Ei oska pealkirja panna...

Lehmakauplemist ma ei salli.

Lubadustest tuleb kinni pidada ja politseinike amet on üks raskemaid ning ohtlikumaid. Pole ka mina nagu hr. Anvelt eripensionite pooldaja, kuid on mõned ametid, kus see võiks olla vajalik ja oluline...

http://www.epl.ee/news/arvamus/andres-anvelt-politseinike-eripensionid-voidakse-ohverdada-valimislubaduste-nimel.d?id=64504058

See saab olema üks päris suur tüliõun, kuid võib-olla see surutakse isegi läbi. Kui riik on võtnud endale poliitiliselt ülemääraseid kohustusi, näiteks tulumaksu langetamine ja maamaksu vähendamine, siis see kõik võtab riigikassast raha ja selge on see, et tuleb hakata otsima võimalusi, kuidas neid auke katta. Selleks, et nende antud valimislubadustega võimul püsida, tuleb mingid asjad ilmselt jõuga läbi suruda.

Vähemalt keegi poliitikutest ütleb välja, et tulumaksu langetamine on pollitiliselt ülemäärane lubadus, siis on seda hea kuulda. Kahju vaid, et Reform seda ei taha kuulata.
Oma riigi teenimine pole ka ainult politseis, tegelikult teenib ju iga töötaja riiki, otsesemalt või kaudsemalt. Pidevalt aga murda oma lubadusi või lihtsalt nende inimeste peale sülitamine pole mingilgi moel aktsepteeritav. Kuna palgalõhe on niigi suur, siis oleks just õigem kui tulumaks oleks kõrgem (mitte astmeline), sellega maksaks kõrgemapalgaline rohkem, mis oleks täiesti õige tegu! On ju mõnelgi kõrgepalgalisel tagatud ju ka kõrgem pension? Või on riigiisadel kohe tahtmine kellelegi käkki keerata?

http://www.epl.ee/news/arvamus/ametiuhingujuht-meid-ei-ole-valitsus-kaasanud.d?id=64499568

Praegune valitsus on võtnud sellise poliitika, et võimalikult vähe kaasatakse sotsiaalpartnereid või üldse teisi osapooli. Valitsuse suhtumine ametiühingutesse pole vaenulik mitte ainult selle konkreetse seaduseelnõu osas.

Otse loomulikult! Selline käitumine toimib ju väga edukalt! Isegi saab raporteerida Euroopale, et meil on väga oluline suhelda sotsiaalpartneritega või et meil on toimiv kodanikuühiskond. See pole oluline, et sõnad kõlavad õõnsalt, tähtis on esineda. Seda enam, et isegi ajakirjandus on meil äärmuseni pealiskaudseks muutunud ja kriitikat valitsus aadressil praktiliselt ei tee. Asi pole muidugi ainult valitsuses vaid üldse riigi toimemehhanismides.
Selline märk riigi poolt tähendab ka loomulikult seda, et tööandjadki lähevad seda teed. Eeskuju ju olemas ja seadusedki muutuvad aina rohkem orjapidamist soodustavaks. Ametiühingutel pole tänapäeval lootustki enda olulisust tõsta. Sellele on kaks põhjust.
Esiteks eelnevaga seonduv seadustega põhjustatud sotsiaalsete tagatiste nõrgenemine
Ja teiseks, küllaldaselt leidub neid töötajaid, keda ei huvita vähimalgi määral kolleegid ning neile on omane põhimõttelagedus ning egoism. Kuigi sageli ei saa neile kindlad olla isegi tööandjad (nagu tsiviliseeritud Euroopas seda teatakse) ja pigem toob selliste töötajate ja sellise suhtumise pilpa peal hoidmine kaasa kaudselt suuri kulutusi nii tööandjale kui riigile. Kui pole inimesel põhimõtteid (olgu siis töötaja või poliitik), pole talle oluline ka tööandja või riigi vara. See läheb lihtsalt hiigelkogustes kõrvale ja "tubli" inimene "teenib" kahe- või ka kolmekordse palga. Muidugi maksuvabalt. Sest kes see ikka varguste pealt makse maksab.  Ja nii ongi, et vargamentaliteediga kontingendi poputamine toob kaasa selle, et politseil on veelgi enam tööd. Ja tegelikult lojaalsete tötajate palk sellevõrra kõvasti madalam Olgu siis kütusevaraste, salakaubavedajate, ümbrikupalkade vms tõttu.

Valitsus läheb nõrgema vastupanu teed ja seetõttu pole mingi ime kui inimesed ükskord taipavad, et valida tuleb ausus. Ja ausad poliitikud. Keegi kuskil küsis, kas ausalt saab üldse poliitikat teha? Muidugi saab. Kui tahta.

Töökeskkonnas näen aga aina süvenevat ükskõiksust ja sellega kaasnevat töötahte vähenemist. Sest kui ikka nähakse, et neist ei hoolita, lüüakse lõpuks käega. Sama võib ju juhtuda ka poltseinikega. Riigile see võib ju isegi hea olla kui töölt ära minnakse, peabki vähem palka maksma. Turvatunne on ju sõnades kindlasti ikka olemas ja riigi jaoks prioriteetne.
Tööandja valib aga lahkujate töö tegemiseks teise tee, sunnitakse veelgi rohkem töötama teisi, ükskõik, mis moel. Lihtsam on see siis kui nende töötunnid välja ei tule, kuigi tegelikult kodust eemal oldud aeg ulatub kahekordse normtundideni. Ja osa sellest ajast tuleb puhata oludes, kus normaalsest puhkamisest ei saa juttugi olla. Ükskõik millest rääkimist võib aga nimetada ju ka vingumiseks!?