DPD kahjude korvamise asemel vassib ja sülitab klientidele!?

 

Pildil siis näha seegi, kuidas õrna pakendi puhul on ometi kast muljtud. Eelmine pakk EI JÕUDNUD KA 10 PÄEVAGA KOHALE!
Näitab suhtumist? Aga läheme peamise juurde:

Olen ikka aeg-ajalt tellinud mõningaid pakke, saadetud on enamasti DPD või Omniva kaudu. Seni pole Omnivaga olnud probleeme, vastupidi, üks kord kui teatati, et kapid on täis, paluti anda teada, kas tegu kiire saadetisega. Suhtumine igati professionaalne!

DPD puhul aga läks nüüd pakk kaduma. Pakk postitati 14. 04.25 ja kui mitme päeva jooksul ma mingit teadet ei saanud, teavitasin saatjat. Juba kullerfirma vastustest saatjale sai aimu, et DPD oma vastustes hämab ja keerutab, väites kord, et pakk on depoos, siis, et kadunud, seejärel, et leitud ja ... aga ikka pole veel see saabunud. Muide, telefonikõne ootejärjekord kestis 4 tundi! Kas suudate seda üldse ette kujutada? Mingil hetkel väideti isegi, et pakk on kätte saadud! Korduvatele küsimustele, et millisest automaadist ja millal, ei saa ka loomulikult vastust.

"Tere!

Mul on kätte saamata pakk, mille kohta olete saatjale teatanud vastukäivaid andmeid kuni selleni, et pakk on välja võetud. Kas pean pöörduma Tarbijakaitse poole või suudate tunnistada paki kaotsiminekut ja korvata minu kahjud? Kahjusumma .... eurot.

Millisest kapist pakk välja võeti ja kuidas on võimalik, et seda tegi keegi, kel ei tohiks olla juurdepääsu? Olen ka varem tellinud kaupa ning saanud pakid probleemideta kätte.

Lugupidamisega...."

Ja mis te arvate, kes saadud vastus oli asjalik? Loomulikult mitte, tegu hoopis eheda vassimisega. 23. aprillil saadud vastuses selgitatakse, et pakk oli 22.04 "toimetuses" ehk siis kohale toomisel, aga kappide täituvuse tõttu ei saanud seda sinna sisestada. Muide, paki jälgimisinfo süsteemis ei olnud ka selleks kuupäevaks (8 päeva peale postipanemist) infot, et pakk oleks ÜLDSE LIIKUNUD. Ja jsut niisugused on kõik kirjavastused, küsimustele selgeid vastuseid ei anta, eiratakse "kadunud 8 päeva", mis on asj juures kõige uskumatum!

DPD teavitab oma kodulehel. Enesekiitmine on kõva, aga kui tavapäraselt pakki oodates saaja ei ole teadlik näiteks pakinumbrist, siis kuidas peaksin seda jälgima? Küsimus ei ole selles, kas paki saaja selle numbri edastas või mitte, vaid just selles, kuidas ma saan valida kohaletoimetamise viisi ja jälgida? Kas DPD teavitab saajat, et pakk on teele pandud? Mina ei ole saanud mitte mingisugust sõnumit! Seega pole mul võimalik teha ka muudatusi. Ehk et DPD EI TEE MIDAGI selleks, et ma saaksin neida "asju" teha. "Otsustasin", et kuna pakk pandi posti 14-ndal, siis "soovin" oma pakki saada näiteks 17-ndal. Omniva enamasti toimetab kohale 2 päevaga ja et ma ei eeldagi "ekspresslahendust", siis 4 päeva peaks ju olema küllaldane ja pühadelauale saab juba midagi hõrgutavat?

Ostukogemus lõpeb siis, kui oled oma paki õnnelikult kätte saanud ning meie omalt poolt teeme kõik, et paki tarne oleks kiire ja sinule sobiv.

DPDga saad valida endale sobiva kohaletoimetamise viisi, jälgida oma paki asukohta kogu teekonna vältel ning soovi korral teha muudatusi paki kättesaamise ajas või kohas. Sina otsustad, kuidas ja millal oma pakki saada soovid.

DPD lubab pakid kohale toimetada 1. tööpäeval peale paki postitamist (info kodulehelt), seega on minupoolse nii tagasihoidliku soovi puhul  neil aega soovi korral töö kõrvalt ka lulli lüüa! Ja kui ka automaadid olla üle koormatud (mis see minu asi on?), lubas firma, et tehakse täiendavaid täitmisi, et "pakk jõuaks minuni kuni paari tööpäeva jooksul".
Sic! Andmesüsteem ei näidanud, et 6 PÄEVA JOOKSUL pakk oleks ÜLDSE saatja pakiautomaadist kuhugi jõudnud. Esimene kirjavastus toimus (enne valetati kullerfirmast korduvalt kirja saatjale)  aga päev peale minupoolset kirja saatmist, 23. aprillil ehk 10-ndal päeval!!!

 Saatsin vastuskirja (mainitud uus pakk oli mul tellitud, sest ma polnud oma pakki kätte saanud, vahepealsete soojade ilmadega arvestades, aga on kaup kindlasti 10 päeva jooksul RIKNENUD!:

"Ma tänan, aga asi on kuidagi imelik, kas teile endale ei tundu? 14. aprillist tänaseni ei ole pakiautomaadis ruumi? Või räägite uuest pakist? Tekib kahtlus, et teil on probleeme numbrite tundmisega?
Ning arvake mida tahes, kahjuks on kaup selle aja jooksul juba ka riknenud, nii et sellega pole enam midagi peale hakata."

Vastuseks sain sisuliselt eelmise kirja koopia, ehk et tõepoolest, teenindust isegi ei huvitanud jutt ajakaost.

23-nda õhtul sain kätte tellitud uue paki. Saatja palus vana paki tagasi saata, et veenduda, kas pakk on ikka leitud. Saatsin seejärel kirja:

"Väga imelik oli näha, et korduskirja peale sain "robotvastusese" ehk koopia esimesest. Kas teil teenindajad nii töötavadki, et ei süvene sellesse mida kirjutatakse? Nüüd eelistaks ausaid vastuseid.

1. Millal saan kahjutasu?

2. Mil moel saatjale vahepeal vastati, et pakk on välja võetud? Kus võeti ja kes võttis?

3. Täna sain uue paki (tänud!), aga seegi tekitab küsimuse, miks uus pakk enne jõudis, kui vana pidi olema kappipaneku ootel? Või saatsite vana paki tagasi nagu saatja soovis".

Ausaid vastuseid loomulikult ei saa! Selle asemel soovitatakse kahjutasu osas pöörduda paki saatja poole! Nagu saatja oleks SÜÜDI?? DDP lihtsalt sülitab oma klientidele, selle asemel, et tunnistada: JAH, ME TEGIME VEA"! 

Saatsin viimase kirja ja kui aus olla, siis olen ikka sellise suhtumise üle ääretult pettunud. Vihastada pole mõtet, see on vaid enda närvirakkude hävitamine!

"Te püüate eirata oma süüd, kus hoidsite pakki kinni, selle asemel, et võtta minuga ühendust ja kaaluda muid kättetoimetamise võimalusi?

Teie tegutsemise tõttu on kaup riknenud ja ometi ei kavatse kahjutasu maksta kummalegi osapoolele? Milles on saatja või mina süüdi? Kas saatjale soovitate äkki minult kahjutasu nõuda?

Teie vastutundetus ületab igasugused piirid! Ma pakkusin teile osalise kahju hüvitamise võimalust, aga kui valite selle käitumise, edastan nüüd tõepoolest loo meediale ning ka ametiasutustele."

Kui te ka arvate, et teil pole sellest sooja ega külma, siis jään edaspidi avalikkust hoiatama teie suhtumise eest!

Kui oleksin oma töösse ainumaski kord nii suhtunud, siis ma ei kobiseks. Aga vaat ei suhtu nii!

 Aga tundub, et asi polnudki muus, kui et unustati pakk saatja postikapist välja võtta ja kui see nüüd tõesti tagastatakse, siis on see veelgi selgem. Imelik, et neil süsteem näitab n.ö. paki üleandmist ehk kappi jõudmist, aga ei tõsta "häiret" kui pakk ei ole sealt edasi liikunud. Ei 5, 10 ega ka mitte 100 päeva pärast?

(Pakk tagastatigi, räsituna, nagu oleks ei tea kus vedelenud....)

 

 

Mirko Ojakivi küsib Hannes Lutsult, aga....

 

https://vikerraadio.err.ee/1609658210/uudis/04f15f00a6604fdbf6b139c849d3b000?

Huvitav oli alguses muidugi Tallinna, Tartu jm näide, et meil on ajakulu ÜT sõites suur ja suur probleem on just sagedus. Seda olen korduvalt rääkinud, et just sagedus on see, mis inimesi esmajärjekorras meelitab. Uusi liine kõikjale teha (aga vähem) ei ole edasiviiv. Hannes Luts õnneks teab ja paljutki mõistab selles valdkonnas, vaata et enim kõikidest, keda tunnen. Omaette probleem on see, mida muuta lastakse ja kas hanked on ja jäävad? 

Ma ei usu, et Mirko Ojakivi seda küsib, ju on n.ö. keelatud teemad. Sest ei saa ju olla loogiline, et sellistest asjadest ärksamad inimesed aru ei saa?

 Õige tähelepanu juhtimine Lutsu pool on seegi, et miks meil uusarendusi lubatakse sinna, kus ÜT pole, samal ajal kui näiteks raudtee idasuunal oleks ju palju kohti, kuhu midagi ehitada? Bussiliikluse puhul on ka selge, et halvad ehk LAIALIVALGUVAD asukohad/planeeringud tähendavad just nimelt rohkem kõikjalt läbisõite, aga ... kas siin on probleemiks ainult suurem rahavajadus? Kuigi tõsi on, et see suurendab kulusid ka kõigele muule (kas keegi on seda üldse enne Lutsu välja öelnud?), tähendab see ka suurenevat AJAKULU, kuna kogu taristu keerukus igas mõttes tähendab sellistel liinidel BUSSIKARUSELLI! Loo lõpupoole seda siiski mainitakse.

Ah et tulu saab ka piletitest? Bussiliikluse võimekus tulusid katta on liiga väike! Vaevalt siin muidugi pensionärid süüdi on, seda ei maksa ikka nende süüks ajada. Probleem on ikkagi vähene TEISTE reisijate arv. Jätame ka meelde, et Elron teenib ca 23-24 ja bussiliiklus 7 miljonit  piletitulu aastas.

Muidugi on veel üks võimalus, kuidas raha "teenida" - tulumaks. See, et kunagi seda 26-lt % alla tõmmati, oli suurim viga. Ning 1% tulumaksu on piisav, et raha jätkuks ja jääks ülegi.

Hannes Luts räägi välja (Mirko Ojakivi ju ei küsi, miks reisijate arv ei kasva), miks ei taheta reisijaid Tabiverest või busside puhul raudteejaamades nende sidumisega rongidega? Või veel üks suur probleem, ka ajakulu suhtes, miks vaikitakse sellest, et ka maakonnaliine on vaja kokku siduda nagu linnabusse? Sest selleski peitub väga suur ajavõidu potentsiaal? Või pole nii?

Siiski, Ojakivi "tekiteemaga" küsib justkui kuidas saaks asju ümber muuta? Hannes Luts räägib eurorahadest ja nõudepõhisusest, aga.... liiga vähe on ta ise püüdnud nende liinidega sõita? Liiga palju sellele keskenduda võib kulusid hoopis kasvatada. Samas on loogiline, et kõrvalsuundadel tuleb rohkem ümberistumisi, aga mitte peasuundadel.

 Ah et koolipäeva algus tahetakse lükata kl 9-ks? Logistilised probleemid tekivad tõepoolest. Aga eks busse saab alati juurde osta ning osa neist muul ajal liinile saata või kohati annaks ka muuta kooliliinid ÜT liinideks. Ka siin tuleks kasu ülepiirilised maakonnaliinid, nii et buss toob kl 8-ks töötajad kohale nt Tõrva - Palupera - Otepää - Põlva, nii et sama buss saab ka kohale tuua Põlvasse sõitvad kooliõpilased?

Aga nagu karta oligi, Ojakivi olulisi küsimusi ei küsinud....

 

 

Kas maavalitsuste vaim on alles?

 

 

 

Kui elus püüate midagi muuta, enda ümber, siis seda saab teha erinevalt ja ka reaktsioonid on erinevad. Arusaamad on erinevad. Arvasin, et tänaseks on räigeim osa bürokraatidest pildilt kadunud, aga ka peale pikka teatud vaikusperioodi ilmub välja mõni muumia! Oma panuse ja tehtu kohta pole minul endale siiski midagi ette heita, ametnike hulgas on aga alati olnud neid, kes ei mõista. Ei mõista mitte midagi!

 

Omal ajal, kui veel Maavalitsused eksisteerisid, pommitasite kõiki oma kirjadega rahulolematusest ühistranspordi korraldusega, see oli õudusunenägu 

 ************

Ma ütlen teile saladuse, te lihtsalt segasite kõigi tööd! Sest kõik küsimused lahendati kollegiaalselt omavalitsusorganitega. Paraku! 

 

Võib olla aastaid tagasi võinuksin ma seda lugedes võtta asju südamesse, siis mõnikümmend aastat kogemusi on teinud selgeks - nii saab kirjutada vaid Maavalitsuste (ametnike) Vaim! Siinkohal rõhutan, et jutt ei käi kõikide ametnike kohta! Aga muidugi on ka nii kirjutaja anonüümne! Nojah, ega sellist möggga (A. Kruusement) ei saakski ju oma nime all välja öelda!

 

Jah, kirjutasin ülimalt palju, ehk rohkem kui kes iganes teine. Aga küllap tahtsin ka rohkem kui keegi teine muutusi paremuse poole!? Ning olles enim kursis meie liikuvusruumis toimuvaga, osates näha seda kõige enim süvitsi, oli see lausa mu kohustus. Muidugi olein ka naiivne, sest pakkusin igas mõttes omakasupüüdmatut abi, sooviudes aidata ametnikke, kes peakski oma töös keskenduma komele vaalale - riigile, rahvale ja keskkonnale!

 

Ütlus: "Mida nemad ka reaalsest elust teavad, neil ju autoiste p.... all" on alati olnud ja kõlanud, kuigi ise olen püüdnud seda pigem mitte teha. Mis sest, et suuresti see on tõde! Muide, tollele kommenteerijale, Anal Üütiku nime all, tahaks öelda, et mina võisin olla õudusunenägu, kuid ka ametnikud ise, nt mainitud omavalitsusorganitest, kirusid maavalitsuse ametnike samalaadselt "mida need ka asjadest jagavad" ja nii aste astmelt aina kõrgemale.  Nii et ei olnud ma ainuke, süsteem oli sisemiselt mäda ja kõik on vaid tõestuseks, et teiste arvamusega arvestada ei osatud ega tahetudki! Aga see juba teine teema. Üldiselt ei hakanud ma kopeerima kõiki neid tuhandeid kirju, mis sai saadetud ja ka vastuseid. Aga mõned  on alles ja neist saab täiuslikult aimu, kuivõrd "tööd" tehti ja taheti midagi paremaks muuta. Anal Üütiku ehk bürokraadi vaim on aga elus nagu näha! Ühe ereda näite toongi välja, selle "kollegiaalselt omavalitsustega" kohta. 

Täna ju iga enesest lugu pidav poliitik ja ametnik räägib rongide ja busside sidumisest. Tollal natuke räägiti ka, aga tehti reaalsuses sama vähe kui täna. Kui ma poleks "seganud", oleks veelgi vähem tehtud!
Kirjutasin tollal kirja, et "kollegiaalselt" selgitada, miks on vaja rongipeatused teha lähestikku bussipeatustega, ja suuresti tulevikule mõeldes. Nii ka Vastse-Kuustes, kus oli mõistlikum perroon ehitada uude kohta (ülesõidu juurde, sest tänini kasutusel mitteolev jaamahoone asus kaugel, eemal teedest ja ülekäikudest) ja otse loomulikult läks see ka MKM-i, Eesti Raudteele ja teistele "kollegiaalsetele osapooltele". Mis tase oli siis sel korral sealsel vallavanemal?

 

Tere!

 

Täname e-kirja eest.

Vastavalt AS EVR Infra taotlustele on Vastse-Kuuste Vallavalitsuse poolt  väljastatud projekteerimistingimused reisijate ooteplatvormide ehitusprojektide koostamiseks Vastse-Kuuste jaama 2009.a.

 ja Valgemetsa, Kiidjärve ning Taevaskoja peatuskohtadesse  2010.a.

Ooteplatvormide projekteerimisel ja püstitamisel juhindutakse EV standardist EVS 867:2003+A1:2007+A2:2009. 

EVS 867:2003+A1:2007+A2:2009:p.6.2.2.sätestab, et jaamades ja peatuskohtades, va. jaamad, kus peatuvad rahvusvahelised reisirongid, on ooteplatvormi pikkus reisijate arvust sõltuvalt kas 30 m või antud liinil kasutatava kõige pikema rongi pikkus + 10 m, perspektiivse pikendamisvõimalusega kuni 150 m. 30 m pikkuseid platvorme võib projekteerida ja ehitada jaamades ja peatuskohtades juhul, kui seal üheaegselt pealeminevate ja mahatulevate reisijate arv ei ületa 12 inimest.

Reisijate kaitsmiseks sademete ja päikesekiirguse eest tuleb projekteerida nõuetekohane varikatus ja vastav linnamööbel, mille konstruktiivne lahendus tuleb kooskõlastada raudteeinfrastruktuuri -ettevõtjaga.

Meie poolt väljastatud projekteerimistingimustes on sätestatud muuhulgas ka nõue, et ooteplatvormide projekteerimisel tuleb juhinduda eelnimetatud standardist.

 

 

Lugupidamisega

 

Lennart Liba

vallavanem

Vahva, onju? Ma muidugi mõistan, et vallavanem ei pruukinud tuhkagi teada reisijate arvust jm, sp ka valis lihtsaima tee ja viskas niisama villast, andes vastuseks samu stampe, mida EVR kasutas. Aga KEEGI pidanuks ju ometi vaatama tulevikku? Kedagi peale minu polnudki? Eks vist osalt nii oligi, sest ametnike põhieesmärk olnud ikka linnuke kirja saada (ükski ütlus minu poolt siin ei käi KÕIGI kohta) ja nii on see tänase päevani!
12 inimest? Kas keskmiselt aasta lõikes või kuidagi teistmoodi? Kas neis tuntud peatustes tõesti oli eeldada, et sõitjaid saab olema vaid üksikud? Ma mõistan, et EVR ehk polnud piirkonnaga kursis ja polnud kunagi keegi neist ka Taevaskoda näinud. Aga vallavanem? Tegelikkuses muidugi oli see hiljem üliheaks näiteks, kuidas vallavanem üldse millestki aru ei saanud. Näiteks ei pidanud ta bussi- ja rongipeatuse koostoimimist oluliseks, kuna tol hetkel polnud busse, mis rongide ajal sõitnuks. AGA VAADATA TULEVIKKU? Et tulevikus saaks ümber istuda? Ja Vastse-Kuuste jama ju kestab tänini ning edasigi. Nii mõjus ühe ja teise rumalus ÜT kvaliteedile.
Sellised asjad on möödanik? Ohei, paljudes kohtades ruulivad tänagi samad tegelased, edendavad Eesti elu ja lubavad iga valimise eel jätkuvalt anda endast kõik! Iseenesest ega see võimatu ole, kui anda pole just palju!? Tollane vastus:


30. septembril k.a. toimunud vallavolikogu istungil andis vallavanem L. Liba volikogu
liikmetele informatsiooni Neeme Sihvi tõstatatud ettepanekust rongi- ja bussipeatuse ühildamiseks. Vallavalitsuse hinnangul oleks projekt tehniliselt
küllaltki keerukas ning ka kallis. Valla üldplaneeringu avaliku arutelu käigus ei
tõstatanud keegi seda probleemi ja selliseks investeeringuks ei ole raha kavandatud.

Arvestades rongi ja busside praegust sõidugraafikut, mis ei ühildu, ei ole võimalik, et
bussilt mindaks edasi rongile või vastupidi. Seega puudub otsene avalik huvi peatuste
ühildamiseks.

Vallavolikogu liikmed võtsid esitatud info teadmiseks ja leidsid samuti, et praeguses
majandussituatsioonis ei ole mõistlik teha investeeringuid bussi- ja rongipeatuse
ühildamiseks Vastse-Kuustes.
Lugupidamisega

 

Tegin juba tolles postituses teadlikult suureks kogu selle lolluse, mis vastu tuli! Kollegiaalselt. Neil puudus isegi igasugune huvi ja ammugi võinuks küsida Kruusmendi filmist tuntud tsitaadiga "mida teavad need sitavaresed hindadest ja ehitamistest"? Eesti Raudtee samaväärsed väited said hiljem "põhja lastud". Näiteks Kärkna puhul olid kulud kordades väiksemad kui plaanitud asukohta ehitamisel.

 

https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/03/kirjavahetust-uute-perroonide-saagast.html

 

Selliseid postitusi, ülevaatlikku "segamist" terve Eesti kohta, on siin koos kolm tükki. Ja igaüks saab otsustada, kas oli tegu õudusunenäo või  asjaliku abistamisega, leidmaks parimaid lahendusi. See pole mõeldud Anal Üütiku jaoks, see "vaim" on ehe näide, et ka aastakümnete loll tarkust ei kogu! Muide, neis postitustes on veel paari inimese kirju, kes tänaseks on hoopis tunnustatud spetsialistid. 

Anonüümsena on muidugi "tore" olla vaimukas ja lahe, aga annaks jumal, et täna ka ligilähedaseltki selliseid vaime oleks aina vähem. Parem kui üldse ei oleks! Ja ehk ka Vastse-Kuuste vallavalitsuses ning -volikogus ei oleks neid, kes "teadmiseks võtavad" ning vallavanemale p... koogutavad. Vaene ääremaa....

 

 

 

 

 

 

Eesti Geoloogia Seltsi aprillikonverents'25.

 

 

 

EGEOSe apriliikonverentsile startisid bussid Tallinnast Tehnikaülikooli eest. Nõmmele läksin muidugi rongiga, edasi üks peatusevahe bussiga ja nii me seal siis ootasime.

 

 

 

Teel sai näha ehedat Eesti kevadet, lumelörtsi tuli vahepeal mõnuga. Konverentsi põhiosa (või oli põhiosa õhtune simman?) toimus Sõmerul, Rakvere vallavalitsuse hoones. Sessamas Sõmerul, mille puhul ma siiani ootan, et saab sinna peagi ka rongiga, aga seesama vallavalitsus ei huvitu sellest üldse!

 

 

Rakvere vallamaja (endine Sõmeru) sai minu mäletamist mööda ka mingeid auhindu. Väljastpoolt kindlasti omapärane.

 

10:00–10:10	Konverentsi avasõnad	Sirli Sipp Kulli (EGT)
10:10–10:20	Euroopa Geoloogiateeniste (GSEU) videotervitus	Julie Hollis (GSEU)
10:20–10:40	Maailm pole enam endine: maavarad maailmavalitsejate meelevallas	Erik Puura (TalTech/EGEOS)
MAAPÕUERESSURSID
10:40–11:00	Ülevaade maavarade teemaplaneeringute koostamisest	Agnes Lihtsa (MKM)
11:00–11:20	Eesti maapõueenergeetika pilootprojektid ja sügavaimad soojuspuuraugud: kas liigume sügavamale?	Helena Gailan (EGT)
11:20–11:40	Eesti turba väljakutsed ja võimalused	Leeli Amon (TalTech)
11:40–12:15	EGEOSe üldkoosolek ja auliikme nimetamine	EGEOS
12:15–13:15	LÕUNAPAUS
PÕHJAVESI JA GEOFÜÜSIKA
13:15–13:35	Me peame rääkima põhjavee kaitstusest	Magdaleena Männik (EGT)
13:35–13:55	Nitraadid Pandivere kõrgustiku põhjavees – seosed ilmastiku, põhjavee toitumise ja sotsiaal-majanduslike tingimustega	Joonas Pärn (EGT)
14:15–14:35	Droonid ja geoloogia	Marko Kohv (TÜ)
14:35–14:55	Eesti geofüüsikaline uuritus tänaste geoloogiliste väljakutsete valguses	Tarmo All (EGT/TalTech)
14:55–15:15	Aluskorra kivimite heterogeensus – lõhed ja põhjavesi	Siim Tarros (EGT)
15:15–16:00	KOHVIPAUS ja POSTERSESSIOON
MAAPÕUEANDMED ÜHISKONNA TEENISTUSES
16:00–16:25	Geoloogiateenistuse hallatavatest andmetest	Ethel Tamm (EGT)
16:25–16:45	Geoloogiliste meetoditega „Eesti juurte“ juures	Anneli Poska (TalTech)
16:45–17:00	Arbavere geoloogilised säilikud ja nende kasutamine	Jaak Jürgenson (EGT)
17:00–17:20	Arbavere 50	Kalle-Mart Suuroja (EGT)
17:20–17:30	Kokkuvõtted	EGEOS
~17:30	Sõit Arbaverre
~18:00	Õhtune koosviibimine Arbaveres

 

Selline oli siis päevakava. Tänud Erik Puurale, et sain kaasa lüüa, mis sest, et ma pole EGEOSe liige. Piltlikult olen "Looduslooülikooli alustamata kõrgharidusega üliõpilane" ja "kaugõppes" jõudnud 2. kursusele......

 

Aga loodus ong minu jaoks oluline ja et aastaid tagasi sai tehtud ka grupp Eestimaa Kivimid ja Geoloogia, 

https://www.facebook.com/groups/670916249643501

siis ... selline "üliõpilane" olengi. Kuigi mine tea, mingil teisel juhul oleksin ehk õppinudki isegi geoloogiat, igal juhul loodusharidus mõttes ju oli keskkoolis! Aga elu pööras nii nagu pööras, mingit sundust hoida loodusest eemale ju see ei tekitanud. Eks nüüd siis on võimalus koguda teadmisi ja samas aidata paljusid inimesi, saamaks küsimustele vastuseid.

 

Mis eriti silma torkas, on tegelikult konkreetse info või siis teisisõnu info olulisus. Kui vaadata meie suhtlusmeedias toimuvat, siis on näha, et väga paljud "eksperdid igal alal" ehk siis sagedased sõnavõtjad ei tea sageli kõige lihtsamaid asjugi! Väga hea näide ongi põhjavesi, mida mõjutavad väga paljud faktorid ja selle puhul võib sageli ühe inimese mingi tegugi olla vägagi suure mõjuga! Üheksa korda mõõda, üks kord lõika on ju tuntud vanasõna! Ka unustatud?

 

Ütlen kohe ette ära, et loengud olid äärmiselt huvitavad ja hoolimata lühidusest selgelt asjalikud! On ka trükituna välja antud ja kahmasin paar tükki ka kaasa, nüüd siis veidi süvenenumalt võimalik lugeda.

 

 

Paremal geoloog Kalle Suuroja (see kõikse pikem), kes on Eesti geoloogiasse andnud kõva panuse, sh aluspõhja geoloogilisel kaardistamisel. Allpool näeb teda ka jutustamas Palkoja välibaasi lugu, mille ta ka muhedalt kirja pannud. Kohal oli muidugi "vanu tegijaid" rohkemgi.

 

https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia-ja-inimene/arbavere-lood-palkoja

 

 

Lihapirukad tervituskohvi juurde olid ka tõeliselt "teistmoodi", ehk vaid sisu pidanuks olema veidi soolasem, et maitset olnuks tugevamalt tunda. Saab küll teistmoodi pirukaid teha! Kuna mõni jäi ka järgi, siis õhtupoole ampsasin veel ühe.

 

 

Vallavalitsuse saal. Muide, miks ma pean õigeks kogu valitsus- ja riigiametite aparaadi väljaviimist Tallinnast, kuhugi Kesk-Eestisse? Üks põhjus on seesama konverentside jm korraldus. Et säästa maavarasid, peaks olema vaid üks hoone nende kõigi jaoks, nii et saalil oleks ka piisavalt kasutust. Aga see on juba teine teema.

 

 

Ei tea, kas Sõmeru terviserada ulatub ka rongipeatuse asukohani välja? Ja ülegi? Ülekäiku pole seal ju ka siiani?

 

 

Üleval olid ka mitmed postrid.

 

 

Täna on muidugi aktuaalne maavarade varude teema ja geopoliitiline olukord annab ka ehk ka meie teadusele rohkem raha. Küll aga loodan, et kaevandamisega ollakse ülimalt "koonrid ja kitsid", nagu Suur Peeter oli oma tegevuses. Kui piltlikult nüüd võtta, siis kumb see mõistlikum mees oli, Suur või Väike Peeter? Kunagi on maavarad aga väärt kulla hinda, seega peame oma rikkust hoidma ja kui, siis kasutama vähehaaval enda tarbeks. Pisku võib tulevikus ka naabritele anda. Seda enam ei tohi kiirustada, et siinsete maavarade kaevandmaine ja täätlemine oleks kõvasti kulukam, kui praegu võimalus mujalt osta. Ehk arvavad nii ka teadlased? Teavad ju nemad kõige paremini, kuidas arutu kaevandamine mõjutab kõike me ümber. Elu! Ja vesi on kindlasti elu, tulevikus ka kahtlemata ülimalt väärtuslik "maavara".

 

 

Väga päevakohane oli ka kraanivesi! On ju põhjavesi üks olulisemaid indikaatoreid, mille järgi saab otsustada, kas meil ikka hoitakse loodust. Ja inimesi. Sest hirm aina kasvab, kui aus olla!  Ning tegelikkuses oleks selliseid lühikesi "õppetunde" vaja kõigile siin maal, väga sageli on isegi ametnike hulgas pealiskaudset suhtumist, rääkimata tavainimesest - ei mõisteta kõige lihtsamaidki asju ja ohte, mis kaasnevad arutu priiskamise ja raiskamisega. sageli pean küll lisama, et ma ei ole äärmusroheline vaid lähtun igal puhul ikka mõistlikust lähenemisest asjadele.

 

 

Head tunnet tekitab aga see, et üliõpilased saavad oma teadmised vast parimatelt ja tarkadelt õppejõududelt ning teadlastelt.

 

 

Pange tähele silmatorkavat tsitaati Erik Puura näidatud slaidilt. Kui õigesti meelde jäi, siis iga inimene "sööb ära" elu jooksul näiteks 1300 tonni kivisütt! Kohutav mõelda ju? Ja kui me isegi ei suuda ega saagi viia tarbimist nulli, siis kogu inimkonna kontekstis on juba mõne grammi kokkuhoiu puhul tegu megakogusega. Ja asi pole ainult kivisöes.

 

(Hiljem saan ehk lisada ka lingi, kus kõik ettekanded leitavad)

 

 

Kui maailmas on veel isegi elektrita üle miljardi inimese, kas see tähendab siis, et meie peaks siin tuumajaama ehitama? Kindlasti mitte. Peame ostma teistelt ja nii palju kui saame, tootma ise. Natukene ka tuulikute ja päikesepaneelide abil. Nii väike "küla" nagu Eesti on, ei vaja kindlasti oma tuumajaama ja isegi mitte põlevkivijaama, sest ka põlevkivi on ülimalt väärtuslik tulevikus. Aimu sellest, kuidas liigsed kaevandused mõjutavad ka põhjavett jm, oli mõistetav ka täna kuulu järgi. ja pigem peaksime võtma suuna üsna karmile säästmisele absoluutselt kõiges ja kõikjal enda ümber.

 

 

Mõned asjad aga ajavad tõsised külmavärinad peale. Ja see, et meil nii pole, ei tähenda, et mugavuse nimel võiksime ka siin elada nagu homset polekski!

Teatud maavarade varustuskindlus on vaja tagada, kuid siingi peaks kardinaalselt vähendama ka lihtsaimate maavarade nagu paekivi ja liiv kasutamist. Esmalt kasutades neid KORDADES, kordan, KORDADES vähem teede ehituses ning ka hooneid ehitama ikka vajaduse, mitte ärihaide soovi järgi. Kui kuskil vajame näiteks 4-realisi maanteid, sest oleme lasknud enda koju liiga palju autosid, siis jättes olemasoleva maantee kasutusse ning ehitades vaid 2 uut rida, saamegi vähendada maavarade kasutamist KORDADES.

 

Ma lihtsalt tean või vähemalt suudan ette kujutada, kuivõrd palju kulub neid maavarasid (ja muudki, sh betooni ning terast) teede ehituses. Ning erinevalt paljudest, mõistan ka, et SAAB talitada nii, et Eestimaa on elamiskõlbulik veel paljudele põlvedele, meie endi lastele. Need, kes mõnelt suurehituselt mööda sõites mõtleb, et "oh kui vägev ehitis", peaks pidurit panema. Et hakata hoopis mõtlema selle üle, mida mõtled! Paraku praegu on ministeeriumite tasandilt mõttetu loota mingitki muutust!

Maapõuesoojuse kasutamise teema minu jaoks üsna kauge. Kuivõrd see on mõttekas, pole täna ju selge ka ehitajatele ning selleks kuluvast rahast vast väga ei räägitagi. Seega ei oska ma ka mingitki seisukohta võtta.

Hea oli saada aimu ka sellest, kui palju ja kuidas turvast kaevandame ning kui palju välja veame. Ning loodetavasti on see asi tulevikus palju paremini hallatud. Ka kaevandamisõiguse tasu 2 euro ringis tonni eest on häbematult vähe! Välismaal peab mõistetama, et teistel pole "asjad" niisama "käes" vaid tegu on millegi olulisega, mida peab säästlikult kasutama. Ja kasutaja peab kinni maksma mitmekordselt ka looduse taastamise. Kui ei mõista, tuleb ilma jätta!

 

 

Kuskil seal silmapiiril aga peaks olemagi Sõmeru rongipeatus. Miks ei ole? Ma ei hakanud siiski seekord sinna jala kõmpima, kuigi raudtee vägagi lähedal. Vallamajas aga on harjutud, et auto p... all on niivõrd elementaarne ja loomulik ning ikka teiste kulul. Kas siis maksumaksjate või hoopis looduse ja tulevaste põlvede kulul, aga nii seda eeskuju näidatakse!

 

 

Ja oligi aeg maitsva lõunasöögi kallale asuda. Vaid kartul võinuks olla Läti Kollane, muidu pole prae puhul midagi ette heita.

 

 

Vallamaja ees oli plats kaetud "poolenisti murukiviga". Nali naljaks, igatahes hea oli näha, et miski tehtu püsib kaua!

 

 

Kui palju saab iga tippkeskus aastas raha tegutsemiseks? Eks proovige arvata... Ühesõnaga, igal juhul on teadlased ja tippteadus rohkemat väärt!

 

 

Pulli muinasaja inimene läks metsa...

 

 

Sõit läks Arbaveresse. Ma lootsin ka puursüdamikke näha, aga seekord ei õnnestunud, eks pean tulevikule lootma.

 

 

Õhtuoode (tugev) tehtud võinuks jääda veel ka simmanile! Aga tundsin, et siis oleksin vist liiga väsinud ja kasutasin võimalust autoga Tallinna saada. Enne aga vaatasin veel kuidas anti meened Arbavere "osalistele" tehtud töö eest!

 

 

Välimiljonitualett! Linnulauluga ja puha!

Nii jõudsingi Tallinna hilisvalges. Ilm kiskus taas külmaks ja titaanik säras kuuvalgel.