Blogiarhiiv

Laupäev, 10. september 2022

Rajame Lõuna-Eesti suurlinna, kirjutas Kaupo Kutsar ja valitsus vähendab oma "GOELRO" plaani.

 



(Sinisega Kaupo Kutsari mõtted)

Rajame Lõuna-Eesti suurlinna
Kumb oli enne kas muna või kana? Selle üle võiks arutlema jäädagi. Kuid kas enne tulevad töökohad ja siis inimesed ehk töölised või on päriselus asi vastupidi, ka see sõltub tihti paljuski olukorrast. Näiteid võib leida mõlema variandi iseloomustamiseks.
Eks taasiseseisvus aastatega on Eestis elu arenenud nii ääremaal kui suuremates linnades. Samas pealinna ja teiste suuremate linnade elu on ääremaadest pikkade sammudega eest ära läinud.
Elujärge iseloomustab hästi keskmine töötasu. Harjumaal oli keskmine töötasu käesoleva aasta esimeses kvartalis 1805 eurot. Kõige madalamat palka said aga Valgamaa ja Võrumaa töötajad, vastavalt 1133 ja 1193 eurot. On ju laialt teada tõsiasi, et omal ajal viisid lääneriigid omad tehased Hiina, just odavate tööjõukulude tõttu. Loogika järgi peaks odav tööjõud ettevõtlusinvesteeringud Lõuna-Eestisse meelitama, kui vaid inimesi jaguks.
Valgamaal ja Võrumaal kokku elab veidi üle 36000 tööealise inimese, aga investorite kurvastuseks elavad need inimesed maakondasid mööda laiali. Päris maapiirkonnas elamine on muidugi kujunenud omamoodi luksuseks, kus põhiliseks liikumisvahendiks on siiski isiklik auto, millega kaugemale tööle käimiseks peab saadav töötasu ka suuremad sõidukulud katma. Kuid piirkonda rajatavate suurettevõtetele oleks vaja võimalust inimestel suhteliselt kiire ühistranspordiga hõlpsasti tööle ja koju tagasi saada.

Siin peab igati nõustuma. On vaid üks mure, ettevõtlust ja ka elamurajoone rajades tuleb vaadata ka, kus kulgevad trassid.
Pealmaa metroo
Kui me takerdume siin tasuta bussiliiklusse, siis oleme tõenäoliselt valel teel, sest pisikesi külateid vingerdavate bussidega liikumine on kõike muud kui kiire ja mugav. Maailma suurlinnades veetakse lõviosa inimesi tööle metrooga, sest see on kiire ja mugav. Kui mõelda veidi kastist välja, siis on meil Lõuna-Eestis oma pealmaa metrootee juba olemas, mis ühendab just need punktid kus piirkonnas päriselt inimesed elavad. Umbes 30000 inimest elab Koidula Valga raudteel asuvates Võrus, Antslas ja Valgas/Valkas kokku ning seda ainult 60 km pikkusel raudteelõigul, mis on tegelikult just veidi pikema suurlinna metrooliini jagu pikk.
Tõepoolest, Lõuna-Eestis ei ole bussidega suuremate asulate ja linnade vahel sõit kuidagi otse ega seetõttu ka kiire. Tasuta bussiliiklus on väga hea, eelkõige juurdeveo süsteemina ja sellega õnnestub haarata juurde ka raudteede kolmnurga vahele jäävad alad ning mujalgi.
Ei ole kokku just miljonilinn, kuid üks jõukam äärelinnaosa Võrus, väike ja hubane kesklinn Antslas ning teises linnaservas jällegi Valga/Valka oma areneva Tartu - Valga - Riia raudteesõlmpunkti ja Läti piiriga. Peatusi oleks veel „väiksemates kõrvaltänavates“ Sõmerpalus ja Karulas. Kõik see kokku võib tunduda veidi hullumeelse mõttevälgatusena, kuid siiski tuleks mõelda veidi kastist välja ja ära kasutada need eelised mis meil juba olemas on. Pealegi on bussiga Võru ja Valga vahel sõitmine tõeline tunne kodumaad reis, kus kiirusest ja mugavusest mõtleminegi võtab sõiduisu ära.
Peatusi peaks olema siiski rohkem, Koidula ja Valga vahel 12-13. See ei tähenda aga muud, et kuna see raudteelõik vajab väikseid ja tihedalt sõitvaid ringe/rööbasbusse, siis kõik ei pea ka kõikides peatustes peatuma. Peale, mõni peatus rohkem ei lisa ka oluliselt sõiduaega. Ei saa arvestada, et Kurenurmest või mujalt peaks autoga sõitma ja parkima Sõmerpalus või Karulas. Seda enam, et arvestama peab ka turismiga.

See, kui liinil oleks tihe rongiliiklus võiks bussiliiklusel igati kasuks tulla ja tulekski. Muidugi ei tohi ka vahepealsete väiksemate kohtade inimesi unustada, aga ehk õnnestuks hoopis juurdeveo ristliinid käivitada? Nt Varstu - Antsla - Otepää?
Kas ääremaal on üldse mingitki arengupotentsiaali? Võib ju arvata, et Lõuna-Eestis tootmine ei ole otstarbekas, sest toodangule ei jagu tarbijaid. Juhiksin tähelepanu sellele, et tegelikult toodavad paljud tootjad maarjamaal enamuse eksportturgudele, sest terves Eestis ei jagu nende toodangule tarbijaid. Sellisel juhul on ju maarjamaa kagunurgakesel tegelikkuses pealinna ees suur eelis, sest meile on Euroopa suurlinnad tervelt 150 km lähemal kui pealinnal.
Kui Võrus oleks üks 1000 töötajaga elektroonikatööstus ja veel mõni suurem 300 – 500 töötajaga tööandja lisaks tänastele ning Valgas ja Antslas ka midagi võrdväärset, küll siis erinevad spetsialistid rongiga tööle ja koju sõidaksid.
Setumaalt Pariisi
Koidula - Valga liinil reisirongiliikluse käimapanek vajab regionaalpoliitilist otsust, mis samas väga tõenäoliselt annab ka piirkonna ettevõtlusele uue hingamise. Kaasaegsete rongide soetamine on mujal Eestis viinud reisijad tagasi raudteele ja tänaseks on Elroni porgandid tihti puupüsti täis. Teatavasti eelisarendatakse keskkonnasõbralikku rongiliiklust üle euroliidu ja lähemas tulevikus valmib Rail Baltic raudteetrass. Peagi, 2024 Tartu kultuuripealinna aastal, pannakse asjaosaliste jutu järgi käima Tartu - Riia rongiliin.

No selle rongiliini käivitamist küll uskuda ei tahaks ja kui seda tehakse, hõredalt nagu PÖV-i püksiriie, siis parem ärgu pangu. Inimesi ega riiki ei tohi narrida. Koostöös lätlastega on asjal mõte AINULT siis, kui koheselt sõidaks rong ja Tallinnani 4x päevas. Ehk et leevendaks ka Elva - Taru ja Tartu - Tallinna vahelist kitsikust. Olgu või lätlaste vanad rongid aastateks, nad saidki midagi meilt juurde.
Seega on täna üpris loogiline teha plaane Kagu-Eesti linnasid ühendava rongiliikluse käima panekuks. Raudtee on ju veel olemas. Kaasaegne kiire ja mugav rongiühendus võetakse piirkonnas kindlasti hästi vastu. Seda enam, et siis saaks Setumaalt otse Rail Balticule ja sellega kasvõi Pariisi välja. Ka arenev ettevõtlus, mis on töökohtade loomise ja piirkonna arengu jaoks võtme tähtsusega, vajab ärikohtumisteks kiiret ühendust lennujaamaga. Loodav rongiühendus Riia lennujaamaga toob koju kätte palju mugavaid otselende.

Kõige elementaarsem variant oleks see, kui vabanevatest diislitest paar koosseisu sõidaks ehk kogu kolmnurgal, kohati vähemate peatustega ja rööbasbussid uhaks tihedalt päev läbi. Aga selleks on õigel ajal vaja ka lisaronge tellida, sest tegelikult vajab tihendamist ka edelasuund. Ning kui jäetakse elektrifitseerimata Koidula ja Valga suunad, on sealgi vaja diiselronge. Muidugi tahaks loota mõistusele ja elektrifitseerida raudtee Võruni ning Põlvani, tekitades tiheda Tartu linnalähitsooni? Seda poleks vaja siis, kui meil oleks diiselronge palju, siis võiks need ehk sõita Jõgevalt Elvani ja Põlvani. Aga ei ole.
Vaevalt, et vaikses Võru või Valga linnakestes elavad inimesed unistaksid siin Londoni suurusest metropolist, kuid kiired ja mugavad linnadevahelised ühendused annaksid piirkonnale uue hingamise. Konkurentsivõimeliste töökohtade tekkimine mitte ainult ei vähendaks väljarännet, vaid väga tõenäoliselt tooks kodukanti tagasi palju mujal õnne otsinud inimesed.

Kahjuks unustas Kaupo Kutsar, nagu ka Eesti riik, ära turismi osakaalu. See oleks aga veel suurem kui me suudaks kiiresti üle minna 4-päevasele töönädalale.
 
PÖV aga vähendas elektrifitseerimise plaane, kas seda aga läbimõeldult? Ei, nagu ikka.

https://majandus.postimees.ee/7600493/valitsus-loobus-valga-ja-koidula-rongiliinide-elektrifitseerimisest




 
 
Nagu meil tahaks, siis poliitikud pigem sõnasepad kui tegijad, seepärast on nende jutt "tahaks ja peaks" stiilis. Nii ka Vladimir Svet jt, kes koliks Lillekülast juba valmisolevad perroonidki kaugemale ehk valiks kulukama variandi. Praegune asukoht aga parim, tagades saabuvalt läänesuunalt isegi ümberistumisvõimaluse edelasuunale, ilma tunnelisse minemata. Ja ühendustee keskuse ette saaks teha ju siia, võsa asemele? Lühim ja kiireim?

Õnneks plaanitakse aga Pääskülast depoo ära kolida, Ülemistele, see on juba mõistlik otsus, peaasi, et sealt saaks ka depoost tulevate rongidega peatuda Vessest Lillekülani. Veel õigem olnuks ehk Lagedilt isegi, sest linnalähipiirkond vajaks veel ühte lisapeatust Lagedi lähedale, viaduktist Tallinna poole. Seda nii ümberistumisteks ja jätkamaks bussidega sõitu Jürisse ning mujale. Pealegi on seal raudtee ja maantee vahel ka mõningaid ettevõtteid ning praeguse Eesti Raudtee teejaoskonna platsist kuni viadukti tühermaa, kuhu saaks midagi olulist ehitada. Olgu või Tallinna usu haigla.

Kui aga JÄLLE ajusid ei liigutata, juhtub sama, mis Kitseküla peatusega. Sellega, mis ehitati valele poole Pärnu mnt viadukti. Ja see pole ainus vaid üks sadadest vigadest meie taristul. Igatahes saaks Balti jaamast Vesseni üsna hea  liinilõigu, kus depoo rongid oluliselt tihendaks sõiduvõimalusi. Pääsküla suunal sõidavad depoo rongid enamasti tühjalt, võidetud 400 km arvelt päevas saaks tihendada hoopis Keilani sõitmist. See annab aga võimaluse just Tallinn - Pääsküla ja Pääsküla - Keila vaheliste peatuste omavaheliseks paremaks sõiduplaaniks.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar