Blogiarhiiv

kolmapäev, 8. aprill 2026

Kalanädal Balti jaama turul.

 

 
Algas Kalanädal ja kuigi koidikud on siin vaiksed, siis ikka juba koidab. Inimesed tulevad teadlikult vaatama ja ostma. Muidugi on kallimat head kraami, aga saab ka soodsamalt häid kalatooteid. Sefa enam, et nii mõnigi kaup on soodushinnaga.
Paljud inimesed a la "ma ei ole kalafänn" võivad mingil eluhetkel siiki kala poole pöörduda ja avastada, et see maitsemaailm on vast isegi kirjum, kui näiteks lihamaailm. Olen ise ka valiv ning kalamarja ma eriti ei söö. Heeringat ka ei söö, mingi allergia on, lapsepõlvest saadik lõhngi häiris. See-eest nt olemuselt ja natuke maitselt sarnande Säina-Jäss läheb mulle ülihästi peale! Ka lõhe- ja forellisõber ma ei ole, eelistan nn valget kala. Kuigi siig kuulub ju ka lõhilaste (Salmonidae) sugukonda!
Minu kui suhteliselt suure kalasõbra jaoks on turu lähedus siiski kingitus. Ja kuigi pole meisterkokk ning süüa teha eriti ei oska, siis kalasupi puhul on vast kõik, kes neid maitsnud, rahul olnud. Söögikohtadeski võiks meil olla hoopis suurem kalasuppide valik, isegi ümarmudil on supi tegemiseks ülihea kala. Muidu, kormoranide kaitsjatele ei pruugi ehk meeldida, et mudila nende eest ära söön, aga nali naljaks, selle fileed peaks meil hoopis sagedamini müügil olema.  


Kalamajakal on hea sortiment, kuigi vahel juhtub, et palju on ära ostetud ja uut nii kiiresti peale ei tooda. Ja kes pole veel väga suur kalasööja, siis, ei ole alati parim suitsukala, vahel on hoopis praetuna kala veelgi mõnusam. Olgu siis lest, ümarmudil, merisiig või muu.
 


 
Enimmärgatud forellimarja kõrval on ju tegelikult võimalus praadida ka oluliselt odavamat koha- või ahvenamarja? Fileed aga sobivad ülihästi plaadipiruka küpsetamiseks, kasutada sobib samas pirukas ju ka ka kahte kala korraga, nt lõhet ja ahvenat? 

 
Praegu peab küll ümarmudila äkise vm tarbeks ise vaeva nägema ja puhastama, aga ehk tuuakse homme ka fileed. 



 
Üheks lemmikuks on mul ka vaese pensionäri siig. 

 
Parim angersäga tarretises on aga Paadi Talu toodang, ma ei kahtlegi selles. 


 
Kellele meeldib aga kalamaks, siis tursamaksa kõrval tasub proovida lutsumaksa, sibula ja munaga (Vorstiabi) kioskist. 




Ka kalasalatit ei pea alati ise valmistama, seda saab nii Peetri Lõheärist kui ka vastasletist. 





 
Meie kaladest võiks kuninglikuks kalaks pidada linaskit. On luid ja on tüütu ning raske puhastada, aga tulemus, olgu praetuna, äkisena või supi sees, on tulemus, millega tunnetegi end kuningana! 



 
Väga suur valik on kulinaariatooteid ja üks uuemaid on kalatort - lõhe, tuun ja võikala. Külmsuitsutatuna. 





 
Väga suur valik on kuivatatud kalakrõpse. 
 





 
Ehmatada muidugi ei tasu, kui kalariiuleid uurides elusad silmad vastu paistavad, need on ikka rõõmsameelsed müüjad. Ahjaa, Peetri Lõheäris just oodatakse uut müüjat tööle. 





 
Linaski valmistooteid väga sageli pole, siin aga on marineeritud tarretises. Suur tükk, luine, aga siiski saab igaüks selle tüki taldrikul "lammutamisega" hakkama ja maitse on hea!
 
Mis kala on teie lemmik?
 
Pilte lisan siia hiljemgi, ka ajaloo tarbeks. Milline oli kalaelu ja -melu aastal 2026. 


 
Jätan siia ka selle hetke viimase pildi, enne kojutulekut tehtud. Kas jätsu peab just kalatoidu kõrvale kuulama? Vist mitte, aga vana hea muusika on tundelooja.
 
 
 
 
 

 

 

pühapäev, 5. aprill 2026

Mööda Eestimaad ja Klaara-Manni puhkemaja.

 

 
Üks pikem autosõit ja nii tegin ka aknast pilte nagu ikka. Ei pruugi need "jonksus" olla, aga vahet ei ole, see on väike läbilõige Eestimaast. RB pilte ma ei teinud, sest mida enam näen, kuidas Eesti betoonistub ja me raha raisatakse, seda enam kaob soov sellest isegi rääkida. Õigemini, ma ei taha enam näha. Kurjategijad jäävad kurjategijateks. Ning Tallinna ümbruse laod ja plekk-kuudid on lausa jubedus, pooled neist on absoluutselt mittevajalikud. Linnastumine? Sellised piirkonnad ju enam ei ole elumajade jaoks kõlbulised?
 
Ei ole see võrdlus vale: Eestis on käes teine Pronksöö, aga seda teevad me oma inimesed! Lagastamine ning risu-räsu. Mulle meeldib, kui öeldakse, et olen oma ajast palju ees. Logistiliselt. Aga loodan, et ka muus. Igal juhul peame me tulevikus maksma tänase pronksöö eest, aga ehk siiski paarikümne aasta pärast toimub ärkamine. Oleme juba ärganud, ehk suudame seda veelgi? Ja loodus võtab alati oma tagasi. Isegi haavatuna. Haavades, mida me ise oleme põhjustanud.
 
Ometi, loomulik olek, inimlikud kodud ja isegi vanad tööstusehitised võivad olla puhtama Eesti märk. Loodusest rääkimata. Aga aina enam vahelduvad ilusad hetked koledatega. 
 
 
Paekivin on mu arm. Mida iganes neist ehitatud ja ajaloos on ehitatud palju! 



 
Sedagi "torni" pildistasin vaid seepärast, et tegu ägeda ehitisega ja kunagi ehitatud vajaduse pärast. Kuid üle võlli arvul tuugeneid, RB viaduktid, aim maavaradest, mis sinna kulub ja palju muud, on lagastamine. Kaovad metsad ju ilma nendetagi, aga ikka on ahnuritel vähe. Hullem veel, me oma poliitikud müüvad meid maha.
 
 
Laane:  Sa jätkad mingi seosetu plära ajamist ega vasta minu konkreetsetele küsimustele - seega oled tõendatult valelik töll.
 
Isegi rohelised (tegelikkuses liberaaläärmuslastest võltsrohelised) arvavad, et sellest on kõigest vähe, meie sajad tuugenid annaks võimaluse toru rajada. Sakslased saaks küll oma maale ja merre ehitada tuugeneid, kui palju tahavad (vajavad?), aga ei parem on kõike tarnida kaugelt, "lollide pärismaalaste" arvelt. Mina tahaks aga tuleviku nimel näha hoolitsetud põlde, ilusaid talusid, külasid ja asulaid, metsa ja jõgesid, puhast joogivett ja rabasid. ROHELUST!
 
See, et nn rohelised jäävad toetuses ikka 1% kanti, on aga näide, et nende umbluud ei usuta. See näitab, et mingi terviklik mõtlemine on eestlastel alles. Ma ei plaaninud seda postitust tehes üldse poliitikasse suunduda, aga kuidagi on asjalood muutunud. Kui valati pissaraid tol ajal, valatakse ka nüüd. 

 
Ja mainin sedagi, et olen loodususku, ometi on kirikudki minu jaoks midagi erilist. Kellegi jaoks vajadus. Ning muidugi ajalugu ja muinsus. 
 
Olen näinud Eestit muutumises nagu paljud teisedki. Nii vedurijuhi kabiini aknast, bussidest ja rattamatkadel. Ja see, millised pildid avanesid 20 või rohkem aastat tagasi, olid pea kõik ilusad! Kodused ja inimlikud. Nüüd, sageli neissamades kantides, kus rattaga sõitsin, on muutused. Ja mitte ühestki küljest pole see laga muutus paremuse poole. 

 
Kevad on ikka veel hall, ometi leian hetkenaudinguid koduse maa vaadetest, vahel lausa väga üksikutest. Hiljutine Pääsküla rabas käik oli ka nagu palsam hingele, hallusest olenemata. Iga ilusat ja toredat maja nähes tahad pildistada, et tõestada - selliseid on meil olemas.



 
Me ei tohiks mitte mingil moel lasta kaduda vanadel külapoodidel ja muudel kohaliku elu sõlmedel. Ometi, seda just teemegi? 



 
Aastaid tagasi rääkisin nagu üksjagu teisigi "nägijaid", et tuleb aeg, kus me oleme sisuliselt palgita ja metsaärikad valavad krokodillipisaraid. Tegelikult valavad nad juba ammu, aga eesmärgiks ongi tekitada "haletsust" nende vastu. Nii palju sai ju raha pandud harvesteride alla ja Eesti riik pankrotistuvat ilma nende megapanuseta. Tegelikult on nad nagu reformikad - valetavad ja petavad ning hävitavad! Selleks ajaks kui paus tuleb, on neil harvesterid ennast ammu tasa teeninud, laga jm aga jäetakse maha. Võib olla Eestimaagi jäetakse maha!?
 




 
Küll aga tahan levitada infot heade kohtade heaks! Kel Seljalt läbisõit, sel tasub alati sellisesse poodi minna. Ka Coop ehitab uut poodi, erilist ja head saab ikka siit. Kunagi sai kohalikku eesti juustu lattide viisi tellitud, ka tuttavatele. Mitte kuskil mujal sellist ei tehta! Minge ostke, maitsege ja siis öelge, et marketites on samasugune?
Lisaks on Mulgi Karni ja Karula tooteid ning palju muudki. Näiteks kohalikku võid, seda õigemat, 83 %-list.










 
Kahju, et Lible siin ei kutsu külalisi, Jorh lubas ju kõigile välja teha! 

 
Toris on tee ääres õunapuude allee ja erinevalt teistest Eesti alleedest, on siin vahele ka uusi puid istutatud ja seda oli tore näha. 



 

 
Klaara-Manni puhkemaja on peopidamiseks hea koht ning siinsamas saab ka peojärgselt ööbida. Toitlustus oli rikkalik, kuid hea maitse kõrval jättis mõni asi siiski soovida. Eriti "sordirohke" oli külmlaud, mõnede toodete puhul soovitaksin siiski Selja poodi külastada. Kõht aga tühjaks kindlasti ei jää ja kuuldavasti tuleb siinsetel tegijatel vahel korraga sadu inimesi toita!
 
Miks RMK valis ülikuluka variandi? 





 
Kogu õu oli ise juba vaatamisväärsus, pisiasjade poolest ja öösel pandi ka küünaldega latern ukse juurde. Sellised pisiasjad soojendavad hinge. 



 
Toad olid suured, ehtsad peretoad, kui ollakse mitmekesi. 




 
Puhkeküla rootsipunaste majade kõrval on imeilusa kollase tooniga eheilusad elumajad. 





 


 
 




 
Pärnu jõgi Toris, tipphetked ei ole veel käes! Ja kohati on kahtlemata kalapüüdjad ikkagi ise süüdi, kui kala aina vähemaks jääb. Enne kudemist ei tohiks üldse ehk püüki lubada ning hiljem, kui on kogusepiirangud püügil, siis sellest hiilitakse mööda. Lätlased sealhulgas. 

 
Aga tore kui näkkab ja veel toredam, kui pisikesed tagasi lastakse. 







 
Siingi aga satud surnud raudteele. Tõsi, trass on igatepidi vale, kuid kas sellest on õpitud? Ei, RB on veel napakamalt projekteeritud! Kui vaadata praegugi Pärnu maantee remonte,. siis on ülimalt selge, et parim tavaraudtee oleks koos sellega kulgemine. Ja kui säästvam see oleks`?



 
Eesti üks märkidest on hajaasustus ning nii palju maju on korda tehtud. Siin ongi elu! 






 
Ares on õnneks ka nüüd inimlikumad ootetingimused, mitte nagu 99,99% bussipeatustest. Aga koledad on need majad! Nagu Vändras, ilu asendati koledusega, sest mingid rahahaid nõuavad seda. Ja meie anname neile järgi. 

 
Metsa taga... polegi varsti metsa? 

 
Äsjavaristatud Tootsi turbaraudtee viadukt. 


 
Muuseumid on meile sama olulised kui hiiepuud. Või üldse iga puudetukk põllumaal. 


 
Mäletan justkui, et siin oli toidupood, nüüd on foodmarket? 

 
Pärnu maanteel oli liiklus keskmine, aga ikka leidus mõni, kes sulle "p..." sõidab või ohtlikke möödasõite teevad. 





 
Muidugi ei pea ma ka täies ulatuses uute 4-realiste ehitamist. 2 rida on ju olemas ja 2 uuest reast piisaks küll. Kord jõuame aega, kus olemegi (raha)hädas, sest ei jõua enam midagi üleval pidada....
Näen lihtsalt neid asju ette, poliitikud on aga pimedad kui kanad... 
Muidugi võinuks ka need pildid välja jätta või üldse pildistamata? Aga ilusad värvilised teised!? Ja eiramine ei aita. Ehk hakatakse lähiajal, enne kui end täietga võlgadesse ja poomisnööri otsa riputame, mõtlema, kas peab ikka miskit tegema kordades kallimalt nin ... vajadusele mõtlemata? Populistlik jutt sellest, et autosid on aina rohkem ja lausa igas mõttes vajame suuremaid maanteid, on ju pettus! Enesepettus! Õige varsti pole suurest osast tänastest autodest haisugi. Aga ilusa looduse asemel on me ümber betoon ja asfalt ning augud Eestimaas. Minu jaoks on see valus ja loodan, et ma ei ole ainuke. 




 Aga muidu oli ikka tore sõit!