Blogiarhiiv

pühapäev, 10. juuni 2012

Kui tuul murrab...


Täiesti nõus Aarne Rannamäega, et süvenemist on ajakirjanduses vähe. Ja pikemaid doksaateid oleks vaja elust Eestimaal. Eile oli TV 3-s saade, näidati ka Järlepat ja teisi ümberkaudseid kohti. Tore, aga väga pealiskaudne.

http://www.epl.ee/news/arvamus/aarne-rannamae-ma-pigem-murdun-aga-ei-paindu.d?id=64517326

Mis sa arvad, kas Peegel oleks praegu rahul, kui ta Eesti ajakirjandust vaataks?
Peegel oli hästi leebe inimene. Aga ma arvan, et ta oleks suhteliselt rahul, jah. Peegel oli ülimalt realistlik. Ta sai aru, et olud muudavad inimest väga palju. Ega ei saa ju nõuda ainult ideaali. Peegel tahtis süvenemist ja meilt ta seda nõudis. Aga kui olud on sellised, nagu nad on... See on see kogu Eesti ajakirjanduse häda. Süvenemist on vähe. Täna teed üht, homme teist. Võib-olla ma ei teeks üldse sisepoliitikat, teeks ainult välisuudiseid, kui saaks. Pikemaid doksaateid.


********


Oled üks jõulisema stiiliga ajakirjanikke. Kas tahaksid suuremat jõulisust ka teistelt ERR-i
ajakirjanikelt?
Ei, ei. Asjalikkust oleks vaja, teist samasugust pole vaja. Teiste saadete tegijad võiksid ju ka vallata mitmeid stiile. Kui poliitik hakkab „Terevisioonis” liiga rängalt mula ajama, siis tuleb teda küll kohelda nii, nagu mina seda aeg-ajalt teen. Aga mitte alati. Oleks õudne, kui oleksid minu kloonid. See vahelehüppamise stiil tuli AK-st. Kui sulle antakse neli minutit, siis poliitikud on piisavalt kogenud ja panevad plaadi peale. Kas ma pean ootama, et see plaat lõpeks? Ei ole võimalik! 

Nii on tihti ka pressiesindajatega. Kipuvad rääkima aiaaugust, mitte aiast.   Siinkohal ma nõustun ka hr. Ideoni arvamusega, et pressiesindajad jms peaks olema olemata. Eriti kui nad teemat ei jaga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar