RAS Eesti Transport 2

Tasuta luuavahetus?

Nüüd siis tehtud otsus, et uued rongid lähevad Elektriraudteele. Selline otsus annab lootust et tekib ühtne riigifirma, nii nagu ma seda tinglikult nimetan RAS Eesti Transport. Muidugi peaks sinna juurde tulema ka praamiliiklus ja kiirlaevad saartele, veelgi parem kui ka bussiliiklus, just riigisisene.

http://www.e24.ee/876058/riik-annab-uued-rongid-elektriraudteele-opereerida/

http://www.e24.ee/876450/edelaraudtee-kaome-konkurentsist/

Konkurents on laialdane mõiste ja sisulist konkurentsi pole meil mitte ainult rongiliikluses, vaid üldse ühistranspordis. Ühiselt kasutatav lõik on ju vaid Tallinnast Aegviiduni.

Ning kas alati on konkurents heas või halvas mõttes,  näiteks kaubanduskeskuste loomine üksteise külje alla? Ikka tuuakse ju nende tegijate poolt ühe olulise põhjusena: "aga nii suureneb konkurents ja see toob kaasa hindade alandamise". Tegelikus on sel juhul  vastupidine. Seesama Laagri näide, kus Maksimarketi kõrvale tuli Rimi. Piltlikult öeldes kaob kümnest tuhandest külastajast pool konkurendi juurde. Oletame, et osa, kes pingsalt sooduspakkumisi jälgivad, käivad mõlemas. Nii jääb ühele alles 6000 klienti ja teine "võidab omale" 6000 klienti. Tegelikult ei ole see võit kummalegi, vaid mõlemad kaotavad, sest see 6000 klienti tähendab liiga väikest käivet ja samas suhteliselt suuremaid ülalpidamiskulusid kogu marketi töös, kõikides üksustes. Tegelikult peaks olema ehk isegi piirang kui lähedale tohib kaubanduskeskusi ehitada. Ja halvim on see, et sellisest konkurentsist kaotab kõige rohkem klient ja keskuse töötaja.

http://www.e24.ee/876534/osula-mujal-maailmas-on-uhistransport-erafirmadel/

Kuldsed sõnad!

Sebe omanik Hugo Osula ütles valitsuse tänast rongiotsust kommenteerides, et mujal maailmas on ühistranspordi korraldamine erafirmadele antud ning Eesti on ses osas erand.

«Võib-olla Eesti riigis arvatakse, et riik on nii võimekas ja teeb ise,» sõnas firmajuht, kes on varem avaldanud samuti huvi saada tuleval ja 2014. aastal saabuvate rongide opereerijaks.

Ehk see ongi Eesti Nokkija?

Kõik, mis hiilgab, pole kuld. Ja see, et mujal maailmas on miski asi nii, ei tähenda, et me ei võiks teha oma mõistuse järgi!? Ja ma tahaks täitsa teada, miks on riik, kus hr Osula elab, siis mittevõimekas? Kas see pole mitte riigi halvustamine??? Miks eestlane ei või arvata, et tema riik ON VÕIMEKAS? Või peaksime olema kompleksides ja kummardama vaid eraomanikke kõikjal ja igas asjas? See on äärmiselt huvitav teema ja annab võimaluse hakata mõtlema muutumisest ja muutmisest. Ja alustama...iseendast?

See on huvitav teema juba sellepärast, et arvatavasti mujal maailmas mõeldakse rohkem oma reisijatele ehk tulubaasile ning tehakse kõik, muutmaks ühistransporti tõeliselt heaks. Soovimatus tegutseda erinevate ühistranspordiliikide ühildamisega, on üks ere näide, kuidas seda meil tehakse või õigemini ei tehta! Ja seda kindlasti ka bussifirmade, k.a. Sebe poolt!
On täiesti elementaarne, et selle nimel ollakse valmis tegutsema ja midagi tegema. Aga kus on vastused mu ettepanekutele? Korduvatele ettepanekutele! Minu jaoks see näitab vaid ükskõiksust, mitte reisijatest hoolimist. Ja oma riigist muide ka!

 Ja et paljudes riikides on ühistransport riigi käes, tõstatab veel küsimuse. Kui hr Osula seda ei tea, aga räägib, siis kas on normaalne lihtsalt mula ajada? Ma ei võtaks nii ühtki inimese arvamust tõsiselt. Kui aga teab, siis puudub ausus? Mis see teadlik valetamine muu on...

14.06.2012 18:52

vaffa :

On väga kahju, et Edelaraudtee VÄLJA SURETATAKSE. Elektriraudtee on riigifirma ja riigiettevõtetega kaasneb konkurentsivaba hinnatõus. Mõtle vee-, elektri- jne. ettevõtted. Alati kaasneb jutt, ennem hinnatõusu, investeerimisvajadusest. Paraku pole ma iial kuulnud, et mõni eraettevõte tõstaks hindu põhjendusega uus tootmisliin või midagi muud sarnast osta. Ilmselgelt tahab riik jällegi oma konksus sõrmed meie tasku ajada. Olgugi, et riik võrdub rahvas, on reaalsus paraku hoopis teistsugune.

-3    +7

14.06.2012 19:03

hmm :

Ega monopoolne erafirma (antud juhul Edelaraudtee) teistsugune ole. Ja kui hinnatõusuraha kuskile läheb, siis pigem mingu riigile kui kellegi isiklikku taskusse.

Samalt IP-aadressilt on siin kommenteerinud ka hmm(17:00).

-1    +8

14.06.2012 19:13

Eralogitik :

Selles jutus oleks iva teenuse puhul, mida tarbib Eesti Energia klientuuriga sarnane mass inimesi. Rongiliikluse puhul on paraku tegu peamiselt riigi poolt pealemakstava valdkonnaga. Peamine lootus saab olla vaid dotatsiooninumbri vähenemine, kuid see eeldab teenuse piisavat taset. Uute rongide saabumine alles loob eelduse mingi elementaarse taseme tekkeks. Sest me kõik teame, kuhu näiteks autod ning bussid on tänaseks päevaks arenenud. Käigusolevad rongid aga paraku siiani pärit kaheksakümnendatest, s.t. sügavast nõukaajast. Mersut Zapikuga ei võrdle. Nüüd olukord muutub ja ma olen üsna kindel, et rongide ületäituvus võib saada uueks probleemiks. Aga mis on siis peamine eesmärk - ikka võimalikult isetasuv transpordikorraldus. Mida rohkem kasutajaid, seda suurem võimalus tekib piletihindade tõstmiseks. Kõrgemad hinnad toovad veoettevõttele suurema tulu ning vähendavad dotatsioonivajadust. Dotatsioon tuleb lõppkokkuvõttes maksumaksja taskust - ka selle maksumaksja, kes ronge ise ei kasuta. Seega, mida väiksem dotatsioon, seda kasulikum maksumaksjale. Samas ei maksa väga loota, et reisirongindus ilma dotatsioonideta hakkama saab. Ka Saksamaal maksavad kohalikud omavalitsused (need on seal palju olulisemas seisus kui meil) kohalikele rongiliinidele peale. Vaid linnadevahelised kiirliinid peavad ise end ära majandama. Nii on ka aus. Peale selle eksisteerib valik - odavam buss või kallim rong. Valik on vähemalt olemas. Aga selle väitega ma pole nõus, nagu plaaniks riik kohe piletihindadu tõstma hakata. Piletihinnad hakkavad millalgi tõusma kindlasti, kuid seoses rongide kasutusintensiivuse tõusu ja elatustaseme tõusuga. Toda viimast me ilmselt lähiajal ei näe.

Eralogistik, nagu tavaliselt, toob põhilise esile.

Ja eks erafirmadelgi ole tahtmise juures võimalus vagunid kokku haakida ja Riiga ning kaugemalegi sõitma hakata.