Vanad postitused - ROHUKÜLA RAUDTEE (mahaparseldajad ka) ja LÄÄNEMAA

SUUREM OSA ROHUKÜLA RAUDTEE, LÄÄNEMAA ja HIIUMAAGA SEOTUD POSTITUSED LEIAB IKKA 2012 AASTAST ALATES, OSA ON AGA 2021 oktoober - detsember POSTITUSTE SEAS.
Arvutiversioonis on paremal ka SILDID, nt Rohuküla raudtee jm

 

neljapäev, 16. oktoober 2014

Oleks rong, poleks ettevõtjate elu nii vaikne...

Sügisesel tööpäeval oli vaikne. Nii kohvikutes kui mujal. Rongitäis või paar külalisi oleks ülisuureks abiks! Millal ükskord otsutajad seda mõistavad või jäävadki nad sellisele tasemele? Eriti rahandusminister peaks ju teadma, mida tähendab raha!?

Kohvik Rondo.

Haapsalu Pitsikeskus!

No lihtsalt ei ole sõnu!!!!!!!!!!

Teasponil sünnipäev ja samas majas ka käsitööpood.

Mõnda inimest ikka nägin linna peal. Ja Kärmes Küülikus....

Bussitäis oleks hea, rongitäis veel parem!

 

 

************************************ 

 

Friday, August 21, 2015

40 000 kiri.

Värskelt arutletakse omaaegse kodanikuühiskonna julgustüki, "40 kirja" üle.

 

Vaade rongiaknast (mitte Haapsalu rongi)!

Üksiti lisan siia illustratsioonideks mingi osa viimastest Haapsalu raudteega seonduvatest ja ka natuke "kaugematest" piltidest. Kui palju seonduvast, seda mõistab iga vaataja ise....

Padula peatus. Kauguses paistab mõni majake, kas peatusel on potentsiaali? Näide millegi mõttekusest. Senini on sõitjaid väga vähe, aga peagi peaks siin valmima suur kaubanduskeskus, seega.....!?

Kas inimesed tulevad sinna, kus on raudtee või lahkuvad sealt, kus pole raudteed? Igatahes pole enam kahtlustki, et raudtee oli oluline ammustel aegadel ja on ka nüüd. Elu paranemise mõttes.

 

Riisipereni sõidavad sageli vaid ratturid, kelle edasine tee on vändata Haapsalu poole. Või siis ..... oodata tuttavat autoga vastu. Või siis oodata bussi, mida ei ole, sest me ei suuda isegi nii pisikest asja nagu bussipeatus, ära teha ühe suvega! Tugev riik? Hooliv riik? Sellisel puhul on minu või meie lootus saada tagasi SUURT asja eriliselt naiivne?

 Aga läheme väikese ülevaatega edasi.

Nüüd võiks tänase päeva ühte küsimust nimetada "40 000" kirjaks. Ja teemaks on Haapsalu reisirongiliiklus, mille sulgemisest möödub tänavu 22. septembril 20 aastat. Kes olid siis tollal, aastal 1995, valitsuses? Kes olid need, kes eeldasid, et "riik on halb peremees", ehk siis kes sellega ennast halvaks peremeheks tituleerisidki!?
Ning miks just "40 000 kiri"? See lihtsalt on neljakümne korrutis. Umbes selline võiks olla inimeste arv Riisipere metsade vahelt kuni Hiiumaani ja osaliselt Saaremaani + Keila-Vasalemma piirkond, keda siis see rong (mida ei ole) kõige otsesemalt puudutab.

 

Armastab (valitsus oma rahvast?) ei armasta? Kummaga alustame?

 

Mille järgi me näeme, et elu on ja see ikka on kestlik?

 

Ristil uus rist! Töö tehti, vähimatki rongipeatusega arvestamata! Õige või vale tegu? Kas tulevikus ümbertegemine on mõistlik ja rahaliselt mõttekas? Või tulevikku ei olegi?

 

Risti bussipeatuses on nüüd uued sõiduplaanid. Vana ei ole suutnud keegi maha võtta. Näitab see.... mida?

Aga inimesed ootavad, öösel ja päeval.....

 

On siis elu või ei ole? Mööda sõitis auto, Eesti lipud üleval. Sest on taasiseseisvumise aastapäev. Üks lipp kadus ära. Jõudsin märku anda ja auto pööras ringi, lipp tõsteti taas üles! Nii otseselt kui piltlikult. Kas Eesti on seda väärt? Oma rahvast väärt? On!

Ja mitte ainult isesõitmiseks, vaid ikka ka külaliste toomiseks. Kelle me jätame siia "arvestamata", sest muiduv võiks ju piltlikult ühe nulli kindlasti lisada. Muidugi võib öelda, et null pole number, aga õnneks on ka teisi siin kirjas, olgu siis 4 või 2 vm...
.
Vikipeedia annab meile sellise tulemuse:
 https://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_V%C3%A4hi_teine_valitsus

• Peaminister Tiit Vähi (Koonderakond)
• Justiitsminister Paul Varul (Koonderakond)
• Kaitseminister Andrus Öövel (Koonderakond)
• Keskkonnaminister Villu Reiljan (Eesti Maarahva Erakond)
• Kultuuri- ja Haridusminister Peeter Kreitzberg (Keskerakond) (17. aprill 1995 – 6. november 1995)
• Majandusminister Liina Tõnisson (Keskerakond) (17. aprill 1995 – 6. november 1995)
• Põllumajandusminister Ilmar Mändmets (Parteitu)
• Rahandusminister Mart Opmann (Koonderakond)
• Siseminister Edgar Savisaar (Keskerakond) (17. aprill 1995 – 10. oktoober 1995)
  • Tiit Vähi (Koonderakond) (11. oktoober 1995 – 6. november 1995)
• Sotsiaalminister Siiri Oviir (Keskerakond) (17. aprill 1995 – 6. november 1995)
• Teede- ja sideminister Kalev Kallo (Keskerakond) (17. aprill 1995 – 6. november 1995)
• Välisminister Riivo Sinijärv (Koonderakond) (17. aprill 1995 – 6. november 1995)
• Minister Jaak Allik (Koonderakond) (17. aprill 1995 – 1. november 1996)
• Minister Ants Leemets (Koonderakond) (17. aprill 1995 – 6. november 1995)
• Minister Endel Lippmaa (Koonderakond) 17. aprill 1995 – 6. november 1995)

Kas reisirongiliikluse lõpetasid nemad või on kellelgi veel "teeneid rahva ees"?

 

Värske "hoolija" hr Rõivas soovitas luksekspresse. Sõitsin. Tore sõita küll, ega polegi midagi öelda. Aga rattaga mind või rattagruppi vaevalt peale võetakse, kindlasti mitte ka kümneid lapsevankreid. Nii et jätame selle asjatundmatu arvamuse kõrvale. Nagu ka Kalev Kallemetsa soovituse üle Eesti reisirongid ära koristada...

Lähtume ikka mõistusest ja mõistlikkusest!

 

Must lagi on meie toal (perroonil)?

 

Aga inimesed IKKA ootavad, käivad lastelegi näitamas. Ja-jaa, Haapsalus on päris palju lapsi, sest see on hea linn lastega elamiseks-kasvamiseks!

 https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Tarandi_valitsus

• Peaminister Andres Tarand (Eesti Maa-Keskerakond)
• Välisminister Jüri Luik (Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond)
• Kaitseminister Enn Tupp (Isamaa)
• Reformiminister Liia Hänni (Eesti Maa-Keskerakond)
• Siseminister Kaido Kama (Isamaa)
• Rahandusminister Andres Lipstok (Liberaalid)
• Sotsiaalminister Toomas Vilosius (Liberaalid)
• Majandusminister Toivo Jürgenson (Isamaa)
• Justiitsminister Jüri Adams (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei)
• Kultuuri- ja haridusminister Peeter Olesk (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei)
• Põllumajandusminister Aldo Tamm (Eesti Maa-Keskerakond)
• Teede- ja sideminister Andi Meister (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei)
• Keskkonnaminister Vootele Hansen (Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond)
• Minister Arvo Niitenberg (Isamaa)
• Minister Eiki Nestor (Eesti Maa-Keskerakond)

Pange tähele, kuidas tituleeriti seda valitsust. Kellel polnudki plaanis "suurt midagi ära teha"! Ehk peab siis veelgi tagasi vaatama?

 

No vaatame!

 https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laari_esimene_valitsus

• Peaminister Mart Laar, Isamaa
• Siseminister Lagle Parek, ERSP (21. oktoober 1992 – 27. november 1993)
  • Heiki Arike, ERSP (14. detsember 1993 – 8. november 1994)
• Välisminister Trivimi Velliste, Isamaa (21. oktoober 1992 – 7. jaanuar 1994)
  • Jüri Luik, Isamaa (7. jaanuar 1994 – 8. november 1994)
• Kaitseminister Hain Rebas, ERSP (21. oktoober 1992 – 5. august 1993)
  • Jüri Luik, Isamaa (23. august 1993 – 8. november 1994)
  • Indrek Kannik, Isamaa (7. jaanuar 1994 – 23. mai 1994)
  • Enn Tupp, Isamaa (28. juuni 1994 – 8. november 1994)
• Teede- ja sideminister Andi Meister, ERSP
• Sotsiaalminister Marju Lauristin, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei (21. oktoober 1992 – 20. september 1994)
  • Toomas Vilosius, Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei (20. september 1994 – 8. november 1994)
• Reformiminister Liia Hänni, Eesti Maa-Keskerakond
• Kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo, Isamaa (21. oktoober 1992 – 21. juuni 1994)
  • Peeter Olesk, ERSP (27. juuni 1994 – 8. november 1994)
• Energeetikaminister Arvo Niitenberg, Isamaa
• Rahandusminister Madis Üürike, Isamaa (21. oktoober 1992 – 7. jaanuar 1994)
  • Heiki Kranich, Isamaa (11. jaanuar 1994 – 21. juuni 1994)
  • Andres Lipstok, Isamaa (27. juuni 1994 – 8. november 1994)
• Majandusminister Ain Saarmann, Isamaa (21. oktoober 1992 – 5. veebruar 1993)
  • Toomas Sildmäe, Isamaa (05. veebruar 1993 – 11. jaanuar 1994)
  • Toivo Jürgenson, Isamaa (11. jaanuar 1994 – 8. november 1994)

Keskkonnaminister Andres Tarand, Eesti Maa-Keskerakond

• Justiitsminister Kaido Kama, Isamaa (21. oktoober 1992 – 23. mai 1994)
  • Urmas Arumäe, Isamaa (2. juuni 1994 – 8. november 1994)
• Põllumajandusminister Jaan Leetsar (21. oktoober 1992 – 8. november 1994)

Nii et rongiliikluse lõpetamisele eelnes paljude tublide meeste tegevus või tegevusetus. Tegevusetus oli ehk ka see, kui ei püütud "peremeest õpetada" ehk ise paremaks ja targemaks muutuda. Mis sest, et tegelikult oldigi ju teatud määral targad, kes võtsid vahel vastu rumalaid otsuseid. Heakene küll, oletame, et "ajad olid sellised" ja püüaks mõelda hoopiski, kas 20 aasta jooksul on keegi neist tunnistanud oma viga?

 Igati oodatakse ja igatsetakse.
Mida aga ütles Markii M-Klubis? "Selline on meie valitsus"! Kas valitsus tahabki selline olla?

Juhani Miihu?

Võtame lihtsalt otsesemad "tegijad" ja googeldame nime koos sõnapaariga "Haapsalu raudtee".

Haapsalu raudtee Tiit Vähi
 http://www.postimees.ee/2467543/vedurijuhid-on-valmis-takistama-raudtee-havitamist-rongiliinide-sulgemine-halvendab-olukorda-kagu-eestis-oluliselt-riik-andku-raha-aleksander-einseln-johannes-kert-on-taiesti-sobimatu-kaitsevae-juhataja-ametikohale-voru-linn-soovitas-voru-vallal-aj

Väga huvitav artikkel! Ja aina  huvitavamaks läheb!

 http://www.postimees.ee/2484201/tiit-vahi-avas-7-miljonit-maksva-haapsalu-staadioni-karl-august-hermanni-pole-veel-unustatud-vaba-uhiskonna-probleemid-mulgi-instituut-andis-vilet-parnus-moodustati-valimisliit-brackmann-nahtamatu-oht-elektrilises-muruniitjas-elekter-tappis-muru-n

Peaministrina käis Tiit Vähi viimati Haapsalus 1992. aastal, kui ta arutas tollase maavanema Andres Lipstokiga puhastusseadmete ning raudteeprobleeme. «Haapsalu on oma arengus Eesti keskmisest üle,» kinnitas valitsusjuht. «Selle nelja aastaga toimunud muutused linnapildis on väga suured. Piiskopilossi ilme on samuti palju paranenud.»
Küsimusele, millest võiks tuleneda kiire areng traditsiooniliselt vaesel Läänemaal, vastas Tiit Vähi, et nii maavalitsus kui ka kohalikud omavalitsused teevad oma tööd hästi. «Eesti valitsuse ülesanne on kindlustada edasiminekut, tagada riigi julgeolek ja vältida tagasilangust sotsialismi, kõik muu on kohalike omavalitsuste pädevuses,» arvas peaminister.

Peaminister käib kohal ja näeb huvitavaid asju! Kas ka seda, et raudtee sulgemine halvendab piirkonna elu? Pigem hoopis tundub ajalehe järgi, et raudtee sulgemine tõstab piirkonna ARENGUS TEISTEST ETTEPOOLE?

Haapsalu raudtee Kalev Kallo
Esimese asjana tuleb hoopis värskem uudis, esimesel lehel midagi Haapsalu raudteega seoses Kalev Kalloga ei leiagi!?

 http://online.le.ee/2015/04/10/haapsalu-volikogu-eismees-jaanus-karilaid-laheb-riigikokku/

Haapsalu raudtee Andres Tarand

Teise leiuna toob Google välja (peale minu blogi lingi) järgmise artikli
 http://www.ohtuleht.ee/690437/presidendilt-kivituki-vastu-votnud-andres-tarand-valijad-peaks-oma-mottemaailma-muutma

40 kiri!!!

Ja sisuliselt ei midagi rohkemat!

Haapsalu raudtee Andi Meister

Sisuliselt ei midagi muud kui aukliku Estonia!

Haapsalu raudtee Mart Laar

Sisuliselt taas ei midagi.

 

Kas vajame sellist transporti? Suure Rail Baltica kõrvale Rail Estonia asemel?

Maailma muutma hakates tuleb aga alustada iseendast ja kodust. Aidates ennast, aitame teisi, aidates teisi, aitame iseennast.....

Haapsalu raudtee Toivo Jürgenson

Siit tuleb juba midagi huvitavamat!!!

 http://stenogrammid.riigikogu.ee/ru/199511131101

Esimees
Järgmisena palun Riigikogu kõnepulti regionaalminister Tiit Kubri, selleks et vastata Riigikogu liikmete Mart Laari ja Toivo Jürgensoni arupärimisele reisirongiliikluse kohta Riisipere ja Haapsalu vahel. Palun, härra minister!

T. Kubri Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vastan härra Mart Laari ja Toivo Jürgensoni arupärimisele, mis on seotud reisirongiliikluse lõpetamisega Riisipere--Haapsalu liinil. Esimene küsimus. Millisele seadusele tugines Eesti Raudtee haldusnõukogu oma otsuses lõpetada liiklus Riisipere--Haapsalu liinil? Teatavasti võttis 15. septembril 1995. aastal riigiettevõtte Eesti Raudtee haldusnõukogu vastu otsuse sulgeda Riisipere--Haapsalu raudteelõik reisiliikluseks hiljemalt 22. septembrist 1995. aastal. Vastavalt 14. detsembril 1994. aastal vastuvõetud raudteeseaduse §-le 15 sätestatakse raudtee omaniku (valdaja) õigus ajutiselt piirata või sulgeda liiklust raudteel avarii, liiklus- või loodusõnnetuse, ilmastikuolude, tee halva tehnilise seisundi või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral ja teetööde tegemisel. Kuna selles seaduses on otseselt kasutatud sõna "ajutiselt" ja haldusnõukogu otsusest võis välja lugeda lõplikku sulgemist, siis haldusnõukogu muutis 25. oktoobril 1995. aastal oma 15. septembri otsuse ja sõnastas selle järgnevalt: peatada Riisipere--Haapsalu raudteelõigul ajutiselt reisirongiliiklus hiljemalt 22. septembrist 1995. aastal kuni nimetatud raudteelõigu tehnilise seisundi vastavusse viimiseni ohutu liikluse ja tehnokasutuseeskirja nõuetega. Selle sõnastuse kohta võib öelda, et selline otsus on seaduslik. Teine küsimus. Kas Riisipere--Haapsalu liinil liikluse sulgemist arutati Vabariigi Valitsuse istungil? Valitsuse istungil Riisipere--Haapsalu liinil liikluse sulgemist arutatud ei ole. Kolmas küsimus. Teatavasti remonditi käesoleva aasta suvel Riisipere ja Haapsalu vahel küllaltki väikeste summade eest kümmekond kilomeetrit raudteed. Miks need tööd lõpetati ja kes andis selleks korralduse? Kahjuks ei ole minu käsutuses Riisipere ja Haapsalu vahelisel lõigul käesoleval aastal tehtud tööde kohta täpset kirjalikku informatsiooni. Toetudes minu suulisele vestlusele härra Juchnewitschiga, võin ma öelda, et remonttöid teostati Eesti Raudtee finantseerimisel 700 000 krooni ulatuses ning remondi käigus vahetati ligemale 1500 liiprit. Töö lõpetati rahapuudusel härra Juchnewitschi korraldusel, kuna väikesemahuliste tööde jätkamine ei olevat väljapääs kujunenud olukorrast. Neljas küsimus. Milline on minimaalne summa, avamaks taas reisirongiliiklust Riisipere ja Haapsalu vahel? Selle kohta võib öelda, et minimaalne summa sõltub sellest, kuivõrd mahukat remonti selleks ette võtta. Tuginedes riigiettevõtte Eesti Raudtee hinnangutele, on nn normaalse liikluse tagamiseks vaja 89,9 miljonit krooni. Normaalseks on seejuures peetud, et oleks võimalik reisirongidele tagada liikumiskiirus 80 km/h ja kaubarongidele 60 km/h. Ja nagu ma eelnevalt ütlesin, on sellise liikluse tagamiseks vajaminev summa 89,9 miljonit krooni. Loomulikult ei ole see ilmselt minimaalne summa, sest minimaalne summa selgub võib-olla nende tööde tegemise käigus, kui kasutada vähempakkumist. Viies küsimus. Millised tagajärjed võivad rongiliikluse lõpetamisel Riisipere ja Haapsalu vahel olla teie kui regionaalpoliitika ministri arvates Haapsalu arengule? Mida tuleks teie arvates teha võimalike negatiivsete tagajärgede vältimiseks? Ma arvan, et põhjaliku analüüsita on mul keeruline hinnata saabuvat olukorda nii Haapsalu kui ka kogu Läänemaa jaoks. Praeguseks hetkeks taolist analüüsi tehtud ei ole. Võin öelda, et üks põhiprobleem, mis võib tekkida, on seotud sellega, et omavalitsuste arengukavad ja ka firmade tegevusplaanid on praegu kõik koostatud lähtuvalt sellest, et see raudtee on olemas. Raudtee puudumisel vähenevad selle piirkonna omavalitsuste omatulud ja suureneb sotsiaalabi vajajate arv. Praegustel andmetel on teada, et ainuüksi arutlused selle raudtee sulgemise üle on teinud kahju piirkonna mainele, kuna koostööpartnerid soovivad samuti selgust raudtee tuleviku suhtes. Olen vestelnud härra Daniloviga, Läänemaa maavanemaga nendel teemadel, olen saanud küllalt palju kirju selle kohta, mis puudutab selle piirkonna inimeste ja nende valdade omavalitsuste probleeme, kui see raudtee suletakse. Arvan, et see kõik vajaks veel täiendavat läbitöötamist ja ilmselt tuleb see põhjalikult ette valmistada ja valitsuse istungile viia. Tänan!

Esimees Suur tänu, härra minister! Arupärijatel on küsimusi. Toivo Jürgenson, palun!

T. Jürgenson Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Meil on muidugi hea meel, et pärast meie arupärimise esitamist viis juhatus nädala aja möödudes oma otsused seadusega vastavusse. Niisiis, selle ajani rikuti seadust. Aga selle juhatuse otsuse seadusega vastavusse viimisel sai ära märgitud see, et sulgemine on ajutine. Vastavalt raudteeseaduse § 15 1. lõikele peab sel juhul olema ära näidatud ka tähtaeg, mille jooksul liiklus seal raudteel taas avatakse. Palun vastake küsimusele, millal siis on see plaanis. Kas seda on arutatud ja kui ei ole arutatud, siis miks? Ma juhin tähelepanu ühele asjale -- ma kardan, et te eksisite vist suurusjärkudega, mainides, et selle raudteelõigu remont läheb maksma 89 miljonit krooni. Aga kui see vastab tõele, siis kinnitage seda. Aitäh!

T. Kubri Alustan küsimuse teisest poolest. Mul on olemas õiend Eesti Raudteelt, milles on öeldud, et Haapsalu--Riisipere raudtee üldpikkus on 52,8 kilomeetrit, sellest 44 kilomeetrit vajab remonti. Normaalse liikluse tagamiseks kogu lõigul on vaja 89,9 miljonit krooni ja mul on siin täpselt ära toodud, kui palju oleks tarvis teeremondiks, sõltuvalt sellest, kas me soovime tagada reisirongidele kiiruse 50 km tunnis või 120 km tunnis, ja samuti kõik, mis puudutab kulusid sidele, signalisatsioonile, jaamahoonete ja tootmisruumide remondile. Kui vastata sellele, milline on tähtaeg, milliseks tähtajaks on suletud reisirongiliiklus, siis võib öelda, et haldusnõukogu on oma otsuses määratlenud tähtaja järgmise tingimusega -- kuni raudteelõigu tehnilise seisundi vastavusse viimiseni ohutu liikluse ja tehnokasutuseeskirjade nõuetega. Täpset kuupäeva ei ole seejuures märgitud, on toodud tinglik tähtaeg.

Esimees Tänan! Kolleeg Mart Laar, palun!

M. Laar Austatud härra esimees! Austatud härra minister! Me omalt poolt vabandame, sest ma arvan, et teie kui värskelt regionaalministri kohale asunu ei ole ilmselt süüdi selles olukorras, mis on tekkinud, ja ma usun, et te jagate ka seda muret, mis meil kui arupärijatel on seoses selle lõiguga. Ma tahaksin küsida, milline oleks see minimaalne tähtaeg, et liiklus võimalikult kiiresti avada, sest mulle siiski tundub, et jättes kuupäeva mainimata, on seaduserikkumine endiselt jõus. Kas te ei leia, et ka valitsus peab siiski seda küsimust kiiremas korras arutama, leidmaks mingeid konkreetseid lahendusi, rahasummasid? Võib-olla tõesti ei ole vajadust korrastada kõiki jaamahooneid, ehitada lisahooneid, sest siis võib see summa veelgi suureneda. Aitäh!

T. Kubri Võin vastuseks öelda, et nagu selgus vestlusest härra Juchnewitschiga, on üks probleem praegu ka selles, et talvisel ajal on remonttööde jätkamine praktiliselt võimatu. Nii et see on asja üks pool. Leida praegu kiiresti mingeid väikseid summasid selle tegemiseks ei ole praegusel hetkel lahendus. Teiselt poolt, ma kardan, et seda probleemi on praegu natuke raske viia kiiresti valitsuse istungile, sest peaks olema selge pilt, mida me soovime ikkagi saada kogu selle piirkonna poolt. Olen samal teemal rääkinud ka meie Teede- ja Sideministeeriumiga ja praegu arutatakse, kuidas seda teha. Minimaalse summa kohta võin öelda niipalju. Ütleme nii, et suve jooksul tehti seal siiski teatud remonti. Ma jään vastuse võlgu, kas see remont tehti mingil ühel kindlal lõigul või remonditi kõige halvemaid kohti. Kui remonditi kõige halvemaid kohti, siis võib öelda, et ega tänasel päeval ei ole see raudtee põhimõtteliselt halvemas seisukorras, kui ta oli enne kinnipanekut või, ütleme, enne remondi alustamist. Kuid samal ajal olen saanud raudteelt ka sellist informatsiooni, et jätkub raudtee lagunemine ja kasutamiskõlbmatute liiprite arv ühe kilomeetri kohta ulatub kuni 60%-ni liiprite koguarvust. See näitab olukorra tõsidust ja ilmselt väikest summat siin välja pakkuda on väga raske. Üks summa, mida on teeremondi jaoks kõige väiksema lahendusena pakutud, on 22 miljonit krooni. Kui jätame kõrvale side, signalisatsiooni, jaamahooned, tootmisruumid, siis minimaalne number, mida ma oskan praegu välja pakkuda, on 22 miljonit krooni.

Esimees Tänan! Mart Laar, palun!

M. Laar Aitäh! Seda numbrit ma lootsingi kuulda ja ma loodan, et seda kuulsid ka teised Riigikogu saadikud, arvestades praegu käimasolevat eelarve arutelu. Ma tahaksin nüüd siiski veel võib-olla paluda teilt konkreetset lubadust, millal see küsimus on teie meelest valmis valitsuse istungile esitamiseks. Tahaksin kuulda siiski konkreetset aega. Ja lisaküsimus -- ega härrad raudteeametnikud ei rääkinud, et mõni teine liin võib ka nii ootamatult Eesti Vabariigis kinni minna? Aitäh!

T. Kubri Sellest, kuivõrd ootamatult ta kinni läheb, juttu ei olnud, aga sellest, et plaanitsetakse kinni panna, on räägitud. Mind on informeeritud, et see võib niimoodi juhtuda. Ilmselt täpsemalt vastab härra Kukk.

Esimees Suur tänu!

T. Kubri Tunnistan, et ma valitsuse päevakorda viimise päeva ei söandaks praegu välja pakkuda.

Esimees Suur tänu, härra minister! Arupärijate küsimused on ammendatud. Järgmisena palun Riigikogu kõnepulti teede- ja sideminister Kalev Kuke, selleks et vastata Riigikogu liikme Vootele Hanseni arupärimisele raudtee, telefonside ja kesklainesaatjate kohta. Palun, härra minister!

