ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

teisipäev, 17. aprill 2012

LILLEKÜLA EHK KRISTIINE ÜHISPEATUS

Lilleküla ühispeatuse jaoks mitmed võimalikud variandid ning kindlasti neist paljusid ka välja pakutud. Toimunud ideekonkursist ma osa ei võtnud, sest tunnistan ausalt, et olen arvutitundmises (ning võimalike rakenduste kasutamise jaoks) liiga nõrk.
Ometi, omad mõtted mul on.



Kristiine ühispeatuse olulisim eesmärk oleks ümberistumisvõimaluste tagamiseks erinevatel raudteesuundadel kui ka ühildamine linnatranspordiga. Tehniliste nüansside rohkus jus Lillekülas muidugi oluline, seega võib minu poolt pakutava variandi puhul tekkida mingisuguseid vastuolusid ning oleks selle kohta heameel ka infot saada.

Lillekülas hetkel neli raudteerada ja kasutavad seda siis kolme suuna rongid. Tulevikus peaks olema tagatud sujuv, ohutu ja samas kiire ümberistumine ühelt rongilt teisele ja ka linnatranspordile. Rolli mängib ka Tallinna jaama läbilaskevõime. Seega oleks ehk õigem piirduda vaid kahe platvormiga. Üks neist praeguse Keila väljuva suuna platvorm jääks peaaegu samale kohale, nihkudes ehk mõnevõrra Tallinna poole. Teise suuna platvorm võiks olla üks üldine kolme suuna (Aegviidu, Rapla ja Keila saabuv) jaoks. See:
*tagaks kiireima ümberistumise erinevate suundade puhul, sest ei ole vaja liigelda nii massiliselt ühelt platvormilt teisele, seda enam, et Lilleküla piirkonna erilise ohtlikkuse tõttu ei tohiks alles jääda ühtegi maapealset ülekäiku. Tunnelite kasutamine aga veidi aeganõudvam.
*võimalik, et teeks maksumuse ka odavamaks, kuigi samas eeldab mõningate pöörangute,  fooride jm ümberpaigutust.
*välistab vajaduse tammi laiendamiseks ehk mahukateks töödeks.

Platvormi asukoht võiks olla Endla viaduktist maa poole, seega teise km (Rapla suuna kilometraazhi järgi) alguses. See eeldaks Rapla raja osalist ülesvõtmist ja pöörangute ümberpaigutamist (likvideerub pöörang nr 7). Ometi saaks selle variandi korral hoopiski parandada jaama kõriku läbilaskevõimet, lisades mõned pöörangud, mis tagaksid:
*Aegviidu suunalt võimaluse saabuda Balti jaama nii praeguse raja kui ka 2. peatee kaudu sama pöörangu kaudu, mis suunaks ka Rapla ronge 2-le teele, samuti ka väljasõidu Aegviidu suunale praegust rada pidi kui ka üle 2 peatee.
*Rapla suunalt samuti saabumise nii Aegviidu suuna kui ka 2. peatee kaudu, sama ka väljumisel.
*Keila saabuvalt suunalt võimaluse suunduda varakult 3. teele.

Veidi küll keerulisem praegusest, kuid samas võimaldaks see süsteem lühendada rongide vahetusaegu Balti jaamas, mis oluliselt pikemad praegu 7. pöörangu pärast tekkivate liikumisvõimaluste tõttu.

Nn kolmesuuna platvormi asukoha sobitamisel saab kasutusele võtta kaks tunnelit, üks neist praegusest ülekäigust ehk veidi Tallinna poole, mis tagaks pääsu raudteest mõlemale poole, tagades raudtee ületusvõimaluse ka piirkonna elanikele. Teine (kuna platvormid asetseksid enam-vähem kohakuti), platvormide Tallinnapoolses otsas. Too tunnel tagaks ka otseima pääsu linna ühistranspordiliinidele. ning platvormidelt pääs vajalik vaid Kristiine keskuse suunas, kuna Tehnika tänava poole pääs ei oleks platvormide mõlemast otsast ehk nii oluline.

Platvormi ja tunneli ühinemiskohta oleks võimalik planeerida ka lõik ootekoja jaoks, mis nähtavuse huvides ei pea ulatuma kõrgele üle platvormi, vaid asub osaliselt tunneliga samas tasapinnas ja mille lagi jääks näiteks meetrijagu platvormi pinnast kõrgemale. Ootekojast loobumine poleks mõistlik, sest tegemist väga tiheda kasutusega peatusega.


***********************


Ei oskagi öelda, mis oleks odavam, suuremahulised pinnasetööd, "mis võivad "hüppeliselt kasvatada ehituse maksumust" või mõne pöörangu lisamine ning fooride ümbertõstmine. Eks see oleneb ka sellest kui lihtne on ja kui suures mahus plaanitakse ümber teha jaama juhtimissüsteemid.




************************************************************

Tore!
18.04.10225

http://www.tallinnapostimees.ee/811334/kristiine-terminal-voib-kujuneda-balti-jaamast-olulisemaks-peatuseks/

Vaevalt jõudsin oma arvamuse raudteepoolsest tehn lahendusest kirja panna, kui artikkel takkaperra.

Mõned arvamused Postimehest.
liikleja 17.04.2012 16:59
nomaeitea...keskus võiks olla ikka ühes kohas, et oleks lihtne ühelt transpordiliigilt teisele ümberistumine, ilma et ei peaks teise linna otsa kolistama. Näiteks sadam, kaugbussijaam ja raudteejaam võiksid olla ikka lähestikku nagu mitmel pool mujal maailmas. Aga paistab et kellegil on vaja balta krundile mingi büroo jälle ehitada.

vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist
-1 -1  +1 +20
liikleja 17.04.2012 17:04
vaatasin just kaarti. teine variant, et oleks rongi, bussi ja lennujaam ühes kohas. kristiine on aga täiesti mõttetu koht minumeelest

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka liikleja(16:59 17.04).
teata ebasobivast kommentaarist
-12 -1  +1 +10
liiklejale 17.04.2012 17:42
Keskjaam peaks olema Ülemistel (lennujaam+bussijaam), kuhu tuleks kõik pikaliini rongid ja enamik linnalähiliine, kuid teine olulisem ümberistumiskoht võiks tõesti olla Kristiines, kuhu tuleks lisaks praegusele elektrirongile (Keila-suund) mööda laiendatud raudteetammi ka trammiliiklus, mis ühendaks omavahel ringliiklusega ümber Vanalinna nii Ülemiste-Kristiine-Balti jaama-Reisisadama-Ülemiste. Ja teistpidi Ülemiste-Reisisadam-Balti jaam-Kristiine-Ülemiste. Sellesse saab liita ka Pärnu mnt trammiliini, mis teeks Kristiinest short-cuti otse südalinna. Selline omavahel ühendatud "külili 8"-kujuline trammiliinide süsteem aitaks vältida ka ummikutest tekkivaid liinikatkestusi. Kui kuskil on umbes, siis jõuaks trammid oma sihtkohta lihtsalt teist teedpidi.

Praegu on see transpordi koridor hakitud erinevate transpordiliikide vahel ning mingit süsteemi pole.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka autoline(17:13 17.04) ja vanaantsule(17:26 17.04).
teata ebasobivast kommentaarist
-1 -1  +1 +16


Lihtne on panna sõnades kokku, et "kõik võiks ikka koos olla! Kuidas seda teha? Kui bussijaam tuua Balti jaama, mis iseenesest oleks ehk parim variant (lisaks kõikide suundade bussid peatuks vajalikus kohas ka Tallinna piiril, näiteks Järve keskus, Vana-Pääsküla, Ülemiste keskus... Just nimelt siis keskus, kuhu saaks nii Ülemiste rongipeatusest kui lennujaamast....

Ometi, kas kaks bussijaama, mis põhimõtteliselt praegugi olemas, milleski paha? Milleski kindlasti. Nii ei saa mõnelt suunalt Balti jaama, et istuda Vääna-Jõesuu jt bussidele. See tähendab lisaümberistumisi. Kui aga bussijaam oleks vaid Ülemistel, kuidas samast Vääna-Jõesuust vm sinna pääseda? Kindlasti oleks parem kui oleks üks kindel bussijaam ja kui see oleks Balti jaamas, siis needsamad bussid peakski alustama ehk Ülemistelt, see aga tähendab, et ikka tekib just nagu kaks bussijaama. Nii et surnud ring....

Kristiine eesmärk on nii kiirem ja mugavam linnaliinidele ümberistumine rongidelt ning vastupidi (pealegi, kahe keskuse Balti ja Kristiine olemasolul suureneb tunduvalt linnaliinide arv, millelt saab rongile emmas-kummas kohas. Kuid oluline ongi just ka rongide puhul omavaheline ümberistumine. Juba praegu paljud rongid kohtuvad Kristiines, järgmise sobiva rongini võib aga olla väga palju aega. Ei saa ju lähtuda piraattranspordinõuniku või pressiesindajate arvamustest, et pool tundi, (kolm tundi, seitse tundi...) pole pikk aeg, sest rongilt maha tulek võtab aega, khm-khm... Või et ükski Pressiesindaja ei suuda senini vastata, miks Baltis osa ronge, näiteks 0013 ja 0045 ei saa kõrvuti seista. Ei vasta ega tegutse sellepärast, et TEMA ju ei jookse...
Uute rongide saabumisel peaks liiklustihedus tunduvalt kasvama ja see nõuabki mitmel moel ümberistumisvõimaluste parandamist! Siin ongi olulisem tagada erinevad liiklemisvõimalused (pöörangud) ning kindel võimalus, et näit Tartu poolt saabuv rong saaks Kristiine platvormi äärde enne kui sealt sõidab minema Rapla rong. Sest vales kohas valgusfoor just võibki tähendada tolle rongi seismist ja ootamist Kitsekülas...

Sadama kaudu ringlöev trammiliin võiks minu arust olla lihtsalt ühendatud praeguse trassiga.

Pläralas muide arvati ka, et

vanaants 17.04.2012 16:57
alustagem ikkagi algusest. Mingit uut bussiraudteejaama linna ehitada on kuritegu. Ka balti jaam ja üldse raudtee tuleb lõpuks ometi linnast täielikult likvideerida ja välja visata. Kõik see jaamandus peab kolima Ülemiste jaama .

vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist
-43 -1  +1 +10
Asjapulgad tahaks ühistransporti rahvale lähemale, aga vanatühi, näe tahab vägisi kõik vist põrguorgu viia...



Ans 17.04.2012 17:50
AVALDUS.

LGP. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Linnaplaneerimise amet ning Eesti arhitektide liit.

Palun tehke korda Balti jaama endine ajalooline Ootesaal kus hetkel asub kaltsuturg..

Nimetaud hoone oleks ühtlasi "Sild" vanalinna ja saaks eesti visiitkaardiks..

Ette tänades..

Ans.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Ans(16:44 17.04) ja Ans(17:42 17.04).
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist
-2 -1  +1 +9
Tore avaldus. Ainult, et neid eriti ei huvita, kas sa kakerdad ilma ootesaalita kõleda tuule ja parmude keskel... Sest häbiplekk visiitkaardi asemel ei mõju mitte kuidagi kellegi palgale, prezhtiisile ega südametunnistusele. Kui esimene olemas, pole teist ja kolmandat vajagi...

Ahjaa, ei mõju ka see neile kolmele asjale, et pisitillukest Kärkna peatustki ei suudeta käiku anda!!! Kuigi MKM ammu selle ülesande andnud...

3 kommentaari:

  1. Kärkna peatus läheb käiku 2012 aasta mai viimastel päevadel. ehkj poolteist kuud veel oodata.

    VastaKustuta
  2. Tänud, Tiberi!

    On hea, et see peatus taastatakse! Tõsiselt hea!

    Kuid halb on see, et EVR pole seda siiani käiku lasknud. Kohalike jaoks suhteliselt olulise asjaga viivitamine on meil tavapärane küll, kuid ei ole aktsepteeritav! Selle käikulaskmine kohe peale valmimist olnuks käkitegu ja teatud mõttes väike sõiduplaani korrigeerimine isegi muus mõttes hea. Kuid see on lihtsalt ülimalt ere näide suhtumisest ja sugugi mitte positiivse külje pealt.
    Oleks ju paljudel hea meel kui suhtumine oleks vastupidine!? Sest millegi tegemine kellegi heaks peaks olema teatud mõttes üks olulisemaid eesmärke, eriti riigifirmas. Iga selline negatiivne kogemus langetab riigi mainet omaenda kodanike silmis ja see pole sõnakõlks, vaid reaalsus.

    VastaKustuta
  3. MKM on teatanud, et on palunud AS EVR Infral lasta peatus käiku esimesel võimalusel ja see kiri saadeti eelmise aasta lõpus!

    Sellise käitumise pärast ongi häbi!

    VastaKustuta