Linnas kuulsin ühel hetkel väga vaikset laulukest. Hakkasin kõrvalasuvate puude otsast solisti otsima ja ta oli kõige lähemas punktis, vaid paari meetri kaugusel. Küll oli kahju, et talle midagi pakkuda ei olnud...
Vahel on aga põnevaid üllatusi. Vaatad, et keegi justkui jagab midagi transpordi teemadel ja mingil hetkel lööb vist kupli all midagi sassi... Ning siis paneb nagu kuulipildujast, vastuseks mulle või kellelegi teisele.
ja meil on metroo asemel raudteejaam - kus lahevad 3 erisuunda rongid - Tapa/Tartu/Riia/Vilnius; Paldiski/Haapsalu/Klooga-rand; Rapla/Viljandi/Pàrnu.
Tatikad aga otsustasid 5 erisuunalt tulevad maakonna b-liinid pilduda Balti j asemel mòòda linna laiali ja koguni ajada vàgisi Viru keskusesse maa- alla edaspidi, st. teha v6imalikult palju piletiraha v6tmist ja ymberistumisi. Pealeselle oli Balti j v6imalik 1* ymberistumisega nii Mustamàe, Kopli, N6mme, Harku, Kakumàe, Òismàe, Tiskre linnaosadesse. Ka Lennujaama ja seega Ylemistele, tòòkohtadele. Arvestas systeem pendelrànnet Tallinnas. Tatikad lammutasid, samuti piirasid s6idukitega pààsu ja rajasid rattateed soiduteede arvelt, mis vàhendab ÜT kiirust samuti! Kuna maakonnas elab 100000 elanikku , siis terve m6istusega inimene peaks arusaama -- et ei tulda jalgrattaga voi t6uksiga Tallinnasse lusti s6itma. Pealegi ei arvesta tatikad,et Tallinnal on erinevalt suurlinnadest , bumerang-- soolika kuju ja linna yhest otsast teise on tegelikkuses Viimsist Tiskresse ca 30 km!
Tallinnasse metroo loojate aju on pehme, see saadi selgeks juba nsv ajal ja kommunikatsioonide ning linna làbivate vanade j6esàngide olemasolu piirab maaalla minekut ja tàna lisandunud iibe probleem, linnastumine ei kesta enam. Meie " metroo" on ainult kiirrongid ja aeglased rongid asulate,alevike vàljakujunenud peatuskohtadega. Metroo tasub àra vaid ja ylalpidamist veenev kui Tallinnas oleks vàhemasti 800000 elanikku. Tallinn- Helsingi tunnel on tänasel pàeval olulisim.
Metroo kohta veel niipalju, et yheski riigis pole seepàrast kaotatud muud ÜT ,sest osa inimesi ei làhe maaalla foobiat p6dedes, nagu osa inimesi ei osta kunagi s/a voi ei saa neist juhti ja osa ei kannata bussisoitu,tehes valiku rongile ja trammile. Seda pole keegi uuringuist vaadanud ja pole meil uuritud - kyll on aga Eestis viimasel ajal palju idioote, koolid ja lasteaiad vajavad erihooldajaid, psyhhol., psyhhiaatreid, terapeute.... Ometi need lastakse koos autismi ja nartsissismi juurtega teiste hulka, millisest tekivadki laste vàgivaldsused, sest terved ei tee vahet haigetel ja v6tavad kàitumismallid yle. Teid ootab ja jàrgnevatel p6lvedel piiblis kirjeldatu.
sa oled vist mingi tuututaja? Tallinn Vàike kaudu rongidele istutakse vàljaspool linna , Mànnikul, Liival, Sakus, Kasemetsas ,Kiisal.....
Tee lihtsad asjad Eesti kaardil selgeks ja siis esita kysimusi, muidu tundub-- et sa igavusest k6rges eas, hooldekodus kirjutad ja kirjutad aga koolis on jàanud Eesti osa vahele nii ajaloos, geograafias kui majandusest....
ole hea ja loe, IIL kodulehelt v6i endise nimega P6hja ÜTK.
On mòòdalaskmisi ,nt liin 199 ,milline kihutab Sauele mòòda Ringteed aga Lagedi jaama juurde sissesòitu ei tee,kuigi sealsamas on toòstuslogistika linnaosa voi oleks v6imalik Mustakivist saada Tapa suuna rongidele, samuti voiks see buss sealtsamast liikuda otse Jyrisse, 4 km - praegu kihutab peatusteta sel osal ringteel ja ei peaks olema osal kellaajal eraldi Tallinn- Jyri- Lagedi bussi vaja(kokkuhoid? aga see ei tule tatikatel pàhe) Mujal on sissesoidud-- Jyrisse, Kurnale, Sakku, .... .
Mis mul siin vastata? On aru saada, et kommenteerija ei tea essugi sellest, kus Kasemetsas bussipeatus on (polegi, olen aastaid ajanud asja, et sinna see saaks) ega sellest, et Lagedi jaama teema ringliini suhtes on mul ka aastaid tagasi korduvalt ettepanekutes olnud. Geograafia oli mul 5, ajalugu enam-vähem ka, Eestit tunnen peaaegu nagu 5 sõrme... Mis teed ära sellistega? Libanimega ehk et tegelane, kellel kindlasti kokkupuuteid transpordiga, aga avalikult kirjutada ei julge?
Kahju muidugi, kui justkui asju mõistev tegelane ära pöörab (ehk kerge irimpamisõhtu?) ning tahab Helsingi tunnelitki....
Linnas liikudes torkab silma endiselt üks probleem - ei suudeta majadele paigaldada tänavanime ja majanumbrit! Kohati need muidugi olemas ja üsna suureltki, aga paistab, et et mida uhkem suurehitis, seda vähem selle peale mõeldud?
Praegu on Keskerakonna ja eriti Isamaa poliitikud taas ühe teema leidnud - elektri hind! Ja nii annavad ühel ja samal teemal ning samade argumentidega tuld! Nagu alati on tegu pooltõedega!
Hea juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid!
Kuulasin siin peaministri kõnet ja pean ausalt ütlema: on päris keeruline arutelu pidada, kui ei teata isegi seda, et Enefit Green on börsilt ammu lahkunud. Täiesti tõsiselt – see paneb küsima, kas me saame üldse rääkida vastutusest ja juhtimisest.
Eesti riigis on väga selgelt paika pandud, millised riigiettevõtted kuuluvad millise ministri vastutusalasse. Omaniku huve kaitsev minister määrab nõukogu liikmed ja nõukogu ülesanne on kaitsta omaniku ehk Eesti rahva huve. Täna on Eesti Energia omaniku huve kaitsev minister rahandusminister. Kui väidetakse, et „keegi ei tea mitte midagi“, siis tuleb alustada sellest, et omaniku esindaja peab oma vastutust päriselt kandma ja huvi tundma, milliseid kulutusi riigiettevõte teeb.
Teine väga keeruline teema on Elering. Minu hinnangul on Eleringi viimaste aastate otsused olnud sellised, mis on elektri hinna viinud lakke. See on fakt, mitte emotsioon.
Elektri hind ei koosne ainult elektrienergiast. Arvel on read nagu:
tasakaalustusvõimsuse kulu
võrgutasud
taastuvenergia tasu
varustuskindluse tasu
elektriaktsiis
ja lõpuks käibemaks
Ja siis öeldakse, et „me ei saa mitte midagi teha, kõik on börsil“. See ei vasta tõele. Kõik need read peale elektri enda on riigi otsustada.
Ma ei mõista, miks Reformierakonna juhitud valitsus on viimaste aastatega tõstnud elektriaktsiisi üle kolme korra. Ja see ei puuduta ainult elektrit – tõstetud on ka gaasi- ja teiste kütuste aktsiise. Gaas on tänaste keskkonnamõjude arvestuses üks puhtamaid energiaallikaid. Jah, me ei tooda gaasi ise, aga meil on põlevkivi. Teadlaste hinnangul jätkub põlevkivi meil veel aastakümneteks – olgu see 50, 70 või rohkem aastat.
