Blogiarhiiv

esmaspäev, 1. august 2011

ÜHISTRANSPORT 9 - ÜHISTRANSPORDI KASUTAJATE ARV



http://www.tarbija24.ee/514960/uha-vahem-inimesi-kasutab-uhistransporti/

Milles asi? Loomulikult ei ole siin ühest põhjust vaid paljude asjade koostoimimine. Pole mõtet siin rääkida Jürgensoni teedeehitusest, kuigi väga kõva mõju sellest on. Nagu hiljuti selgus, et pühapäeva hommikul Ruusalt ei saa vara Põlvasse. Sest eehteestlasliku jonnina ei panda rongi 0381 käiku ja asendusbuss on ammu käigust ära võetud. Kui paljud pidid selle totruse pärast (rongiliikluse lõpetamine) oma elus põhjalikke muudatusi tegema, ei tea keegi.

http://www.postimees.ee/514874/oliver-lomp-trammijuhid-sunnitavad-janeseid/

Siin on üks põhjus! Ja esimese asjana tuleb ette, et taas on asi lükatud klienditeenindaja ehk antud juhul trammijuhi kaela lükatud. Kui saad valeraha, maksad ise kinni? Kui rahalugemisaparaat teeb "külma", siis maksad ka kinni? Muide, Tallinna saabuvatest bussiliinidest, on paljudel peatus Järvel. Tahad seal ümber istuda, pead pileti ostma bussist! Mis on tunduvalt kallim ja mingilgi moel pole nagu klient selles süüdi, et Järvel pole kioskit! See jama on kestnud juba aastaid! Kuna Järve on teatud mõttes Ühispeatus, peaks seal olema tagatud piletikiosk. Sest kindlasti tekitab praegune olukord "sundjäneseid". Tunnistan, olen isegi paari peatuse sõitmiseks olnud seal vanasti jänes!

Tihti olen kuulnud vihjeid, et küll ma kiruvat ametnikke ja olen üks vastik inimene! Kuid ehk on paljudel puudu kriitikameelest? Just enesekriitikast! Kui aastate jooksul Raplamaa ametnikud "teavad ise kõike" ja ei viitsi (ei taha, ei suuda, ei oska,jne nagu ütleb üks tuttav) siduda busse rongidega, siis poegi midagi imestada! Olen süüdi mina? Või Rapla Maavanem, kes saadab vastuseid, millest on viitsimatus selgelt näha!? Muidugi on oma osa ka selles, et meil läheb elu aina paremaks.

Nii väidab meil Vabariigi Juhatus. Kes suudab teha asju vaid ärimeeste huvides! Jah, on õige olla kokkuhoidlik, et meelitada meile välisfirmasid. Ja püüda teha elu kergemaks firmade loomiseks, et arendada majandust. Kuid millise hinnaga? Tihti olen kuulnud ütlust: "Kuni normaalset palka ei maksta, ei tasu ka loota töötegemist". Päris nõus ma sellega ei ole. Tavaliselt ütlevad nii need, kes ilmaski ei viitsi anda elementaarsetki panust. Kes KÄIVAD tööl! Mitte ei tee tööd! Kuid teatud tõepära selles ütluses siiski on! Kui ikka süüdimatult vähendatakse palga juures piletimüümise "pearaha" ja peetakse seda loomulikuks, siis tegelikkuses ei tasu loota, et töötaja sellest vaimustuses oleks! Nii ongi, et kui tegelikkuses kasvab töömaht, aga langeb töötasu, siis võitjaks osutub mitte ühistransport, vaid tööandja. Ka riigil langeb tulumaks! Millest üleval pidada ühistransporti?

Kui Konsumi kaupluses tõmmatakse kolinal alla lisatasu, kuigi töökoormus ja ka käive aina kasvavad, siis millest peaks müüja ostma pileti Karksi-Nuiast Tartusse? Ta n.ö. "sõiduvõimekus" ju väheneb!? Küll aga kasvab Konsumi või ükskõik millise kaubandusketi omaniku kasum! Aga hulleim veel, kui sama töötaja tahaks sõita perega? Sõit ühistranspordiga tuleb vaat et kallim kui autoga, sest me ei viitsi (ei taha, ei suuda...) kehtestada perepiletitki!? Transpordiettevõtja huvi on paraku vaid ühene - kasum! Nii polegi imestada, et "Ühispeatuste algse analüüsi" kirjale ei sanud ma ühtki vastust bussifirmadelt! Neid huvitab vaid dotatsioon! Mitte piletimüük kui selline. Ja kui sama omanik ei maksa bussijuhile NORMAALSET palka, siis paneb bussijuht osa piletirahast tasku. Ja polegi justnagu põhjust bussijuhti hukka mõista!? Sest kodus ootavad näljased suud ja vinguv naine! Vabandan naiste ees, tegelikult see vaid allegooria! Sest päriselus on needsamad pered tihti sõna otseses mõttes allapool vaesuspiiri!

Muidugi on oma osa klienditeenindajatel! Kui ikka oma sõnul ühistransporti toetava mõttelaadiga inimene (juht) paneb reisija nina ees ukse kinni, sest "tuleb tulla õigel ajal", siis langebki reisijate arv. Või kui rongides viimati trahviti reisijat nõuka ajal, sest "ei saa lubada reisiveoettevõttel lubada inimese trahvimist". Ometi pole siiani tagatud, et juba algjaamas, olgu see siis Balti jaam või Tallinna Bussijaam, ei lubataks rongi/bussi alkoholijoobes või kohapeal tarbivaid inimesi, siis ei taha paljud inimesed enam ühistranspordiga sõita. Ja nii lükataksegi nende joodikutega tegelemine hoopis teenindajate kaela, selle asemel et tegeleda probleemiga ise. Nagu ka needsamad jänesed. Kui palju vähenes reisijate arv selle tõttu, et suur osa reisijatest hiilib kõrvale pileti ostmisest, teeseldes magamist või lhtsalt tegeleb aknast väljavaatamisega? Ja trahvihirmu ju ei ole! Ning väljatõstminegi keeruline, pärast kirjuta seletusi jne.  Rääkimata muidugi Tartust ja teistest algjaamadest!

Rongides on reisijaid küllaga ja huvitav ka see, et väga paljud on need, kes pole aastaid rongiga sõitnud. Reisijatena nad "asendavad" masu ajaga kadunud sõitjaid. Mõnedel päevadel lausa nii, et osa reisijaid lihtsalt ei jõuagi piletit osta ja väljuvad "jänestena". Sest piletimüümiseks kuluv aeg on pikenenud kilode viisi ringlevate sentide ning kaardimakseteks kuluva aja tõttu. Teatud mõttes see paratamatus, sest reisijaid lihtsalt nii palju ja pane sa teenindajaid palju tahad...

Kiirrong saabumas Tartusse.



Paljuski ei viitsita siduda busse omavahel ja busse rongidega. Kuigi Eestis vaid üks liin, mis säilinud nõuka tasemel, on just Järlepa liin, mida alati kohandati rongiaegade muutumise järgi! Seda lihtsalt ei tunnistata! Ning külades-asulates puudub kohepeal info sõiduplaanide kohta! Ning ei taheta bussipeatusi tuua rongipeatuste juurde! Siis polegi ime kui "rahvaeesvõitleja" Heimar Lenk õigustab taksokulutusi sellega, et ta ei saa ju muidu valijate juurde! Kuid kuidas sõidab valija, hr Lenk?

Oma osa on muidugi geniaalsetel Ametnikel, kes korraldavad ühistransporti linnades. kunagi sõitsin ka bussiga 36. Oli pikk bussiliin ja pidevalt jätkus sõitjaid. Nüüd polegi liinist eriti midagi järgi, ühest kohast teise sõitmiseks tuleb teha ebamugav ümberistumine, mis muide on reisijale kallim! Miks peaks siis reisija üldse tahtma sõita? Sama trammiliiniga 5 või 6. Väidetavalt polnud eriti sõitjaid, kes tahtnuks sõita Kopöist Tondile. Millegipärast mina neid sõitjaid nägin küll! Rääkimata sellest, et perele on mitme kuupileti hind röögatu väljaminek! Seega on lühinägelik liinide lühendamine linnades ning selliste otsustajate tase ei tohiks küll olla põhjuseks nende töölhoidmisel!

Loomulikult mõjutab paljutki sõiduplaan. Kuuldavasti paljud seminarid ja muud ettevõtmised näiteks Tartus algavad kell 10, nii et rongiga kohale jõudmine ei võimalda osaleda. Ning kui laupäeviti Tartusse sõitmiseks vaid üks rong, millele jõudmiseks pead poolest ööst ärkama... Seoses teeremondiga ka palju muudatusi. Eriti halvasti mõjub see kui rong väljub tavaplaanist varem! Nagu tänagi, Narva rong väljub 23 min varem ja huvitav oleks teada kui paljudeni on see info jõudnud? Tänapäevane mood panna infot vaid kodulehele toob kaasa selle, et kannatajaid on ülipalju. Mis usaldust tekitab inimeses ettevõte, mille transpordivahend varem ära sõidab? Või kui buss/rong üliharva käigus? Eriti jama on olukord maakohtades nädalavahetuseti.
Muide, jõulude ajal tihtipeale minnakse külla sugulastel. Ja üldse pühade ajal. Ometi vahel nii, et toosama õhtune Tartu-Orava rong pole käigus lausa kahel päeval! Ju on pühade topeltasuks kuluv raha tähtsam ettevõtjale kui reisija huvid!

Tohutud segadused ajutiste plaanidega mängivad oma osa. Nii pole Tartust tulles juba ammu erilist võimalust ümber istuda Rapla suuna rongidele. Ning selle absurdsuse tipuks oid ajutised muudatused ka pühade ajal! Kui tegelikku raudteeremonti õieti ei toimunudki! Kas selliste asjade otsustajad ehk lausa saavad preemiat?

Päris tihti satutakse siia blogisse, otsides infot Palupera-Otepää või muu bussiliini kohta. Ja teades meie ühistranspordi nõrku kohti, võib olla üsna kindel, et taas minnakse autoga. Sest ühistransport nõrk! Ning kui inimene ei saa vastuseid isegi selle kohta, miks ei saa rongilt 0213 Tapal ümber istuda Rakvere rongile, siis polegi midagi tahta! Rakke peatusest nädalavahetuse kiirrongidel rääkimata.

Mitmete ettevõtmiste (festivalid jms) puhul võiks ju pakkuda võimalusi kohale tulla ühistranspordiga? Ning miks mitte ka asju omavahel siduda, näiteks, ühistranspordi kasutamisel pileti ettenäitamisel ööbimine seal ja seal poole odavam? Selle asemel isegi raudteeveeres toimuvad üritused algavad varem kui rong tuleb!? Olgu korraldajaks siis RMK või kes tahes.

Seni kuni asju tehakse rohkem sõnades kui tegudes, muutuvad asjad vaid halvemaks.

2 kommentaari:

  1. Olen siinkirjutajaga nõus. Mind häirivad uued ehitatavad ooteplatformid,just lühikesed. Meil propageeritakse rattaga rongisõitu,aga platformid tehakse lühikesed. Kas mõni otsustaja on rongiga sõitnud, kui esimesse vagunisse peab ära mahtuma 20 ja enam ratast+veel reisijad (just siis kui sõidusuunas on esimene vagun mootorivagun). Platformide ehitamisel vist arvestatakse aasta keskmist reisijate arvu, aga Orava suunal reisib kõige rohkem just suvel inimesi. Ja üldse võiks rattatransport olla jälle tasuline, sest vahel tekib tunne ,et reisirongist on saanud kaubarong. Rataste rohkus ja see kuidas neid paigutatakse on ohutuse seisukohast vale. Ei taha mõelda,mis juhtuks siis kui mingi õnnetus toimuks. Olen nõus sellega et info on puudulik, sest tihti ei oska raudtee infotelefon anda adekvaatset vastust küsijale.

    VastaKustuta
  2. Tänud Anonüümus!

    Lühikeste puhul võib vabalt kasutada ka teist vagunit kui tegu suurte gruppidega. Sest inimlik lähenemine tähendab seda, et teenindajaga rääkides saab kokku leppida vast, et peatuses tullakse avatakse ka teise vaguni üks uks. Muidugi, kui teises vagunis alati oleks üks pink välja võetud...
    Uute rongide puhul õnneks tähendab, et avanevadki kahe vaguni uksed.
    Loomulikult tahtsin minagi nn turismipeatuses vähemalt 65 m platvormi, sest sealkandis sõidabki tulevikus peamiselt kuni 3 vagunit. Muidugi, on jäetud perspektiivse pikendamise võimalus, aga meie süsteemi tundes, on "ajutine kõige pikaajlisem asi"...
    Tasulisust ma otseselt ei poolda. Kes tahab tuleb ikka rattaga. Küll aga teeb see sõidu kulukamaks just sellele, kes igapäevaselt tööl käib!?
    Rataste paigutus ebamugav, täiesti nõus. Kuigi tihtipeale, kui jälgida, on inimesed ise hoolimatud - pläraki, ratas ja kotid maha ning istuma. Teisi ei osata märgata ega neile mõelda lihtsalt. Kirjastiilist saan aru, et teie pigem sellist tüüpi, nagu vahel kohtab - asjad on läbi mõeldud, ka rongis paigutumine - ja sellised reisijad ikka meeldivamad! Võin muide öelda, et kui ka öelda, et palun võtke oma kohver (sumadan vm pagas) vahekäigust ära, siis tihti vastus: "Kõik saavad mööda, ainult teid see segab, kuhu ma selle panen jne..." See juba näitab ära suhtumise ja taseme. Aga see selleks...
    Infot aga tavaliselt otsustab inimene, kes otseselt reisijatega kokku ei puutu ja nii jäävadki mured kaugeka. Kui lisaks ei osata või ei taheta ka süveneda, siis jäävadki sellised probleemid alles. Ja kannatab reisija ning teenindaja. Minagi vahel kui vedurijuht. Nii see elu on!
    Just kirjutasin Jänedast, see hea näide. Aga pidevalt korduv! Ja ei huvita kahjuks kedagi.

    VastaKustuta