Blogiarhiiv

neljapäev, 1. jaanuar 2026

JAANUAR - uued ajad, teed ja rajad?

 

Vana-aasta viimasel päeval sattus mulle ette Viktor Panasenko ülimalt hea pilt. Igas mõttes hea. Ja alati on  ju inimesel omad teed ja rajad, kuhu minna, valitakse ise. Aga lisaks on siin veel midagi sellest, millest sageli räägin. Mis juhtuks kui sel tänaval, Nõmmel, alustaks sellest, et likvideeriks need postid? Iga elanik paneb uksele/väravale väikese ilusa valgusti? Muidugi, kui postid on ka muude kaablite jaoks on keerulisem, aga selleks meil maksumaksja najal elavad ametnikud ongi.
Ja keskkond ehk loodus saab meil rohkem hoitud, seda ka tänu Nõmme "looduse" inimestele!

Tänavu oli nii meeldivalt vähe paugutamist ja isegi mööda sõitis varem vaid üks hirmsaste paukuv pann! Natuke valgust on aga tore!

Küll aga pole tänapäeval enam imestada, et võid iga hetk kokku põrgata ka feministide/homoäärmuslastega. Hiljutine juhtum, mida FB-s laialdaselt kajastati tänu Elroni videole, oli sellest, kuidas vaid vedurijuhi kiirpidurdus päästis Hiiul nina eest läbisõitnd jalgratturi. Tegu oli siis läbisõidurongiga.

Juhtumi point? Ei vaadata, aga võib olla vaadatakse. Ei mõelda, et rong ei pruugi seekord peatudagi. Ollakse sageli ka oma muredes või hoopis on tegu "kileviineriteg" nagu vahel teatud gruppi rattureid nimetatakse. Ühesõnaga, jauramist on iga nurga alt, kuni kellegi ratturi (või ka teiste liiklejate, nagu ikka) tembeldamiseks idioodiks, ahviks ja muud moodi. Sest must-valgelt olla need darwini auhinna kandidaadid jne. Oeh...

Neeme Sihv
Jüri Toomeli leitud fot. Midagi pole parata, aga kui põhjusi õnnetustel on palju, siis peab linnades läbipääsud kinni panema
Võib olla pilt järgmisest: rong, raudtee ja tekst
P. D.. vastas:
see siin on ülesõit. Ülesõitudel on meil tõkkepuud olemas.
Ülekäigud on hoopis teine teema. Seal ei ole tõkkepuid ÜLDSE. Pole isegi kelli ega tulesid. Nojah, Veerenni ülekäigule midagi kombineeriti, aga seal vist peamiselt rikkis kogu aeg. Iglismaal, vana raudteekultuuriga riigis, on üleKÄIKUDEL ka tõkkepuud. Need sulguvad siis, kui rong tuleb. Meil - püsitõkked, mis kuidagi ei aita vahet teha, kas rong on tulemas või mitte, samas nõuab nende läbimine aega ja vaeva ja tähelepanu, mida oleks vaja hoopis rongi jälgimiseks.
"pääsude kinnipanemine" aga ei aita. Inimestel on vaja liikuda ja üle raudtee saada, kui läbipääs lihtsalt kinni panna, hakkavad ronima sealt, kus pole vaja ja kus rongiallajäämine veel tõenäolisem on. Raudtee ehitab usinasti aedu, aga inimesed teevad neile augud sisse ja käivad ikka. Läbipääsu sulgemise asemel teuleb ehitada TURVALISED ülekäigud.
Veerennis pandi torud ette, Aarma jäi rongi alla ja sai surma. Ehitati aed raudteele ümber, üks naine ronis sinna aia taha, jäi rongi alla ja sai surma. Raudtee aga jätkab nüri järjekindlusega torutõkete ja aedade ehitamist, mis siis, et elu näitab, et neist kasu asemel hoopis kahju sünnib. Valge keskealise meesautojuhi veendumust, et TEMA TEAB, kuidas TEISED elama ja käituma peaks, ei kõiguta miski, isegi mitte nende teiste surm.
No kas te, vanad, nõuka-aegsed mehed, tõesti arvate, et millegi ärakeelamine, kinnipanemine on probleemidele õige lahendus??? MILLAL on ärakeelamine aidanud?
Neeme Sihv
P. Dasi pole selles, kumb see on vaid selles, et mõlemaid saab sulgeda!
EVR ja ka Edelaraudtee teavad väga hästi, et ülekäikudel on enamasti vaja tõkkepuud luua ja linnas saab seda teha oluliselt odavamalt kui kuskil maal. Asi on selles, et kui lähedal on olemas süsteemiga ülesõit, saab sama süsteemi (rööbaskontaktid jm) ühildada.
Keegi pole rääkinudki vist ülekäikude kinnipanekust, jutt ongi loomulikult tõketest ehk et tulebki luua need, mis siis rongi lähenedes sulguksid. Nii et haugud natuke vale puu alla, vana nõuka-aegne (keskealine) naine? Huvitav on see, et sellised asjad toob mängu just sots, kuigi ma ei tea, kas selline meestevihkamine tuleneb erakonnast või erakonda tulevad sellised naised? Igatahes on väga üllatav, et vererõhu nii üles ajas, kuigi ei saanud asjast õigesti aru?
Muide, olen nõuka-aegne keskealine/vana vedurijuht, mitte autojuht! Seega tean ka ülihästi nii aedade, Veerenni jm asju. Ehk isegi paremini kui ise tead.

 

Kuigi kirjutasin ehk veidi ebatäpselt, siis tõkkepuu pilt annab ikka vähegi mõtlevale inimesele aimu, et mõte on tõketes, mitte aia ehitamises!? Aga ma ammu enam ei imesta, et meie sotsidest ja rohelistest mõned esmapilgul mõistlikku juttu ajavatest (nais)inimestest soovivad ikka väga, et valgete  ja just nimelt meeste asemel oleks tulevikus värvilised. Ega Barbi Pilvre ilmaasjata kunagi öelnud, et rahvus, veri ja muld on kõige jõledamad väärtused.

Nii näeb asju Barbi PilvreKui sotsid neid rühmi arusaadaval moel ei kõneta, kõnetavad neid --madalaimale ühisnimetajale rõhudes (rahvus, muld ja veri)-- rahvuskonservatiivid.

https://arvamus.postimees.ee/3203053/barbi-pilvre-mis-eristab-ekre-ja-sde-valijat 

Nii et oma, meie Eesti mehed (või siis üldse valged mehed) on ikka tõsiselt jälgid mõningate Eesti naiste jaoks? Pole siis ime, kui sotside ja roheliste maine alla kistakse. Kuid kogu muu juures ongi siin olulisim, et see teeb kurvaks.....

https://www.err.ee/1609906024/terras-lapsed-ja-pensionarid-hakkavad-maakonnaliinidel-pileti-eest-maksma 

Ma ei tea täpselt, kui palju, aga juba pikemat aega paljudel liinidel bussijuhid ei sisesta sihtkohta ehk et andmeid ei saa selle pärast? Ja kui isegi kuupiletid tekitada, siis ju ka ei saaks? Ehk et kogu kallis valideerimissüsteem on vaid raha liigutamine mingitele firmadele ja eesmärki statistikat saada polegi?
Ka ilma kuukaardita on võimalus ja kohati ka kasutataksegi ustel loendureid. Tõsi, ei saa päris kindel olla, kuskohast kuhu sõideti, aga väljujad ja sisenejad saab ära lugeda. See peaks olema oluliselt säästvam süsteem?
Kuid, seda on varemgi juhtunud "uuringute" jm analüüside käigus, et loendatakse ja küsitletakse. Aga ei saa andmeid nende kohta, kes EI SÕIDA, sest liinivõrk on s.... Kui ei saa Otepäält Elvasse või Rõngu muidu kui läbi Tartu, siis on selge, et kogu Eestis tuhanded sõitjad on olemata ja tänu Terrase sugustele "tegijatele".
Nagu ei saa näiteks infot nende kohta, kes Tabiveres vm rongidele ei saa, sest rong ei peatu, ometi on Elron mingitel puhkudel väitnud, et keegi ei tahagi sõita. Meenub Raasiku/Aruküla peatustes mittepeatumine varahommikusel rongil Point on selles, et ministreid jt ei huvitagi see, kas ja kuidas keegi üldse sõita saab, küll aga tyuleb võtta nõrgemate taskutest kõik mis võimalik ja .... tõsta ehk ka riigikogulaste, omavalitsejate jt autohüvitisi?
 
Mis asi on "ühest kohast, IGAL KELLAAJAL ja väga pikka aega"? Kusjuures valetab veel nii et suus suitseb - IIL keeldub nt Kloogal busse rongidega sidumast, sest liin 127 peab hoopis Tallinnas millegagi seotud olema. Mis jutt? Ning korduvalt olen Terrase ministeeriumi teavitanud, kus on vaja milliseid busse rongidega siduda, aga tehtud ei saa ta midagi! Tartu jaama juurdegi (kuhu peaks kolima kogu bussijaama) tehti maakonnaliinide bussipeatus, ja mis liinid sinna sõidavad?
Terras:
Kui vaadata laiemalt, siis kogu ühistranspordi eesmärk on viia inimesi hajaasustusest bussidega rongidele. Oleme Harjumaa lääne suunas alustanud taktgraafiku piloodiga, mis on üsna hästi käima läinud: rong väljub iga 20 minuti tagant ja buss veab sinna inimesi ette. Seda on plaanis laiendada üle Eesti, et ka hajaasustuses võimaldaks see teekonda lühendada. Ühistranspordile ongi oluline, et ta oleks kasulik ehk kiire ja usaldusväärne. Kõige tähtsam on see, mida räägivad kõik erinevad ühistranspordiliikide kasutajad: selleks, et teenust kasutataks, peab ta väljuma kindlasti ühest kohast, igal kellaajal ja väga pikka aega. Kasutajaharjumuste tekkimine võib võtta aastaid, kuni viis aastat.
Peale tasuta bussiliikluse kaotamist pidi bussiliiklus paranema. Peale väga üksikute muudatuste pole siin midagi tehtud. Ja probleem ei ole vana, KÕIKIDE VALITSUSTE AJAL ON KÕVASTI UURITUD JA ANALÜÜSITUD, aga kuulda ei ole mitte midagi võetud.
On vaid üksikud piirkonnad/jaamad, kus bussidega saab rongile ja vastupidi. Ja see pole tänu ministritele. Kui palju on saamata jäänud sp PILETITULU?
Kui palju on saamata jäänud piletitulu, sest hanked, liinigrupid jm ei lase enamasti maakonnapiire ületada ehk et kahe-kolme keskuse vahel ei ole otseühendust, kuigi mõlemalt poolt sõidavad enamasti tühjad bussid maakonnapiirideni ja pöörduvad tagasi, kohtumata?


 
Huvitav tegelane oli ühe söögikoha katusele ilmunud. 



 
Nõmme turult üht-teist saab, müügil ka Peetmarki ehk Tapa Vorstitööstuse asju. Kadus Kehtna Mõis, kaob Karja Pagar... 




 
Uutel klaasseintel pole ikka veel linnukujutisi vm. 


 
Sõitsin bisnise-klassis...