ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

teisipäev, 5. juuni 2012

Hea tunne!


Aitäh pildi saatjale! Just sellise ilusa õhtu tunne...


Päev kisub vägisi õhtusse, ladusime Kadiga puid ja mõnus väsimus sees. Eile magasin aga sauna peal ja sealne olemine ikka täiesti eriline! Lugesin Krossi, vaatasin kuutõusu ja lihtsalt olin! Hommikul jälgisin aknast kuidas tihased poegadele toitu tassisid. Täna lähen taas. Sellises majakeses elaks naudinguga kuskil metsa veeres. Tegelikult pole ju inimesel palju vaja! Muidugi, oleneb, mis oluline, sellest sõltubki väga palju.

Krossi lugedes hakkad aga maailma veelgi laiemalt nägema. Pole olnud temagi elu kerge nagu paljudel eestlastel võõrvõimu all. Ja Kross kirjutab üldse kuidagi teistmoodi kui mitmed teised. Ilma eriliselt bravuuritsemata, ilma et sõnademänguga püüaks traagikat suuremaks paisutada. Pigem loed ridade vahelt ja näed seda traagikat palju teravamalt. Pole ime, et meil mingil moel ei sallita venelasi ja püütakse ikka ise hakkama saada. Polnud ju siiski enamus nendest siiatulnutest süüdi, et reziim nad saatis. Kannatasid ju venelased ise väga kõvasti just Stalini ajal ja sõja läbi. Kui aga leidub neid, kes süüdimatult mõjutavad nende suhtumist "pärismaalastesse", pole siin loota ka mingeid muutusi. Eriti kui venelased isegi ei tea, mida tahavad. Objektiivset mõtlemist ju vähevõitu. Üleüldiselt.

Ajad muutuvad muidugi, muutuvad ka väärtused. Kas alati paremuse poole? Tänaseid uudiseid sirvides vilksatas ka uudis automaathostelist Viljandis. Kuidagi naljakas. Lähed öömajale ja ei kohta ühtegi töötajat!? Ehk tasuks ka kliendid eraldada üksteisest? Lähed oma sissekäigust, oma koridoris, oma tuppa? Ja kui soovid midagi, siis suhtled elektrooniliselt. Eraldi liini kaudu või vatseboogis või ei tea kuidas veel?
Mingil moel tüürib see sinnakanti nagu ka kiiruseihalus. Ei osata ja/või ei soovita enam otse suhelda? Nautida olemist, olgu või rongis?Tuleb meelde, et kunagi sai Johannaga mindud vist Pukka, et sealt sõita edasi Lätti, kitsarööpmelisele raudteele. Ja tollal ei olnud rongis 1. klassi, vaid lihtsalt baarvagun. Ausalt öeldes meeldis see mulle rohkem. Istusime baaris, nautisime konjakit ja seejärel oma seltskonnaga koos sõitmist. Muide, polnud me sugugi sellises staadiumis nagu nädalavahetusel Tartusse sõitnud jalgpallifännid. Või olei need hoopis suvalised joodikud, kuigi meenutasid fänne. Igal juhul kaaniti õlut hommikul minnes ja (järgmisel) õhtul tulles. Milline see vagun pärast välja nägi... Loodetavasti olid koristajad tublid ja puhastasid ka õllesed istmed... Ei kujutaks ette, et klienditeenindajad peaks piletimüümise vahepeal sellist rongi koristama, kuigi nii kiputakse pidama loomulikuks... Igaüks peaks ikka oma tööd tegema. Või vajame ka automaatrongi? Mis koristaks muuhulgas automaatselt ka laga? Siis reisijad saaksid muutuda veelgi rohkem matsideks kui mõned neist praegu on?
Ega ma pole isegi puhas poiss. Ka ju vahel rongis trimbatud, iseasi on ju see kuidas arvestatakse kaasteelistega. Ja küllap trimpan vahel ka tulevikus. Ja ei keela trimpamast ka teist inimest, kui too vähegi teistest hoolib. Ju siis on tal nii vaja...Pole ju praegugi elu kerge. Ja vaevalt, et välismaalegi  minek alati õige lahendus on, kuigi vahel on nii vaja.Ehk jäädaks rohkem siia kui siin riigis inimestest rohkem hoolitaks. Mitte sõnades vaid tegudes...

Ah, mis siin ikka vilosohveerida. Hea tee ka joodud, nüüd võiks minna saunamajja küll.. Aga just tulemas presidendi sõit rongiga uudistes.
Nähtud!
Silma torkas, et ühes vagunis pikk laud paigaldatud ja ka baarvagun ära krahmatud. Kas aga keegi muretses ka selle eest, et teisteski vagunites taheti söögi-joogipoolist? Ei tea, mul puhkepäev. Võib-olla ka pakuti, aga ega ma ei usu. Ja kui ei leidnud keegi aega mõelda? Kuid...kas selline suhtumine reisijatesse aus? Võib ju öelda, et selle ühe korra kannatab ära jne. Muidugi kannatab. Riiga reisiv sõitja kannatab ka 8 tundi ära, sest kiiremat rongi ju pole! Kuid siiski... Iga väike hoolimatus koguneb teiste kõrvale ja muutub aina suuremaks! Just Kadi naeris, et selleks ajaks kui president rongiga visiidil, minul puhkepäevad. Et mind saadeti igaks juhuks linnast välja, hi-hi....

Eelnevalt ma muidugi eksisin. President ikkagi tervitas rahvast, küll mitte pooleminutilise peatuse ajal Jõgeval, vaid Tartus. Sedagi peaks näitama varsti.

Lappasin aga Viimse Reliikvia uudise ajal lehti ja leidsin ühe artikli. Seegi ju tegelikult seotud hoolivusega. Kuidas üks naine muretseb, et klassikaline kohting kipub kaduma ja mehed enam lilli ei too. Ja et tema pole Tallinna kesklinnas enam ammu näinud kedagi ootamas lilledega teist inimest. Ega vist tõesti ajad muutuvad ja inimesed koos nendega. Kas aga paremuse poole? Lilli kinkida on ju tegelikult armas ja eks headtunnettegemiserõõm on ju ka hea tunne.

Reporteris aga reklaamipaus ja ma ei tea kuidas nüüd näha mõnda uudist ühte vahele jättes!? Sest tuleb ka uudis, kuidas keegi tegi oma surnud kassist helikopteri!!! Kas haigeid inimesi meil aina rohkem? Prrr...

Aga nüüd siis ootavad inimesed presidenti Tartus. Ja keegi sai ikkagi presidendil kätt suruda ning oli selle üle väga õnnelik! Kas pole aga kummastav, et oma presidenti ei tule tervitama rahvahulgad? Nojah, mis siis ikka...

Aga ilusat õhtut!

2 kommentaari:

  1. Superilus pilt töesti öhtu looduses vaikuse rüpes olles!!

    VastaKustuta
  2. Tänud!

    Mulle ka väga meeldis. Tore, et saadetakse selliseid.

    VastaKustuta