ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

teisipäev, 17. mai 2011

NIPERNAADI RÄNNAKUD 4

Noh, lõpuks ometi tulevad tagasi kadunud teemad!

Jalgrattaga alustasin siis Ruusast. Väntasin vaikselt Süvahavvale. Ei näinud küll Süvahavva Koulut, küll aga Loodustalu ja Võhandu jõge.

 Kummitajad (sarnaselt kanuutajatele) Võhandu jõel villavabriku juures.
 Karjalaskepäev Nõnoval. See tõestuseks, et piim tuleb ikka lehmadelt, mitte poest!
 Mälestusmärk Nõnoval.
 Isknä jõgi, mis siis piiriks Vastseliina (Vahtsõliinõ) ja Rõuge vahel.
 Nõnovast Võru mnt-le jõudes oli asfalt ja väike langus. Tuul kõrvus tuhisemas ja liiklust hoolega jälgides keerasin laia kaarega peateele, nägin mõnisada meetrit eespool jalgrattateed algamas ja politseinikke seal. Lähemale jõudes mind peatati ja tsiklile viidates küsiti, kas tahan olla järgmine. Ütlesin, et ei taha ja küsisin, milles ma eksisin. Siis viidati jalgrattateele, mis tagapoolgi olemas. Selgitasin, et kõrvalteelt tulles jäi see teeäärsete metallpiirete taha ja seetõttu ei saa ma teada selle olemasolust. Sellega piirduski, aga tõepoolest. Ehk olin suure kiiruse tõttu tähelepanematu ja ei näinud märke. Igatahes peaks sellises kohas kõrvalteel olema ratturile küll suunavad märgid, mis teavitaks rattatee olemasolust.
 Peagi jõudsin väga tasemel parklasse, kus olid mitmed stendid Võrumaa LKA-de kirjeldustega ja autotäis räuskavaid venelasi. Peatusin hetkeks, et pidistada Verijärve ja sõitsin edasi. Ehk oleks pidanud teatama? Sest kas autojuhtki kaine kui kõva häälega selgitatakse ümbritsejatele oma seisukohti, mis kindlasti ainuõiged. Ja pudelitest tõeseerumit avalikult juurde kallatakse.
 Kevadekuulutajad Võrus Tamula järve ääres. Mina aga suht paksult riides, sest ega vana inimesena tohi end külmetada.
 Oeh, kui sellised oleks üle Eestimaa ühispeatustes... Ma muudkui aina sõidaksin ja peatuksin...
 Roosisaare rippsild.
 Tamula järve promenaad.
 Esiplaanil Vagula järv ja tagaplaanil mäed. Millised? Karulas olid vaatetornis fotod koos objektide nimetustega ja kaugusega. Ehk siiagi?
 Lihtne, kuid suht ebaotstarbekas ootekoda.
 Puhkekoht Järvere lähedal.
 Silt näitas Järvere mõisa. Põikasin sisse. Peatudes väravas eravalduse märgi juures, panin ratta puu najale ja mõtlesin, mis edasi. Kohe lähenes mõisavalitseja, kes tegelikult oli vist mingi töömees, kes tundis ennast mõisaomanikuna. Küsisin, kas pääseks järve äärde. EI! oli järsk vastus. Ütlesin, et küll on tore kohata lahkeid inimesi ja põrnitseva pilgu all küsisin, kas tohib aia äärest läbi pargi minna? Ei! Muru peal ei käida! Tõesti tore kui matkalisi kohtavad lõukoera ilmega tublid eesti inimesed! Igal juhul peab sellel olema põhjus - suurusehullustus, tonn narksi või midagi muud sellist haiget asja. Kõrval näha pildil Järvere Puhkemaja, kuhu ma nüüd ka kindlasti ei lähe. Vastik tunne jäi hinge! Mitte et ma ei austaks eraomandit, vaid sellepärast, et inimlikkust jääb väheks. Olen küll kõhukesega, aga mitte elevant. Ja mõistaksin normaalset keeldu.
 Vagula järv. Kuulda oli taas hüüpi.
 Lehelind?
 Järvere puhkekoht. Pigem eelistan telgis magada kui puhkemajja minna. Pääseb vähemalt järve kaldale, ilma et lõukoerad kuklasse hingavad.
  Imekena Järvere bp ootekoda. Purunemiskindlad klaasid? Selliseidki võiks olla Mägistes või Viluveres.
Toitumiskoht Mustassaarest suurele teele sõites. Keegi on linnupraega maiustanud.
Vaated teel Sõmerpalust Antslasse. Kuulda oli musträhni.
 Vähtsõkivi järv ja kalatiigid lähedal. Tegin lõunapausi, istmeks üks külmakast, lauaks teine. Sült, värske salat ja krevetid, leib, kuklid, mahlajook. Maitshvad, kuid ostetud poest. Ei olnud seapraelihavõileiba, kiluvõileiba, talumahla. Maiustuseks pählikreem. Järvel näha 3 paari tuttpütte, lauk, hallhaigur ja umbes sajapealine parv, kedagi, kes võisid olla ehk rislad.
Vist endised kalatiigid. Põhjas huvitavad jäljed, nagu oleks tegemist Marsi kanalitega.
 Kanal või jõgi Vahtsõkivi ja Märdi järvede vahel.
 Kohalik Pisa torn.
Külades on veel elu. Ja tõestus, et müügikohti vajavad paljud. Ja väikseid kontserdikohti külaesinejatele.
 Et olin kruusatedest kõrini tüdinenud, siis suundusingi Antslast Tsirguliina peale. Valga-Tartu maanteel remont. Kas sellises kohas tehakse parkla koos muu juurdekuuluvaga? Ei paista küll. Sest keegi kuskil sosistab: Me teame ise paremini...
 Hauatähis Laatre lähedal surnuaial.
 Valga. Nagu hiljuti ütlesid paar pensionäri: Nii ilus. Nagu Prantsusmaal.
 Lendaja jälg maapinnal.
Kas ehitus seisab peale valmimist omapäi 30 aastat? Või oleks normaalne ka kolkaküla elanikul puhtale pinnale istuda, kuigi jaama peaks tulema 2-3 minutit enne rongi... Muide, miks mitte 1 minut? Siis võiks pingid tegemata jätta. Laristame, seltsimehed, laristame. (Euro)riigi rahasid...
 Auruvedur-mälestusmärk Valgas.
 Keeni. Ooteplatvorm jaamakorraldajale. Reisijad liiguvad mujal.
 Elva. Peaksid peatuma kiirrongid Tallinnast ja Berliinist, "kapsaussid" Budapestist. Seni vaid "kohalik piimarong".
Pedja. Koos platvormiga remonditakse ka kõrvaltee. Ühispeatust ei tule, ligipääs kohalike inimeste hoovide kaudu. Kuid tekib rongide vahetusvõimalus. Aga vt. "Tera siit...". Jaamahoone lammutatud, ootekoda pole. On aga suured puud ja uus jaamahoone, mille varju saab natuke peituda. Ehk Vooremaa plärajatel õigus, et Jõgevamaal ei hoolita inimestest, sellepärast pakutaksegi puu varju vihma eest, kivikarbi varju tuule eest ja ehk ka kahte kaigast tualeti asemel. Millest kinni hoida...







