ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

kolmapäev, 13. juuni 2012

Tumenev rongiliikluse tulevik?


http://www.sakala.ajaleht.ee/874716/viljandi-poole-soitis-rongiga-enim-inimesi/

Ega ei kujuta ette, mis uute rongidega saama hakkab? Kuigi suuruse korral võib võrrelda peaaegu et heeringakarpi kilukarbiga, siis see head ei tähenda. Võid ju ajada kiirust üles, palju tahad ja panna rongid tihedalt sõitma, kuid kuskil on piir! Jääb lähitulevikus vaid mõned meetmed kasutusele võtta:

1. Tõsta pileti hinda tublisti?
2. Jätta vähem peatusi? (meil ju piisavalt neid, kes tahavad kiirrongidele peatuste arvu minimaalseks viia)
3. Likvideerida peatusi, et ei oleks karta rongide liigset täituvust...
4. Mitte teha ühispeatusi, vähendada juurdeveoliine.
5. Teha "hea sõiduplaan".
Ulme? Kõik on võimalik...

Pendeldaja
13.06.2012 15:40
No tore on, et numbrid muudkui kasvavad. Vahva oleks kui rongid ka nende numbritega koos kasvaksid. Reedeste rongidega Tallinnast Viljandi poole sõitmist inimlikuks küll pidada ei saa.
Edelaraudtee on selles suhtes äärmiselt silmakirjalik. Viljandi ots on läbi aastate kõige rohkemate sõitjatega olnud, kuid Edelaraudtee raskuspunkt on ikka Tartu suunal.
Mõniaeg tagasi andis Edelaraudtee teada, et suurendab rongikoosseise(http://majandus.delfi.ee/news/uudised/suur-reisijate-hulk-sunnib-edelaraudteed-lisama-vaguneid.d?id=59957071). Viljandi suunal pole seda siiani tehtud.
Esimese klassi vagunid kaovad vahest liinilt päevapealt. Järelepärimistele olen saanud vastuseks nt. et Tartu suuna vagunid läksid remonti, mistõttu võeti Viljandi rongi I klassi vagunid Tartu suunda teenindama. Viljandi koosseisu naasvat need siis, kui Tartu omad korras on...(naasesid poole aasta pärast). Näiteid on päris palju.
Paljukiidetud 120km/h lõiku Türi-Viljandi vahel pole olemas. Rongid põhimõtteliselt ei sõida sellel trassil nii kiiresti. Firma võiks oma luuletamise ajal arvestada sellega, et tehnoloogia võimaldab vabalt kõikidel reisijatel rongi kiirust jälgida. Isegi praeguse 80-90km/h pealt viskab rong Türi ja Taikse vahelisel (rekonstrueeritud!) lõigul sellise resonantsi sisse, et mõnel pensionäril võivad vabalt kolmandad hambad kaduma minna.
Kui aastaid tagasi sai rongiga tihedamalt sõitma hakatud, siis tundus kvaliteedi ja hinna suhe väga hea. Tänaseks on selge, et kui hind on siiani OK, siis teenust ju tegelikult pole. Ilmselt ei tule sellelt ettevõttelt kvaliteeti ka siis, kui piletihind kõrgem oleks. Reaalajas veebist jälgitavad rongid on vahva nipsteenus küll, kuid see ei heasta loendamatuid kordi, mis on tulnud seista Tallinnast Raplasse püsti, kuna vagunis pole ruumi/õhku.
Kurb.

Vahepealne ootamatu masu tõi kaasa muidugi reisijate arvu tugeva languse. Ometi olid reede ja pühapäevad ikkagi rahvarohked. Eks siin on mitmed pooled süüdi, et rongiliiklus pole oluliselt tihenenud. Pakkusin kunagi kahte Pärnu kiirrongi lisaks, mis oleks raudselt olukorra paremaks teinud. Kahjuks....
Rääkimata muidugi paari vaguni lisamisest, mis olnuks nende vanust arvestades omajagu kulukas, aga...kas pole ikkagi inimlik lähenemine olulisem? Kahju on näha-kuulda tõesti, kuidas inimesed kipuvad isegi kokku vajuma õhupuudusest. Mis saab aga uute rongidega?
Millal saadakse aru, et oodatavatest koosseisudest jääb väheks?
Millal saadakse aru, et Balti jaamas jääb perroonidest väheks?
Või ongi arvestatud sellega, et olukord võib rongide puuduse kaasa tuua? Ja otsustataksegi mitte lisavõimalusi pakkuda. Ning alati võib ka tulevikus öelda, et "me oleme teinud hea rongiliikluse", kuigi tegelikkuses rongid ülerahvastatud, sõiduplaan halb, osa piirkondi pole ikka saanud piisavalt tihedat rongiliiklust jne. jne...

9 kommentaari:

  1. Aga siiski parem see, kui üldse midagi ei proovita, kas pole?

    VastaKustuta
  2. Tänud, Liina!

    Kindlasti! Kuid tegemine peab olema mõtestatud ja ei saa vedad lihtsalt paberile umbkaudse rongide arvud kuskil päeava ulatuses ja sellest lähtuda. Igal piirkonnal on omad vajadused ja nende elementaarseks rahuldamiseks on vaja veidi rogkem vaeva näha.

    VastaKustuta
  3. meenub Taani lugu IC4 rongiga, mis tänaskes Taani maksumaksjale 4,1 miljardit DKK maksma läinud, aga seisavad siiani, juba ?7.a.? seisavad. Taani raudteefirma asjapulgad ei môelnud asja korralikult läbi (keegi ehk sai meelehead), vôôras raha see maksumaksja raha, ja ega keegi ei vastuta - heas usus tehtud...

    VastaKustuta
  4. Paraku ma selle looga kursis pole. Kas selle kohta kuskil ka eesti keeles pikem lugu?

    VastaKustuta
  5. ei pole, on Taani uudiste inglise keelses versioonis ning wikis http://en.wikipedia.org/wiki/IC4
    Lühidalt lugu nii, et Taani rongifirma DSB tellis 2000.a. Itaalia AnsaldoBreda vabrikust 83 tk. spetsiaalselt ainult Taani jaoks disainitud ja välja môeldud linnadevahelisi diiselronge tähistusega IC4, mis peab asendama vanemaid IC3 ronge. Kôik 83 rongi pidid olema valmis 2006 Esimene rong saabus 2004.a. ja oli nii vigu täis, et ei saanudki sôitma. Siis parandati. 2008 tulid järgmised 4 tk. Ikka vigadega. Nüüdseks on 13, aga vigade parandus oli targem tellida taanlaste ennaste kaëst lôpuks, sest AnsaldoBreda ei saa hakkama. Nôuti hulka kahjutasusid jmt. AnsaldoBredlt, ähvardati tellimused lôpetada. 2015.a peaksid kôik 83 rongi kohal olema, aga keegi ei taha neid enam. Kahjutasud maksti, aga see summa läheb varuosade ostmiseks, mis tuleb DSB-l tasuda 2012.a. Ronge pole vôimalik 2 komplekti kokku panna, ei ühildu, aga reede-laup ja tipptundidel on Aarhus-Kopenhaagen vahel vaja. Saadi 2011 lôpp need 4 rongi käima, kuid üsna pea tuli ära vôtta, sest ei suutnud enne perrrooni lôppu pidurdada, seega ohtlikud. Kiirus tuli 180 k/h vähendada 140km/h peale esimest juhtumit. Lôpuks vist on kokkulepe saada ainult mingi 20 vôi nii ronge. Riigi revisöörid on v¨lja arvutanud, et koos kôikide asendusrongide jmt. on asi riigile maksma läinud 6,4 trillionit DKK. (Môtle on ikka riigil raha!).

    VastaKustuta
  6. unustasin lisada, et kuigi rongid on unikaaltellimus AINULT Taani jaoks, siis veebruaris 2011 kinkis Berlusconi ühe sellise rongi Muammar Gadaffile Itaalia ja Liibüa heade suhete märgiks, kuigi selleks Taanilt luba pole. Pôhjendati, et sisu on rongil erinev, pole sellised istmed, vaid rong on seest valgete diivanite ja pôrandalampidega ja kardinatega. Sai siis see Gadaffi nüüd selle rongiga sôita korragi vôi ....
    IC4 on muidu Pininfarina disain, V8 diisel Iveco diisel mootoriga igati uhke rong pildil.

    VastaKustuta
  7. Põhjalikud teadmised sul!!!

    Aga suhtumine ja asjadega tegelemine kuidagi tuttav. Sest ega meilgi saa vaguneid juurde lisada, saab ainult koosseise kokku panna. Ja selge, et ka meil jääb nii koosseisudest kui vagunite arvust väheks. Kogu Eesti kontekstis.

    VastaKustuta
  8. ma lihtsalt olen ülimas hämmingus, kuidas see rong seisab ja seisab, kuidas riigil nii palju raha on ning kuidas rahvas midagi ei tee, et oma, maksumaksja, raha sihipäraselt kasutataks.

    VastaKustuta
  9. Tänud Liina!

    Rahvas on laisk ja põhjamaine, heal juhul kommenteeritakse kuskil portaalis (aga hea seegi), lootuse ja usu muutuste võimalikusesse kaotanud jne. Äkki ongi Taanis samamoodi?
    Või lihtsalt ollakse ükskõiksed ja riigi rahakott ei tundu maksumaksjale enda oma?

    Täna muide tulin elektrirongiga, Pääsküla ja Tallinna vahel suured tööd, aga muutusi pole. Kuigi linnaruumis muutused ju toimunud võrreldes tollaste peatuste ehituse aegadega. Paljud tahtsid uut peatust Järve keskuse juurde. Hea küll, ei tehta, aga võinuks praegustki peatust kasvõi nihutada Järve poole, seda enam, et planeeritud tulevikus ka Järvele ühistranspordikeskus. Mis keskus see on kui rongile tuleb kõmpida tohutu maa? Aga ei! Või Tondi platvorm tuua sirge peale. Ei! Osa ametnikke, istub, nina paberis ja ei tea mitte uduuimagi, mis maailmas toimub! Riigi rahakott aga suur ja paks, sealt on hea kulutada!

    Ja aehk nii Taanis kui meil poliitik oskab rääkida aiaaugust, mitte aiast? Mis mõtet siis üldse küsida või raulolematust avaldada?

    Muide, tahtsin RMK-st teada kui palju kasutatakse järelimmutust vaatetornide jm puhul. Vastuse puhul vaid nuta või naera...
    Räägitakse vaid nii ümmargust jutte, et ma ei oskagi kommenteerida. Aga järeldan sellest vaid seda, et sellist asja ei tehtagi. Riigi rahakott ju....

    VastaKustuta