Kohale saada on lihtne, vahemaast hoolimata ongi peaaegu 15-min linn, millest nüüd räägitakse.
Üksa si aga küll Tualett oli vähemalt ühes pargi otsas, aga kummas, sellest pargis viibides aimu ei saa, sest ühtegi viita pole. Polnud viita ka veekraanile ja isegi mitte veekraani ennast. Vähemalt mina seda ei näinud ja kui ei leia, siis ongi sama hea ju kui pole, eks?
Muide, lisan siia ühe artikli.
Puud ja rohealad pole olulised üksnes varju pakkumiseks ja vaimseks turgutuseks päevasel ajal, aga ka jahedama ruumi pakkumiseks öösiti, aidates maha jahutada lähedalasuvaid kortermaju ja kontorihooneid, kirjutab Andreas Hoy.
Tänavune suvi oli suures osas Euroopas üks mõõtmisajaloo kuumemaid ja kuivemaid. Põhja-Euroopa suvised temperatuurid olid Lõuna- ja Lääne-Euroopaga võrreldes tagasihoidlikumad, kuid oodatust siiski soojemad, eriti augustis. Meie piirkonda tabas mitu tõsist, aga õnneks mitte väga pikka kuumalainet.
Kuumalained on üks surmavamaid looduskatastroofe. Need tapavad vaikselt: kuuma mõju suremusele pole erinevalt üleujutustest või tormidest võimalik kohe näha ning seda mõju võib olla keerulisem tuvastada. Ometi nimetas Tervise Arengu Instituut eelmise aasta liigsuremuse peamise põhjusena koroonaviiruse kõrval just kuumalaineid.
Sagedasemaid ja intensiivsemaid kuumalaineid on näha enamikus maailma piirkondades ja prognooside järgi kasvab nende sagedus veelgi. Kliimamuutus suurendab tunduvalt äärmusliku kuuma tõenäosust Euroopas, nagu on teaduslikult näidanud viimased kuumalained aastatest 2015, 2017, 2018, 2019 ja 2022.
Selliste sündmuste mõju on linnades tunda tugevamaltki kui maapiirkonnas. Kunstlikult kaetud maapind säilitab päikesekiirgust palju tugevamini kui looduslikud rohealad. Seega on kunstlikud pinnad, näiteks asfalt või hooned, soojemad kui nende ümbrus. Seda nähtust kutsutakse linna kuumasaare efektiks. Sellele lisaks tekitab linnaruum kuivemat õhku, muutusi tuules, pilvkattes ja sadememustrites.
Neid mõjusid on vahest paljud tajunud omal nahal ka Eesti linnades, kuid seni pole meil olnud andmeid, mille põhjal probleemi tõsidust hinnata.
Tänavu maikuus seadis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus pealinna eri piirkondadesse 18 ilmaandurit, mis mõõdavad projekti B.Green tarvis temperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja sademeid.
Kui muidu mõõdetakse Tallinna linna ilmaandmeid linna serval asuvast ilmajaamast, siis meil oli võimalik paigaldada andurid erinevatesse keskkondadesse: mere äärde, rohelusse ja nn hallidele hoonestatud aladele, kus inimesed eelkõige elavad ja töötavad.
Sellised mõõtmisandmed aitavad paremini mõista, kuidas mõjutavad kuumalained Tallinna erinevaid piirkondi ja kus saavad rohealad olla abiks elamisväärsema keskkonna loomisel.
Meie mõõtmised kinnitavad kolme domineerivat tegurit, mis mõjutavad Tallinna kliimat: üldine õhuringlus; mere mõju; rohelise ja halli linnaruumi mõju. Kui kaht esimest tegurit ei saa me muuta, siis rohealade osakaal linnas on meie teha.
Vaatame konkreetset näidet. Juuni lõpu ja juuli alguse kuumalaine ajal ulatus õhutemperatuur seitsme päeva jooksul kõikjal Tallinnas 30 kraadini või enam. Kortermajad ja kontorihooned kuumenesid kiirelt üles, mõjutades tööle keskendumise võimet ja unekvaliteeti. Päeval jahutas tuul mereäärseid piirkondi, kuivõrd veetemperatuurid püsisid Tallinna ümbruses alla 20 kraadi. Öösiti jahtusid rohealad maha tunduvalt rohkem kui piirkonnad, kus on tihe taristu ja palju hooneid.