4 kommentaari:

  1. Kui Keeni platvorm on ehitatud/pühendatud personaalselt jaamakorraldajale siis las ta maksab selle ka kinni, miks reisijad peavad kannatama...

    VastaKustuta
  2. Tänud!
    Nõus!
    Mitteametlik kommentaar Keeni platvormi asukohale projekteerija poolt oli:

    (AS EVR Infra Liiklusameti jaamatöö osakond kooskõlastas ooteplatvormi asendiskeemi tingimusel, et platvorm asub ainult raudtee raja nr 1 juures)...

    Selline lugu siis. Nii et isegi too pahaendeline kõrvalteel loksumine on siit tulnud.
    Rääkimata võimalusest tuua ooteplatvorm ülesõidu juurde.

    VastaKustuta
  3. Järveres on olemas avalik supelrand, selleks ei pea ervaldusele trügima. Ja mõisahärra keda "tööliseks" pidasite oligi tõenäoliselt "tööline", kes omas kodus tööd tegi, välimuse järgi hinnata on labane.

    VastaKustuta
  4. Tänud, Anonüümne!

    Puhkaja, kes tuleb, näeb mõisa ja mugavat pääsu järve äärde, tahab vaadata, sest tegemist ilusa asjaga. Tahab küsida (trügimata), kas vaatamine lubatud, sellisel juhul ka tööline ei tohiks olla mühakas, vaid viisakalt teatama, et sinna tulek pole lubatud. Sest minul pole kombeks trügida, vaid eeldan viisakat suhtumist igalt inimeselt! Selline suhtumine ka suvalise tellitud töötaja poolt jätab mingi jälje. Ning ei tekita usaldust puhkekoha naabrite lahkuse suhtes. Puhkekoha valikul on aga ka naabrid olulised. Minu jaoks on mulje selline ja see häiris piisavalt tugevalt, rikkudes mulje päevast ja puhkepiirkonnast.

    Ja loomulikult teen ma vahet töölisel ja mõisahärral! Küsimus tõestamises, et ka mõniebaviisakas inimene võib paljutki ära rikkuda, isegi naabrite jaoks! Iseloom on olulisem kui see, kas ollakse tööline või mõisavalitseja. Olen piisavalt palju matkanud ja õnneks oskab enamus inimesi suhelda ning jääda viisakuse piiridesse! Ning vahel ollakse nõus ka sellega kui mõisapargis ringi jalutatakse.

    Loomulikult oli ta tööline

    VastaKustuta