Sunday, October 18, 2015
Kuidas ronge ei ole???
Kuidas saab ajaleht panna sellise pealkirja? Rongid on täiesti olemas, isegi rohkem kui vaja!? Seega ei ole mitte mingit takistust peale selle, et veel ei ole rööpaid maas ja kontaktvõrku!
Kui riik on veel kergelt skeptiline, siis ettevõtjad on optimistlikud ja loodavad, et Turba realiseerumisel on riigil julgus teha ka samm Haapsalu või isegi Rohukülani. Riisipere-Turba on kavandatud nii, et ei eelda automaatselt Haapsaluni pikendamist.
Ning otse loomulikult Rohukülla! Ja riigil peab olema see julgus!!! Tõsi küll, lõigu teine lause on natukene...... kripeldav. Kõla poolest lihtsalt. Sest otse loomulikult peab minema lõpuni. Mis sest, et Turba on tunduvalt vähem "võsa vahel" kui Riisipere.
Tasuvusuuring lõigu ehitamiseks tehti 2011 aastal Norra/EMP finantsvahendite toel. Stsenaarium „Turba rong“ näitas Riisalu sõnul positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju. „Kõige suuremat rolli positiivses efektis andis reisijakasu – Turba elanikele ja Turbasse tööle/kooli sõitjatele muutus transpordikasutus märgatavalt paremaks,“ märkis ta.
„Seega kui riik on otsustanud, et rongiliiklus on mõistlik Riispereni ja soetanud selle tarbeks uued elektrirongid, siis miks mitte 6,5 kilomeetrit pikem liin Turbani? Paraneb ju nende rongide täituvus, mis niikuinii käigus,“ leiab Riisalu.
Ei maksa ka unustada, et Turbas ei ole enam gümnaasiumiosa, õpilastel aga on vaja koolis käia. Olgu siis Keilas või mujal.
Üks olulisemaid asju, millest olen aina ja aina rääkinud, ongi rongide täituvus. Ei sõideta ju Turbast Riisipereni, vaid hoopis kaugemale. On vaja mõista, et isegi Tallinn pole piir. Olgu siis ülikool Tartus või puhkekohad Taevaskojas.
Loomulikult ongi kõige tähtsam, et midagi toimuks. Senine suhtumine (ka peaministri sõnavõtu järgi) oli ju ikkagi selline, et vahel harva vaid võeti teema üles. Peaminister mainis küll mokaotsast, et "peab jätkama uuringutega", kuid tegelikkuses ei ole siiani peale trassiplaneeringu (mida hoopiski teeb põhimõtteliselt Lääne Maavalitsus) kuulda mingitestki uuringutest. Seega tegemist vaid (valijaid rahustama pidava) hämaga. Konkreetne tegevus on aga midagi muud ja sellega AS Lääne Raudtee sümpatiseeribki. Kui üldse uuringute koha pealt vaadata, siis olen ise teinud rohkem kui valitsus praegu kokku. Selles mõttes, et nüüdseks on peale valminud tasuvusuuringut toodud esile ka need nüansid, mis tolles uuringus kajastamata jäid. Ning mis ei olnud sugugi väheolulised.
Turistid-puhkajad on veel üks äärmiselt oluline faktor. Muide, ega needsamadki välisturistid ei pea Haapsallu sõitma bussiga. Haapsalu on nii pisike linake, et vabalt võib tulla rongiga ja siis ring linnale peale teha.
Aga vaatame, kas peale kolmeaastast aktiivset teema kajastust on pläralates midagi muutunud!?
18.10.2015 11:29
Täiesti hull plaan.
100% nõus vararemate kommentaatoritega, et "kes seal sõitma hakkavad"? Turbas elab Wiki andmetel 900 elanikku, ja see on alevik mitte linn. www.turba.ee koduleht on katki, ei saa elanike arvu üle kontrollida. Nendest paberil olevatest 900-st paljud on kindlasti pensionil, töötud või Soomes tööl kes rongi kindlasti igapäevaselt ei vaja. Ega Eesti raudtee omal ajal niisama seda raudteelõiku kinni ei pannud. Turbast Riisiperre on ainult 7.7 km, kui seal töesti oleks meeletu reisijate kogus, on mõttekam nende 2 aleviku vahele teha regulaarne bussiliiklus. 6.2 Miljoni euro eest saab ikka päris mitu tutikat 15-kohalist mikrobussi ja mimele bussijuhile isegi Soome keskmist palka maksta päris mitu aastat.
Näiteks 10 bussi 50000 eur tk. 0,5M eurot. bussijuhte ka 10 inimest, palgakulu koos maksudega 2500 eur kuus per juht, kokku 10 juhile 25000 kuus, mis teeb aastas 0,3M eurot aastas.
Seega esimene aasta kuluks ainult miljon ja järgmised aastad vähem sest uusi busse iga aasta pole vaja osta. Liisides busse on kulud veelgi väiksemad.
Masendav oleks 6 milli maksumaksja raha selle raudtee alla panna.
100% nõus vararemate kommentaatoritega, et "kes seal sõitma hakkavad"? Turbas elab Wiki andmetel 900 elanikku, ja see on alevik mitte linn. www.turba.ee koduleht on katki, ei saa elanike arvu üle kontrollida. Nendest paberil olevatest 900-st paljud on kindlasti pensionil, töötud või Soomes tööl kes rongi kindlasti igapäevaselt ei vaja. Ega Eesti raudtee omal ajal niisama seda raudteelõiku kinni ei pannud. Turbast Riisiperre on ainult 7.7 km, kui seal töesti oleks meeletu reisijate kogus, on mõttekam nende 2 aleviku vahele teha regulaarne bussiliiklus. 6.2 Miljoni euro eest saab ikka päris mitu tutikat 15-kohalist mikrobussi ja mimele bussijuhile isegi Soome keskmist palka maksta päris mitu aastat.
Näiteks 10 bussi 50000 eur tk. 0,5M eurot. bussijuhte ka 10 inimest, palgakulu koos maksudega 2500 eur kuus per juht, kokku 10 juhile 25000 kuus, mis teeb aastas 0,3M eurot aastas.
Seega esimene aasta kuluks ainult miljon ja järgmised aastad vähem sest uusi busse iga aasta pole vaja osta. Liisides busse on kulud veelgi väiksemad.
Masendav oleks 6 milli maksumaksja raha selle raudtee alla panna.
18.10.2015 12:21
Nagu ma loen,on siin sõna võtnud tohutute teadmistega,mitmekordse kõrgharidusega majandusteadlased,muidu haritlased ja matemaatikud.
1) Nõukogude liidu ajal tasus Tallinn-Haapsalu rongiliiklus tõesti ära,kuna Haapsalus oli tööstused,Rohulülas sõjavägi. Reisirong sellel liinil oli pigem sümboolne. Kõik ju mäletavad kuidas punane diiseluss 3,5 tundi Haapsaluni loksus,3,4 inimest peal. Selle kulud kattis kinni kaubavool Tallinn-Haapsalu vahel. Eesti Vabariigi tärkamise ajal ei leitud enam raha selle ülalpidamiseks. Kuna raudtee taristu Haapsaluni oli suht nutuses seisus ja selle remont oleks neelanud raha,otsustati see pigem maha müüa. Rahva otsus ei lugenud siin midagi.
2) Nagu eespool öeldud sai siis tõesti oli rahvast rongiga vähe sõitmas. Pange nüüd ennast tolleaegse reisija olukorda.3,5 tundi loksuda.Vahel jäi rong teadmata põhjusel üldse seisma. Suht halb kellaaeg Baltijaamast väljumisel. Külm rong.Puuistmed(hiljem küll kunstnahast).Hiline saabumine Haapsallu.Oma kodujaama pidid pimedal ajal ise ära arvama. Maakonna inimestel olid kodubussid juba läinud,hiidlased praamilt maha jäänud. Kas sina oleksid sellise rongiga sõitnud kui Tallinnast sai Haapsallu sooja Ikarus bussiga suht kiirest,kusagil 1,5 tunniga. Nii see rongiliiklus välja surigi.
Olen kahe käega rongiliikluse taastamise poolt. Uus taristu,uued rongid,kiire sõit. Ja nagu keegi eespool ütles: Taastatud Haapsalu jaam nõuab rongiliiklust..
Jõudu ja edu neile inimestele selle taastamisel !!
1) Nõukogude liidu ajal tasus Tallinn-Haapsalu rongiliiklus tõesti ära,kuna Haapsalus oli tööstused,Rohulülas sõjavägi. Reisirong sellel liinil oli pigem sümboolne. Kõik ju mäletavad kuidas punane diiseluss 3,5 tundi Haapsaluni loksus,3,4 inimest peal. Selle kulud kattis kinni kaubavool Tallinn-Haapsalu vahel. Eesti Vabariigi tärkamise ajal ei leitud enam raha selle ülalpidamiseks. Kuna raudtee taristu Haapsaluni oli suht nutuses seisus ja selle remont oleks neelanud raha,otsustati see pigem maha müüa. Rahva otsus ei lugenud siin midagi.
2) Nagu eespool öeldud sai siis tõesti oli rahvast rongiga vähe sõitmas. Pange nüüd ennast tolleaegse reisija olukorda.3,5 tundi loksuda.Vahel jäi rong teadmata põhjusel üldse seisma. Suht halb kellaaeg Baltijaamast väljumisel. Külm rong.Puuistmed(hiljem küll kunstnahast).Hiline saabumine Haapsallu.Oma kodujaama pidid pimedal ajal ise ära arvama. Maakonna inimestel olid kodubussid juba läinud,hiidlased praamilt maha jäänud. Kas sina oleksid sellise rongiga sõitnud kui Tallinnast sai Haapsallu sooja Ikarus bussiga suht kiirest,kusagil 1,5 tunniga. Nii see rongiliiklus välja surigi.
Olen kahe käega rongiliikluse taastamise poolt. Uus taristu,uued rongid,kiire sõit. Ja nagu keegi eespool ütles: Taastatud Haapsalu jaam nõuab rongiliiklust..
Jõudu ja edu neile inimestele selle taastamisel !!
18.10.2015 10:11
See on veel hullem mõte kui Rail Balticu ehitamine. Mille või kelle veoks seda vaja on? Kas Turba 900 ja Riisipere 800 elanikku vajavad kindlasti sellist investeeringut? Mitu turbalast päevas käib Riisiperes? Selle 6,2 miljoni eest saaks igale Turba ja Riisipere perekonnale osta uue, ökonoomse sõiduauto. Mitu vagunitäit kaupa toodetakse Riisiperes, mida saaks raudteega vedada? Kui suured on kulutused selle raudtee ülalpidamiseks? Äkki teeks juba tunneli Riisiperest Helsinkini!
18.10.2015 11:18
Gert
18.10.2015 10:32
See raudtee Haapsalusse tuleb kindlasti valmis ehitada ja nii kiiresti kui võimalik.Sellest võib saada üks järgmine Eestmaa uhkus.
::::::::::::::::::::::::::::::::::
See valmisehitamine on ainult üks osa probleemist ja kõikse väiksem ning lihtsam. Järgmine samm, oleks selle raudtee igapäevane ekspluatatsioon. See tähendaks siis seda, et see raudtee peab ennast ise äramajandama, ehk raffakeeli; tulema ots otsaga kokku ja ilma dotatsioonideta. Kohe kindlasti ei ole Eestimaa elanikud huvitataud oma raha eest kinnimaksma dotatsioonide näol ja kaudu, Haapsallaste rongihullustust. Küsimus on praegusel hetkel selles, kust võetakse välja need reisijate hordid, kes igapäevaselt hakkaks seda raudteed kasutama sõiduks tööle ja tagasi ja selle "rõõmu" kasutamise eest, oleks nõus ka maksma, rongipileti näol?
Kahjuks ajad on selle paarikümne aasta jooksul kardinaalselt muutunud ja pea igal perekonnal on nö. "rattad all", mingi auto näol. Ja sellega oled juba oma aja peremees ja rongi liiklusgraafikust sõltumatu. Seda enam, kui ei ela raudteejaama otses lähikonnas, vaid kaugemal juba kui ca. 5 km.
Ja ega ka kaugel nõuka ajal, ei olnud see Haapsalu rong mingi eriline transpordi vahend. Reisijaid oli vähe, ainus mis seda rautee lõiku õigustas ja elus hoidis, oli kaubavedu ja sedagi riigi (NSVL) dotatsioonidega. Pilet oli juba toona reisimiseks kallis, 1 rubla ja 45 kopikat üks ots ja loksumist vagunis, selle raha eest, üle kolme tunnikese.
Nii et Gert, kas sa oleksid nõus maksma oma taskust dotatsioone sellele Haapsalu raudtee ühendusele, mida sa ise võiolla kunagi ei kasutagi?
18.10.2015 10:32
See raudtee Haapsalusse tuleb kindlasti valmis ehitada ja nii kiiresti kui võimalik.Sellest võib saada üks järgmine Eestmaa uhkus.
::::::::::::::::::::::::::::::::::
See valmisehitamine on ainult üks osa probleemist ja kõikse väiksem ning lihtsam. Järgmine samm, oleks selle raudtee igapäevane ekspluatatsioon. See tähendaks siis seda, et see raudtee peab ennast ise äramajandama, ehk raffakeeli; tulema ots otsaga kokku ja ilma dotatsioonideta. Kohe kindlasti ei ole Eestimaa elanikud huvitataud oma raha eest kinnimaksma dotatsioonide näol ja kaudu, Haapsallaste rongihullustust. Küsimus on praegusel hetkel selles, kust võetakse välja need reisijate hordid, kes igapäevaselt hakkaks seda raudteed kasutama sõiduks tööle ja tagasi ja selle "rõõmu" kasutamise eest, oleks nõus ka maksma, rongipileti näol?
Kahjuks ajad on selle paarikümne aasta jooksul kardinaalselt muutunud ja pea igal perekonnal on nö. "rattad all", mingi auto näol. Ja sellega oled juba oma aja peremees ja rongi liiklusgraafikust sõltumatu. Seda enam, kui ei ela raudteejaama otses lähikonnas, vaid kaugemal juba kui ca. 5 km.
Ja ega ka kaugel nõuka ajal, ei olnud see Haapsalu rong mingi eriline transpordi vahend. Reisijaid oli vähe, ainus mis seda rautee lõiku õigustas ja elus hoidis, oli kaubavedu ja sedagi riigi (NSVL) dotatsioonidega. Pilet oli juba toona reisimiseks kallis, 1 rubla ja 45 kopikat üks ots ja loksumist vagunis, selle raha eest, üle kolme tunnikese.
Nii et Gert, kas sa oleksid nõus maksma oma taskust dotatsioone sellele Haapsalu raudtee ühendusele, mida sa ise võiolla kunagi ei kasutagi?
18.10.2015 20:59
Mis puudutab RB-d siis :
A) olles ise pidevalt sõitnud Tallinn – Pärnu mnt-l, siis jääb mulle mulje, et rahvusvahelist põhja-lõuna suunalist raudteed on vaja. Ka hiljuti on loetud, et Tallinn – Pärnu mnt-l möödub tunnis keskmiselt 80 rekkat ja kusjuures öösel rekkade liiklus ei kao. Rekkad sõidavad tavaliselt kolonnis ja blokeerivad muud liiklust (sõidavad tihti 80-ga ja möödasõiduvõimalused kolonnist on piiratud). Tihe rekkaliiklus paneb suure koormuse maanteele (roopad jm), mille kasutamise eest autotranspordifirmad minu teada otseselt ei maksa. Suur koormus on ka Tallinn – Tartu maanteel. Kiire ning mugav rongiühendus Tartu – Tallinna vahel ja selle rongiliini hea ühendus linnade ühistranspordiga vähendab kindlasti Tallinn – Tartu maantee koormust (ja selle remondi- ja laiendusvajadust).
B). Mis puudutab reisibussiliiklust, siis nt. on räägitud, et kui Tallinn – Pärnu mnt-l liigub palju liinibusse (Tallinna ja Pärnu ekspressliinid), siis vähesed teevad nt. Märjamaal peatuse. Seega on loogiline, et kui kunagi tuleb Tallinn – Pärnu – Riia – … ekspress-kiirrong, siis bussiliinid peavad rohkem teenindama väiksemaid Eesti asulaid, kus rong ei peatu või läbi ei lähe.
C) . Eesti raudteetaristu rahastamise alused tuleb tõenäoliselt üle vaadata. Teisalt nagu on näha, et bussiliikluse ja isikliku autokasutamise doteerimine ääremaastumist ei vähenda. Samas regionaalpoliitiliselt võib-olla tasub maateeliikluse laiendamise asemel esmalt arendada kiirrongide (max 160km/h) infrastruktuuri maakonnakeskuste ja suurte tõmbekeskuste vahel (tuues need ajaliselt lähemale kui bussi/autoga saavutatav ning "päästes mõned maakonnakeskused).
A) olles ise pidevalt sõitnud Tallinn – Pärnu mnt-l, siis jääb mulle mulje, et rahvusvahelist põhja-lõuna suunalist raudteed on vaja. Ka hiljuti on loetud, et Tallinn – Pärnu mnt-l möödub tunnis keskmiselt 80 rekkat ja kusjuures öösel rekkade liiklus ei kao. Rekkad sõidavad tavaliselt kolonnis ja blokeerivad muud liiklust (sõidavad tihti 80-ga ja möödasõiduvõimalused kolonnist on piiratud). Tihe rekkaliiklus paneb suure koormuse maanteele (roopad jm), mille kasutamise eest autotranspordifirmad minu teada otseselt ei maksa. Suur koormus on ka Tallinn – Tartu maanteel. Kiire ning mugav rongiühendus Tartu – Tallinna vahel ja selle rongiliini hea ühendus linnade ühistranspordiga vähendab kindlasti Tallinn – Tartu maantee koormust (ja selle remondi- ja laiendusvajadust).
B). Mis puudutab reisibussiliiklust, siis nt. on räägitud, et kui Tallinn – Pärnu mnt-l liigub palju liinibusse (Tallinna ja Pärnu ekspressliinid), siis vähesed teevad nt. Märjamaal peatuse. Seega on loogiline, et kui kunagi tuleb Tallinn – Pärnu – Riia – … ekspress-kiirrong, siis bussiliinid peavad rohkem teenindama väiksemaid Eesti asulaid, kus rong ei peatu või läbi ei lähe.
C) . Eesti raudteetaristu rahastamise alused tuleb tõenäoliselt üle vaadata. Teisalt nagu on näha, et bussiliikluse ja isikliku autokasutamise doteerimine ääremaastumist ei vähenda. Samas regionaalpoliitiliselt võib-olla tasub maateeliikluse laiendamise asemel esmalt arendada kiirrongide (max 160km/h) infrastruktuuri maakonnakeskuste ja suurte tõmbekeskuste vahel (tuues need ajaliselt lähemale kui bussi/autoga saavutatav ning "päästes mõned maakonnakeskused).
18.10.2015 12:36
Ei ole ilus lugajat vale pealkirjaga püüda- juttu on ju esialgu vaid Riisipere -Turba raudteelõigust, Turba jääb Haapsalust ikka väga kaugele. Ja kas tegusatel ettevõtjatel on ka nn turu-uuringud tehtud, kui palju sellel raudteel oleks reisijaid ja kaubavedusid. Väheneva elanikkonnaga Haapsalu elab viimastel aastatel vaid 3-4 suvekuu arvel, nii kurb kui see ka pole.Eks jalutage näit.pühapäeva õhtul Haapsalu peatänaval ja vaadake, missugused söögikohad lahti on ja kui palju seal külastajaid sees istub.
18.10.2015 15:01
Tuutu : to Haapsalu elanik
18.10.2015 13:55
Aga mille pärast on Haapsalu tühi? Just seetõttu,et ühendus muu maailmaga on peaaegu olematu! Oleksin täitsa nõus pühapäeval rongi hüppama,tunnike sõitu ja Haapsalus õhtustama.
:::::::::::::::::::::::::::::
Kas ei oleks lihtsam hüpata pealinnast ja erinevatest kohtadest väljuvate busside peale ja sama ajaga, mis rongigagi, ligi 1 tund ja 30 minutit, sõita Tallinnast Haapsallu? Tunniga saad vast Partsu porgandiga Tallinnast Riisiperesse, aga mitte kaugemale. Marsaga nr. 256 saad tunnigaTallinnast, Solarise juurest Turbasse. Tallinna ja Haapsalu vahet ju käib ööpäevas üle veerandsaja bussi. http://www.peatus.ee/#route_search;A93598;A21945
Ja peale meeldivat õhtustamist Haapsalus, siis tagasi Tallinnasse http://www.peatus.ee/#route_search;130188,21945;... ja jälle valikus jälle üle veerandsaja bussi.
Või arvad sa et ronge hakkab samapalju Haapsalu ja Tallinna vahet ööpäevas kurseerima, vähemalt iga mõnekümne minuti tagant?
Teine küsimus on veel olematu rongi ja selle olematu rongi, olematu pileti hind? Kas see on vähem või suurem bussipileti hinnast? Või on kasulikum hoopiski olla sõltumatu igasugustest ühistranspordi graafikutest ja sõita hoopiski oma autoga? Seega võid küll ronida oma kodumätta otsa, ehk näed kaugemale, Tallinn - Haapsalu rongist.
18.10.2015 13:55
Aga mille pärast on Haapsalu tühi? Just seetõttu,et ühendus muu maailmaga on peaaegu olematu! Oleksin täitsa nõus pühapäeval rongi hüppama,tunnike sõitu ja Haapsalus õhtustama.
:::::::::::::::::::::::::::::
Kas ei oleks lihtsam hüpata pealinnast ja erinevatest kohtadest väljuvate busside peale ja sama ajaga, mis rongigagi, ligi 1 tund ja 30 minutit, sõita Tallinnast Haapsallu? Tunniga saad vast Partsu porgandiga Tallinnast Riisiperesse, aga mitte kaugemale. Marsaga nr. 256 saad tunnigaTallinnast, Solarise juurest Turbasse. Tallinna ja Haapsalu vahet ju käib ööpäevas üle veerandsaja bussi. http://www.peatus.ee/#route_search;A93598;A21945
Ja peale meeldivat õhtustamist Haapsalus, siis tagasi Tallinnasse http://www.peatus.ee/#route_search;130188,21945;... ja jälle valikus jälle üle veerandsaja bussi.
Või arvad sa et ronge hakkab samapalju Haapsalu ja Tallinna vahet ööpäevas kurseerima, vähemalt iga mõnekümne minuti tagant?
Teine küsimus on veel olematu rongi ja selle olematu rongi, olematu pileti hind? Kas see on vähem või suurem bussipileti hinnast? Või on kasulikum hoopiski olla sõltumatu igasugustest ühistranspordi graafikutest ja sõita hoopiski oma autoga? Seega võid küll ronida oma kodumätta otsa, ehk näed kaugemale, Tallinn - Haapsalu rongist.
Mis siin kosta? Endiselt on hulganisti neid, kes asjadele pihta ei saa. Ja ma tegelikult ei tahaks uskuda, et "Haapsalu elanik" võib olla nii rumal. Aga ehk siiski Tuutu lihtne ja selge loogika paneb temagi mõtlema? Kuigi mine sa tea, ehk ongi "Haapsalu elanik" nii võõrdunud rongist? Tulgu siis sõitma mujale Eestis?
Võib ju vastuseks tuua näiteid bussidest, aga seegi näitab, et (Riisikal) puudub arusaam (on nutti vähem kui porgandil), mis eristab rongi bussist. Kui aga ristata riisikas porgandiga, saab porgandiriisika ja see pidavatki olema parem kui lihtne kuuseriisikas......
Oh, kuidas tahaks, et Eestis hakatakse ometi ükskord tegema asju, mis meile olulised!
