Blogiarhiiv

reede, 27. mai 2011

ÕNNETUS EI HÜÜA TULLES...

Ehk ikka hüüab?

Täiskasvanud jobukakkudel on siin oma nn "eeskujuga" oma osa.
Talvel nägin küll ja küll, kuidas Ülemistel juhtoinad kohe üle raudtee kihutasid kui rongilt maha said. Väiksed koolilapsed oma suurte kottidega muidugi järgi. Sain ühel ükskord õnneks natist kinni, muidu oleks loomakarja sabas vastaspoolelt tulnud kaubaka alla jäänud.
Eestis on kõigil lihtsalt savi - kodus, koolis, tööl jne.
Eesti tööinimene on nii krdi ära ruunatud, et tal pole aega ja jõudu kasvõi õhtuti oma lapsele võimalikke ohte selgitada. Tähtis on mitte tööle hilineda ja aina tormata, tormata, tormata...
Väikeste mutrikeste laipadele ja Unzipi ukaasidega ehitataksegi meie vahvat ja eesrindlikku banaanivabariiki


Üks pläraja pläralas kirjutas nii. Kas põhjus just ruunamises või inimese kodusest keskkonnast kaasa tulnud mõtlemislaadis...
Aga üldiselt on plärajal ju õigus!?

Olen ka ise Jõgeva inimene ja kui aus olla siis see inimestele mõeldud ülekäigukoht on ikka väga sitasti ehitatud.
Mul on 2 last ja olen sealt laste käruga pidanud üle turnima ikka palju ja palju. Suurte ratastega saad veel ilusti üle, kuid kui laps suvekärusse panna ja sellega proovida ülekäiku ületada, siis murra või vanker pooleks ja rattad alt ära. See teeke üle rööbaste on nii kehvasti ja nii suurte vahedega ehitatud, et kui lükkad vankrit otse, kiiluvad rattad vahedesse kinni ja vanker paigast ei liigu, kukuta või laps vankrist välja ja murra rattad alt ära.
Ja see ei ole seal nii ainult ühe koha peal, vaid terve see ülekäik on selline kannatuste rada ja närvide mäng. Kui lõpuks selle suvekäruga sealt üle saad on lihased haiged ja käed valutavad ratastele õigete asendite leidmisest.
Iga kord enne valimisi lubatakse inimestele, et ülekäik tehakse korda, kuid tegelikult pole asi selleni veel jõudnud. Mõtlesin juba ise tellida peenkillustiku ja siis need paneelide vahed korralikult tasaseks teha, sest see tuleb raudselt odavam, kui uut käru ostma hakata.
Ma ei ole ainuke kes selle üle kurdab, enamus lastega emasid on seal hädas ja peavad oma vankriga seal manööverdama nagu joodikud, ikka ühele poole vingerdades ja teisele poole


Veel rohkem õigus?
http://www.tartupostimees.ee/?id=451336

Aga esimese kommija mõttearendus õige. Jälle on küsimus vanemate hoolimises. Ja aja leidmises. Kunagi lugesin sellest, kuidas Jaapanis vanem või vanavanem liikus linnas lapsega tihti kuni 5 tundi, näidates, kuidas liigelda jms. Et meil kordi vaiksem, siis võiks tõesti leida pool tunnikest oma lastega koosolemiseks? Vahel. Või vaataks seepi ikkagi?

******************

Aga õnneks elame turvalises ühiskonnas, kus eriti midagi ei juhtu. Hakkame taas nõukaaja tasemele jõudma.
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=448902

2 kommentaari:

  1. Njaa, paljud pole endale tunnistanud kui ohtlikud on raudtee ülesöidud, tihti olen ka ise näinud kuidas siis lapsed mänguhoos möllavad ega panegi lähenevat ohtu tähelegi.On olnud önnelikke önnetusi et pääseb eluga-kas ka järgmine kord nii läheb??Ometigi peaks ka meie koolides rääkima ju ohtusest liikluses, tänaval, raudteel jne, nagu mäletan omal ajal koolipingis sai pidevalt kuulatud selle kohta kui keegi käis loengut andmas.Hoidkem endid!

    VastaKustuta
  2. Tänud!
    Sul õigus! Kahjuks meil on nii kodus kui koolis tähtsamaid probleeme. Ja ega sellest haukumisest ei tee otsustajad kindlasti väljagi. Kahjuks! Sest vajadusel saab ju keda või mida iganes süüdistada.
    Kui mõnele inimesele HM-st või kooli direktorile esitada selleteemaline küsimus, siis räägitakse ehk kooli rahalisest raskusest või staadioni remondist. Ja lapsevanemad leiavad veelgi andekamaid põhjendusi.

    VastaKustuta