Blogiarhiiv

reede, 22. juuni 2012

Pere selga ja Eestist minema?


Paati ja minema!?

K. Räägime veidi ka rahast. Mida Eesti palga juures just praktiliselt üldsegi kätte ei jää.

Aga kel võimalik kultuuri ja lõbureise teha, neile soovin edu
eks ta ole jah :
Lapsed kaasa ja Eestist minema !
teata ebasobivast kommentaarist
-15 -1  +1 +25
17.06.2012 11:24
on siis jah või pole :
Hakka siis astuma, mis sa meist ähvardad päevast päeva.
See oli küll mitu päeva tagasi kui selline plärala oli. Aga kripeldama jäi. Kui loed lugusid 44-ndast, siis jah, paljudel tundus olema surm silme ees ning ega meie seda päris mõista ei suuda, loe palju tahes...
Hullumeelne Nõukogude võim oli nii räige, et seda ei saaks vist aduda isegi kõiki Siberi laagreid läbides. No aga nüüd pole nõuka aeg!? Jah, on Ansipi ja reformide aeg. Mis veninud pikemaks kui on eesti rahva kannatus....
Pole aga midagi imestada kui puhkuse teema Eestis kutsub esile sarnased kommentaarid!?
Või peaks imestama? Jube lihtne on propageerida Eestist põgenemist. Ehk võiks jääda vähe konservatiivsematele seisukohtadele? Maakohtades on töökohaga probleem, kena, äkki perepea (mees?) läheb välismaale ja teenib raha? Mis oluline, kuid mitte kõige olulisem? Maha jääb ju pere? Kas PERE on nii vähetähtis, et meil ruulivad Kalevipojad? Sisult tühjad meheraasukesed? Samal ajal kui Pikakannus või Paliveres või millises iganes Eestimaa kandis, keegi näeb vaeva, hoidmaks nende lapsi? Nelja rühma asemel lasteaias peab riik nägema ette kolm rühma? Ehk võiks hoopis leida vahendeid kolme rühma paremaks hoidmiseks ja inimestel töö säilitada? Sest tegemist ju oma riigikodanike lastega!? Ja miks ei võiks laste arv ühe kasvataja kohta olla väiksem, et saaks paremini nendega tegeleda?
Kui paljudel tänapäeval surm silme ees? Või ehk jääb osa perest kohale ja seisab selle eest, et midagi SIIN muutuks paremaks?
Elan-olen nüüd endise aianduskoperatiivi alal. Ei ole siin külatunnetust, hoolimata sellest, et keegi kuskil püüab seda tekitada. Sest enamus inimesi tulnud rahu ja vaikust otsima paneelelamutest. Või käsi mulda ajama nagu esivanemad? Ometi on egoism tulnud nendega kaasa, linnas teatakse vaid heal juhul nägupidi oma trepikoja inimesi. Ja egoism tähendab vaid oskust nõuda omavalitsuselt või naabritelt, üldse aga ei osata naabritega arvestada. Isegi ei osata märgata, et naabrid on inimesed. Vabandust, mõned oskavad, kuid enamus näeb vaid enda varbaotsi....
Võtame siis pere selga ja laseme Eestist jalga? Mingit tunnet ei teki? Et siin olid esiisad ja -emad? Otsime mingit Bali vabariiki? Paha on tunda kui vingutakse, ise probleemide eest põgenedes!

Vaatasin eile ülikooli lõpetajaid. Muide, bioloogia, matemaatika jt erialadel oli rohkem tüdrukuid. Kus poisid olid? Poe taga õllepundis? On selles süüdi feminism? Või kogu ühiskonnas leviv vingumine ja mittemidagitegevat soosiv suhtumine?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar