Kohila peatänava kohta saaks mingis mõttes öelda, et tegu Eestile tüüpilise akevitänavaga, kus aeg oleks mingis mõttes justkui peatunud. Alles on palju üsna vanu hooneid ja muidugi midagi ka juurde ehitatud. Aga on olemas see müstiline hõng, mis hoiab selliseid kohti ajastutruuna. Rõõm on näha, et palju maju aja jooksul ka korda tehtud, eriti hea tunne minu jaoks on ikka puumajade puhul nende võlu.
Kuulus Kapa männik.
Kuulus veskohoone, milles pikka aega tegutsenud Veski Baar. Ka pais on tuntud.
Siin filmiti ka Vandersellide 5. osa.
Keila jõgi on siin ülimalt taimestikurohke.
Jõgi on siin ka madal ehk seepärast kasutavadki ka pardid võimalust liigelda tõuksidega.
Priskelt sai jaanishaslõkki ja - vorste söödud. Aga nagu kohane, tõmbas õhtuks ilma päris jahedaks....
Loodan, et kõigil läksid jaanid ikka hästi!