K. Kukk Härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Härra Vootele Hansen on esitanud mulle arupärimise, mis koosneb kolmest küsimusest, millest igaüks koosneb omakorda mitmetest alaküsimustest. Alustan sellega, et loen ette härra Vootele Hanseni esimese küsimuse: "Riigiettevõtte Eesti Raudtee haldusnõukogu koosolekul 15. septembril k.a otsustati sulgeda reisiliiklus Riisipere--Haapsalu raudteelõigul hiljemalt 22. septembril k.a. Kõneldud on veel Pärnu--Mõisaküla ja Lelle--Viljandi raudteelõikudel reisijateveo lõpetamisest. Säästva arengu seaduse § 12 nõuab transpordi arendamiseks, keskkonnaseisundi ja majandustegevuse tasakaalustamiseks riiklike programmide koostamist. Kas nimetatud programmide koostamist on alustatud? Kas seal arvestatakse ka ühe reisija või kaubaühiku veoks erinevates transpordiliikides kuluvat energiat ja keskkonda paisatavate niinimetatud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti lõhkuvate gaaside hulka? Kas arvestatakse ka asjaolu, et raudtee maa on riigimaa, kus laiendamisel ja rekonstrueerimisel ei tule kasutada maa sundvõõrandamist? Kas arvestatakse ka vanade raudteeasulate tööhõive küsimusi? Juhin teie tähelepanu sellele, et raudteeseaduse järgi on riigiraudtee-ettevõte avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle põhiülesandeks on teenida avalikkust." Niisiis on Riigikogu liige Vootele Hansen esitanud selles küsimuses paljudest osaküsimustest koosneva arupärimise. Ma võin oletada, et Vootele Hansenit ajendas teede- ja sideministrile arupärimist esitama eeskätt reisiliikluse esialgu küll ajutine peatamine Riisipere--Haapsalu raudteelõigul. Sellest oletusest tulenevalt ning teades nimetatud raudteelõigu ümber lõõmavaid kirgi, nagu oli ka äsja näha, püüan ma oma järgnevas vastuses peatähelepanu pöörata just Riisipere--Haapsalu raudteelõiguga seonduvale. Tõepoolest, riigiettevõtte Eesti Raudtee haldusnõukogu otsustas raudteelõigul Riisipere--Haapsalu kuni rööbaste tehnilise seisundi vastavusse viimiseni raudtee tehnokasutuseeskirjade nõuetega reisiliikluse seal ajutiselt peatada. Kas see peatamine jääb ajutiseks või osutub lõplikuks, sellele ei saa ma täna veel vastata. Kuid selge on see, et vastupidist otsust üksnes emotsioonidele toetudes teha oleks lubamatu. Küll julgen ma juba täna tõdeda, et Riisipere--Haapsalu raudteelõigu ajad hakkavad mööda saama. Ühelt poolt on see raudteelõik lõplikult amortiseerumas, teiselt poolt pole aga tänane ja ka homne Eesti riik õnneks või õnnetuseks nii rikas, et võiks endale lubada läbimõtlematut ja kergemeelset raharaiskamist. Ma arvan, et ma ei eksi, kui väidan eelnevalt öeldu taustaks, et peale Tsaari-Venemaa on kõik teised riigivõimud Riisipere--Haapsalu raudteelõigult üksnes võtnud. Mis puutub üldlevinud väitesse, et Riisipere--Haapsalu raudteelõigu elushoidmine on sotsiaalne probleem, siis sellele ei vaidle keegi vastu. Ainult et Eestimaal on, võrreldes kõnealuse sotsiaalse probleemiga, veelgi sotsiaalseid probleeme lausa hulgi. Nagu ma juba ütlesin, on rööbaste tehniline seisund lõigul Riisipere--Haapsalu muutunud kriitiliseks. Kui mitte nüüd, siis lähiaastatel igal juhul tuleb vastu võtta lõplik otsus Riisipere--Haapsalu raudteelõigu saatuse osas. Ülima tõenäosusega on see sulgev otsus. Viie või enama või mõne vähema miljoni krooniga ei tee midagi. Sellega võib üksnes liipreid vahetada ja sedagi paremal juhul 1/3 vajaduste osas. Täna on seis selline, et 44%--72% liipreist kõnealusel raudteelõigul on kõdunenud. Täielikult on amortiseerunud rööbaste täiteballast, poolautomaatblokeeringu seadmed on amortiseerunud 97% ulatuses jne. Viie miljoni krooniga pole midagi teha. 22 miljoni krooniga taastaks juba liikluse, kuid seda üksnes ajutiselt ja tehnilisel kiirusel 50 km tunnis, see tähendaks marsruudikiirusel 30 km tunnis reisiliikluse korral. Sellist rongi vajavad vähesed. Pea teist sama palju tuleks sellesse raudteesse panna selleks, et seda ekspluateerida. Seda juurdemaksmisena. Tagamaks kõnealuse raudtee n-ö tehnilise konkurentsivõime autotranspordiga, oleks Riisipere--Haapsalu raudteelõiku vaja investeerida praegusel hinnatasemel 90 miljonit krooni. Ainult et taoliste investeeringute majanduslik, aga ka sotsiaalne efektiivsus oleks enam kui madal. See raudteelõik on kahjumis ja Läänemaa hõreda asustuse juures ka kahjumisse jääv. Seda mitte üksnes reisiliikluse, vaid ka kaubavedude osas. 1995. aasta kahjumiks näib kujunevat 6 miljonit krooni. Mis puutub reisiliiklusesse, siis selle aasta esimesel 9 kuul olid tulud Riisipere--Haapsalu lõigul 300 000 krooni ehk 1200 krooni päevas. Kulud olid 3,1 miljonit krooni ehk teisiti öeldes, iga kulutatud kroon tõi tagasi 10 senti. Niigi heast tulemusest saame rääkida üksnes seetõttu, et kuludes sisalduv amortisatsioon on tugevalt allaväärtustatud. See selleks. Need kulud võib ju ometi millegi muu või kellegi teise arvel kompenseerida, kui Riisipere--Haapsalu raudtee oleks sotsiaalselt ja majanduslikult tõesti hädavajalik. Kui see oleks ainuvõimalik sotsiaal- ja regionaalpoliitiline otsus. Selle tõestamiseks puuduvad aga kahjuks täna argumendid. Asjalood on nii, et Läänemaal kulgevad raudtee ja maantee kõrvuti. Kuue reisi peale tuleb sellel raudteelõigul päevas 110--220 sõitjat talvel, 190--310 suvel. Käesoleva aasta esimesel poolaastal liikus Riisipere--Haapsalu raudteelõigul keskmiselt 4,9 laaditud vagunit päevas. Ja seda mõlema suuna peale kokku ehk teisiti öeldes, ühe tagasihoidliku kaubarongi koosseisu kokkusaamiseks kulub oma nädal. Ühe töökoha säilitamine Riisipere--Haapsalu raudteelõigul läheb maksma vähemalt 360 000 krooni. Ühe töötaja kohta arvestatuna on seda enam kui kakskümmend korda rohkem, kui seda tagaksid põllumeeste taotletud 600 miljonit krooni. Vootele Hansen, rääkides sinuga kui geograaf geograafiga, olen ma ühe teise poliitiku sõnu parafraseerides sunnitud tõdema, et ükskord suletakse see raudteelõik niikuinii. Muidugi on võimalik mõne miljoni või ka mõnekümne miljoni krooniga Riisipere--Haapsalu raudteelõiku edasi ekspluateerida, st sulgemist ühe-kahe aasta võrra edasi lükata, kuid siin tuleks küsida seda, kas Eesti riik on ikka nii rikas, et teha lõputult valeinvesteeringuid. Võib-olla piisab juba sellest, mida on tehtud omandi- ja põllumajandusreformi sildi all. Mis aga puutub võimalikku alternatiivi raudteeliiklusele, eelkõige reisiliiklusele, siis praegu on rakendatud sellel raudteelõigul n-ö paralleelliiklusena bussiliiklus, mis on ka tõestanud oma otstarbekust. Kõigepealt on vähenenud sõiduaeg 15--20 minuti võrra ja teine, mida võiks öelda, on see, et kui üks rongipäev läks Haapsalu--Riisipere lõigul maksma 12 000 krooni, siis praegu, vastavalt Eesti Raudtee ja aktsiaseltsi Haapsalu Autobaas vahel sõlmitud lepingule, on bussikulu 3000 krooni päevas. Seejuures laekub piletite müügist 800 krooni päevas. Mis puudutab võimalikku teiste raudteelõikude sulgemist, siis ei Eesti Raudtee haldusnõukogu koosolekutel ega ka ministeeriumi tasandil ei ole arutatud ega ka aktsepteeritud reisiliikluse sulgemist Pärnu--Mõisaküla ja Lelle--Viljandi raudteelõikudel. Nüüd edasi sama küsimuse osas. Säästva arengu seadusega ettenähtud keskkonnaseisundi ja majandustegevuse tasakaalustamise spetsiaalseid riiklikke programme transpordi valdkonnas ministeerium senini 10--20 aastaks koostanud ei ole, kuna Vabariigi Valitsus pole kehtestanud korda, mis reglementeeriks nende programmide koostamise. Küll on aga Teede- ja Sideministeeriumi egiidi all töötatud välja avalike raudteede veovõime säilitamise programm aastaiks 1995--1998. See programm esitati k.a juunis ka valitsusele ja ta on läbinud esimese kooskõlastamisringi. Ilmselt saab see programm olema selleks esmaseks dokumendiks, mille alusel võetakse vastu otsuseid ühe või teise raudteelõigu saatuse osas. Mis puudutab maa sundvõõrandamist või hoonestusõiguse seadmist, siis maa sundvõõrandamine või hoonestusõiguse seadmine riigi ja munitsipaalraudtee ehitamiseks ning selleks vajalik eeltöö toimub raudteeseaduse § 13 2. lõikes sätestatud korras. Juhul kui see osutub asjaoludest lähtudes vajalikuks, toimitakse asjaõigusseaduses, riigivaraseaduses, kinnisasja sundvõõrandamise seaduses, planeerimis- ja ehitusseaduses ja nende seaduste rakendusseadustes ning muudes õigusaktides sätestatud korras. Mis puudutab nii-öelda vanade raudteeasulate saatust, siis Riisipere--Haapsalu raudteelõigul taolisi vanu raudteeasulaid pole, õigemini meil puudub legaalne definitsioon, mis asi on raudteeasula. Praegu on asjalood nii, et 1. juuli seisuga töötas kõnealusel raudteelõigul 61 inimest. Mida nende 61 inimese töökohtade säilitamine raudteel maksma läheb, sellest ma juba rääkisin. Vootele Hanseni teine küsimus puudutab müntidel töötavaid avalikke telefoniautomaate. Küsimus kõlab selliselt: "Avalike müntidel töötavate telefoniautomaatide väljavahetamine magnetkaardil töötavate telefonide vastu on arukas tegevus. Küsimusi tekitab asjaolu, et samaaegselt on loobutud müntidel töötavate telefonide hooldusest. Kas see on osa elanikkonna turvalisuse tõstmise kavast, et tervetes linnaosades ei ole töötavat telefoniautomaati? Miks ei ole magnetkaardiga töötava telefoniautomaadi instruktsioonis viidet sellele, et hädaabinumbreid võib valida tasuta?" Praegusel hetkel töötab Eestis kokku 2140 vana münditaksofoni. Ma arvan, et mul ei ole mõtet põhjendada seda, millest oli tingitud vajadus minna üle kaarttaksofonidele. Siiski üks olulisemaid momente oli siin see, et münditaksofonid on äärmiselt lõhkumisaltid, kuivõrd seal sisaldub midagi likviidset. Seis on selline, et Eestis rüüstatakse iga kuu täielikult umbes 100 taksofoni. Praegu fikseeritakse Eestis kuus keskmiselt 600 riket, kusjuures enamus neist on põhjustatud tahtlikust lõhkumisest. Taksofonide remondiks kulutatakse aastas ligikaudu 2 miljonit krooni. Kavakohaselt paigaldatakse 1995. aastal 800 kaarttaksofoni ja täielikult vahetatakse vanad münditaksofonid välja 1997. aasta alguseks. Sellega peaks kaarttaksofonide üldarv tõusma umbes 3000-ni. Samas peaks seniste müntidel töötavate taksofonide väljavahetamine kaarttaksofonide vastu andma ka täiendava võimaluse seni veel järelolevate taksofonide paremas töökorras hoidmiseks, sest demonteeritud aparaatidelt on võimalik varuosi võtta. Asi on ka selles, et vanade müntidel töötavate taksofonide jaoks on praktiliselt võimatu saada mis tahes tagavaraosi. Märkus, et taksofonide kasutamise juhistes puudub viide hädaabinumbritele, on tõene. Uued juhised on tellitud ning lähiajal vahetatakse need välja. Kolmas küsimus puudutab kesklainesaatjate sulgemist ja kõlab selliselt: "Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 841 26. septembrist anti 600 000 krooni Kagu-Eesti kesklainesaatjate rendikulude katteks 1995. aasta lõpuni. Millised kavad on järgmisteks aastateks? Kas kesklainesaatjate sulgemisega koos ehitatakse uued ultralühilaine (FM) saatjad? Kas soodustatakse elanikele odavate FM ala vastuvõtjate müüki?" Ma vastan sellele küsimusele lühidalt. Jah, esialgu on kavas n-ö doteerida seni töötavaid kesklainesaatjaid või teisiti öeldes, Teede- ja Sideministeeriumil ei ole midagi täna töötavate kesklainesaatjate vastu, seda muidugi oludes, kui Eesti Raadio nende töötamist jätkuvalt tellib. Mis puudutab uute ultralühilainel ehk täpsemalt nn lääne ultralühilainel töötavate saatjate evitamist, siis see töö käib üpris intensiivselt. Ma võib-olla ei hakkaks siinkohal konkreetselt ette lugema neid saatjaid, mis praegu on ehitamisel ja mis ootavad ehitamist. Tulles aga tagasi härra Vootele Hanseni esitatud küsimuse viimase lõigu juurde, kas soodustatakse elanikele odavate FM ala vastuvõtjate müüki või mitte, siis siin tahaksin ma öelda seda, et see on pigem sotsiaalne kui sidealane probleem. Praegu on olukord selline, et umbes 60%-l kõigist Eesti elanikest on kasutada nn lääne ultralühilaine ala vastuvõtjaid, Lõuna-Eestis on see protsent 59. Nende arvude kasv jätkub eeldatavasti ka tulevikus. Kui nüüd tulla selle probleemi juurde emotsioonidega, siis võiks vahest küsida selliselt, et kumb oleks majanduslikult põhjendatum, kas leida igavesti investeeringuid tänaste kesklainesaatjate korrashoidmiseks ja vastavate kesklaineprogrammide edastamiseks või leida vahendeid selleks, et muretseda nendele inimestele vastavad vastuvõtjad või toetada neid inimesi vastavate vastuvõtjate muretsemisel, kellel endal FM sagedusala vastuvõtjaid veel ei ole. Ma tegin ka mõningaid arvutusi. Kui viia kogu probleem puhtalt n-ö sotsiaalvaldkonda, tähendaks see seda, et kui riik otsustab kõikidele nendele inimestele, kellel veel FM laineala vastuvõtjaid pole, maksumaksja poolt osta vastavad vastuvõtjad, siis läheks see maksma 40 miljonit krooni. Asi loomulikult nii kaugele ei jõua. Mis puudutab aga nn vene ultralühilaineala ja selle järk-järgulist likvideerimist, siis see ei tohiks olla eriliseks probleemiks, sest taoliste vastuvõtjate levik Eestimaal ja eelkõige just sotsiaalselt nõrgemates ühiskonnakihtides on minimaalne. Tänan!

Esimees Suur tänu, härra minister! Sisuliselt ja ajaliselt olete te vastanud vähemalt kolmele arupärimisele. Kuid Vootele Hansenil on veel küsimusi. Palun!

V. Hansen Aitäh! Austatud minister, tänan teid põhjaliku ülevaate eest. Ma ütleksin, et ülevaade oli tunduvalt põhjalikum kui minu küsimus. Kui te panete tähele, siis sõnadel "Riisipere--Haapsalu raudteelõik" ei ole kusagil küsimärki taga. See oli lihtsalt fakti märkimine. Tõepoolest, küsima ajendas mind rohkem see, et kuna ma ise kandideerisin Viljandimaal, siis Viljandimaa inimesed tundsid veidi muret nii Mõisaküla kui Lelle--Viljandi lõigu pärast. Küsimus oleks mul rohkem nende arengukavade kohta, konkreetsed raudteelõigud on juba otsustamise küsimus. Nagu ma aru sain, ei ole praegu veel hakatud koostama pikaajalist transpordi arengukava, juttu on olnud sellest, kuidas raudteed käigus hoida. Kas ei või tekkida siin selliseid probleeme, et kui näiteks Eesti võtab omaks Euroopas kehtestatud normid sõiduautode heitgaaside ja muu taolise lubatud piirnormide koostiste kohta, siis, kuna me teame, et näiteks aurotransport oleks põhiline atmosfääri lämmastikoksiididega reostaja, muutub suur hulk Eestis praegu liikuvaid autosid vanarauaks ja meie transpordivõimalused muutuvad tõesti üsna kahtlaseks?

K. Kukk Aitäh! Ma arvan, et suur osa Eesti teedel täna liikuvatest autodest peabki vähemalt formaalselt või legaalselt muutuma vanarauaks. Mis aga puutub probleemi tänaste väheekspluateeritavate raudteelõikude taustal, siis peaks tõdema, et tõstatatud probleem on eeskätt tiheda asustusega alade, eelkõige Eesti mõistes suurlinnade küsimus. Eesti äärealadel ei muuda ühe või teise raudteelõigu kinnipanemine olukorda ilmselt kardinaalselt.

Esimees Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus, palun!

V. Hansen Ega ta tõenäoliselt kardinaalselt ei muuda, aga see võib tekitada probleemi, et kui bussidel on keelatud sõita ja rongi ka ei ole, siis tuleb ilmselt leida mingi muu vahend. Viimane küsimus on raadiote kohta. Kui hakatakse ehitama saatjaid ultralühilaine alal, kas need saatjad tagavad ka hea ja kvaliteetse kuuldavuse mitte ainult kogu meie poolt kontrollitaval territooriumil, vaid ka kontrolljoone taga, Petserimaal näiteks? Aitäh!

K. Kukk Aitäh! Kui võtta 22. septembri Postimees, siis seal on avaldatud kaart nn lääne ultralühilaine vastuvõtualade kohta. Selle kaardi järgi otsustades võin ma tõdeda, et vähemalt üks osa tänase kontrolljoone tagusest Petserimaast on kaetud ka Valgjärve saatja poolt. Aitäh!

Esimees
Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi arupärijalt ei tule. Austatud Riigikogu, sellega on meie tänane infotund lõppenud.

Nonii!

Mind täiesti huvitab nende võtmetegelaste arvamus täna, kuu aega enne suurt "juubelit". Püüan neil saata küsimused ja vaatan, kas keegigi neist vastab ning mida arvab Haapsalu raudtee sulgemisest/taastamisest!

 

Ja milline on tulevikus Haapsalu akendes valgus? 

Härrad

Tiit Vähi

Kalev Kallo

Andres Tarand

Mart Laar

Toivo Jürgenson

Tänavu, kuu aja pärast möödub 20 aastat Haapsalu rongiliikluse lõpetamisest!

Millisena näete täna tolleaegset otsust?

Kas see oli õige või vale otsus?

Kas Haapsalu (Rohuküla) rongiliiklus tuleks taastada?

Miks ei taastatud seda selle 20 aasta jooksul?

Kas rongiliikluse lõpetamine parandas/halvendas Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa olukorda?

Üksiti kutsun Teid 22. septembri õhtul Haapsalu raudteejaama rongi ootama!

******************

6. 09. 2015.

Esimene vastus ühelt tipp-poliitikult!

 * Kindlasti oleks raudteeyhenduse taastamine vahva. Raha oleks selleks suure osa saanud kui juba erastatud raudtee tagasi ostmata jaetuks.

Võite pakkuda, kes neist vastas......

************************************ 

Sunday, August 9, 2015

Haapsalus käsil mitu asja - õhtu & öö....

 

Peale supeldamist otsustasin ka natuke muusikat kuulata, lauantai ilta tantsuõhtu ju! Üks soomlane tegi muusikat ja laulis, olid sellised mõnusad ja natuke tuttavad lood.

 

Vaade, omane romantikapealinnale...

 

Päris hea maitses! Hind ka selline rahuldav.

 

Jaama uks lahti!? Kas rong? Ei, erapidu siiski! Mis aga tõestab, et talvisel ajalgi saaks mitmeski kohas kontserte korraldada. Küsimuseks jääb vaid külastajate arv....

 

Tõrvatilgaks jääb aga siin, vanalinnas, tümakajura! Vabandust, kuid ei ole kuidagi minu jaoks vastuvõetav, vähemalt siin. Africa, seda küll, aga siin.... Ei, tänan väga. Aga eks see näita taset! Muide, ka diskor saaks pakkuda väga erinevat muusikat, mitte lõputut plangutagumist..... 

Pärnu, kommertslik suvepealinn on ehk sobiv selle jaoks, Haapsalu vanalinna osa paraku mitte kuidagi. See on sama nagu see viinapood vanalinnas. Miks?

 

Kuursaal säädis juba ka ennast unele. Et ka öist rongi ei olnud, aga kuskilt kostus muusikat, seadsin sammud sinnapoole...

 

Promenaadil jalutada mõnus iga kell!

Muide, pean linnaisasid tänama, et vanalinnas tänavavalgustus polegi tüüpiline, vaid hoopis kodusemate, väiksemate postide otsas. Tõsi küll, liikudes jääd aga mingil hetkel kohta, kus uued LED-valgustid pimestavad...

Aga igatahes parem kui see jube tänavavalgustus, mis on paljudes kohtades meie linnades!

 

Jahta juures ansambel Vingerpill!

 

Sirp aga tõusis taevasse...

 

Majutuskoha leidmisega samal päeval oli juba raskusi. Õnneks sain aga saunapeale magama ja võin sellega täiesti rahul olla!

 

Aikarali majutus.

 

Linnapea tegi omi tiire linna peal!

 

Ka admirali nägin ära!

 

Romatika ongi igal sammul...

 

Ennäe, taas mingi grupp! Tuli välja, et tegemist n.ö. orienteerumismängu mängijatega! Nii et tullakse väga ja väga erinevatel põhjustel! Võidavad tulijad ja võidab Haapsalu!

 

Haapsalu Raamatus pole ainult raamatud! Kuigi ka need teevad paljudele rõõmu, nagu tollelegi noorhärrale!

 

Võite ise kujutada, KUI maitsev see oli....

 

Küll aga toetaks ma linnapea mõtet see tänavalõik suveks liikluseks sulgeda. Päris ehmatav oli, kui auto mööda sõites haakus korraks terassi taha!!! Õnnetus ei hüüa tulles, aga kas neid õnnetusi vaja on??

 

Väga tore on ka see, et A&O on otsustanud kiirsöögikohad teha. Toiduvalik, hinnad ja toiduportsjonid pole aga veel päris paigas....

 

Tee ääres aga endiselt näha keset kergliiklusteed maasikate müügilett. kas see peabki ka pimedal ajal nii olema? Või võiks vald ikkagi leida võimalused korralike, varikatustega lettide paigaldamiseks?

 

Siia peaks tulema ka rongipeatus, kas siis siia või teisele poole ülesõitu. Olgu, mis on, otsuse oleks võinud ärav teha ja ühe korraga ristmiku ehitusega ka bussipeatuse sobivasse kohta tuua! Oleks ju odavam lahendus, kui teha mitu korda!

 

Vana spordimees Endel Susi ootas rongi! Või siiski bussi....

 

 

Tohhoo till ae!

 

Oma feeling on ka selles, kui kohtad linna külalis bussiski (rongis). Ja kui teada saad, et ikka ja jälle vaadatakse rongiteele, oodates sealt näha rongi.....

Vimased kohtumised enne rongile minekut....

 

  

 

Sunday, January 3, 2016

Head uut aastat - Haapsalu ja Läänemaa!

 

Facebooki võib ju üles panna pilte ja uueaastasoove, parem on aga neid kellelegi otse öelda! Alates inimestest porgandis ja Haapsaluni välja. Muidugi, mitte porgandiga, vaid selles mõttes, et Haapsalus ka soovida.

 

Elu on Läänemaal täiesti alles. Kuigi....

 http://online.le.ee/2016/01/01/koit-uus-kahetsem-et-ei-teinud-pagulat-juba-varem/

Lisaks pagulastele räägib Koit Uus selles intervjuus ka raudteest ja küllaltki õigesti. Tõsi küll, kommenteeriksin seda nii:....

Me kõik liigume eri inforuumides!

Kui jutt on tõelistest sõjakoleduste eest põgenejatest, siis aitamine on igati loomulik. Kui aga muiduleivasööjad, siis.... Mingil määrla mainib Uus ka äraminejaid. Olgu siis Haapsalust või Eestist. Ehk peaks Eestisse tagasitulijad pöörduma ka MTÜ Pagula poole? Inimesed ju!?
Kahjuks meie inforuum on üldse selline, nagu on. Kellegi poolt (rahaliselt?) toetatav ja mõjutatav maasimeedia näeb normaalsust sunniviisilises armastuses, kvootides, inimkaubanduse toetamises, orjatööjõus ja -palkades. Mina näen normaalsust oma kodu ja maad armastades. Millegi aatelise nimel tegutsemises. Mitte nagu Tarand ja Kivirähk. Ja mitte nagu Lääne Elu, kes pealkirja pannes näeb vaid ÜHTE asja. See ongi omane liberaalsusele....
Samamoodi oleme eri inforuumides riigi arengu teemadel. Kui keegi aga teeb asju, mida tegelikult peaks tegema riik (raudtee, MTÜ Hoovõtukeskus), siis on see igati tervitatav! Peamine peab aga olema tunne, mitte raha! Raha kulutavad need, kes teevad asju missioonitundest, niigi rohkem. Raudteed Läänemaale on rohkem vaja riigile, kui mulle ja Uusile. Ja siin astub mängu meie "inforuum". Uus soovib teha elektrifitseeritud raudtee. Mina näen, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab tegema kohe ja kiiresti põhimõttelise otsuse - kas arendada osa seisvaid elektrironge hübriidrongideks või mitte. Kui jah, siis on raudtee ehitus poole odavam, sama lugu on ka tulevikus selle ülapidamisega (olgu siis riigi omanduses või erategijatele infratasu makstes). Pall on Kristen Michali jt käes. Kas laseme palli väravasse ja saame kuiva sauna või hakkame lõpuks asju tegema läbi mõtlemise! Ja rünnaku asemel on vaja kombineerimist.

Olgu pagulastega ja nende tulekuga kuidas on, kuid seni nad ei tahagi siia tulla. Sest meil omalgi inimesed raskustes, elatustase madal ja maa tühjeneb. Hästi elavad vaid need, kes oskavad "kombineerida"! teistmoodi! On õnn, et praegu kütusehinnad madalad ja vene turg tagant ära kukkunud, nii on omad piimatooted jm kohati tunduvalt soodsama hinnaga. Kuigi teisest küljest tähendab see, et põllumehed raskustes. Nokk kinni, saba lahti.....

 

Risti "saaga" näitab, et raudtee tulekusse ei usuta? Ei viitsi alati jageleda, kuigi Risti ristmiku ümberehitamise pidanuks kohe tabama mitu kärbest. Kui üks kord teha, siis korralikult. Raha kokku hoides. Bussipeatus on väga stiiilne ja see peab nii ka jääma. Kuid raudteele lähemale pidanuks selle nihutama küll. Muidugi, koos korraliku  (millegi) ehitamisega, nii et seal oleks ka WC olemas. Nagu bussijuhid öelnud, vaadaku siis mujal ringi. Näiteks Pärnu-Jaagupis. Ilus väike ooteruum ja WC. Risti on "sõlmjaam", isegi ilma rongideta. Ja nadi, et mingeidki normaalseid tingimusi pole. Tõsi küll, busside sõiduplaanid nii kibedad, et ega polekski aega veel reisijaid kuhugi lasta, aga ega selle ootekoja taha jooksmine parem variant pole....

 

Päike läbi männi oli Paliveres niiiiiii ilus!

 

Ääretult lahedad on sellised pisiasjad. Vanaaegsed tõkkepostid alles jäetud, stiilne!

Aga samas kõrval on nüüd valmis uus uhke Paralepa sild!

Ahjaa, olemas ka küsitlus. Ärge pärast öelge, et keegi pole rahva arvamust küsinud! Kiitus Lääne Maavalitsusele, et nii tehakse!

 http://laane.maavalitsus.ee/kusitlus

 http://online.le.ee/2015/12/29/haapsalu-raudteejaama-neli-varianti-mida-need-endaga-kaasa-toovad/

Joonised: 

Lääne maavalitsus kuulutas eile välja küsitluse, et Läänemaa rahvas saaks arvamust avaldada selle kohta, kus rong Haapsalu linnas peatuma hakkaks.
Lääne maavalitsuses on välja töötatud kaks põhimõttelist lahendust, millest kummastki on omakorda tehtud kaks varianti.
Lääne Elu küsis Lääne maavalitsuse raudtee planeeringu projektijuht Liis Moorilt, miks need variandid just sellised said ja millised muutused nendega kaasnevad.
"Planeeringu eesmärk on läbi mängida erinevad lahendused ja valida neist parim. Maavalitsus on varasemalt eelistanud otseläbimurret Rohukülla. Samas on kohaliku kogukonna arvamus üks oluline trassivaliku kriteerium. Küsitluse tulemusi arvestab maavalitsus teise eskiisi koostamisel," ütles Moor.
Variant 1: otseläbimurre Rohukülla

Vana ajaloolist raudteeperrooni ja jaamahoonet selle variandi puhul kasutusele ei võeta. Uue platvormiga peatuskoht hakkaks olema jaamahoonest 85 meetri kaugusel vahetult enne Kiltsi tee maanteesilda. Seal peatuvad nii Haapsallu kui ka Rohukülla sõitvad rongid.
Rohukülla suundumisel ületab raudtee maanteesilla juurest Kiltsi tee, kulgeb läbi Paralepa parkmetsa ja suundub pärast Ranna teega ristumist olemasolevale raudteetammile.
Eesmärk oli panna võimalikult vähe piiranguid eraomandis olevatele kinnistutele. Arvesse on võetud nii praegust hoonestust ja maakasutust kui ka detailplaneeringutega kavandatut, näiteks naftabaasi arendust ja Ungru tee äärde jäävaid linna poolt planeeritud elamukrunte. Selline lahendus otseläbimurde puhul riivab eraomanike huve kõige vähem.
NB! Ranna ja Ungru tee ristmik tuleb selle lahenduse puhul ümber ehitada selliselt, et kahe raudteest ülesõidu asemel tekib üks. Ühtlasi muudetakse Ungru tee trajektoori.
Variant 2: otseläbimurre Rohukülla pluss Haapsalu jaam

Selle variandi puhul on planeeritud kaks peatuskohta.
Tasuvusuuringu järgi on kavandatud nii, et pooled rongid sõidavad Haapsaluni ja pooled Rohukülla. Need rongid, mille lõpp-peatus on Haapsalu, peatuvad Haapsalu ajaloolise raudteehoone juures uuel platvormil. Väga paljud inimesed leiavad, et kui Haapsalul on selline ajalooline raudteejaam olemas, siis peaks ka rong sinna käima. Ka Lääne maavalitsuse hinnangul on mõistlik raudteejaam kasutusele võtta.
Et Rohukülla suunduv rong ei peaks Haapsalu jaamast tagasi manööverdama läbi tupiku ja selle manöövri ajaks ei sulgetaks Kiltsi teed, on mõistlikum kasutada eraldi platvormi jaamahoonest eemal ja otseläbimurret nagu ka esimeses variandis. Rohukülla suundumisel ületab raudtee maanteesilla juurest Kiltsi tee, kulgeb läbi Paralepa parkmetsa ja suundub pärast Ranna teega ristumist olemasolevale raudteetammile.
NB! Ranna ja Ungru tee ristmik tuleb selle lahenduse puhul ümber ehitada selliselt, et kahe raudteest ülesõidu asemel tekib üks. Ühtlasi muudetakse Ungru tee trajektoori.
Kui tihti ja millise graafiku järgi hakkaks rongid Rohukülla sõitma, pannakse paika ettevõtja poolt, kes hakkab neid liine haldama.
Variant 3: Õhtu kalda alternatiiv 1

Ajalooliselt on rong sõitnud Rohuküla poole läbi tupiku. See variant on tupikulahenduse edasiarendus, millega koos tekib ka uus vanalinna teenindav peatuskoht. Samas ei ole vahemaa raudteejaama praeguse asukoha ja Õhtu kalda vahel niivõrd suur, et poleks inimeste jaoks mõistliku aja ja jalavaevaga läbitav.
Rongid peatuksid selle variandi puhul ajaloolises raudteejaamas uuel platvormil. Rohukülla suundumisel ületab raudtee Kiltsi tee, kulgeb umbes 60 m ulatuses mööda raudteetammi kergliiklusteed ja seejärel paralleelselt kergliiklusteega Õhtu kalda tänavani. Peatuskoht on Õhtu kalda tänava ja kergliiklustee ühinemiskohas.
Kuna tegemist on tupikuga, liigub rongijuht peatuses ühest rongi otsast teise.
Õhtu kalda peatusest Rohuküla poole suunduval lõigul ristub raudtee kergliiklusteega ja ületab Jaama oja suudme. Seejärel läbib raudtee Paralepa roostiku ja parkmetsa, ületab Fra Maresse viiva Ungru tee ning suundub siis olemasolevale raudteetammile.
NB! Ungru tee ülesõit Õhtu kalda lahenduste puhul suletakse ja Ungru teele hakkaks pääsema läbi Tulbi ja Ranna tee. Teekond Haapsalu linnast näiteks Paralepa randa pikeneb umbes 650 m võrra.
Raudteetammi kergliiklustee ja raudtee ristumise vältimiseks tuleb kergliiklustee ümber ehitada. Uus kergliiklustee asuks sel juhul maismaa ja raudtee vahel ehk rong ja kergliiklustee kulgeksid kõrvuti.
Kergliiklustee kaotaks osa merevaatest, millega Haapsalu elanikud harjunud on. Eriti juhul, kui jutt käib elektriraudteest, millega käib kaasas kontaktvõrk, mis vaadet piirab.
Linnavalitsus seda varianti ei eelista.
Variant 4: Õhtu kalda alternatiiv 2

Nagu variant 3.
Erinevus seisneb selles, et peatuskoht on planeeritud Õhtu kalda tänava ja Wiedemanni skvääri lähedusse. Variant 4 järgib ka rohkem olemasolevat raudteetammi ehk muuli ja kergliiklustee asukoht nii oluliselt ei muutu – raudtee hakkaks jooksma kohe selle kõrval.
Punktiirjoon tähistab ühte võimalikku marsruuti, mille puhul on arvestatud üksiku eluhoonega kergliiklustee ääres. Eesmärk oli joonistada tehniline lahendus, mille puhul ei jääks see maja kahe raudteekoridori vahele. See variant sisaldab ka umbes 100 meetri pikkust raudteesilda veealal, mis tõstaks oluliselt ehitusmaksumust. Olles kaalutud kõiki plusse ja miinuseid, siis pigem seda varianti ei teostataks.
Linnavalitsus seda varianti ei eelista.
Liis Moor toonitas, et peatuskohad joonistel ei ole meetri pealt ja lõplikult paika pandud. Planeeringuga pannakse paika vaid koridor, kuhu mahuvad kõik raudteega seotud ehitised ja raudtee kaitsevöönd. Peatuskohad määratletakse detailselt ehitusprojektiga.
Lääne Maavalitsus palub kõigilt aktiivset kaasalöömist trassi valiku protsessis. Küsitlusele saab vastata kuni 10. jaanuarini.
Maavalitsus on ka teadlik, et osades arvutites küsitlus ei avane. See tuleneb arvuti veebilehitseja seadistustest ja maavalitsus ei saa paraku selle probleemi osas midagi teha.
Kõigil, kes ei saa küsitlust internetis täita palub maavalitsus oma eelistus saata e-posti aadressil : liis.moor@laane.maavalitsus.ee.
Küsitlusele saab vastata Lääne maavalitsuse kodulehel siin.

Üks küsimus: miks tuleb Haapsalu raudteejaama ehitada uus platvorm?
Vastab Liis Moor
Haapsalu raudteejaama nähakse ette uue platvormi ehitus. Küsitluses toodud joonistel on uus platvorm kavandatud teise ja kolmanda rööpapaari vahele (jaama poolt loetuna). Sellisel juhul ühendatakse platvorm jaamaga silla abil ja ajalooline platvorm säilitatakse praegusel kujul.
Ajaloolise perrooni kasutamine on iseenesest võimalik, kuid eeldab mõningat perrooni ümberehitust. Kuna vana perroon on liiga kõrge, tuleks rööbaste alust pinda 15 cm võrra tõsta ja kontaktvõrgu tõttu tuleks platvormi ka laiendada. Sellisel juhul asuks uus platvorm esimese ja teise rööpapaari vahel. Rong saaks vajadusel peatuda nii ajaloolisel kui ka uuel platvormil. Näiteks mingi ürituse või filmimise ajal saaks jätta ajaloolise perrooni vabaks.
Tänasel hetkel ei ole mõistlik platvormide asukohti väga täpselt paika panna. Pärast teemaplaneeringu valmimist tuleks koostada kogu raudteejaama kompleksile täpsem projekt, mis arvestab nii raudteejaama kui ka muuseumi huvidega.

Siitkandist peaks siis minema raudtee Rohukülla. ma polegi päris täpselt aru saanud, miks variandid pakuvad võimalust teist kaudu minna, tegelikkuses pöörangud ja trass täiesti sobivad!?

Eks igaüks vastab küsitlusele nii, kuidas soovib. Minu jaoks on aga äärmiselt oluline Õhtu-Kalda variandi juures peale peatuse vajalikkuse ka see, et selline lõik on niivõrd eriline, millest tehtud pildid võivad meid tasuta rohkem tulevikus reklaamida, kui mingid kampaaniad. me peame mõistma, et inimeset muljed on parim reklaam, eriti praegusel suhtlusmeedia ajastul.

 

Tuul oli natuke vinge, aga ilm imeilus ja vaated samuti!

 

No küll on alles "kaotatud paarilisi"!

 

20 aastaga on ootaja ihukarvad nii pikaks kasvanud ja ootamisest kui need püsti tõusevad, siis ongi pilt selline....

 

Haapsalus saab ka uiski laenutada. Ja kui nii hea koht selleks olemas, siis saab siin tritsutada küll. Mina muidugi mitte, sest ma oleksin kogu aeg ninuli ja p.... (vabandust).

 

Mere ääre oli imeline olla.

 

Kas meie noortel pole midagi teha? Tegelegu spordiga!? Eriti veel nii ägeda alaga! 

 

 

Seekord võtsin kindlalt plaani süüa Kärmes Küülikus. Kalliks see läks, aga kõik oli ka parajalt eriline. Nii kalasupp muude mereandidega kui ka küülik spargliga.

 

Ja tühjaks kõht ei jäänud. Pärast ringilt tulles ei jaksanud Talumehe kõrtsis muud võtta kui ühe hea jõulutee!

 

 

Hea, kui linnas on mitmes kohas infotahvlid. Nii saingi teada (ei vahi ma ju nutikast infot linna vaatamise asemel!!!), et algamas on film!

 

Rahvast tuli ehk oma kolmandiku saali jagu. Mitteesilinastuse kohta vägagi hea tulemus!

Ja film on hea. Tehtud küllaltki lihtsalt, kuid mõjusalt! Igas aspektis, taustahelidest operaatoritööni. Hendrik Toompere oma rollis oli nii veenev, et tahtmine oli tal kael kahekorra keerata! Kes väga roosat ihkab, vaadaku ja mõelgu! Ning lapsedki mängisid hästi. pean tunnistama, et vanaduses muutun vist kõvasti hellemaks, pidin mingil hetkel lausa "nina löristamise nohu nime all" kergelt appi võtma! Ursula Ratassepp oli samuti veenev, ilma ülepakutud tegutsemiseta....

 

 

Raudteejaam aon alati olnud lahkumiste ja kohtumiste koht! Romantikapealinnas eriti!

 

Igal pool pole ka sellist head nurgakest laste jaoks!

 

Müstiliselt tubli, et suveniiripood on pea alati lahti kella 20-ni!

 

Kreeka restoran, Margot.

 

Siin aga juba Fra Mare. Üks asi jäi sellest õhtust häirima. Et pikk laud oli broneeritud ja mitmed peale selle, siis tahtsuõhtu ajaks paljud kohale tulnud inimesed jäid täiesti söögita. Vist polnud sel korral ka spaa klientidele korrapärast õhtusööki! Köök rabas kuidas jaksas, aga üle võimete ei saa! Ehk olen ma liiga naiivne, aga kui külaline oleks leppinud ükskõik millise kõhutäiega, siis võiks olla vähemalt kõige lihtsama toidu võimalus. Klient ju ise otsustab, kas lepib või mitte. Pakkugu viinereid ja praekapsast, mikrouunis soojendatult sellistel puhkudel. Mina oleks heameelega võtnud, kui Salvesti hea kapsas ja hea viiner letti lüüakse! Teenindajatele pole midagi ette heita, pigem tullakse oma ülesannetega vägagi hästi toime!

 

Nüüd siis taas tagasi mööda uue tänavavalgustusega otserada.

 

Olen korduvalt vaadanud kohalikku bussiliiklust. Ja ka kaasa sõitnud. Sõitjaid on vähe. Võib öelda, et kulutused on ebaotstarbekad sellisel puhul. Mis teha? Kaks võimalust ja üks ei välista teist. Ansipi "vapustav idee" vähendada tulumaksu on meil pannud juba aastaid valusaid maksahaake. Nii ebapopulaarne kui see ka ei ole, see tuleb tõsta tagasi vähemalt 25 %-ni! Väiksemapalgalisele ei andnud see langetamine nagunii eritlist kasu, samas on meil nii palju valdkondi, mis siplevad raha vähesuse käes, politseist arstiabini, koolidest lastekodudeni. Muidugi, selles on koalitsioon, paljud ettevõtjad ja tavainimesedki süüdi, aga see selleks praegu.

Tasuta ühistransport + rongiliiklus. Praegu just Läänemaad silmas pidades. Parem jätta inimeselt see euro küsimata ja sõita bussiga, kus kahe inimese asemel on seitse. Muidugi see eeldaks busside "taasriigistamist", aga arvestades bussifirmade kohatist pidevat virisemist, olekski see loogiline. Kui ikka bussindus on nii kahjumlik, et bussifirmad vaid pisaratega võideldes härdusest rahva vastu sellega veel tegelevad.....

Igatahes on selge, et hästi kombineeritud ühistransport oleks kasulik maapiirkondadele.

 

Ehk aitaks isegi see vanker raha teenida? See alumisel pildil ikka!

 

Sealt ja mujalt peaks tulema meile välisturistid. Hordidena! Mitte illegaalid meie niigi nõrga maksusüsteemi kaela, vaid turistid. Või võõramaalsed, kes tahavad siin elada. Ja töötada.

 

Tagasisõit Tallinna pani veelgi rohkem ronge igatsema. Mis sest, et needki katki kipuvad vahel minema. Ega me teagi, kuidas need MTU mootoritega praamidki sõitma hakkavad! Oma ülekuluga....

 http://online.le.ee/2016/01/02/lati-firma-suudistab-eesti-riik-oleks-saanud-uute-praamide-mootoritelt-14-miljonit-eurot-kokku-hoida/

 

Iga kord kisub vaatama, kas juba......?

 

Võimalik Ellamaa peatuse asukoht.

Ja siin nad on. Niisama seisvad elektrirongid, mille eest me kallist raha maksime ja maksame. Ning tühjalt Riisipereni sõidame. Hea küll, pooltühjalt. Kuid laristamine see igatahes on! Nüüd enam "eksperdi" jutt amortisatsioonist meelest ei lähe! Amortiseerides seistes.....

 

Venamaalt aga paljud turistid tulla ei saanud, sest .... ronge ei jätku!

 

Balti jaamas aga ees ootamas suured muutused. Uus kaubanduskeskus ja turg, lisanduvad perroonid.....

 

 

***************************************

 

 

Wednesday, January 6, 2016

Mis on raudteetamm?

http://online.le.ee/2016/01/06/haapsalu-linnavalitsus-ei-taha-ohtu-kaldale-raudteed/

1. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul on linnavalitsus seisukohal, et rongipeatus Õhtu kaldale ei sobi, seega eelistatakse otseläbimurret Rohukülla.
„Õhtu kallas on Haapsalu linna miljööväärtuslik ala ja raudteega kaasnevad tehnorajatised – pingutid, postid, kaabeldus ja perroon – ei sobi nimetatud piirkonda. Sellega varjataks ära vaade lahele,” põhjendas Vikman.

Vastus: Jah, kontaktvõrk on visuaalselt vaadet segav faktor. Kas Haapsalu linnavalitsus on kaalunud ja arutlenud Elroni plaani luua hübriidrongid? Millede puhul Riisipere- Rohuküla raudteel ei pea olema kontaktvõrku? Ilma selle küsimuse lahendamiseta on raske otsust teha (ka Neeme Suur enne otsust peaks selle kohta selge vastuse saama MKM-lt), sest raudtee ilma kontaktvõrguta on hoopis erinev elektrifitseeritud raudteest.
(P. S. Poole odavam lahendus nii ehituse kui ülalpidamise seisukohalt)

2. „Linnavalitsus on oma mittetoetava arvamuse Õhtu kalda variantide kohta andnud juba 2014. aasta alguses. Õhtu kalda variandid ei arvesta linna üldplaneeringu põhimõtteid,” põhjendas linnaarhitekt Anu Joost.

See näeb ette, et linna mereäärsed alad reserveeritakse avalikult kasutatavaks parkide vööndiks, mis ühendaks katkematu haljasalana Paralepa holmidega. Lääne maavalitsuse pakutud variandid lõikavad ka läbi kõik Paraleppa viivad kergliiklusteed.


Vastus: Raudtee ei lõika ära kergliiklusteid, vaid mõne minuti ulatuses ööpäevas ei ole võimalik ehk rattaga raudteed ületada.

3. Vikman märkis, et rongipeatus ei sobi väikeelamurajooni. „Õhtu kaldal puuduvad ju võimalused näiteks auto, takso või bussiga edasi liikumiseks.”
Joost selgitas, et reisijad peaksid rongist väljumisel võtma suuna kas Laia tänava või Wiedemanni tänava poole, suuremate tänavate hargnemist seal kandis ei ole. „Kui peatus rajatakse praegusele rooalale, tuleb kindlasti ehitada tänavate pikendused ja mingigi parkimisvõimalus. Neljandas variandis sõidaks rong otse väikeelamute ette.”

Vastus: Esimest korda kuulen, et väikeelamute rajooni rongipeatus ei sobi.
Seda enam, et ei ole vaja tingimata ehitada ei parklat ega muud autoliiklusega seonduvat. Auto, buss või takso saavad ilma mingite probleemideta sõita Haapsalu raudteejaama. Ma ei näe mitte ühtki põhjust, miks reisija ei peaks vaevuma kasvõi Väikese Viigi tagant autoga sõitma jaama? AUTO jaoks ei ole see mingi vahemaa, küll aga jalakäija jaoks.

4. „Raudteejaam on olemas ja logistiliselt tunduvalt paremas kohas, võrreldes väljavaatega teha keset kõrkjaid uus raudteejaam… No ei ole väga otstarbekas,” nentis Sukles.

Vastus: Rong peabki peatuma raudteejaamas ehk vaksalihoone, perrooni ja varikatuse juures. "Uue" raudteePEATUSE olemasolu võimaldab mugavamalt kasutada olemasoleva jaama eeliseid.

5. „Kui ma praegu aknast vaatan, ega väga kujuta ette küll, et seal raudteetamm võiks olla. Kõige loogilisem on, kui raudteejaam on ikka raudteejaamas,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Vastus: Raudteetamm on juba praegu olemas! Ja et raudteejaama jõuab rong, on vajalik ka tamm väljaspool jaama, näiteks kogu lõigul alates Riisiperest. Tegelikkuses tähendab raudteetamm seda, et võrreldes maanteega on asfaldi asemel lihtsalt rööpad, muud ei midagi.
(Vt märkust hübriidrongide kohta).

6. Pildiallkiri - Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul on Õhtu kalda äärde, kuhu ühe variandina tuleks raudtee, detailplaneeringuga ettenähtud hoopis eramukrundid.

Kommentaar: Pildi järgi on natuke raske asjast aru saada. Raudtee tuleks ikka tammile, kuhu kindlasti ei saaks tulla elamukrundid. Või tõepoolest näeb planeering ette.....kergliiklustee ehk tammiala müümist elamukruntideks ja kergliiklustee kaotamist?
See on muidugi selline kergelt "noriv" kommentaar. Tegelikkuses ma ei saa täpselt pihta asjale, mismoodi raudtee segab elamuehitust ja planeeringut?

Huvitav, miks Lääne Elu ajakirjanik ei küsi midagi positiivsete külgede kohta? Nii turistide jaoks (ehk Haapsalu võimas tutvustamisvõimalus maailmas) kui ikkagi seda, et paljude jaoks jääb jalgsikäik tunduvalt lühemaks, olgu siis koju, HNRK-sse, Krimmi Holmile loodava (mida planeering sinna ette näeb?) .....jm kohta?

Olen nõus Merle Mäesaluga, et igasuguseid variante tuleb kaaluda. Ja natuke "avarama" pilguga asjale vaadata. Ja muidugi võiks hoopis rohkem unistama ja mõelda rongi viimisele piki kallast Väikese Viigini. Kust siis kergsild üle Viigi läheks Laineni!? Miks mitte? Ma ei ütle, et see peaks olema mingi eesmärk, aga kindlasti oleks see uhke elamus! Seda enam, et mõnel korral päevas möödasõitev ilus rong ei rikuks kindlasti mingit vaadet.

Unustada ei tohi ka nüanssi, et Õhtu-Kaldale saab sõita ka Haapsalu rong, mitte ainult Rohuküla oma! Võib eeldada, et Rohukülani hakkavad sõitma umbes pooled Haapsallu saabuvad rongid, seega tähendab peatus Õhtu-Kaldal võimalust sõita kodule lähemale kõikide liinil olevate rongidega.

Igal juhul on küsitlus kiiduväärt, sest rahvalt peabki arvamust küsima. Seda enam, et mida paremad lahendused, seda parem on tulemus Ja see on rahva jaoks kõige olulisem.

 

***********************************************

 

VEEL ISAMAAST JA POMERANTSIST.

 

Sunday, January 10, 2016

Laseme raha kulutada....

 

 http://www.kuulutaja.ee/rakvere-jai-raudteejaama-projektirahast-ilma/

See ongi see arengukavade Eesti! Kulutataud on kõvasti (maksumaksja) raha ja ametnike töötunde. Töö on läinud tühja, aga see ei morjenda mitte kedagi KIK-ist ega mujalt. Samal ajal anti raha mõnelegi kamaluga, isegi siis, kui rattatunnel vm ei olegi otseselt seotud raudteejaamaga ehk reisijate veoga.

Oleks olnud tõesti loogiline, ja seda enam, et kui juba küsiti omavalitsustelt arvamust protsendi kärpimise jm kohta, et siis oleks pakutud välja suurem omaosaluse variant! Või äärmisel juhul vähendada "plaane"! Ehk piisanuks Tartusse esialgu tunneli ja viadukti asemel ühest neist? Mõistan, et ka omavalitsustel pole kerge suuremaid rahasid projekti sisse panna, aga eesmärgiks on ju elukeskkonna ja liiklemisvõimaluste parandamine!? Vähe sellest, kui asjadele oleks lähenetud mõttega teha kõikjal ära "põhimõtteliselt olulised asjad" ehk "vundament", olnuks võitjad kõik ja suurejoonelised plaanid poleks jäänud ainult paberile! Nimelt, ladudes vundamenti, pidanuks põhirõhk olema põhimõtetetel ja planeerimisel. Kui selle järgi saanuks ära teha olulisimad asjad, nagu parklad jm, siis sinna saanuks hiljem aja jooksul pidevalt teha täiendusi. Peaasi, et kommunikatsioonid jm olnuks algatuseks olemas!

KIK ehk siis riik ei saa aru, et ühispeatus ei pea olema ainult plats perrooniga, vaid hoopis midagi rohkemat! Olgu siis matkajatele orienteeritud, karavaniparklaks sobiv, elektrirataste laadimispunktina jpm. Neid asju saanuks lihtsamini teha, kui see planeering taganuks kõikidele SOOVIJATELE elementaarselt vajaoleva!

See, et Kadrina välja jäi, on muidugi kahe otsaga asi. Kadrinale ehk ei tohikski rahastust anda, sest perroon ehk peatus tehti valesse kohta. Samas on selleski süüdi mitte omavalitsus vaid EVR, MKM, ehk siis taas sisuliselt riik! Mis toob kaasa selle, et peatuse taristu ei täida 100% oma otstarvet. Ja muidugi ei soodusta piisavalt reisijate arvu kasvu ehk siis ei anna piisavat panust.... rongide arvu kasvuks tulevikus! Aga nagu kirjutati, toodi põhipõhjuseks just rongide vähesus! Huvitav, kas olulisem on rongid või reisijad? Seda enam, et epatus õiges kohas andnuks peatuse piirkonnale hoopis laiema tähenduse ja rolli! kuid nagu olen aastaid selgitanud, seda riik ei mõista!

Sama arvamuse ütleb artiklis põhimõtteliselt välja ka Rakvere linnapea Mihkel Juhkami. Et midagi parandada, suunata tulevikku, on vaja kompleksselt asju paremaks muuta. Siis tulevad ka tulemused. Kuigi.....ehk ei tohigi tulemused paraneda, sest ronge on niigi puudu? Lased liiga palju inimesi rongidesse, tuleb sõiduplaani tihendada ehk siis ronge juurde muretseda!? Nonii, mul ongi jälle õigus, reisija ehk rahva heaks tuleb teha võimalikult vähe, sest muidu võivad "asjad käest ära minna". Lausa nii käest, et kaob viimati bussifirmade toetus.....

Mis on aga parim tõestus sellele, et mul on jälle olnud ÕIGUS!!!?? Kui lause ".........et rajada korralik kõnnitee raudteejaamast bussijaama...... "??

Lõik postitusest:

Süsteemi ümberkorraldamise tagajärjel saaks enamusi probleeme vältida, tagades tulevikuks tunduvalt sujuvama, ohutuma, kiirema ja kaasaegsema rongiliikluse.

Vaja oleks vaid enamuses jaamades muuta platvormide asukohti

.

1.  Seoses asustuse, infrastruktuuri, ühistranspordi muutustega viimastel aastatel on mõnegi jaama asukoht muutunud veidi halvemuse poole (liigne kaugus elamupiirkondadest ja teedest, halvad ligipääsud ja teeolud, halb lumetõrje jne). Vajalik oleks mitmelgi juhul tunduvalt muuta platvormide asukohta, et parandada reisijate liikumisvõimalusi, vähendada sõitmiseks (koos rongile tulekuga) kuluvat aega ja vahemaad, lühendada ümberistumiseks kuluvat aega.

2. Platvormide asukoha muutmine võimaldab tunduvalt väiksemaid ehitus- ja ekspluatatsioonikulusid. Lisaks mitmetes peatustes ehk võimalik ehitada ülesõidu lähedal bussitaskuga koos ka ühine ootepaviljon. Seda enam, et 4 m laiusele vaheplatvormile ei saa ehitada paviljoni, ainult katusealune aga meie kliimas ei taga kaitset tuule ja vihma eest. PEATEE ääres olev platvorm võimaldab paviljoni ehitust, kuna ehitise laiusepiirangut ei teki.

3. Uus asukoht võimaldab ehituse ajaks säilitada täies pikkuse praeguse platvormi, et tagada reisijate ohutu, kiire ja hilinemisi vältiva peale- ja mahatuleku. Hetkel Tamsalus tehtud apsakas heaks näiteks, mis tõi kaasa rongide suuri hilinemisi, reisijate mahajäämisi bussidest, segadust info puudumise tõttu jne.

4. Samuti võimaldab uus asukoht kokkuhoidu teede remondi arvelt kui piisava arvu teede olemasolu korral peate võimalikuks mõnedes jaamades mõne tee sulgemist ja/või likvideerimist. Näiteks võib tuua Jõhvi jaama 1. ja 2. tee, Soldina jaama 1. j 2. tee ( 2. tee kiirus halva seisukorra tõttu 15 km/h), Püssi jaama 1. tee jt, milliseid enamasti kasutatakse vaid reisirongide puhul ja milliste seisukord (teed ja pöörangud jm) vajavad remonti. Kokkuhoid remondi arvelt võib olla tõenäoliselt väga suur.

5. Paljudes jaamades tekib ka elektri kokkuhoiu võimalus, kuna platvormide asukoht pöörangute juures võimaldab piltlikult ära kasutada kõriku valgustuse. Tavapärase kolme valgustuse asukoha (2 kõrikut ja platvorm) asemel tekib kaks kohta. Kokkuhoid nii valgustuse paigaldamisel kui elektrikulu arvelt(lisaks veel ülesõidu valgustus).

6. Arvestades idee uudsust ja võimalust riigieelarve kulusid tugevalt vähendada, usun, et peale idee läbitöötamist ja täpsustamist võimalik ka projekte kiirkorras ümber teha. Seega palun asukohtade muutmise poolt- ja vastuseisukohti ka AS EVR Infra poolt.

See postitus on juba igivana! Aastast 2011. Ei võetud siis targa inimese juttu kuulda, nüüd aga ollakse valmis kulutama kordi rohkem kõnniteele ja valgustusele? Tollal Kadrinas kohapeal mitmepoolne kohtumine  ju oli, kus vallajuhid ütlesid otse välja, mida nad soovivad ja et paljuski ollakse valmis ise panustama ja hiljem isegi hooldusega tegelema!
 http://eestimaablogi.blogspot.com.ee/2011/05/uhispeatuste-algne-analuus.html

Kas me sellist laristavat riiki tahtsime? Või peaks nüüd omal ajal Kadrina (ja ka mitme teise) peatuse kohta vale otsuse teinud ametnikud kinni maksma lisakulud?

P. S. Ahjaa, kelle rahadest Sõmerus, Kalevis, Vorbusel ja Energias peatused ehitatakse? Ja MILLAL?

Siia pean lisama ka seda, et Moskva rongi tõttu väga sageli ei saa Narva inimesed õigel ajal koju, sest Narva rongi perrooni äärde ei lasta! Selle leevenduseks oleks olnud Energia peatus absoluutselt vajalik, kuid taas....õigus on mul, mitte vastuseisjatel! Kasu aga sellest õigusest pole tuhkagi, sest peatus jäetigi tegemata! 

 Kui aga veel kord rääkida RAKVEREST, siis tahaks küsida asjapulkadelt KIK-is, MKM-is ja ka Marko Pomerantsilt - KES ON SÜÜDI ET PETERBURG-MOSKVA RONG ENAM RAKVERES EI PEATU?

Aga mis siin küsida. Nagu mäletame, ütles keskkonnaminister, et tema ei süvene asjadesse. Selge see, et sellistelt Eesti maa arengu koha pealt ükskõiksetelt inimestelt ei saagi muud oodata! Ometi, ennast kiitmast nad eal ei väsi.....

Sunday, February 21, 2016

Mitu liiprit Haapsalu raudteel juba maas?

 

Aitäh pildi saatjale.

Kui kaugel me siis oleme Haapsalu raudtee ehitusega? Ikka veel lävepakul.

Tegelikult istume ikka samal pakul. Ehk tupikuprisma otsas. Miks? Ja kuidas teha nii, et me ei istuks siin nii, koos kõigi HRT sõprade ja Haapsalu rongile soovijatega aegade lõpuni?

Tegelikult on lahendus äärmiselt lihtne. Isegi Riigikogu Haapsalu raudtee toetajate tugirühm omab juba "üle poole" Riigikogu liikmetest. Muidugi, usk on oluline, ning kuigi see raske, siis püüangi uskuda, et need 53 liiget on tõepoolest jõudnud arusaamisele, et Haapsalu raudtee on üks indikaatoritest. Et elu ei edene ega mitte midagi ei sünni, kui me ei tõuse püsti (tupikuprismalt või laua tagant ning ei hakka arengukavade ja hüüdlausete asemel asju reaalselt tegema. Nüüd ja kohe! Lauri Luik kutsus selle toetusgrupi ellu, Jaanus Karilaid on nüüd see vedav jõud, kes toonud grupi tänase koosseisuni. Miks hoiavad aga ülejäänud kõrvale? kas Te tõestate, et Te ei suuda kaasa mõelda?

 http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2015/12/riigikogu-haapsalu-raudtee-poolt-ja.html

Oluline on jõuda selles, et hea transport annab tõuke arengule, ka pessimistide peadeni. Olgu selleks siis Marko Pomerants, Kalev Kallemets, Laine Randjärv, Viktoria Ladõnskaja või ükskõik kes pessimistidest. Riigikogu saadikud, kes pole veel tõeni ja arusaamiseni jõudnud, milles on küsimus? Ja valijad, kes Te nemad sinna valisite, miks Te ei küsi neilt, milles asi?

On aeg aru saada, et küsimus pole tegelikult üldse ainult ühes raudtees. Vaid hoopis laiemas silmavaates. Kutsuda RAHVAsaadikuid sinnasamasse tupiku juurde, vaatama , kuhu tee viib? Nad ei tule ju. Nad lihtsalt ei tule oma mugavuspositsioonilt välja, ei oska või ei soovi näha, mis on metsa taga! Aga metsa taga on inimesed ja samasugune Eestimaa nagu mujalgi. Tegelikult muidugi mitte samasugune teatud mõttes, iga kant on eriline! Kuid siiski, üks Eestimaa! Ja Eestimaa ning eestlased vajavad tegusid!

Peaminister koos oma valitsusega - miks te ei taha näha ega tunnistada, mis tähendab kindel areng? Mis muudab tulevikku? Just positiivses suunas?

Elamumajandus on üks osa MAJANDUSEST. Aga kellele me ehitame, kui maksumaksjate arv langeb ja inimesed lahkuvad ääremaalt? Riigi kohus on pakkuda inimestele elamisväärset keskkonda ja liiklemisvõimalused on osa sellest. See, milleta kant hääbub, seda on ajalugugi näidanud. Muidugi on teisigi nüansse, kuid pime on see, kes eitab raudtee osa ükskõik millise piirkonna arengus või taandarengus. Tundub et enam poleks nagu vajagi selgitada kõiki plusse, tark inimene peaks neid niigi mõistma. sest selgituste väljatoomiseks on paljud näinud kõvasti vaeva, oma vabast ajast ja missioonitundest! Ometi kostub naiivset vastukaja nii meedia pläralates kui valitsusringkondades. Saame siis kokku, kutsume kohale kõik asjatundjad ja vastame Teie küsimustele? Millal selle ära teeme?

Läänemaa ärimehed on juba jõudnud arusaamisele, et raudtees peatub piirkonna tuleviku üks võtmeid. Nad on valmis panustama ja riskima oma rahadega. RE ja teised erakonnad on lubanud analüüsida. Kus on need analüüsid? Miks me viivitame selliste pisikeste asjadega? Kui analüüsid peaks olema "negatiivsed", siis ka need tulemused peab avalikustama. Pigem jätate mulje, et Te pole täitnud oma lubadusi ja ei tegele sisulise tööga. 

Õnneks tegeletakse Läänemaal trassi planeeringuga, sest mõistetakse. Teie, kes Te aga ei anna oma jah-sõna, panete asjad samasse seisu nagu hetkel töösolevate ühispeatuste teemaga. Tehakse palju tööd, kulutatakse (maksumaksja) raha ning ...... lõpuks läheb see töö tühja? Nagu Rakveres, Kiviõlis ja veel 12 kohas? Selline lähenemine on lubamatu!

 

Leia kahelt pildilt 10 erinevust!

 

Eestimaa tulevik on Teie ja meie kätes!

Sunday, February 28, 2016

Pöördumine Taavi Rõivase poole enne reedet.....

 

Palivere raudteejaam on Haapsalu raudteejaama väiksem vend. 

http://online.le.ee/2016/02/28/peaminister-taavi-roivas-tuleb-haapsallu/

 Näpunäiteid peaministrile: 

See, mis on pildil, on vale.Praeguseks hetkeks on mulle tänase päeva puhul õnnitlused saatnud pooltuhat rahulolematut Haapsalu rongireisijat. Miks rahulolematut? Lihtne. Kui suurendada siinolevat pilti kuitahes palju, siis ikkagi ei näe Sa suurt pilti! Tõsise, aina kasvava huvi ja suureneva lootusega on rongisõitjad juba mitu aastat oodanud otsust. Otsust, mille tagajärjel saaksin näiteks mina oma järgmist sünnipäeva tähistada Turba rongis. Ja ülejärgmist, enam-vähem ühel ajal Eesti Vabariigi sünnipäevaga Haapsalu rongis. Või paljud reisijad saaksid sõita mugavalt tööle. Või hoopiski külla oma vanematele või lastele-lastelastele Haapsalus, Läänemaal, Hiiumaal. Või paljud ettevõtjad sealsamas saaksid omale kliente juurde. Saaksid tänu sellele maksta oma töötajatele inimväärsemat palka. Või ülejäänud Eestimaa elanikud, kõrvuti välisturistidega saaksid puhata kaunis Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa looduses.

Tegelikult need õnnitlused pole mulle, vaid HRT-le! Koos soovidega paremaks tulevikuks. Koos tänuga vaevanägemise eest. Peamine on aga õnnesoovid. Paremaks tulevikuks ikka!

Ütlesid, et inimesed Eestimaal pole kunagi nii hästi elanud kui praegu!? Esiteks, see elu, mida siin elatakse, on kaugel heast elamisest. Ning teiseks, oled valitsusjuhina põhiline süüdlane, et Eestimaa inimesele vajalike asjade tegemine lükatakse aina kaugemasse tulevikku! Ja see maksab kätte. Eestimaa jookseb inimestest tühjaks. Nagu ka ääremaa. Seda nimetatakse maheküüditamiseks. Ja kolmandaks, selline ütlus näitab, et oled kaugel reaalse elu mõistmisest.

Need on rasked sõnad. ja mul on neid raske välja öelda. sest tegelikkuses tahaks ma elada Eestimaal, kus sellist tõde polegi vaja välja öelda. Seda lihtsalt ennetatakse. Tubli töö ja ennastsalgava panustamisega. Kus see on?

Ma olen raudteel töötanud ligi 30 aastat. Oled ainult veidikene varem sündinud minu raudteele töölemineku päevast. Selle aja jooksul olen ma näinud ja aidanud kaasa raudtee arengule üle 7 "riigikoguaastaku". Viimane "aastak" on kulunud Haapsalu (Rohuküla) raudtee teema püstihoidmisele, mis ilma selleta oleks suures varjusurmas. Vähe sellest, olen oma raha ja aega kulutades teinud ära selle analüüsi, mida Sa lubasid hiljuti Läänemaa rahvale ära teha. See on tehtud nüüd, tasuta. Kõrvuti Lääne Maavalitsuse tubli tööga. Arvestatud on maksimaalselt paljuga. Töölesõitudega. Koolisõitudega (neid ju suletakse, koolisõidud pikenevad!). Puhkajate vajaduste ja võimalustega. Üritustega ja puudega inimestega seonduvalt. Keskkonnahoiust lähtuvalt. Kui aga otsust ei tule ega tule, näitab see seda, et Sina ja Su meeskond ei ole võimelised tagama inimestele head elu Eestimaal!

Kus on raudtee taastamise otsus? Kas see on Sul portfellis, kui reedel Haapsallu saabud? Tagasiteel sobiks muidugi sümboolne esimese liipri asetus Riisipere tupikus, see annaks inimestele tagasi lootuse.

Mina ootan seal! Kui saan teada, et õige otsus on portfellist välja võetud ja läheb liipri paigaldamiseks.

Mõttes oodates koos nende kõigiga, kelle jaoks on oluline rong ja Eestimaa hea tulevik!

 

Wednesday, April 27, 2016

Vastus teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ II eskiisi kohta esitatud ettepanekutele

Vastus teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ II eskiisi kohta esitatud ettepanekutele

Austatud Neeme Sihv

Täname Teid esitatud ettepanekute eest! Meil on hea meel, et on inimesi, kes leiavad aega ja tahavad raudteeliikluse osas kaasa rääkida.

Olete teinud ettepanekuid erinevate raudteetrassi osade kohta. Anname vastused Teie ettepanekutele raudteetrassil paiknemise järjekorras (Ellamaalt Rohuküla poole):

1. Risti peatuskoht Leiate, et teemaplaneeringus välja toodud võimalikud peatuste asukohad ei ole liiklusohutuse ja bussiliiklusega integreerituse osas head.

Selgitame, et teemaplaneeringu eesmärk on määrata raudteetrassi koridor, kuhu peab hilisema projekteerimise käigus mahtuma raudtee koos kaitsevööndi ja nähtavuskolmnurkadega. Teemaplaneeringus kajastatud raudteerajatiste (sh platvormide) võimalikud asukohad on illustratiivsed ning nende asukoha täpsustamist ehitusprojekti käigus ei käsitleta teemaplaneeringu muutmisena.

Hetkel on Risti osas välja pakutud 2 võimalikku peatuskohta:

• Variant A: Peatuskoht asub ajaloolise jaamahoone lähedal, olemasolevast bussipeatusest 570 m kaugusel.

• Variant B: Peatuskoht asub Risti alevikust Tallinna suunas, olemasolevast bussipeatusest 200 m kaugusel (platvormi läänepoolne ots asub Heki tn pikendusel). Selle lahenduse puhul tuleb olemasolevat raudteetrassi muuta (1 plaanikõveriku asemele kavandada 3 plaanikõverikku), trassi telg nihkub võrreldes ajaloolise trassiga maksimaalselt 29 m lõuna poole.

Trassikoridor on määratud nii, et peatuskoht on võimalik rajada mõlemasse eelkirjeldatud asukohta. Samas võib projekteerimise käigus neid vastavalt vajadusele nihutada.

Oma blogis toote välja, et plusse on nii variandil A kui B, aga mõlemal on ka olulisi miinuseid. Parim asupaik on ülesõidu vahetus läheduses, kuid sellest Palivere poole. Soovitavalt raudtee parempoolsel ehk praeguse kaupluse/bussijaama poolsel küljel. Tegu on küll kõveraga, kuid seda on kindlasti võimalik õgvendada. Arvestama peab ka sellega,

et Ristile peaks tulema jaam, mitte tavaline peatuskoht, seega on vaja võimalusel tagada perroon teedevahelisena.

Peatuskohtade võimalikud asukohad on välja töötanud Sweco Projekt AS. Nagu Te ka ise mainisite asub Risti-Kuijõe ülesõit raudtee kõverikul, peatuskoht peab aga asuma sirgel lõigul. Raudteetrassi ümbrus on hoonestatud. Oleme proovinud leida võimalusi selle kõveriku sirgendamiseks, kuid häid lahendusi ei ole (eeldavad väga suuri ümberehitusi sh. hoonete lammutamist). Eriti veel olukorras, kus näeme ette jaamateede perspektiivse pikendamise kaubavedude jaoks. Peatuskoha variant B puhul ongi raudteetrassi muudetud (1 plaanikõveriku asemele on kavandatud 3 plaanikõverikku), eesmärgiga tuua peatuskoht võimalikult Risti-Kuijõe ülesõidu lähedale. Perroon on planeeritud teedevahelisena.

Oma blogis toote välja, et perroon teisel pool ülesõitu (variant B) toob kaasa liiklusohtlike olukordade suurema tõenäosuse, sest nii me sunnime reisijaid (nii täiskasvanuid kui lapsi) rohkearvuliselt kuni isegi gruppidena ületama rohkem sõiduteed, kui vastupidise variandi puhul. Mõjutab see nii bussidele minejaid, "Pargi ja Sõida" süsteemi kasutajaid kui kõik teisi. See on aga väga oluline, arvestades rongide liiklustihedust ja sõlmjaamana suurt reisijate arvu. Meile jääb selgusetuks, kuidas toob peatuskoha variant B kasutamine kaasa rohkearvulise sõidutee ületamise. Peatuskoht on planeeritud bussipeatusega samale poole teed. Kergliiklejad pääsevad rongile mööda Heki tänava pikendust, mis on väga väikese koormusega tupiktänav (tänava ääres paikneb 7 majapidamist). Peatuskohta teenindav parkla on kavandatud peatuskohast Tallinna poole.

Bussiliiklusega integreerimise koha pealt toote välja, et praegused variandid ei taga bussi peatumist vahetus läheduses, tekitades sellega ebamugavusi, ajakadu ja ka lisakulusid edaspidisel ekspluateerimisel. Pealegi tähendab see kahte ootekoda, visuaalse kontakti puudumist rongi ja busside vahel (näiteks, rongi hilinemisel tekib bussijuhil võimalus näha, kas rong üldse on tulemas lähimaal) jm. Nõustume, et peatuskoha variant A ei ole rongi- ja bussiliikluse integreerimise seisukohast hea lahendus. Peatuskoha variant B jääb aga bussipeatusest 200 m kaugusele, mistõttu eelistame ka meie viimast lahendust.

Lisaks toote välja, et nii palju kui võimalik, tuleb planeeringus arvestada võimalike vajadustega kaubaveo haruteede järele. Raudteetrassi koridori määramisel on arvestatud ka kaubavedude jaoks vajalike jaamateedega (reisirongidele mõeldud jaamateed on võimalik pikendada). Jaamateed tööstus- või logistikaaladele planeeritakse vajaduse tekkimisel eraldi planeeringutega.

Peaasi, et ehituse puhul mõeldakse asjad väga hoolikalt läbi. Kui selgusetuks jääb, kuidas asukoht mõjutab liiklusohutust, siis tuleb arvestada, et rongilt eiminda ainult bussidele, vaid ka autodele, mis asuvad parklas, seega TEISEL POOL TEED. Vähe sellest, ka bussile minekuks ja autot parklasse jättes tuleks teed ületada. Siin on tegu siis mitmet pidi tee ületamisega. Lisaks, tore, et konsulteeritakse Eesti raudtee või kellegi teisega, ometi peab tunnistama, et erinevad eksperdid ei ole tänase päevani Eesti adunud just väga edukalt selliseid nüansse. Kabinetist nähtuna on 200 m hoopis midagi muud,. kui lumesajus sumbates ja neid muudatusi, mis kaasnesid üle Eesti perroonide renoveerimisega, pole just kõikjal olnud kaugeltki parima tulemusega. Reaalsed olukorrad teistes sarnastes kohtades toovad paremini välja, mis oluline, mis vähem, seda muidugi juhul, kui ollakse õppimisvõimelised.
Ka on tegelikult äärmiselt mugav ja ka odavam, kui rajatised on ühes kohas KOOS, muudest nüanssidest rääkimata. Ka jaamateede puhul on võimalik, arvestades võimalikku liiklussagedust, teha kaubateed vana jaama poole koos pöörangutega nii, et perroon jääb ÄÄREPLATVORMINA PEATEE äärde. Sellel on muidugi omad miinused, kuid kõik sõltub asjaoludest. Ja kahtlemata saab ühe tee korral ülesõidu juures kõverat õgvendada, rääkimata sellest, et kõveratele tehakse vajadusel perroone. Nii et ekspertide väited ei ole tõesed.

Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna......

2. Õgvendus A4 (Palivere-Taebla jaamavahe) Toote välja, et trassi õgvendada on võimalik ka vastupidi, mitte viies trassi majapidamistele lähemale, vaid pikendades kõverat Nigula suunal, muutes kaare suuremaks ja laugemaks. Sellisel juhul oleksid raudtee ümberehitused oluliselt mastaapsemad. Oleme Allikmaa külas õgvenduse A4 asukohta vaatamas käinud. Tegemist on liigniiske metsaga, millel olulist metsamajanduslikku väärtust ei ole (valdavalt hall lepp). Õgvendus ei oma olulist mõju ka inimeste elukeskkonnale – ülenormatiivse müra ja vibratsiooni oht puudub, olemasolevate õuealade ja raudteetammi vahele jääb kõrghaljastus st. visuaalne häiring on pigem väike. Õgvenduse otstarbekus otsustatakse ehitusprojekti käigus.

Inimese elukeskkond on natuke rohkemat, kui lihtsalt müra ja vibratsioon. Olgu selleks siis (lemmik)puud KODUõues või midagi muud. "Teistpidi" õgvendus ei lähe OLULISELT kallimaks, seega, kõike on võimalik planeerida, seda enam, et see ei pikeneks vaid Nigula, aga ka Palivere suunal. Mõlemal suunal seda "venitades", saab ka vajaliku pöörderaadiuse lihtsamini kätte.
Teiseks, kõver enne Paliveret tähendab, et selle kiirus võib vabalt olla ka 120 km/h. Reisirongide väiksuse ja hea kiirenduse tõttu ei mõjuta see oluliselt ei sõiduaega ega muud.

3. Nigula peatuskoht. Teete ettepaneku näha teemaplaneeringuga ette Nigula peatuskoht. Ühe põhjusena toote välja võimaliku etteveo või „Pargi ja sõida“ lahenduse Noarootsi suunalt. Toote välja, et Noarootsi suuna teenindamiseks peaks eelistama Taebla peatuskoha asemel Nigula

peatuskohta, kuna Taebla rongipeatus asub asulas, Nigula aga otse Noarootsi suuna teeotsal. Teie hinnangul toob Taebla peatuskoha kasutamine kaasa täiendava aja- ja kütusekulu ning liikluse tihenemise Vana-Taeblas, mis ei pruugi meeldida üldsegi tolle piirkonna inimestele. Samuti toote välja, et Nigula peatuskoht on vajalik jalgrattamatkajatele, kelle põhisuund sealkandis on Noarootsi. Kui planeeringus jätta välja Nigula peatus, siis hilisem soov seda lisada võib osutuda palju keerukamaks ja ka kallimaks. Arvestama peab ka sellega, et peatuse olemasolu ei tähenda kõikide rongide peatumist seal, selle paneb paika juba elu. Ja kindlasti mõjutab kohalikku elu (ka kinnisvaraturgu, töölesõidu võimalusi jm) peatuse olemasolu või selle puudumine. Peatust on palutud ka kalmistu läheduse tõttu sellele.

Nõustume, et Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini tasuvuse võtmeküsimus on integreeritus bussitranspordiga sh. ettevedu. Samas on etteveo puhul otstarbekas, et need bussiliinid oleksid vajalikud mitte ainult rongi kasutajatele, vaid võimaldaksid juurdepääsu ka töökohtadele, haridusasutustele ning teenustele. Nagu Te ka ise mainisite asub ajalooline Nigula peatuskoht hajaasustuses, selle lähipiirkonnas paikneb vaid 2 majapidamist. Taebla valla üldplaneeringu (tänane Lääne-Nigula valla osaüldplaneering) kohaselt on Nigula peatuskoha ümbrus väärtuslik põllumaa, millele suuremahulist ehitustegevust ei kavandata. Samuti töötab Põllumajandusministeerium hetkel välja seadust, millega keelatakse väärtuslike põllumajandusmaadele ehitamine. Seega on vähe tõenäoline, et sellesse piirkonda lisanduks uusi elamuid.

Noarootsi poolt tulles (Harju-Risti-Riguldi-Võntküla mnt ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt ristmikust) on Taebla peatuskohta 4,3 km, ajaloolisesse Nigula peatuskohta 1,2 km. Meie hinnangul ei ole hajaasustuses 3,1 km „Pargi ja sõida“ tüüpi reisijate jaoks märkimisväärselt suur vahemaa. Rääkides jalgrattaturistidest, siis on see vahemaa jalgrattaga läbitav 10-15 minutiga. Teie poolt mainitud Priguldi bussipeatus asub Nigula rongipeatusest 1,7 km kaugusel, seega ei ole Nigula rongipeatus ka bussitranspordiga hästi ühendatud.

Nigula peatuskoht asub Nigula jaamatee/Kalmistu tee servas, Noarootsi suunalt tulevast Harju-Risti-Riguldi-Võntküla (nr 11230) kõrvalmaanteest veidi Tallinna poole. Kuna iga ülesõit on potentsiaalne ohuallikas, on eesmärgiks optimeerida ülesõitude arvu. Lääne- Nigula vald ja kohalikud elanikud on olnud vastu Harju-Risti-Riguldi-Võntküla kõrvalmaantee ülesõitude sulgemisele (maantee teeb pauna). Tänaseks on kokku lepitud, et säilivad mõlemad maantee ülesõidud. Nigula jaamatee ülesõit kavandatakse sulgeda, ülekäik säilib. Sellisel juhul jääks peatuskoht tupiktee lõppu.

Hetkel on Taebla peatuskohta suunduva Taebla-Kullamaa kõrvalmaantee keskmine kasutuskoormus 314 autot ööpäevas, seega on juba täna tegemist üsna suure koormusega teega. Kergliiklejad kasutavad Taebla uue ja vana osa vahel liikumiseks pigem Uus tänavat.

Nigula peatuskohale sarnaste olemasolevate peatuskohtadena toote välja Ollepa Tallinn- Viljandi liinil ja Mägiste Tartu-Valga liinil. AS Eesti Liinirongide (Elron) sõnul kasutati 2015. aastal Ollepa ja Mägiste peatust vastavalt 2800 ja 2400 korda. Iga peatuva rongi kohta mõlemal juhul umbes 1,1 reisijat. Elroni hinnangul on kiirema sõiduaja huvides sarnase kasutusega peatuskohti otstarbekas mitte planeerida. 

Elroni hinnangud on nagu on. Ja nii Ollepa, Mägiste kui teiste sarnaste peatuste puhul on alati võimalik jätta sellistesse kohtadesse minimaalselt vajalik peatuvate rongide arv, ülejäänud seal peatuma ei pea. Nii ka Nigula puhul. Elroni hinnangu ebaadvekaatsust näitab ka võrdlus Ollepaga selles mõttes, et Ollepal pole lootagi suurearvulisi matkagruppe, erinevalt Nigulast. Ka ei ole 4, 3 km sugugi nii väike maa. Näiteks väiksemate lastega rattamatkale minnes.
Muidugi peab arvestama ehitusruumiga, samas ei nõua peatus koos parkla ja busside peatumisevõimalusega hiigelsuurt ala. Rääkimata sellest, et kõik bussid, mis tulevad Noarootsi suunalt, ei pruugi üldsegi suunduda vaid Taebla (jaama), seega ei ole ka Taebla jaama(st) sõita sugugi alati otstarbekas ning mitte kuidagi ei nõudnud ma, et seda peaks EELISTAMA. Pikem teekond nii kilometraazhi, dotatsiooni jm seisukohalt pääseb mõjule alles pikema aja jooksul kui koguneb arvestatav raha, kütuse- jm lisakulu! Korrutagem ligi 8 km 20 tööpäevaga, saame kokku, ise seda uskumata 160 km!!! Bensiinikulu 6-7 l 100-le tähendab seega ca 10 liitrit, ehk 10 eurot iga pere eelarvest. Ja neid võib olla kümneid! 

Ning Taebla jaam ei pea ju olema peatuseks näiteks Haapsalu suunalt tuleva bussi puhul, mis peaks edasi liikuma Noarootsi suunale? Kui sellist liini(põiget) ka praegu ei ole, ei tähenda see seda, et tulevikus seda ei võiks tekkida!? Olgu selleks siis Dirhami suvebuss või mõni muu.

Ka ei asu Nigula peatuse läheduses vaid 2 majapidamist, Leedikülas on neid ikkagi mõnevõrra rohkem. Või plaanite näiteks Leedikülas elavaid (gümnaasiumi)õpilasi suunama hakata rongile läbi Taebla? Seega, isegi kui ülesõit suletakse, milleks ma ei näe mingit vajadust, siis pole tegemist mingi tupikteega. Autode arv mingi lõigul võib ju olla loendatud, aga kas see tähendab ka arvestamist näiteks kohalike sõiduga, kui keegi tuuakse rongile ja ise sõidetakse edasi? Jne jne, erinevaid vajadusi inimestel on ääretult palju.
Sama lugu on ka kõrvalteede koormusega. Eestis on vast lausa tuhandeid näiteid, kuidas ollakse rahulolematud oma kodukeskkonnas autode arvu pideva kasvuga. Miks peaks Vana-Taebla olema erinev? Seda enam, et koormus, nagu mainisite, on juba praegugi üsna suur. Kas see õigustab selle suurendamist?

Üks inimlik aspekt (mida meil üldse nii vähe Eestis märgata ja mõista osatakse) on asjal veel. Kas süvenematuse tõttu või muul põhjusel, aga märkamata jäi vastajal kalmistukülastuse palve. Pisiasi? Kuidas võtta. Eestlastel on tavapäraks kalmistuid külastada, sageli teevad seda vanemad inimesed ja sageli just nimelt ühistranspordiga. Miks me armastame suruda inimesi kõigest või kõike inimestest nii kaugele? Nagu mainisin, on seda aspekti üsna palju palutud. Mis ma vastan inimestele, kellele oleks see ehk üks inimlikult kena lisavõimalus? Et riik ei hooli inimestest? Ega ma siis ju ei valetaks ka eriti....

4. Haapsalu jaam. Leiate, et mitte kuidagi ei ole võimalik toetada Raudteemuuseumi seisukohta, nagu peaks rongid peatuma jaamast hoopis kaugel. Haapsalu on piisavalt suur koht selleks, et jaamahoones oleks kaasaegne ja reisijasõbralik teenindus ja see on mitte topelt- vaid mitmekordselt oluline juhul kui bussidele lisanduvad rongid. Põhimõtteliselt, mitte mingisugust õigustust sellisele variandile ei ole. Muuseumieksponaatide jaoks on jaamas piisavalt ruumi.

Oleme Muinsuskaitseameti ning Raudtee- ja Sidemuuseumi ettepanekute alusel planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet täiendanud. Täpsemalt on kirjeldatud raudteeliikluse mõjusid raudteejaama piirkonnale (vibratsioon, muutuvad vaated jne). Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor võimaldab rajada peatuskoha ka jaamahoone ette, peatuskoha täpne asukoht pannakse paika ehitusprojekti käigus.

Teine nüanss, mis sellega kaasneb, on seesama rongide vastuvõtu- ja ärasaatevariant olemasoleva perrooni juurest, nii Tallinna kui Rohuküla suunale. Ka siin tuleb vaadata väga tugeva perspektiivitundega tulevikku, seega on vajalik ka tupiku olemasolu teiselpool ülesõitu, koos pöörangute jm, nii nagu olen sellest ka varem kirjutanud. Ka selles suhtes, et me ei saa välistada kunagi tekkivat vajadust pikendada raudteed Õhtu-Kaldani ja kaugemalegi. Kasvõi vägagi kaugemas tulevikus, otsepööre Rohukülla oma konfiguratsiooni tõttu kas välistab selle või muudab võimaliku ümberehituse taas kordi kallimaks.

Teemaplaneering koostatakse koostöös erinevate ametkondade ja kohalike omavalitsustega. Üldpõhimõttena on planeeringualase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Täna ei poolda Õhtu kalda lahendusi ei Haapsalu Linnavalitsus ega kohalikud elanikud (Lääne Maavalitsuse poolt korraldatud küsitlusele vastas 270 inimest, kellest vaid 18% pooldasid Õhtu kalda lahendusi). Haapsalu linn näeb Õhtu kallast pigem puhke- ja rekreatsioonialana. Samas, tänaseks kokku lepitud lahendus võimaldab tulevikus raudteed Õhtu kaldasse pikendada (näiteks 20-30 aasta pärast võib olla suhtumine rongiliiklusesse hoopis erinev). Väide, et otseläbimurre Rohuküla poole muudab Õhtu kalda lahendused teostamatuks või väga kalliks ei vasta tõele. Sweco projekt on välja töötanud põhimõttelised lahendused Õhtu kalda ja otseläbimurde ühendamiseks.

Tore! Siiski, millised lahendused?

5. Haapsalu-Rohuküla jaamavahe Teete ettepaneku kaaluda täiendava(te) peatuskoh(tad)e kavandamist Haapsalu-Riisipere (Rohuküla siiski. Minu märkus. N. S.) jaamavahesse. Tegelikult on sama lugu ka võimaliku peatus(t)ega sellel jaamavahel. Toote välja, et arvestama peaks kaugema perspektiivi planeeringutega (näiteks elurajoonide tekkega), Kiltsi lennuvälja arenguplaanidega, võimalike turismirajatistega.

Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu lähiümbrusesse on Ridala valla üldplaneeringuga kavandatud mitmeid uuselamupiirkondi. Aastatel 2005-2010 on nendele piirkondadele koostatud ka detailplaneeringuid, kuid välja on neist arendatud vähesed. Osade detailplaneeringute menetlus on tänaseks lõpuni viimata. Nõustume, et Ridala valla Nõmme ja Rohuküla külad on atraktiivsed elamuehituspiirkonnad ning neist võiks tulevikus saada nö Haapsalu eeslinn. Näeme teemaplaneeringuga ette „perspektiivse peatuskoha“ Paralepa tee ülesõidu juurde. Perspektiivse peatuskoha defineerime peatuskohana, millel kehtivate planeerimisdokumentide kohaselt peaks tulevikus olema piisav kasutajaskond.

Lõpetuseks soovite oma ettepanekutele asjatundliku "komisjoni" poolset põhjendustega vastust.

Teemaplaneeringut koostatakse koostöös erinevate huvigruppide, puudutatud kohalike omavalitsuste ja ametkondadega. Raudteetehniliste küsimuste osas teeme koostööd eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametiga, vajadusel oleme konsulteerinud Eesti Liinirongid ASi, AS Eesti Raudtee ja Sweco Projekt ASi inseneridega. Teemaplaneeringu koostamiseks ametlikku komisjoni moodustatud ei ole, tekkinud küsimused lahendatakse koostöö käigus.

Maavanema juurde on moodustatud ka nõuandev „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamise“ komisjon, millesse kuuluvad riigikogu liikmed, puudutatud kohalike omavalitsuste ja ametkondade esindajad. Komisjoni peamine eesmärk on tutvustada asjaomastele asutustele ja avalikkusele raudtee ja rongiliikluse taastamise vajalikkust, teemaplaneeringu lahenduse koostamisega komisjon üldiselt ei tegele.

Nagu siingi näha, on koostöö ja komisjon vahel siis liig vähe selleks, et erinevaid võimalusi põhjalikult arutada ning üksiti ka protsessi KÄIGUS asjasthuvitatuid kursis hoida. Siia sobiks lisada, et kuigi olen palunud teavitada erinevate ettevõtmiste suhtes Läänemaal, mis puudutab ühistransporti jm sellega seonduvat, siis Kullamaal toimunud ühistranspordi arutelul kohta ei saanud ma mitte mingisugust infot. Ometi, kogu siinne teema ongi ju peaasjalikult ühistranspordialane? Just (juurdeveo)bussiliinide osas eriti. Ja ikka, ei mingit põhjalikku kaasamist!? 

Aga tore, et perspektiivis arvestatakse jaamavahel võimaliku peatuskoha vajadusega.

Lõpetuseks üks tänane pilt ja küsimus.

 

Hiiu. Täna. 

Küsimus: Mis on pildil valesti? 

Kas ehk oskavad TJA, Eesti Raudtee, KOV-i või lausa AS Eesti Liinirongide esindajad vastata? Viimaste puhul on see eriti kahtlane, sest neid ei huvita isegi perroonid! 

Vastus: Parklatest jpm on räägitud aastaid ja pea iga nurga alt Mulle väga meeldib, et siin istutatakse puid, mõlemal pool tänavat. Aga...kui teha midagi, siis teha ikka taas KORRAGA!? Igatahes mina ei näinud siin parklate teket, ootekoja ehitamist, kergliiklusrada ega mitte midagi muud. Kas neid ei tulegi? Või tunnistame, et neid on vaja, aga ometi teeme iga asja ERALDI hangetega kunagi ebamäärases tulevikus? Miks?

 

**************************************************************************

 

Monday, May 9, 2016

Näitame kitsele valitsust? Parem mitte......

 

........ sest viimati sööb kits viimasegi rõiva ära.....

Peaminister teatab uhkelt, et valitsus analüüsib, uurib ja puurib. Puurib kuskil ehk küll, aga kahjuks jääb üle vaid imestada. Sest uuritud on juba küll. Ning teisest küljest, ega see uurimine ei annagi mingeid konkreetseid matemaatilisi numbreid. Olen sellest korduvalt kirjutanud, et täiesti võimatu on ennustada reisijate arvu Riisipere-Haapsalu-Rohuküla lõigul. Ja kui mingid arvud ka välja pakutakse, ei ole see kunagi ligilähedaltki 1+00-protsendiline tõde. Sest kui juba Eesti Raudtee teatab näiteks raudtee ülalpidamiskuludeks 5 miljonit eurot, sama kui hiljem selgub, et see vaid 1,5 miljoni ringis, siis.... on selge, et selliseid arvamusi usaldada ei saa. Nagu ei saa ka usaldada valitsuse poolt tehtavaid uurimusi. Põhjus lihtne - lihtsalt ei jagata teemat.

Teadmiseks üks väike näide ka Rein Riisalu poolt tehtud tasuvusuuringu kohta - ühe asjana unustati arvestada üritustega seonduvate võimalik reisijate arv. Loomulikult, igasuguse uuringu tegemiseks on vaja olla maksimaalselt kursis kõigega, absoluutselt kõigega, mis võivad mõjutada positiivsel või negatiivsel kujul. Olen oma 30-aastase kogemuse toel enam-vähem pildi "ette saanud". Vähemalt ma NÄEN asju. Mitte viirastusi. Ja näen neid asju ehk tõepoolest kõige paremini Eestis. See pole enesekiitmine. Vaid usungi seda. Sest olen olnud ka enesekriitiline ja püüdnud ka siin iga kirjutist uuesti ja uuesti mõtetes analüüsida. Nii pilt aina täiustubki.

Muide, vaatasin FB lehte Taastame Haapsalu raudtee, mille autor on Riigikogu Haapsalu Raudtee toetusgrupi esimees Lauri Luik. Selle lehe loomise põhjuseks oli soov "näidata, et raudtee taastamisel on toetajaid. Eesmärgiks 5000 "laiki". Leht jäi aga mõnesaja toetuslaigi juures "toppama". Postitasin ühe pildi, kutsudes üles seda lehte toetama. Lühikese ajaga näitasid head inimesed üles oma toetust ja lehe eesmärk sai täidetud. Üleskutse pilt sai aga lausa ligi 10 000 laiki!

Nüüd? Lehe autor ei suvatsenud praktiliselt mitte kunagi toetajatega suhelda ega neile vastata! Nüüdseks on kustutatud lehel nii minu üleskutse-pilt kui veel sajad postitused-arvamused. Nii palju siis austusest. Muidugi, ega ma väga imestanudki, kui mingil hetkel selgus, et mina "liiga teinud". Olen kõhelnud, kas tõesti nii. Aga mida aeg edasi, seda rohkem olen veendunud, et mu siiski olnud vaid õiglane ja väljateenitud kriitika. Ja kes ei suuda olla üle teenitud kriitikast, selle tõsiseltvõetavus kaob lõpuks täielikult. Nagu ka selle valitsuse oma.

http://vabaajaleht.blogspot.com.ee/2015/06/avalik-kiri-hr-lauri-luik-neeme-sihv.html

Aga see selleks. See on eelkõige taust, mis tõestab, et selle valitsusega (RE juhtimisel) on lootus raudtee taastamiseks praktiliselt kadunud. AS Lääne Raudtee eesmärk oli erarahadega taastada lõik Turbani tänavu ja kogu raudtee vabariigi 100-ndaks sünnipäevaks. Selleks olnuks vajalik vähemalt märtsiks anda valitsuse poolt jah-sõna! Ootasin mõttes aprilli lõpuni ja nüüd, mais, pole enam mingit põhjust olla rõhutatult vähekriitiline! On aeg mõista, et tõde on valus....

Kuigi jätame alles imeväikese lootusesädeme. Kui ikka RE jt valitsuserakondade toetus aina väheneb, siis võidakse hakata ka reaalsuse midagi ära tegema. Vähemalt konkreetselt lubama. Mitte ähmaseid umbluusid uluma....

Aga läksin teemast natuke kõrvale.

Miks ei ole me saanud lugeda ühtki uuringut, KUI PALJU võiks olla reisijaid Hiiumaalt, Vormsilt ja ka Saaremaalt, kes võiksid sõita autode ja busside asemel rongiga? Täpsemalt, kui palju oleks neid, kes jätaks autoga parvele sõitmata. Ja mitte ainult saartelt, vaid ka vastupidi, saartele?

http://arvamus.postimees.ee/3685801/peep-lillemagi-kitsele-laeva-naitamisest-jaab-vaheks-suvisest-praamiuhendusest

Ütlen ette, mitte ühtki täpset numbrit ei saa välja tuua. Nagu eelnevaltki kirjutasin. Kuid teema mõtisklemiseks on täiesti olemas! Mitte midagi ei saa öelda ette tuhandel põhjusel. Üldsõnastuses oleks see, et me ei tea ette isegi seda, mis Eestist saab. Kas me suudame inimeste emigratsiooni peatada? Kas on loota taas lastebuumi? Kas me suudame ja eelkõige, tahame, muuta oma maa turismimaaks. Me lihtsalt ei tea, mismoodi inimesed hakkavad liikuma. Me ei tea, mis saab autostumisest. Me ei tea, ega püüagi uurida, mida võiks tähendada väikesed tiiburid + rongid Tallinna, Peterburi, Riiga. Me ei tea, kas Haapsalu võiks saata tiiburiühenduse Rootsiga. Me ei tea, kas meil saab olema ühistransport tasuta või vähemalt, kas saab olema perepilet. Sest valitsusel puudub igasugune visioon. Tõsiseltvõetav visioon.

Aga mõelgem, selle Peep Lillemäe kitseloo valguses. Ja ka teiste lugude valguses, mis näitavad, et ikka ja jälle on probleemiks üle mere pääsemine ja ooteajad. Et lennufirmad tahavad lennata saartele. See kõik tõestab, et sõitjaid on ja mis veel tähtsam, PROBLEEMID on! Ning sellele, et mitte keegi pole tahtnudki otsida vastust küsimustele, mida võiks muuta Rohuküla rong!

* Kui paljud hiidlased võiks jätta oma auto Heltermaale?

* Kui paljud hiidlased loobuks teisest autost Rohukülas?

* Kui palju mõjutaks sõitu (tasuta) ühistransport Hiiumaal? Üleüldine perepilet ühistranspordis?

* Kui paljudele mandrilt küllatulijatele tuleksid sugulased-sõbrad-tuttavad Heltermaale autoga vastu?

* Kui palju mõjutaks olukorda rendi(elektri)autode turu käivitumine?

* Kui palju võiks muutuda Hiiumaa majutusturism, sh seminariturism jm?

* Kui palju mängiks rolli puudega inimeste turismi võimaluste paranemine?

* Kui palju võiks rattamatkajaid tulla, kui oleks soodne elektrirataste rent (mitte ainult sadamas) ja heal tasemel laadimistaristu?

* Kui palju võiks ürituste puhul hakata kasutama tellimusbusse Heltermaalt? 

* Kui palju võiks üldse turismiteenuste jm arv kasvada Hiiumaal?

* Kui palju võiks Hiiumaa "kiirkülastuste" arv kasvada, kui Haapsalu spaade jt külastajad avastaksid hea liiklemisvõimaluse Hiiumaal?

* Kui palju võiks olla neid, kes avastaksid (taas) enda jaoks Hiiumaa?

Ühelegi küsimusele ei saa keegi pakkuda mingit numbrilist katet. Aga vähemalt võime tõdeda, et kõikide küsimuste puhul on võimalus vastused teada saada. Aja jooksul. Sest ühe päeva ega isegi aastaga ei selgu vastused. Inimeste otsused, muuta elustiili, elukohta jpm kestavad läbi aja. Iga faktor võib neid muuta, ühele või teisele poole. Heast sõiduplaanist läbimõtlematuseni, valedest otsustest külalislahkuseni kõiges.

Tänan! Ka ette tänan iga arvamuse eest!

 http://minuiluselumaal.blogspot.com.ee/2015/10/hiiumaa-asubki-eestimaal.html

Hiiumaal on hea! Kui mõni veel kahtleb!

Monday, August 1, 2016

Maavanem võttis vastu Riisipere-Rohuküla raudtee planeeringu.

Tore!

Foto: Ingrid H. Ingrid

http://online.le.ee/2016/08/01/maavanem-vottis-vastu-riisipere-haapsalu-rohukula-raudtee-teemaplaneeringu/

Normaalsus tähendanuks seda, et valitsus istunuks maavalitsuse kukil juba. Et kohe teha otsus raudtee taastamise alustamisest, tähtaja Eesti Vabariigi 100. aastapäev! Paraku tuleb väikemeel veel istuda veidi ja oodata. Täpsemalt, natuke rohkem kui veidi.

http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2016/02/haapsalu-raudtee-trassiplaneering-220216.html

Mõned puudused, mis on, on siin kirjas. Ometi poleks nende "parandamine" mingi probleem, kahjuks kuulatakse "eksperte" Elronist. Kuigi tänaseks pidanuks ka see juba selge olema, milline jutt on mõtestatud, milline mitte!

Aga ega ma oma seisukohtade kaitsmisest loobu, sest  tean, et mul õigus! 

Loodan edasi koos Teiega!

2 comments:

1. 
   AnonymousAugust 8, 2016 at 10:17 AM

   Haapsalu facebookis kirjutab vist üks nöunikest su küsimustele vastuseks? Naerma ajab, kuigi tegemist on sulaselge lolliga. Aga köige rohkem mulle meeldis vastus nummer 6!
   
   Ja nii lihtne ongi sinu "küsimusi" ümber lükata...
   
   1. Jutt käib Läänemaast, siinsest rahvast ja siinsetest oludest. Seega need kõrvalised peaks välja jätma.
   2. Kuna see on seoses esimesega mis on täiesti ebaoluline sest tegemist on Läänemaaga, siis...
   3.Sama mis eelmise vastus.
   
   4. Siinkohal võiks küll võrdluseks võtta paljud teised maad ja piirkonnad, kus ka ei ole rongi, ja kus üritusi toimub ikka kõvasti suuremaid ja rohkem kui siin Läänemaal.
   
   5. Bussid, autod. Käivad, rongi pole, pole aga käidud saavad. Aga miks üldse käivad Läänemaalt väljas? Miks siin Läänemaal tööd pole? Aga vot äkki alustaks hoopis sellest, mitte rongiliikluse rajamisest? Või mis? Äkki looks siia töökohti? Ja vot äkki siis oleks nii et väljastpoolt tahetaks hoopis siia tulla, ja siis võibolla ükspäev tõesti oleks vajajaid nii palju et rong tõesti õigustaks end ära? Või mis?
   Seda ikka arvestad et vanemal ajal, kui ei olnud mootorsõidukeid nii nagu preagu... polnud nii nagu praegu... saad aru?
   
   6. Õpilased ja üliõpilased. Ohh... enamus koolides õpetatav on täielik jama... see esimene oluline punkt. Et miks peaks keegi jama õppima minema? Miks ei nähta ära et tegemist ongi jamaga?
   Aga see kõrvale jättes, ja arvestades praegust olukorda, siis rong aitaks noortel siit kergemini lahkuda. Rongi rajamine vabanduse peale "õpilased saavad kergemini liikuda", tähendaks et noortel oleks siit kergem lahkuda. Seda tahadki, et Läänemaa rahvast tühjaks voolaks?
   Nagu olen juba ka öelnud. Enne kui rongiliiklus rajada, peab selleks ehtne põhjus ja vajadus olema siin kohapeal olemas. Siin kohapeal ei ole sellist vajadust praegu olemas.
   
   7. Ebaoluline ja seos puudub. Seda enam et gümnaasiumitel on ühikad... just neile kes on kaugemalt. Tee iseendale olukord selgeks enne kui hakkad mingil teemal rääkima, muidu kaevad omale augu ja astud sisse ka (nagu oled päris korralikult juba teinud...).
   
   8. ??? Eks sa vist ise ei saa üldse aru et see küsimus on lihtsalt täiesti ehtsalt mõttetu. Ja selle küsimusega sa ise jätad arvestamata sellega mis tingimused peavad olema täidetud et rongiliiklus ennast õigustaks.
   
   9. Kas ise tead vastust? Peaksid vist teadma et ega ikka ei tea ju küll... Ja kas seda ei tea sa siis et rong ei jõua iga koju ukse ette... Või mis?
   
   10. Bussiga saab vedada täiesti kõiki keda vaja. Kui vaid enne arendaks olemasoleva bussiliikluse vastavaks, mitte ei hakkaks uut looma mille loomise jaoks tingimused tegelikult pole kaugeltki mitte täidetud.
   Enne kui luua uut, peab olemasoleva tegema nii heaks kui saab, ja kui siis jääb puudu, siis alles otsida ja rajada uusi viise juurde.
   
   "Praeguseks piisab"... Arvestades et Läänemaal pole preagu tingimusi mis õigustaks rongiliikluse rajamist, siis nii kaua kui neid tingimusi ei ole, nii kaua... noh, mis nii kaua on? Suudad õige vastuse iseenda jaoks välja võluda?
   
   Äkki arendaks enne Läänemaa eluolu nii heaks et tõesti on vaja rongiliiklust? Mitte et raisata ressurrse mõttetult millegi peale mida praegustes tingimustes vaja ei ole üldse.
   Alustada ei saa lõpust ega kuskilt vahepealt. Alustama peab algusest ja lõpupoole sammhaaval ehitama. Algus on tingimuste loomiseks vajaliku tekitamine. Siis tingimuste loomine. Ja siis alles, kui tingimused olemas, rongiliikluse rajamine.
   Praegu on tunduvalt tähtsamat mille peale energia suunasta, kui rongliikluse rajamine. Praegu on siin tunduvalt tähtsamat mille peab ära tegema. Ei saa alustada lõpust kui algust pole läbi teinud, rääkimata vahepealsest!

   Reply
2. 
   Neeme SihvAugust 9, 2016 at 3:02 AM

   Tänud!
   
   Kuigi ma seal kommenteerisin ka natuke, siis niisugust asja tegelikult kommenteerida ei saagi. Sest see vastus oleks ebaeetilise sisuga.  Lausrumalust muidugi raske murda.
   Vabandan!