Lisaks on meil mets ja mitteväärtuslik puit, mida on võimalik kasutada elektritootmises kuni 50% ulatuses. Kui anda Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele piisav tugi, leitakse ka tehnilised lahendused CO₂ püüdmisele. Aga selle asemel oleme Euroopas vaikinud või kaasa jooksnud süsteemiga, kus CO₂ kvoodikaubandus, aktsiiside ja käibemaksu tõus on teinud elektri hinna selliseks, nagu see täna on.
Kui me ei oleks tõstnud 20% käibemaksu, kui me ei oleks viimaste aastatega kolmekordistanud elektriaktsiisi ja CO2 hinda, oleks elektri hind täna hoopis teistsugune. Põlevkivielekter oleks turul ja probleem ei oleks mitte tootmiskulu, vaid poliitilised otsused. Sinna on koer maetud.
Ma soovitan kõigil, kes räägivad taastuvenergia kõikvõimsusest, praeguse ilmaga kodus elekter välja lülitada. Proovige 24 tundi vastu pidada – võib-olla veetorud veel ei külmu. Aga 48 tunni pärast külmuvad kindlasti. Me elame kliimavööndis, kus päike ei paista ööpäevaringselt ja tuul ei puhu 24/7. Juhitav tootmine on paratamatus.
Me ehitasime kolmanda kõrgepingeliini Lätiga ja juba teisel päeval pärast selle avamist tõusis elektri hind 30%. Me planeerime uusi ühendusi, aga unustame ära kõige lihtsama – toota ise juhitavat elektrit.
Valitsus otsustab rajada gaasielektrijaama Narva, räägib samal ajal julgeolekust ja ehitab juhitava tootmise piirile kõige lähemale. See on vastuoluline.
Ma ei ole kuulnud ei siseministrilt ega peaministrilt, et oleksime midagi tõsiselt teinud oma elektrivõrkude, alajaamade või elektrijaamade kaitseks. Ukrainast loeme, et Kiievis on probleemiks just alajaamade kaitse puudumine. Meil ei ole seda teemat isegi sisuliselt arutatud.
Samas öeldakse, et inimesed küll jõuavad maksta. Uskuge mind – inimesed ja ettevõtted on juba mitu aastat maksnud miljardeid eurosid elektri ja gaasi hinnatõusu tõttu. Küsimus on lihtne: kui kaua veel? Kui suur on ettevõtete ja inimeste taluvus?
2020. aastal oli samuti kriis. Siis me alandasime aktsiise, toetasime ettevõtjaid ja tegime otsuseid, mis andsid majandusele hoo sisse. Me vabastasime teise pensionisamba ja järgnevatel aastatel oli Eesti majandus üks kiiremini kasvavaid Euroopa Liidus.
Soovitan Reformierakonnal vaadata peeglisse ja teha täna sama otsustavalt tegusid, mitte rääkida, kuidas „küll kunagi midagi tehti“. On aeg otsustada.
Aitäh!
Ja ongi, pooltõed koos hämamisega. Olen korduvalt öelnud, et meie poliitikud tahaks välja kaevata ja parseldada (põletada) kõik mis võimalik ja hästi kiiresti! Aga tark peremees hoiab "aidas" varusid alati tulevikku silmas pidades? Mei ei tohi tulevikus kulla hinnaga tooret hävitada? Seega, kui jätta kõrvale kõik need võrgutasud, saab eesmärk olla ainult säästmine - energiamahukatest kaheldava väärtustega rajatistest loobumisest kuni raiskava taristu (tänavavalgustus, marketid, serverid/andmebaasid) optimeerimiseni.
Tean, et ka Aivar Kokk ei vasta argumenteeritud küsimustele ja ei räägi teatud teemadel. Kuid hindan seda, et vähemalt "pool rehkendust" ära teeb ehk et vastab inimestele. Ah et on lihtne toota juhitavat elektrit? Aina kasvava tarbimise juures põletame põlevkivi ära, rikume põhjaveed jms ning ... paarikümne aasta pärast imeme näppu?
Ja Parts-börs ei pidanud hindu tõstma?
Lõpuks on kätte jõudnud talv, kus puhastatakse ka trammitee ülekäike. Aitäh!
Kalamajakas on turule toonud väga maitsvaid tooteid!
Eesti juustu ja vahel ka Atleeti ostan aga ikka vaid siit!
.jpg)