Päevastel aegadel on roheliste ja hallide alade temperatuurid sarnased. Päike kuumutab päeva jooksul betooni ja asfaldi üles ning öösel hakkab see soojus tasapisi eralduma, hoides öise temperatuuri suhteliselt kõrgena.
Kui võrrelda viie anduri mõõdetud temperatuuri Putukaväilal – mööda vana raudteetammi kulgeval rohekoridoril Tallinna linnas – ja viie anduri mõõdetud temperatuuri pealinna tihedalt hoonestatud aladel, siis hallidel aladel on õhutemperatuur öösiti keskmiselt kaks kraadi kõrgem kui looduslikumatel aladel. See efekt on kõige tugevam selgetel öödel, mil erinevus ulatub kohati viie kraadini või enamgi.
Kaardil on näha keskmine miinimumtemperatuur juuni lõpu ja juuli alguse seitsmel ööl. Putukaväila rohealadel (kollane joon) langes õhutemperatuur öösiti oluliselt rohkem kui elamupiirkondades, tööstusparkides, parklates ja südalinnas. Metsalähedaste alade ja Tallinna vanalinna keskmine temperatuurierinevus oli ligi kolm kraadi. Mõnel ööl ületasid need erinevused viit kraadi.
Kui külmematel päevadel pole selline linnaruumi tekitatud kunstlik temperatuuritõus probleem, siis kuumalainete ajal vajame jahedaid öid, et hooned jõuaksid maha jahtuda nii seest kui väljast.
Kõige raskemad on n-ö troopilised ööd, kui temperatuur püsib terve öö jooksul üle 20 kraadi. Suvel mõõtsid meie andurid linna hallidel aladel 8-11 sellist ööd. Rohealadel oli troopilisi öid vaid mõni üksik, kui üldse. Eriti vähe mõjutas intensiivne kuumus piirkondi, mille lähedal on suured metsad. Meie mõõtmised kinnitavad, et puud ja rohealad pole olulised üksnes varju pakkumiseks ja vaimseks turgutuseks päevasel ajal, aga ka jahedama ruumi pakkumiseks öösiti, aidates maha jahutada lähedalasuvaid kortermaju ja kontorihooneid.
Juba praeguste andmete põhjal võib öelda, et andurid annavad linnaplaneerijatele ja teistele linnaruumi kujundajatele põhjuse rohealasid praegusest enam laiendada, lisada rohelust tänavatele, parkimisplatsidele, elamu- ja äripiirkondadesse – seda kõike eriti linna südames.
Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023. Kuigi linn teeb püüdeid, et muuta rohealasid oma inimestele ligipääsetavamaks, siis looduslike pindade katmine majade ja taristuga jätkub ja isegi kasvab. (Väga viletsasti püüab - MINU MÄRKUS!)
See omakorda suurendab mõjusid, mis on linnaruumil ümbritsevale kliimale.
Teisalt investeerib Tallinn rohekoridori, mida kutsutakse Putukaväilaks – vana raudteetamm on nüüd muudetud roheliseks ja avalikkusele ligipääsetavaks ruumiks. Putukaväila kandev idee on hoida ja suurendada elurikkust, toetades õistaimedest sõltuvate tolmeldajate tegutsemist, pakkudes samas erinevaid võimalusi vabaajategevusteks ja keskkonnasõbralikuks liikumiseks linnas.
Rohekoridor toetab ka sotsiaalset kaasatust, kuivõrd läbib eriilmelisi sotsiaalmajanduslikke piirkondi. Putukaväil on hea näide, mille abil ilmestada rohealade väärtust linnaametnikele, planeerijatele ja laiemale avalikkusele.
Rohelise pealinnana on kõigi silmad järgmisel aastal igal juhul Tallinna peal – see on hea võimalus suurendada pingutusi, et kujundada ka tihedalt täisehitatud alad rohelisemaks, muuta planeerimise mõtteviisi ja anda loodusele koht ka linna südames.
Muidugi, paremini teavad rääkida siinse ala kohta lapsevanemad. Nende arvamusi oleks hea teada küll.
Kindlasti tasub aga aegumist jälgida, nii mõnelgi toltel jäänud vaid nädalajagu ja kui pole palju sööjaid, siis suuremast pakist võib osa ka aia taha minna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar