mõjuma? Vaatan peale ja nendin, et paremäärmuslased on leidnud ühiskonna lõhestamiseks veel ühe mugavusteema. Õigemini tuli see lausa kandikul kätte. Miks minna kaasa mänguga, mis ei paista aus, üllast eesmärgist hoolimata? Seda enam, et olete omavahel erinevate organisatsioonide-liikumiste kaupa seotud. Ise tegi, süüdi on teised. Saladuskatte all võin öelda, et peasüüdlase leiate peeglist.
laupäev, 1. märts 2014
Presidendimatk 2014.
Läksin siis ka sõitma ja matkama.
Tablool Aegviidu, rongil katsesõit? Ja ei ühtegi inimest selgitamas? Teada on, et inimesed olid segaduses ja jäädi ka maha. Ma ei jäänud ootama, kuni "paika loksub" ja läksin rongile.
Sõit oli mõnus, teine 3-vaguniline koosseis oli praktiliselt täis. Teenindaja väga tore, inimesed rahul.
Teiselt poolt rongiga ei tuldud. Mõnedel pole ju peatustki!
Õnneks oli tasuta buss Tapalt.
Kohal ka idee algataja ja palusin ka võimalust koos pilti teha!
Tee ääres oli uuemaid ja vanemaid maju.
Aga kangeid mehi siin matkab ka muidu!
Tore, et enamus kergliiklusteest oli varustatud ka pinkidega.
Nelijärvel tegelikult 7 järve! Ükskord peab kätte võtma ja kõik need üle vaatama!
Ilm oli hommikul päikseline, hiljem pilves. Lund vähe järgi, aga kevade lõhnu veel polnud!
Kangete meeste jälgi näha rohkemgi!
Kauss imemaitsvat suppi kõigile!
Loositi ka palju auhindu! Neid võitsid nii suured kui väiksed!
Matk väga tore!
Kripeldama jäi tempo, justkui kiirevõitu! Jänedale hilinejad jõudsid sii kui kultuuriprogramm oli alanud! loosimisega läks väga kiireks.
Esimene Aegviidu buss löödi täis nagu pinal, sest kardeti ju maha jääda. Õnneks jõuti ka teisega, kolmandaga enam nii hästi ei vedanud...
Aga tore päev ikkagi!
Kindlasti planeerige matkamist ja puhkamist Aegviidus, Nelijärvel, Jänedal!
Uurige Musta Täku Talli ürituste kohta, lähedal ka ööbimisvõimalused.
*********************************************************
Kolmapäev, 19. september 2018
Kaja Kallas annab teada, et RE valitsus tööd ei tee!
Täna andis Kaja Kallas teada, et seni pole RE tööd teinud!
Tsitaat:
Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles Postimehele antud intervjuus resoluutselt, et tasuta ühistransport on täiesti mõttetu raha raiskamine, mistap lõpetaks Reformierakond taas võimule saades selle ära ja kaaluks liinivõrgu korrastamist.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kadri-simson-naitab-kaja-kallase-ideele-punast-tuld-kuni-keskerakond-on-voimul-jaab-tasuta-uhistransport-alles?id=83701369
Siin polegi muud öelda, et kui peale rohkem kui 10 aastat valitsuse eesotsas olnud RE pole tegelenud liinivõrgu korrastamisega (mida me kõik näemegi!), siis nüüd järsku kaaluks? Muide, ka Haapsalu raudtee taastamist RE lubas kaaluda! Aga nagu me teame, teemaga hakkas tegelema alles Keskerakond. Olgugi, et neilgi mitmeid halbu visioone, aga erinevalt Reformierakonnast on neil vähemalt mõni hea asi ette näidata!
Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles Postimehele antud intervjuus resoluutselt, et tasuta ühistransport on täiesti mõttetu raha raiskamine, mistap lõpetaks Reformierakond taas võimule saades selle ära ja kaaluks liinivõrgu korrastamist.
Teatavasti oli tasuta ühistransport keskerakondlasest majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni idee, mis tal õnnestus ka rakendada. Täna märkis ta Delfile, et Reformierakonnale meeldib jääda kinni loosungisse "Tasuta ühistransport" ja ei süveneta töösse, mida on tehtud. "Liinivõrgu tihendamiseks on valitsus tänavu ette näinud 3,3 miljonit eurot. Seega kokku lisandub enam kui kolm miljonit uut liinikilomeetrit. Need lisavahendid liinide tihendamiseks on sel aastal samas mahus kui seni leiti möödunud 14 aasta jooksul kokku. Lisaks arendame nõudepõhist ühistransporti, et sõita oleks võimalik ka inimestel, kes elavad tõesti hõredaltasustatud paikades," selgitas ta ja viitas ka reisijate arvu kasvule. "Näiteks augustis tehti tasuta bussiliinidel iga päev 10 000 sõitu enam kui aasta tagasi sama ajal."
On selge, et valimised on ukse ees ja parteid tulevad välja eri lubadustega. Kas teie hinnangul on võimalik seegi, et teatud juhul Keskerakond oleks nõus loobuma tasuta ühistranspordist, et valitsusliit moodustada? "Kaja Kallas ei soovinud ju kaotada ainult tasuta sõitu õigust maakonnaliinidel, vaid vähendada ka reisirongide dotatsiooni. Ma pean sellist lähenemist valeks ja minu toetust selline võimuliit ei saa, kes asub lammutama kasutajate seas aina populaarsemaks muutuvat ühistransporti," märkis Simson ja tõi näiteks, et igapäevaselt 25 kilomeetri kaugusel tööl käiv inimene võidab sellest ligi 800 eurot aastas.
"Meie eesmärk on ühistranspordisüsteemi arendada, mitte seisu halvemaks muuta ning algatusi tagasi pöörata. Senikaua kui Keskerakond on võimul, jääb tasuta ühistransport alles!"
Vastuseks omakorda Simsoni kommentaarile sõnas Kaja Kallas (Reformierakond) Delfile, et pole üllatav, kui Keskerakonna valitsus kaitseb enda ainsat saavutust, millele õnnestus tasuta silt külge kleepida. "Kui eesmärk on anda ühistranspordile raha juurde, et panna sõitma rohkem busse, siis ei tohiks samal ajal mingil juhul süsteemist piletiraha välja võtta. Meie arvame, et seda raha tuleks samuti kasutada liinivõrgu täiendamiseks, et inimesed jõuaksid kooli või tööle just sellel ajal, kui seda vaja on," arutleb ta.
"Maakondliku ühistranspordiga reisijad ei nimeta uuringutes piletihinda kunagi esimese probleemiga, Kadri Simson asus aga just seda lahendama. Meie seisukoht on, et valitsuse vead tuleb parandada ja tasuta maakondlik ühistransport kuulub nende hulka."
Reede, 1. veebruar 2019
Eesti 200 nunnutab valijaid!
Põhimõtteliselt tegu aferismiga. Uuesti kommenteerima ei hakka, kopeerisin oma ülevaate esimestest punktidest.
Kolmapäev, 6. veebruar 2019
Pilk rongis Eesti arengutele paberlehte lapates..
"Postimehes" üpris palju igasugustest valimislubadustest ja tippekspertide arvamustest.
https://meieeesti.postimees.ee/6516433/rivo-noorkoiv-ja-garri-raagmaa-regionaalpoliitika-tahendab-eelkoige-ettevotluse-arendamist-ja-uute-tookohtade-loomist?_ga=2.31953534.1352456304.1549270879-1572585276.1504531658
https://meieeesti.postimees.ee/6516433/rivo-noorkoiv-ja-garri-raagmaa-regionaalpoliitika-tahendab-eelkoige-ettevotluse-arendamist-ja-uute-tookohtade-loomist?_ga=2.31953534.1352456304.1549270879-1572585276.1504531658
Loo lõpus räägib Garri Raagmaa sellest, kuidas tunnine rongisõit tallinnast Tartusse oleks võluvits ja et 4-realiste ehitamisega oleme juba hiljaks jäänud, sp peaksimegi keskenduma suurtele kiirustele raudteel. Kas aga kümmekond miljonit ühe minuti ajavõidu eest on mõttekas? Sellest Raagmaa ei räägi, küll aga on kindlasti hea tunne olla ideegeneraatorina eeskujuks? Tõsi, 160 km/h, mida ta pakub ka Tartu jaoks, oleks vähe odavam, kuid sellegipoolest ei saaks sellega Tallinna sarnaselt Pendoliino tunniste sõitudega, sest Tallinna ja Tartu vahel on raudtee pikkuseks 190 km! Nii et pigem tegu sellise umbkaudse lajatamisega. Aga milline eeskuju see on?
Kas slline mulin, mis viimasel ajal üpris paljude puhul juba tavapärane ei mõju hoopis vastupidiselt?
Pidin sõna otseses mõttes p... kukkuma (hea et istusin), kui lugesin Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultandi Lauri Jaloneni lugu!
Pidin sõna otseses mõttes p... kukkuma (hea et istusin), kui lugesin Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultandi Lauri Jaloneni lugu!
Jalonen kirjutas:
Üks võimalikult kiire mõjuga lahendus oleks Tallinna ja muu Eesti kiirete transpordiühendustega sidumine. Praegu selleks rongiliiklusele silmaga nähtavat alternatiivi ei ole.
Kui Narvast või Tartust õnnestuks tunni ajaga Tallinna jõuda, moodustuks piki selliseid trasse sisuliselt üks tööjõuareaal, mis võimaldaks leida töökohti keskuses, kus palgatase on kõrgem ja valik laiem, ning samas elada keskusest kaugemal, kus kinnisvara hind ja kohapealsed kulud on väiksemad. Eriti võiks see mõjutada noori peresid, kel võib olla rahaliselt raske soetada ja arendada oma kodu Tallinnas või selle lähiümbruses.
No mida? Jah, tal absoluutselt õigus, et alternatiivi pole ja asjal oleks kiire mõju! Kuid kas ta ikka reaalsust adub? Tartust sõidab Tallinna hetkel 2 tundi, Narvast aga 6 peatusega 2 h ja 14 min. Et "piki trassi tööjuareaal" saaks olla kaasatud, on vaja vähemalt 10 peatust peale Ülemiste ja Kitseküla, see tähendaks, et kui soovida tunniga jõuda Narvast Tallinna ja üksiti pakkuda keskmisele ja suurematele kohtadele KA võimalust, peaks raudteel teekiirus ulatuma juba 300 km/h kanti! Selleni punnitades võib kõht lahti minna ja kui isegi ei lähe, oleks see nii hirmkallis lõbu, et suuremast palgast poleks enam mingit tolku! Äkki tuleks utoopilistest pilvedest maa peale ja hakkaks reaalsuse järgi ideid välja käima? Igal juhul ei peagi püüdlema, et Oru või Tabivere muutuksid Tallinna magalaks! Kuigi Narva raudtee remont suures osas alles ees, siis seal tasuke küll ehk mõelda, kas kohati õnnestuks raudtee kiirus isegi mitte 160 vaid 200 km/ tunnis tõsta? Näiteks Narvast Jõhvini? Mitte jälle nii, et teeme remondi ära ja siis tulevad "tippspetsialistid" ja hakkavad taas karjas kraaksuma, et "teeme kohe jälle uue remondi"! Nagu Tartu raudtee puhul mitmed sellised soovivad! Ehk loobuks ikka selliste kuulamisest? Selge on aga see, et üldjuhul piisab kõikjal Eestis kiirusest 160 km/h.
Samas lehes kirjutas Võru piirkonna arendaja Britt Vahter, üsna ümmarguselt, kuigi õigest asjast. ("Kohalikke ideid kägistavad ülereguleeritus ja piirkondade arenguerinevuste ignoreerimine"). Aga nagu Jaloneni jutt arengukavadest ei tekita muud pilti, kui rahajõgesid nende tegemiseks, nii ei aita ka Vahteri õige jutt kaasa sellele, et asi paraneks, seda omakorda siis tõestamas mõttetud arvamusfestivalid jms. Või tunneb keegi mõnda poliitikut või ametnikku, kes peale arvamusfestivali öelnud, et "tema nüüd suunatud õigele teele ja teeb asju teisiti"?
Pärnumaa Arenduskeskuse maakonna arendusjuht Heiki Mägi ("Oleksi lootnud erakondadelt näha julgemaid visioone ja uudseid ideid") tõi aga üpris kenasti välja üht-teist lubadustest. Nagu piirkondadele kasulikud ideed - kiire nett, kruusateede asemel mustkate, puhas vesi, kvaliteetne elektrivarustus, parem ühistransport jm. Õigesti tõi ta aga välja selle, et riigiasutuste maakondadesse viimise kampaaniasse uskuda ei saa. Ei saagi ju, sest kui üldse viia, siis selleks olgu ÜHES koha, kuskil Kesk-Eestis, nn ametkondade uus pealinn! Igal juhul tähendaks asjal suuremat mõtet, nagu säästvamad lahendused, uue, innovaatilise (igas mõttes) elu- ja töökeskkonna loomist, pealinna ummikute vähenemist, ühistranspordi paremat täituvust ja maksujõulise elanikkonna toomist keskusest suure raadiusega alale. Seda enam, et enne tuleks kokku leppida, mis saab tulevikus, kas on maakondade Eesti või regioonide Eesti, nagu ta küsib!
Kui aga uudsetest ideedest rääkida, siis ühte olulisimat Mägi ei märganud - roheliste soovi kehtestada 4-päevane töönädal. Vaat see oleks juba arengumootor! Ja selle puhul poleks isegi oluline, kas tunniga Tallinna kuskilt saab, vaid tekib võimalus hoopis Tallinnast ääremaadele kardinaalselt rohkem puhkama sõita! Ja see on siseturismi koha pealt eriliselt tähtis!
Kui aga uudsetest ideedest rääkida, siis ühte olulisimat Mägi ei märganud - roheliste soovi kehtestada 4-päevane töönädal. Vaat see oleks juba arengumootor! Ja selle puhul poleks isegi oluline, kas tunniga Tallinna kuskilt saab, vaid tekib võimalus hoopis Tallinnast ääremaadele kardinaalselt rohkem puhkama sõita! Ja see on siseturismi koha pealt eriliselt tähtis!
Pika loo on kirjutanud aga Marek Strandberg ja see lugu tasub lugemist! 99% ju õigesti asju nähtud!
Enam-vähem tabavalt kirjutab ta iga erakonna kohta. Eriti mõnusalt iseloomustab Eesti 200:
"Eesti 200 positsioneerib end rahumeeli pruuni äri ajajate toetajaks: "Puit, toit ja põlevkivi on Eesti tööstuse suurimad sambad". (Minu märkus: siit selgelt aru saada, et eesmärk on laristada!). Pika perspektiiviga erakonna jaoks üsna lühinägelik avaldus....."
"Reformierakonna jaoks on loodus valdavalt rekreatiivse tähendusega: Mida mitmekesisem ja puhtam on meie looduskeskkond ja mida rohkem on meie inimestel võimalusi ja põhjuseid looduses aega veeta..." ...
No kuulge? RE oli ju selgelt loodust lõhkuva RB eestvedaja, millisest loodusest nad siis räägivad? ja kas mitte juba nende valitsemise ajal ei alanud röövellik metsaraie? Miks me ei ole siiani jõudnud selleni, et keskkonnasõbraliku ühistranspordiga looduskaunitesse kohtadesse saaks?
Lisaks ütleb Strandberg õigesti ka EKRE kohta: "... On üsna selgelt aru saada, et see (puhas loodus ja mitmekesisus, minu märkus) nende jaoks oluline teema pole...."
Ei ole jah. Muidu ju ei hakkaks heade ideede kõrval lollusi letti peksma!? Nagu seda on lööktööna 4-realisi ehitama! Pannes sellega löögi alla tulevikus palju rohkemad maal olevad elukohad, tuues sinna tolmu ja müra ning rikkudes põhjavee üha rohkem? (Pandivere veehaardest pole nad vist kuulnudki!).
No kuulge? RE oli ju selgelt loodust lõhkuva RB eestvedaja, millisest loodusest nad siis räägivad? ja kas mitte juba nende valitsemise ajal ei alanud röövellik metsaraie? Miks me ei ole siiani jõudnud selleni, et keskkonnasõbraliku ühistranspordiga looduskaunitesse kohtadesse saaks?
Lisaks ütleb Strandberg õigesti ka EKRE kohta: "... On üsna selgelt aru saada, et see (puhas loodus ja mitmekesisus, minu märkus) nende jaoks oluline teema pole...."
Ei ole jah. Muidu ju ei hakkaks heade ideede kõrval lollusi letti peksma!? Nagu seda on lööktööna 4-realisi ehitama! Pannes sellega löögi alla tulevikus palju rohkemad maal olevad elukohad, tuues sinna tolmu ja müra ning rikkudes põhjavee üha rohkem? (Pandivere veehaardest pole nad vist kuulnudki!).
Nii et jah, huvitav lugemine! Rong peaks lausa aeglasemalt sõitma, et jõuaks need lood läbi lugeda!
Ahjaa, üks üsna huvitav lugu oli Mike Collier?ilt, kes kirjutas sellest, kuidas Jüri Ratas lund pelgas ja Riiga minemata jättis ja kuidas seal paar riigipead nämmutasid ja kuidas suursaadik Arti Hilpus kaasa nämmutas, kiites, kui hea on ikka Rail baltic ja tundes hirmu, et äkki rahast ilma jääme. Ehk siis sellest, läbi lillede, kuidas lühinägelikud ja pugejalikud poliitikud on sooja koha nimel valmis rahasid välisettevõtjatele pihku mängima! Summades, mis seniste kõrval kahvatuvad!
Oih, sellega seoses tuli mulle meelde, et ka Eesti 200 "tippspetsialist" Meelis Niinepuu "paneb pika puuga pikka plaani"! (Miks peame sada aastat paremat Eestit ootama". Pannes ise etet, et pikk plaan ongi olulisim. Kogu muu mämmi kõrval, millest ta kirjutab, on ta õnnelik, et Soome paari milliga RB "taha tuli". Küllap plaanib ta võimule tulles raha koguda ja kui Teravmägedel juba kauges tulevikus palmid kasvavad, sinna vanaduspõlve nautima sõita...
Hiljuti tegin transpordi grupis küsitluse, kas on transpordi ja turismi teemadel valimistel häid valikuid. Üks vastusevariant erakondade kõrval oli "head valikut ei ole". Ja nii tundubki olema! EKRE-gi, kellel palju häid mõtteid, paneb puusse oma 4-realiste ihalusega, nagu juba mainisin. Ja kui nende hulgast ühe alajaotus koostaja lubab "kaotada eeltasutud ühistranspordi" ja maaelu alajaotuse koostaja lubab selle säilimist, siis ... mida pean ma uskuma? Mõne nende "spetsialisti" argumenteerimata tõdemust, et see on sotsialism? Ei, tean raudselt, et see on tulevik ja parema ühistranspordi üks võtmetest ja mind pole suutnud ükski spetsialist, ei jutumärkides ega ilma, ümber veenda. Ka mitte Isamaa ja RE tegelased, kes kõige usinamalt räägivad vajadusest ühistranspordisüsteemi paremaks muuta ja kes sellega paarikümne aasta jooksul kuidagi hakkama pole saanud, hoopis halvemuse poole keeranud!
Õnneks on valmisteni veel aega, aga lootust, et keegi olulistes asjades ainult parimate lahendusteni jõuab, jääb aina vähemaks....
Neljapäev, 7. veebruar 2019
Igaüks loeb?
Vaade Meremäe vaatetornist.
Värske "Lõunaleht" kirjutas (Tarmo Saar) sellest, kuidas "igaüksloeb" tervise- ja tööminister Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) kohtus inimestega Meremäel.
(Kümmekonna päeva pärast saab lugeda tervet lugu).
On ääretult kurb tõdeda, et sellised väikeste lehtede lood, mis sageli ausamad ja otsekohesemad, kui suure meedia omad, toovad esile poliitikute tõelise palge! Lugu siis sellest, kuidas püütakse suure suuga lubadusi jagada, kuid sisuliselt murekohti ei mõisteta ega püütagi neisse süveneda! Meremäel ei ole enam perearsti ja kõikidest püüdlustest hoolimata ei suudetavat seda ka leida. Probleem nii ammune ja omane tegelikult kogu eestimaale, seega oli ammu aega leida probleemile lahendus. Lahendus, mis toonuks perearste (Soomest) maale elama, imekaunitesse kantidesse, nagu on seda ka Meremäe-Obinitsa kant! Aga ei midagi! Võõrdunud reaalsuset ongi kindlasti raske midagi muuta!
Et asjast sügavuti pilt saada, tasub lugeda vanemat lugu, mille lihtsuse mõttes kopeerin. Tänud, Tarmo Saar ja "Lõunaleht", sisukate lugude eest!
Pea tuhat inimest Setomaal Obinitsa ja Meremäe piirkonnas jäävad uuest aastast ilma perearstita, sest praegune arst lahkub ja uut pole suudetud leida. Halvemal juhul tuleb tõbistel hakata arsti juurde sõitma Osulasse (kuni 50 km), Väimelasse (kuni 40 km) või Lasvale (20–30 km).
Kuivõrd maapiirkonnas elavad peamiselt vanemad inimesed, on arst neile väga oluline. Kohalikud inimesed rääkisid, et Värskasse, Oravale, Ruusmäele või Misso arsti juurde minek on probleemne, sest sinna ei käi bussi. Bussiühendus on hea Võruga, aga Võrru arsti juurde ei saa. Põhjus on selles, et ka Võrus on perearstidest puudus ja üks arstikoht juba pikemat aega täitmata.
Probleemi teeb keerulisemaks ootamatus: teade perearsti kadumisest tuli alles viimasel momendil, eelmisel nädalal, paar nädalat enne aasta lõppu. Praeguses jõulude ja aastavahetuse melus on väga raske asju ajada ja uut arsti otsida.
Kiirküsitlus Setomaal näitas, et paljud inimesed isegi ei tea veel, kes nende uus arst on. Terviseamet on andnud kolm telefoninumbrit, kuhu tuleb helistada, et saada teada, milline arst ja kus konkreetset inimest vastu võtma hakkab. Osa inimestest on lisatud Lasva perearsti Katrin Mölderi ja osa isegi Osula perearsti Anne Ojakääru nimistusse. Viimase juurde pääsemise teeb veelgi keerulisemaks see, et nimistus on ka 2,5 aastat tagasi oma perearstita jäänud Varstu inimesed ja teisipäeviti võtab Ojakäär patsiente vastu Varstus.
Inimesi tegi murelikuks aga ka palju lähematesse kohtadesse pääsemine. „Millega sa käid Värskale või Oravale? Rattaga või?” küsis Obinitsa elanik Ellen. Temale oli määratud Värska-Orava perearst. Ta ütles, et tohtri juurde bussiga ei saa (Värskasse siiski buss käib, aga ainult korra päevas – LL). Ellen tunnistas, et pole kordagi elus Oraval isegi käinud, ta ei oska sinna minna ja kardab, et eksib ära.
Kohalik elanik Maimu sõnas, et pole isegi veel helistanud ja küsinud, kuhu talle perearst on määratud. Ta loodab, et ehk saab arsti Vastseliina, sest sinna oleks kõige lihtsam käia. Praegu käib naine veel olemasoleva arsti juures, kuni saab. Arst on Maimu väitel väga oluline, kuna temal on näiteks südame veresooned vahetatud ja nende kontrollimiseks südamearsti juures on vaja võtta perearstilt saatekiri. Samuti on vaja välja kirjutada vererõhurohud ja neid saab samuti teha perearst.
Obinitsa mees Kalle pole enda sõnul samuti veel uurinud, kuhu talle arst on määratud. Ta ütles, et kui määratakse Misso arst, siis sinna ta minna ei taha, kuna ühel sugulasel olid sealse arstiga halvad kogemused.
Kallet häiriski kõige rohkem valikuvõimaluse puudumine: sa oled sunnitud võtma selle, kes sulle määratakse. Kui talle määratakse arst, keda ta ei soovi, lubab Kalle avalduse kirjutada, et ta ei soovi sinna minna. Praegune perearst oli soovitanud inimestel avaldus kirjutada, kui nad pole nõus arstiga, kelle juurde nad määrati, aga keda nad ei soovi.
Kalle rääkis, et kõige mugavam oleks sõita arsti juurde Võrru või Vastseliina. Näiteks Värskasse läheb buss ainult hommikul ja sealt enne hilja õhtut tagasi ei saa. Kalle sõnul on kõige suurem probleem vanainimestel. Näiteks tema 86-aastane ema ei tea veel samuti, kuhu talle arst on määratud. Kalle rääkis, et inimestele oleks pidanud tohtriprobleemist varem teada andma.
Kalle oletas, et uut perearsti ei leitud ilmselt seetõttu, et noored ei taha maale elama tulla. Noored on ära läinud Soome, Rootsi ja Norrasse parematele jahimaadele. Obinitsa kandist lähevad noored otse Soome ja Rootsi, mitte Tartusse või Tallinna. Mõned on ka tagasi tulnud, aga need on üksikud. Tagasi tullakse peamiselt seetõttu, et kaugel tööl olles jääb pereelu laokile: abielud purunevad ja lapsed lähevad ülekäte.
Meremäel 26 aastat perearstina töötanud Katrin Rahusoov paneb 1. jaanuarist ameti maha. Pereõde jääb pensionile. Endise Meremäe valla antud ruumid, mida arst on aastaid Meremäel ja Obinitsas kasutanud, jäävad tühjaks.
Terviseameti info kohaselt läheb perearst pensionile. Katrin Rahusoov aga kinnitab, et nii see asi ei ole. „Põhjus on isiklik,” selgitas ta, „tervis.” Täpsemalt ei soovinud ta põhjust kommenteerida. Rahusoov rääkis, et ta on otsustanud remontida oma tervist, mitte lihtsalt ei võta puhkust, ning see võib kesta kuni kaks aastat.
Tohtrile ei saa ette heita teatamisega venitamist: Rahusoov andis oma minekust teada juba kevadel, varemgi, kui ametlikult nõutud kuus kuud. Pärast kaht luhtunud konkurssi andis terviseamet 6. detsembril teada, et Rahusoovi üle 700 patsiendi jaotatakse teiste perearstide vahel ära.
Probleemi teeb keerulisemaks ootamatus: teade perearsti kadumisest tuli alles viimasel momendil, eelmisel nädalal, paar nädalat enne aasta lõppu. Praeguses jõulude ja aastavahetuse melus on väga raske asju ajada ja uut arsti otsida.
Kiirküsitlus Setomaal näitas, et paljud inimesed isegi ei tea veel, kes nende uus arst on. Terviseamet on andnud kolm telefoninumbrit, kuhu tuleb helistada, et saada teada, milline arst ja kus konkreetset inimest vastu võtma hakkab. Osa inimestest on lisatud Lasva perearsti Katrin Mölderi ja osa isegi Osula perearsti Anne Ojakääru nimistusse. Viimase juurde pääsemise teeb veelgi keerulisemaks see, et nimistus on ka 2,5 aastat tagasi oma perearstita jäänud Varstu inimesed ja teisipäeviti võtab Ojakäär patsiente vastu Varstus.
Inimesi tegi murelikuks aga ka palju lähematesse kohtadesse pääsemine. „Millega sa käid Värskale või Oravale? Rattaga või?” küsis Obinitsa elanik Ellen. Temale oli määratud Värska-Orava perearst. Ta ütles, et tohtri juurde bussiga ei saa (Värskasse siiski buss käib, aga ainult korra päevas – LL). Ellen tunnistas, et pole kordagi elus Oraval isegi käinud, ta ei oska sinna minna ja kardab, et eksib ära.
Kohalik elanik Maimu sõnas, et pole isegi veel helistanud ja küsinud, kuhu talle perearst on määratud. Ta loodab, et ehk saab arsti Vastseliina, sest sinna oleks kõige lihtsam käia. Praegu käib naine veel olemasoleva arsti juures, kuni saab. Arst on Maimu väitel väga oluline, kuna temal on näiteks südame veresooned vahetatud ja nende kontrollimiseks südamearsti juures on vaja võtta perearstilt saatekiri. Samuti on vaja välja kirjutada vererõhurohud ja neid saab samuti teha perearst.
Obinitsa mees Kalle pole enda sõnul samuti veel uurinud, kuhu talle arst on määratud. Ta ütles, et kui määratakse Misso arst, siis sinna ta minna ei taha, kuna ühel sugulasel olid sealse arstiga halvad kogemused.
Kallet häiriski kõige rohkem valikuvõimaluse puudumine: sa oled sunnitud võtma selle, kes sulle määratakse. Kui talle määratakse arst, keda ta ei soovi, lubab Kalle avalduse kirjutada, et ta ei soovi sinna minna. Praegune perearst oli soovitanud inimestel avaldus kirjutada, kui nad pole nõus arstiga, kelle juurde nad määrati, aga keda nad ei soovi.
Kalle rääkis, et kõige mugavam oleks sõita arsti juurde Võrru või Vastseliina. Näiteks Värskasse läheb buss ainult hommikul ja sealt enne hilja õhtut tagasi ei saa. Kalle sõnul on kõige suurem probleem vanainimestel. Näiteks tema 86-aastane ema ei tea veel samuti, kuhu talle arst on määratud. Kalle rääkis, et inimestele oleks pidanud tohtriprobleemist varem teada andma.
Kalle oletas, et uut perearsti ei leitud ilmselt seetõttu, et noored ei taha maale elama tulla. Noored on ära läinud Soome, Rootsi ja Norrasse parematele jahimaadele. Obinitsa kandist lähevad noored otse Soome ja Rootsi, mitte Tartusse või Tallinna. Mõned on ka tagasi tulnud, aga need on üksikud. Tagasi tullakse peamiselt seetõttu, et kaugel tööl olles jääb pereelu laokile: abielud purunevad ja lapsed lähevad ülekäte.
Meremäel 26 aastat perearstina töötanud Katrin Rahusoov paneb 1. jaanuarist ameti maha. Pereõde jääb pensionile. Endise Meremäe valla antud ruumid, mida arst on aastaid Meremäel ja Obinitsas kasutanud, jäävad tühjaks.
Terviseameti info kohaselt läheb perearst pensionile. Katrin Rahusoov aga kinnitab, et nii see asi ei ole. „Põhjus on isiklik,” selgitas ta, „tervis.” Täpsemalt ei soovinud ta põhjust kommenteerida. Rahusoov rääkis, et ta on otsustanud remontida oma tervist, mitte lihtsalt ei võta puhkust, ning see võib kesta kuni kaks aastat.
Tohtrile ei saa ette heita teatamisega venitamist: Rahusoov andis oma minekust teada juba kevadel, varemgi, kui ametlikult nõutud kuus kuud. Pärast kaht luhtunud konkurssi andis terviseamet 6. detsembril teada, et Rahusoovi üle 700 patsiendi jaotatakse teiste perearstide vahel ära.
Setomaa vallavalitsus: aitame kodanikke igal võimalikul viisil!
„Olukord on uus ja murelik,” tunnistas Setomaa valla avalike suhete juht Kelly Kittus. „Vallavanem on öelnud, et ilmselt tuleb bussiliiklust tihendada ja sotsiaaltranspordi mahtu kasvatada. Kuna info on alles väga värske, siis ei ole jõudnud vallavalitsus veel vastavaid otsuseid teha.”
Kelly Kittus soovitas perearstita jäänud Setomaa inimestel võimalikult kiiresti välja selgitada, milline perearst on neile määratud. Küsida tuleb terviseametist telefonilt 794 3571 (Grete Must, grete.must@terviseamet.ee) või telefonilt 650 9843 (Margit Toop, margit.toop@terviseamet.ee) või
ameti üldtelefonilt 794 3500.
Kui perearst on teada ja tema juurde pääsemisega on probleeme, siis soovitas Kelly Kittus võtta ühendust kas vallavalitsuse või otse valla sotsiaaltööspetsialistiga (Eve Breidaks tel 785 6640, 508 6461 või eve.breidaks@setomaa.ee).
Setomaa vallavalitsus selgitas ka, et varem ei olnud võimalik rahvale probleemist teada anda. Terviseamet korraldatud kaks konkurssi perearsti leidmiseks venisid. Et arsti ei saa, selgus alles pärast kirjalikku päringut novembris, seejärel toimusid kohtumised ameti esindajatega 21. novembril ja 6. detsembril.
„Esimesest kohtumisest võttis osa ka Räpina haigla esindaja ja teisele kohtumisele tulid Lasva perearst Katrin Mölder ja Misso perearst Evi Luts. Terviseameti esindajate väidetel püüti leida perearsti sihtotsinguga, kaaluti ka üldarsti vastuvõtu korraldamist piirkonnas, kuid väidetavalt ei olnud huvi ei Räpina, Põlva ega Lõuna-Eesti haigla (Võru) poolt. Vald on omalt poolt nii Obinitsas kui Meremäel pakkunud perearstile tasuta kasutusse korralikke remonditud ja nõuetele vastavaid ruume. Kindlasti oleks vallavalitsus aidanud kaugemalt tulevat perearsti ka elamispinnaga,” selgitas vallavalitsus.
Võimalike lahendustena on vald pakkunud mitu varianti. „Ühe võimaliku variandina nägime Värska asendusarsti suunamist Meremäe ja Obinitsa piirkonda ning Värskasse oleks tulnud arst Räpinast. Oleme otsinud perearste ka Võrust ning soovitanud terviseametile endiseid perearste. Terviseamet on väidetavalt kõigiga rääkinud. Kui perearstikonkurss ebaõnnestus, soovis terviseamet piirkonna nimekirja suvaliselt teistele arstidele jagada. Vald seevastu pakkus koostöös praeguse perearstiga välja, et inimesed tuleks jagada külade kaupa, arvestades sealsete elanike peamist liikumissuunda, neile lähimale arstile,” andis vallavalitsus teada.
„Perearstiprobleem võib igal hetkel tekkida ka mõnes teises Kagu-Eesti omavalitsuses,” märkis Kelly Kittus. „Näiteks mu enda perearst on ka juba pensionär.”
Konkurss perearsti koha täitmiseks on luhtunud ka Valgas. PerearstKülli Laugesaar soovis pensionile minna juba 2015. aastal, aga jätkas tänavu suveni osakoormusega tööd, kuna terviseamet ei leidnud uut arsti ja pole leidnud siiani.
Kelly Kittus soovitas perearstita jäänud Setomaa inimestel võimalikult kiiresti välja selgitada, milline perearst on neile määratud. Küsida tuleb terviseametist telefonilt 794 3571 (Grete Must, grete.must@terviseamet.ee) või telefonilt 650 9843 (Margit Toop, margit.toop@terviseamet.ee) või
ameti üldtelefonilt 794 3500.
Kui perearst on teada ja tema juurde pääsemisega on probleeme, siis soovitas Kelly Kittus võtta ühendust kas vallavalitsuse või otse valla sotsiaaltööspetsialistiga (Eve Breidaks tel 785 6640, 508 6461 või eve.breidaks@setomaa.ee).
Setomaa vallavalitsus selgitas ka, et varem ei olnud võimalik rahvale probleemist teada anda. Terviseamet korraldatud kaks konkurssi perearsti leidmiseks venisid. Et arsti ei saa, selgus alles pärast kirjalikku päringut novembris, seejärel toimusid kohtumised ameti esindajatega 21. novembril ja 6. detsembril.
„Esimesest kohtumisest võttis osa ka Räpina haigla esindaja ja teisele kohtumisele tulid Lasva perearst Katrin Mölder ja Misso perearst Evi Luts. Terviseameti esindajate väidetel püüti leida perearsti sihtotsinguga, kaaluti ka üldarsti vastuvõtu korraldamist piirkonnas, kuid väidetavalt ei olnud huvi ei Räpina, Põlva ega Lõuna-Eesti haigla (Võru) poolt. Vald on omalt poolt nii Obinitsas kui Meremäel pakkunud perearstile tasuta kasutusse korralikke remonditud ja nõuetele vastavaid ruume. Kindlasti oleks vallavalitsus aidanud kaugemalt tulevat perearsti ka elamispinnaga,” selgitas vallavalitsus.
Võimalike lahendustena on vald pakkunud mitu varianti. „Ühe võimaliku variandina nägime Värska asendusarsti suunamist Meremäe ja Obinitsa piirkonda ning Värskasse oleks tulnud arst Räpinast. Oleme otsinud perearste ka Võrust ning soovitanud terviseametile endiseid perearste. Terviseamet on väidetavalt kõigiga rääkinud. Kui perearstikonkurss ebaõnnestus, soovis terviseamet piirkonna nimekirja suvaliselt teistele arstidele jagada. Vald seevastu pakkus koostöös praeguse perearstiga välja, et inimesed tuleks jagada külade kaupa, arvestades sealsete elanike peamist liikumissuunda, neile lähimale arstile,” andis vallavalitsus teada.
„Perearstiprobleem võib igal hetkel tekkida ka mõnes teises Kagu-Eesti omavalitsuses,” märkis Kelly Kittus. „Näiteks mu enda perearst on ka juba pensionär.”
Konkurss perearsti koha täitmiseks on luhtunud ka Valgas. PerearstKülli Laugesaar soovis pensionile minna juba 2015. aastal, aga jätkas tänavu suveni osakoormusega tööd, kuna terviseamet ei leidnud uut arsti ja pole leidnud siiani.
Pani mõtlema? Minu jaoks tekib hulganisti küsimusi. Mida vallavanem näiteks üldse mõtleb? See, et bussiliiklus vajab tihendamist, on ju ammu teada!? Mitte ainult perearstiga seoses vaid üleüldse, kümnete seoste tõttu! Kaudselt siin oluline seegi, et Koidula - Tartu rongiliiklus vajab tihendamist, sellega seonduvalt on aga bussiliikluse tihendamise MÕTTEKUS oluliselt suurem! Kui rong sõidaks Koidulasse vähemalt 4 korda päevas (+ 1 kord Põlvani?), saaks mingit liini mööda panna käiku bussid seotuna kõikide rongidega. On ju ka teada (ja kui veel ei ole, siis nüüd teate), et kus vähegi võimalik, on vaja bussiühendust 4 korda päevas, sest see on miinimum, mis võimaldab normaalsete ooteaegadega sõidud ära teha! Meremäelt on 6 bussiliini tööpäeviti Võrru! Viga on aga selles, et bussid suunatakse (üldse Eestimaal) n.ö. keskusest külasse ja tagasi, mitte ei püüta bussiliine viia ühest keskusest teise ja ehk isegi kolmandani! Oravalt Värskasse on 4 bussi näiteks. Miks ei püütagi käivitada bussiliine Võru - Vastseliina - Meremäe - Obinitsa - Orava - Orava Jaam - Värska? Kui Orava Jaama bussipeatuse juures peatuks päevas 4 rongi, siis oleks ju kõigele lisaks väga oluline elukvaliteedi paranemine - Meremäe, Obinitsa jpt kohtade jaoks tekiks 4 korda päevas parim ühendusvõimalus ka Tallinna ja Tartuga!? Kuidas sellistest asjadest aru ei saada?
Ning ei tohi unustada asja teist olulist külge - hea ühistransport mitte ainult ei vii kohalikke kuhugi vaid võimaldab ka külalistel kohale tulla! Kas minister Sikkut ja peadirektor Jürilo tulid ühistranspordiga? Või vallavanem Kudre? Või peaks mistrite-ametnike tühisõitudele kuluva raha andma maapiirkondade perearstidele palgalisaks või patsientidele hotelliarvete kompenseerimiseks?
Ning ei tohi unustada asja teist olulist külge - hea ühistransport mitte ainult ei vii kohalikke kuhugi vaid võimaldab ka külalistel kohale tulla! Kas minister Sikkut ja peadirektor Jürilo tulid ühistranspordiga? Või vallavanem Kudre? Või peaks mistrite-ametnike tühisõitudele kuluva raha andma maapiirkondade perearstidele palgalisaks või patsientidele hotelliarvete kompenseerimiseks?
Igaüks loeb? Tühjagi sotsidelt igaühest! Sellest sai värske loo läbi küll selge pildi!
Kui aga vanemad inimesed märgivad ära sedagi, et kardetakse võõrasse kohta sõita, kartes seal eksida, siis muuhulgas tuletab see meelde sedagi, et teenuskeskused, perearstid jm peaks planeeringute puhul olema seotud bussi- ja ka rongipeatustega! See pidanuks kuuluma haldusreformi ühe olulise seosena igasuguste planeeringute juurde! Kui aga Põlvas ei saada aru isegi sellest, et bussid peaks sõitma raudteejaamani (ehk seal olemagi kasvõi "teine" bussijaam ning sealsamas peaks asuma ka teenuskeskus, vallamaja, turg, kaubanduskeskus, tervisekeskus jm asutused!
Mida siis aga minister Sikkut välja pakkus? Tore muidugi, et vabandas selle eest, et perede liikmeid jagati eraldi arstide juurde, midagi küsimatagi! Aga vabandusest ei ole kasu, kui asjad on hapud. Muide, jagamine toimus automaatselt, aga kui isegi nüüd perearst leitakse, siis tagasi "automaatvalimine" polevat enam võimalik. Kuidas nii?
Eriti imelik on aga see, mida väitsid nii Sikkut kui Terviseameti peadirektor Merike Jürilo - eraldi rahalisi soodustusi perearstide jaoks teha ei saa! Millega siis sotsid varasemalt võimu juures olles tegelenud, et ei saa ikka veel? Hea küll, suunamine on komplitseeritud, sest tõepoolest on palju neid, kes mingi hinna eest maale minna ei taha, kuid kas oleks võimatu kehtestada palgakoefitsient neile, kes töötavad näiteks n kilomeetri kaugusel maakonnakeskusest? Või mingi palgalisa KOV-i kaudu? Kõike saaks kui TAHAKS, aga näed, sotsid ei taha?
Imelik muidugi ka vallavanema jutt, et minister ei vastuta, vaid tegeleb seadusandlusega. Sellega, mis on vilets ja ei taga jätkusuutlikku perearstide süsteemi toimimist?
Eriti imelik on aga see, mida väitsid nii Sikkut kui Terviseameti peadirektor Merike Jürilo - eraldi rahalisi soodustusi perearstide jaoks teha ei saa! Millega siis sotsid varasemalt võimu juures olles tegelenud, et ei saa ikka veel? Hea küll, suunamine on komplitseeritud, sest tõepoolest on palju neid, kes mingi hinna eest maale minna ei taha, kuid kas oleks võimatu kehtestada palgakoefitsient neile, kes töötavad näiteks n kilomeetri kaugusel maakonnakeskusest? Või mingi palgalisa KOV-i kaudu? Kõike saaks kui TAHAKS, aga näed, sotsid ei taha?
Imelik muidugi ka vallavanema jutt, et minister ei vastuta, vaid tegeleb seadusandlusega. Sellega, mis on vilets ja ei taga jätkusuutlikku perearstide süsteemi toimimist?
Mul siiski hea meel tõdeda, et Kudre suutnud Värskasse hambaarstigi leida (tänagi sealtkandist helistati ja anti sellest teada) ja kui nad kohapeal hõikunud, et leiavad ise perearsti, siis .... ehk on põhjust taas rõõmu tunda? Kuigi, kuku või istuli, spetsialistide jutu järgi ei saavatki enam arsti tuua, kui pole ... nimistut!? Absurdistan?
Reporteritund Merilin Pärli.
Küsimusele, et kui kaovad tualetid ja prügikastid maanteeveerest, kallineb rongipileti hind, bussiliine jääb vähemaks, siis mis veel, vastas Aab naljakalt: "Ma vaataks sellele natuke süsteemsemalt otsa". Hea, et riigiametnike FB kontod pole tasulised (v.ä. sponsoreeritud postitused, mida ka Aab KE kulul teinud), sest maksta nende eest ei tahaks. Nimelt, poliitikutel, sh Jaak Aab, on kombeks postitada enese- või erakonnakiitmisi. Kui seal ka asjalikult kommenteerida, siis enamasti jääb kõik vastuseta, ehk et poliitikul ei ole plaanis vastata ega arutleda. Kui aga ennast asjadega kurssi ei vii ja arvad Tallinnas, et oled piisavalt tark, siis ... mida sa süsteemselt vaatad, kui ise ei saa tegelikult arugi? Või eksin?
Ohoo, üpris kuldaväärt järeldused või mis? Teenused vähenevad juba pikemat aega, mitte üleöö, järelikult on seal pikemad põhjused ja inimeste arv väheneb ju! Väga õige, Jaak Aab! Need pikemaajalised (mitte pikemad) põhjused on enamasti tekkinud teie ehk poliitikute viletsast töös pikema aja jooksul! Olete arendanud TUBLISTI e-teenuseid, jättes teised teenused TUBLISTI unarusse ja just seetõttu, et te pole aastakümnetegi jooksul aru saanud, milles on põhjus! Postipunktide puhul teil siiski osaliselt õigus.
Protsentide järgi tehtud kava lõikabki valusalt sisse, aga miks te sellega ennetavalt pole tegelenud? Päästes kindlustunnet vähemaks ei jää, kuigi väheneb päästekomandodel päästjate arv ja näiteks kaobsuitsusukeldumisvõimekus?
ÜT süsteemsem häda, rong jõuab jaama, buss läheb ära. Tõepoolest, nii see on. Kuskil projektid käimas, aga miks ikkagi eile ja täna sellega ei tegeleta vaid tegeldakse projektiga? Ah et ei osanud piisavalt raha lisada? Te ie osanud mitte piisavalt vaid ÜLDSE tegeleda süsteemi ümberkujundamisega ja teadmiseks, enamus ÜTK-sid (välja arvatud kaks-kolm) EI OSKA sellega tegeleda, sest nende arvates Toompea isandate (sh Teie) jutt on jama ja seesama rongidele jõudmine pole üldse mingi probleem vaid väljamõeldis! Kui te ametnikud ei saa asjast aru, siis on neil kohtadel valed inimesed, SEE on aga juba teie endi viga. Teistest alustest ja teistest süsteemidest olengi teile aastaid kirjutanud, aga endiselt olete siplemas, projektid karvupidi peos. Mitte ei tegele efektiivistamise ja kulude vähendamisega. Ehk siis reisijate arvu suurendamisega, mis tähendaks paremat teenust ja elu-olu maal. Te oletegi lükanud selle ENDA KAELAST ära, jättes asjaga tegelema suutmatud ametnikud siin-seal ja see ongi VIGA! Sellega pidanuks juba ammu tegelema Transpordiamet, jättes kohtadele nõuandva rolli ja tehnilise sõiduplaanide koostamise, mille puhul erinevate maakondade ja piirkondade liinide kokkuplettimine olnuks just Transpordiameti rida. No ei näe väike maa-ametnik oma mätta otsast nii kaugele kui vaja, maakonnapiir on hullem takistus kui riigipiiri okastraat!
Merilin Pärli iseenesest ei küsigi valesti kui ütle, et juba aastaid tegeletud õudetranspordiga, aga sisuliselt pole kuhugi jõutud. Tõepoolest nt Igor Taro tegi uuringu Kagu-Eestis vist juba aastal 2012 mingis piirkonnas. Raha kulus, liini pole siiani. Pole ka vastutust!
Ah et miks sõidab suur buss kahe reisijaga, mitte ei ole sõidus midagi taksotaolist Merilin peaks ehk kaugemalt alustama. Esmalt tuleks need suured bussid panna sõitma keskuste VAHEL, mitte suunama neid maakonnapiiri äärde tühjalt otsima reisijaid ja õhtul samamoodi tühjalt tagasi. Taksolaadne teenus siin ei aita, vastupidi, kaotab viimasedki sõitjad. Täpsemalt, aitab, aga päris hajaasustuses, mitte ühes külas kahe maakonna piiril, sest sealt KAHELE poole sõitev buss teenindaks mõlema suuna inimesi. Ja kui see juba toimiks, SIIS saab vaadata takso poole. Jaak, kindlasti omaette murekoht erinevad huvigrupid, sh erakonnad, kes on süsteemi vastu ja ärikad.
Merilin, tasuta liinid sõid kommertsliinid välja seal, kus need hästi toimisid? Kus, öelge mulle ka? Tõsi, eeltasutud liine asemele ei suudeta panna. Mulle küll meeldib, kui Jaak ütleb, et on olemas süsteemsed puudused ja ÜTK-d teevad erineval tasemel oma tööd, aga miks on alles need, kes ei jaga teemat ja tööga hakkama ei saa? Aga süsteemsed asjad pidanuks üle vaadatud olema juba aastaid tagasi!? Lahendusi olen ammu pakkunud, logistika saanuks ju paika?
Ning loomulikult sõidetakse Mäost mööda, sest see terminal tehti valesse kohta ju! Tore kuulda küll, et olete ministeriumite poole asjadega pöördunud ja võib mõista, et kulub ka aega, aga mitte nii kaua!
Ah et miks sõidab suur buss kahe reisijaga, mitte ei ole sõidus midagi taksotaolist Merilin peaks ehk kaugemalt alustama. Esmalt tuleks need suured bussid panna sõitma keskuste VAHEL, mitte suunama neid maakonnapiiri äärde tühjalt otsima reisijaid ja õhtul samamoodi tühjalt tagasi. Taksolaadne teenus siin ei aita, vastupidi, kaotab viimasedki sõitjad. Täpsemalt, aitab, aga päris hajaasustuses, mitte ühes külas kahe maakonna piiril, sest sealt KAHELE poole sõitev buss teenindaks mõlema suuna inimesi. Ja kui see juba toimiks, SIIS saab vaadata takso poole. Jaak, kindlasti omaette murekoht erinevad huvigrupid, sh erakonnad, kes on süsteemi vastu ja ärikad.
Merilin, tasuta liinid sõid kommertsliinid välja seal, kus need hästi toimisid? Kus, öelge mulle ka? Tõsi, eeltasutud liine asemele ei suudeta panna. Mulle küll meeldib, kui Jaak ütleb, et on olemas süsteemsed puudused ja ÜTK-d teevad erineval tasemel oma tööd, aga miks on alles need, kes ei jaga teemat ja tööga hakkama ei saa? Aga süsteemsed asjad pidanuks üle vaadatud olema juba aastaid tagasi!? Lahendusi olen ammu pakkunud, logistika saanuks ju paika?
Ning loomulikult sõidetakse Mäost mööda, sest see terminal tehti valesse kohta ju! Tore kuulda küll, et olete ministeriumite poole asjadega pöördunud ja võib mõista, et kulub ka aega, aga mitte nii kaua!
Merilin: "Kas see on mõistlik, et samal ajal on kaks konkureerivat transpordiliiki, buss ja rong näiteks Tartu - Põlva või hästitoimiva bussiliikluse kõrval....
Kulla Merilin, üldjuhul need ei konkureeri, näiteks Tartu ja Põlva vahel, vaid täiendavad teineteist, seda enam, et osa busse sõidavad hoopis Põlva kaudu Võrru. Rongiliiklus on seal nii hõre, et karju appi ja isegi kui praeguse võimekuse raames panna sõitma 5-6 rongi (sõiduplaan olemas), siis suures osas sõidavad need bussidega pigem n.ö. kordamööda! Ja suuresti erinevate peatustega, sest peatuste vahedki on üpris suured. Ja teadmiseks, ükski Tartu - Põlva kommertsliin ei sõida Ruusale, Veriorale, Ilumetsa ega Rõssale! Ning ühegi Põlva - Tartu bussiga ei saa Jõgevale, Tamsalusse ega Tapale! Seega, esitage õigeid küsimusi.
Ahjaa, Haapsalu! Busside ei peatus Nõmmel, Pääskülas, Sauel, Keilas, Vasalemmas ega teistes peatustes. Ükski buss ei võta rattureid, lapsevankreid jm nii palju nagu saab võtta rong. Üheski bussis ei ole kuupiletit. Ükski buss ei vii kedagi nii kiiresti tööle ega meeldi lastele nii nagu rong. Ja neid põhjuseid on veel palju.
Põhiline, kuna rong pakub palju lisavõimalusi, tulebki eelistada rongi ja et bussid suuresti Riisiperest alates sisuliselt reisijaid juurde ei saa ... pole ehk bussidel SUURES OSAS isegi Kuresaarest põhjust sõita kaugemale kui Risti jaamani? Ning eesmärk on kasvatada reisijate arvu, aga kommertsbussidel on sel suunal sisuliselt lagi käes! Et eesmärke täita, tulebki põhiliseks liikumisvahendiks seal muuta rong, bussid on juurdeveoks!
Kulla Merilin, üldjuhul need ei konkureeri, näiteks Tartu ja Põlva vahel, vaid täiendavad teineteist, seda enam, et osa busse sõidavad hoopis Põlva kaudu Võrru. Rongiliiklus on seal nii hõre, et karju appi ja isegi kui praeguse võimekuse raames panna sõitma 5-6 rongi (sõiduplaan olemas), siis suures osas sõidavad need bussidega pigem n.ö. kordamööda! Ja suuresti erinevate peatustega, sest peatuste vahedki on üpris suured. Ja teadmiseks, ükski Tartu - Põlva kommertsliin ei sõida Ruusale, Veriorale, Ilumetsa ega Rõssale! Ning ühegi Põlva - Tartu bussiga ei saa Jõgevale, Tamsalusse ega Tapale! Seega, esitage õigeid küsimusi.
Ahjaa, Haapsalu! Busside ei peatus Nõmmel, Pääskülas, Sauel, Keilas, Vasalemmas ega teistes peatustes. Ükski buss ei võta rattureid, lapsevankreid jm nii palju nagu saab võtta rong. Üheski bussis ei ole kuupiletit. Ükski buss ei vii kedagi nii kiiresti tööle ega meeldi lastele nii nagu rong. Ja neid põhjuseid on veel palju.
Põhiline, kuna rong pakub palju lisavõimalusi, tulebki eelistada rongi ja et bussid suuresti Riisiperest alates sisuliselt reisijaid juurde ei saa ... pole ehk bussidel SUURES OSAS isegi Kuresaarest põhjust sõita kaugemale kui Risti jaamani? Ning eesmärk on kasvatada reisijate arvu, aga kommertsbussidel on sel suunal sisuliselt lagi käes! Et eesmärke täita, tulebki põhiliseks liikumisvahendiks seal muuta rong, bussid on juurdeveoks!
Jaak ütleb õigesti, et palju olulisem on rongide ja busside sidumine. Kuid on lihtsam, kui paraegune jokutamine, sest väga palju ESMALT võtab aega just ametnike arusaamine. Ah et Taavi Aas ütleb, et nüüd ma teen. Kes usub?
Tegelikult Jaak rääkis üldiselt üsna asjalikult, tänud selle eest! Vähe on lugusid, kus jutt nii asjalik. Kohalikele aga ei maksa õigusi väga palju juurde anda, sest ega istmessevajunult autos või kabinetis nii väga asju ei näegi! Merilin Pärli peaks aga rohkem keskenduma, avastamaks tegelikke põhjusi ja probleeme. Siiski olen väga tänulik, et teemat õhus hoitakse ja teravamaid küsimusi esitatakse.
Võsas kondamas polegi vaja käia, maakataster tellib igal aastal uued aerofotod ja sealt oleks isegi ilma arvuti tagant tõusmata tegelik olukord näha olnud. Seda lihtsalt meelega ignoreeriti lootuses, et Kersalu rahvas ei märka enne midagi, kui kopp maasse lüüakse.
ReplyTeine küsimus, mille peale Heinla peetpunaseks läks ja kokutama hakkas oli, et kas Elering on teadlik, et ALT EST 1 puhul on tegemist ajaloolise sadamakohaga vähemalt alates Põhjasõjast ja et kas nad on oma eelarvetes ja ajagraafikutes arvestanud arheoloogiliste väljakaevamistega, sest niipea kui kopp maasse lüüakse, hakkab sealt kohe muinsuskaitse alla käivat mudru tulema...ma ei saanudki mingit vastust.