ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

pühapäev, 1. mai 2011

OH PÜHA KIIRUS - MEIE VÕLU JA VALU 2

Uued rongid valmimas ja mei oludesse oleks vaja ühte imepisikest erinevust. Prozhektor ehk kaugtuli - on ameerika veduritel C36 tehtud selliselt, et kaks tuld asuvad üksteise peal. Uuel Stadleril võiks olla kõrvuti kolm tuld, äärmised näitaksid kõrvale umbes 10-15 kraadi! Sellega saaks valgustatud ka raudteeäärne ala. Arvestades, et praegusel DR1A prozhe valgustab hea reguleerimise korral üle kilomeetri, siis sellisest kaugusest liikumist märgates on veel võimalik varem pidurdada, et vältida otsasõitu põdrale.Sest tihti on põdrad lausa raudtee veerel puhkamas või toitumas. Kitsede puhul on kasutegur samuti olemas, kuigi väiksem, sest kitsed jooksevad tihti kaugemalt üksteise järel aga parimal juhul saaks iikagi vähemalt vilet anda, sest vahel aitab seegi.

Peab tegema ettepaneku. Kuigi 90 %-lise kindlusega võib öelda, mis vastus tuleb, aga proovima peab.

Kes teab üldse, kui kaugele näitab Stadler Flirti kui linnalähirongi kaugtuli?

******************************'

Toon siia viite ühele uuringule. Tegu siis inglise keelega, nii et kahjuks ma seda kommenteerida ei saa, aga tegu müra ja vibratsiooni mõjuga loomadele. Kellel huvi, saab ehk refereerida!?

http://www.fra.dot.gov/downloads/RRDev/final_nv.pdf

******************************

Mis on põtrade hukkumise põhjusteks?
Põder hoidub küllalt tihti raudtee veerde. Üheks põhjuseks muidugi raiesmikud, kus ehk toitumine sobivam. talvistes oludes ügava lumega on muidugi hea liikuda raudteel, kus lund vähem. On piirkondi, kus põtrade liikumisteed risti raudteega, üks selliseid Lelle-Türi ja ka Lelle-Eidapere vahel. Maksimaalne põtrade arv talvel, mida ühe sõiduga nähtud sellel lõigul, oli 13! Olen kuulnud ka kommentaari jahimehelt, kelle sõnul üks lõik eriti harjumuspärane, kuna kahelt poolt piiratud jõgedega ja nii ongi põhiline liikumismaa kitsalt piiritletud.
Põtradel on tihti kombeks ka "pikalt arutleda". Nii nad seisavadki raudtee veeres või lausa raudteel ja hakkavad liikuma küllalt  hilja. Kusjuures nende liikumistrajektoori ette aimata pea võimatu. Vahel justnagu ära pööramas ja "inimloogika vastaselt" keerab taas ette.
Mis aitab? Teatud effekt on valju signaali andmisel, vahel mõjub ka prozhektori vilgutamine või kustutamine. Pidurdamine on nii ja naa. Pidurdusteekond pikk (kaubarongist ma ei räägigi) ja eriti talvel on diiselrongide pidurid olenevalt ilmastikutingimustest  väga nigelad, effekt ilmneb halvimatel juhtudel alles isegi kilomeetri pärast. Ometi on kohene pidurdamine (kui põtra märkad) küllaltki tihti aidanud põdral pääseda, ja seda mõnikord lausa sentimeetrite mängus! Seega on põdra (või üldse loomade) varajasel märkamisel ülisuur roll! Prozhektor peaks valgustama üle kilomeetri ja nagu mainisin, soovitavalt laialt. Laia valgustust kasutataks siis väljaspool asulaid ja maanteedest eemal.
Mis maksab asjaomastel kätte võtta ja sellest Stadleri omadega rääkida!? Kindlasti oleks see väike näpuliigutus ja probleem saaks osalise lahenduse! Kas aga leidub keegi, kes...

Kiirustel üle 120 km/h ei ole sellel teemal muidugi enam pea mingisugust rolli. Siis aitaks vaid ökoduktid, aiad, jms. Kuigi needki pole100 % kindlad. Sest kasvõi väiksematest avadest trassile pääsevad loomad jääksid sinna lõksu. Eks üldjuhul ei segaks see nautimast kiiruseihalejate sõitu ja unistamast kaugetest maadest. Võib-olla meenub ka perega loomaaias käimine, sest Eestimaa siis loomadest tühjem, aga rongi aknast polegi hea vaadata ju. Nagu praegu põtradest tühi eelpoolmainitud lõik...

Sõitsin nõuka ajal kaugrongidega kahjuks vähe. Ometi mäletan pigem jutte mõnusast sõidust, eriti kupeevagunites. Mõnus oli see küll!

***********************************

Ja siin nüüd üks hea ülevaade antud teemast! Kas meil tehtaks asi kvaliteetselt kiirraudtee puhul või tehakse kõik taas võimalikult odavalt?

http://www.mnt.ee/failid/1286480217.pdf

*************************************

Vastuseks anonüümsele kommentaatorile:

vilciens dizelis Talina-Riga caur Parnava un Ruijena. Pirma pietura Saulkrasti.
Ludzam jus ieverot pirmaja un pedeja tambura atrodas pakaniemi uz augstam platformam!
Atvainojet ur kavesanos!
(Vabandan lätlaste ees võimalike vigade pärast!)

Lätikeelseid viiteid ma siia siiski ei pane!

***********************************

4 kommentaari:

  1. Mis mõttes ingliskeelset raportit ei saa kommenteerida? Sa ei oska inglise keelt või?

    VastaKustuta
  2. Tänud, anonüümne!
    Küsimus imelik. Pean oskama või?
    üldiselt olen hakkama saanud ka vene keelega, aga inglise keel pole mul tõesti selge.
    Oskad läti keelt?

    VastaKustuta
  3. Jah, oskan küll.

    http://translate.google.com/
    Latvian --> English

    ja ingliskeelsest tekstist saan juba ise aru

    VastaKustuta
  4. Tänud!
    Minu nimi on Neeme.
    Nagu mainisin, mina kahjuks ei oska. Ja nii palju kui olen aru saanud, on Google tõlke tase väga vilets. Selliste uuringute puhul peaks tõlge aga olema suhteliselt perfektne.
    Kord soovitasin raudteehuvilistel, juhuks kui neil minek Venemaale, Ukrainasse vms, teha omale kolmes keeles paber, kus öeldud klubi või ühingu nimetus ja lühitekst, milles palutakse ametivõimude jms abi. Sest seal võid tihti "kahtlaseks" osutuda. Kui nägin lühiteksti venekeelset tõlget (Google`st), siis sain aru, et ma oleks nad vene vanglasse saatnud vist. Jutt "ülesandest jäädvustada raudtee ajalugu jne" oli tõlkes saanud: "Meie ülesanne on haarata enda kätte veerevkoosseis ja infraobjektid".

    VastaKustuta