Pikk plaan? Suur pilt? Kõik erakonnad/poliitikud, kes püüavad õigustada selle kõike hukutava projekti elluviimist, toetavadki kuritegelikku laristamist! Tore, et keegi vähemalt midagi ära visates näitab oma arvamust?
Kuigi selle rajamine jätkub, ütlen ma endiselt - kuritegelik laristamine! Kuidas sellele vastatakse? Nii ja naa. Nt nii:
kes ütles? Seesamune maga/afd/brexit/ekre/orban kes lõhub Euroopa
ühtsust ja ei soovi kiire sõjaväe ümberpaigutamisvõimalust Eestisse?
See pani mind mõtlema, et peab veel kord panema kokku argumendid, mis selle projekti olemuse välja toovad.
* Sõja(väe) argumenti ei tohiks üldse lauale tuua, sest ei saa rajada nii kallist objekti ainult sõjalisel otstarbel. Muud otstarvet ei ole RB-l olnud, ei ole ja ei teki ka. Ei kaubanduslikku, sest pole piisavalt kaupa, mis muudaks selle liig suuremahulise ja põhjendamatult kiiruse raudtee ehitamist. Kaubarongide maks kiirus oleks 120 km/h, see on alati teada olnud fakt. Ning ei maksa unustada, sõja puhul lastakse teed esimesena puruks.
* Logistika ütleb, et iga projekti puhul tuleb vaadata suurt pilti. Või pikka plaani? Nii nagu ei ole selle projektil pikka plaani, pole seda ka läbikukkujate erakonnal ega teistelgi, kes ei peatu ega anna tagasikäiku.
Suur pilt siinkohal tähendab esimese asjana lähtumist asukohast, just suures pildis. Eesti on ääremaa, perifeeria ja ei ole enam hansateede ristumispunktis. Üldse üheski ristumispunktis. Kaupa saab vedada ka meritsi Skandinaaviasse ning tegelikkuses on peagi käes aeg, kus me ei saagi enam nii arutult kaupu edasi-tagasi vedada. Mida kaugemale tiheasustusega keskustest jääb ääremaa, seda vähem on põhjust sinna ehitada üle vajaliku mahu ja hinnaga taristut. Kui Leedus on veel põhjust mingil määral uut tüüpi (teise laiusega) raudteed ehitada, nt Vilniusest piirini, siis Riiast Kaunaseni/Vilniuseni selle mõttekus juba väheneb. Riiast Eesti piirini on mõttekus juba väga kahtlane, Eestis väheneb see veelgi.
Piisav on nii Eesti kui Läti piires leppida osaliselt vana trassiga Skulte - Riia) ja muus osas kindlasti sealtkaudu, kus on inimesi. Eestis peaks Keilast võtma suuna Pärnule maantee kõrval, seda enam, et Keila - Tallinna lõik annab reisijate arvule suure potentsiaali, seega ka rongide täituvusele. Ei ole kasu kui suurte kuludega saab Pärnust Assakule, vaja on haarata maksimaalselt suur osa Tallinnast ja Harjumaast.
* Reisiveo puhul tuleb samuti lähtuda logistikast. Logistika, mis see on? Vikipeedia ütleb mh: Kreekakeelse sõna logistikos all mõtlesid vanad kreeklased hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Tegelikkuses on see ka tänapäeval nii, kuigi sõna mõistet on kõvasti laiendatud või teisisõnu lörtsitud, aluseks jääb ikka mõtlemine, arvutamine ja otstarbekus. Peaks jääma, kuid pole vahet, kas lagedale tulevad populistid, demagoogid, aferistid, rohepöörased või kes tahes. Ja just sellised tegelased ujuvadki pinnale, kui on tunda raha lõhna. See omakorda on aga nii äris, poliitikas ehk kõikjal me ümber.
Ääremaal pole kunagi loota ka piisavalt suurt reisijate arvu, kui asju ei tehta läbimõeldult ning need vastaksid kulutustele. Nii ehitamisel kui ülalpidamisel. Läänemaa ja Hiiumaa on ka ääremaad, kuid erinevalt RB-st on Rohuküla raudtee majanduslikult vägagi otstarbekas, "peale maksta" tuleb väga vähe. Seda enam, et erinevusi RB-ga on veelgi, nii näiteks Rohuküla raudtee kulgeb inimeste juures, RB rabades, metsades jm.
Lisama peab veel sedagi, et ka Pärnu suunal on vaja kohalikku rongiliiklust, ei saa vaadata vaid Pärnut ja Riiat. Meenutada võib viimatist Pärnu raudtee trassi, kus sisuliselt Raplast - Pärnuni ei olnud ühtegi peatust, millel olnuks märkimisväärselt reisijaid, vaid Eidapere puhul oli asjal mingi mõte.
* Elektrifitseerimine. Küsimus, millele vastamisest hoidutakse, on elektrifitseerimise mõttekus. Läbi aegade on kontaktvõrku loetud mõttekaks mitmekümne rongi puhul ööpäevas. RB puhul jäädakse sellest kaugele maha, seega on, vähemalt esialgu ja täies ulatuses elektrifitseerimine mõttetu. Nii rahaliselt kui keskkonna vaatenurgast. Vastupidi, see kasvatab meeletult kulusid ning raisata tuleb ka hoomamatutes kogustes terast jm loodusvarasid.
* Otstarbekus? Milline raudtee Pärnusse ja edasi oleks otstarbekas?
a) Kuni 160 km/, valdavalt üheteeline
b) Valdavalt elektrifitseerimata.
c) Valida on tegelikult 2 variandi vahel - kas Lellest edasi ja peale Eidaperet suunduda Vändra ning Tori ja Sindi kaudu Pärnusse või Keilast pöörata VB peale nii, et raudtee kulgeks võimalikult suures osas kuni Läti piirini koostoimes Via Balticaga. Ehk Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste jm kohti võimalikult lähedalt puudutades, samuti arvestada turismi vajadustega, sh Lottemaa, Jõulumäe keskus, Kabli ehk kogu mereäär jne. Märjamaa puhul saab ehk ka mõelda Märjamaa - Virtsu ühenduse rajamiseks, mis tekitaks võimaluse ka Saaremaalt Tallinna sõitude puhul osalt busside ning osalt rongide kasutamist ja seda lausa kahel suunal, Märjamaa ja Risti kaudu. Saaremaa saaks parema ühistranspordi ühenduse kahte trassi ääristavate asulate kaudu ning üksiti ühendaks see neid ka muu Eestiga.
* Keskkonnasõbralik? Midagi rabasse postidele ehitades, ümbritsevat maastikku globaalselt ümber kujundades jne - see ei ole keskkonnasõbralik! Mitte ühestki küljest. Just mainitud kooskulgemine VB-ga oleks ainuke variant, mis ei tekita uut, loodust poolitavat ja lõhkuvat trassi. Ärgem unustagem, et iga tara jm takistab looduse toimimist, olgu selleks tara Venemaa piiril, maanteede ääres vm. Lihtsalt, teadmiseks neile, kes loodust midagi ei tea, võrrelge ja mõelge. Ja see käibki ka kahe trassi, maantee ja raudtee kohta, mis tähendab kahte poolitajat, raudtee+ maantee valdavalt aga vaid ühte.
Loomulikult on vaja vähem kulutada nii ka ökoduktidele, viaduktidele jm, sest kuni 160 km/h raudtee puhul on ainuüksi ristumiste puhul võimalik rakendada sadu ja tuhandeid kordi odavamaid lahendusi ohutust silmas pidades.
* Kas on hilja pidurit tõmmata? Ei ole, täna veel saab, Kuni Raplani on võimalik muuta trass 1+1 eraldusribaga maanteeks. Sellel võib olla isegi mõte, sest Viljandi maantee on täna kohati juba üsnagi üle koormatud ja ohtlik!
* Eesti osalus on väike ja EL maksab 85%? Puhas pettus! Selle rahaga, mis Eesti on juba välja käinud, oleks normaalne raudtee valmis Läti piirini. Ning mitte keegi ei julge rääkida sellest, milliseid kulusid peab kinni maksma valmis raudtee puhul Eesti riik tulevikus. Ja on neidki, kes ei saa aru - ei tohi petta ka euromaksumaksjaid! Kas keegi ikka maksaks vabatahtlikult kordi rohkem, kui teaks, et asja saab paremini tehtud KORDI odavamalt? Mitte üks normaalne inimene, aga siin ei otsusta ju selle üle maksumaksja!
* Kes võidab? Need, kelle jaoks see projekt koostatigi - Euroopa suurfirmad. Miljardid liigutatakse nende huvides ja sellest tilgub ka üüratut kasumit. Eesti ainult kaotab!
Võib ehk meenutada omaaegset Andres Raidi avastust 2016? Kes siis ikkagi on omanik? Ja miks ei räägita täna ikka veel sellest, kuidas jagunevad ülalpidamiskulud?
"Asi läheb järjest huvitavamaks, sest keegi on ilmselt aru saanud, et
see oli viga, kui saadakse teada, kes on Rail Balticu tegelikud
omanikud," märkis ajakirjanik Andres Raid, kelle sõnul on veel eelmisel
nädalal Wikipedias olnud märge Rail Balticu kuuluvusest Saksa
riigiraudtee tütarfirmale Arrivale sealt nüüdseks salapäraselt kadunud.
Eelmisel
nädalal Tallinna TV uudistesaates nentis Andres Raid, et Wikipedia
ingliskeelsest variandist leidis ta, kes on kavandatava Rail Balticu
omanikud. "Tõenäoliselt arvab enamik rahvast, et Rail Baltic on Eesti
riigi omand, mis valmib euroraha abil. Osa võib arvata, et see on kolme
Balti riigi ühisomand. Aga miks on kogu ettevõtmise juures Euroopast
tulnud klausel, mille järgi Rail Balticust kasu saada ei tohi, aga kui
peaks kahjum tekkima, siis selle maksab kinni Eesti maksumaksja?" küsis
Raid. Ta lisas samas veel, et ingliskeelses Wikipedias on Rail Balticu
omanikuks märgitud Saksa riigiraudtee Deutsche Bahni tütarfirma Arriva,
mis tegutseb Inglismaal. Raid kinnitas, et Eestist ja teistest Balti
riikidest omanikena pole seal poolt sõnagi.
Alles selle koondpostituse tegin ja ennäe, sattusin näoraamatus piruka otsa! Roheliste miitingust Vabaduse platsil möödas 8 aastat ja kas selle eestvedajad on selle ajaga saanud ALGTEADMISED raudtee toimimisest ja üldse logistikast? Otsustage ise!
Inga RaitarHea Tuuli Stewart
kellega koos sai 26.01. 2017 tehtud ajalooline RB meleavaldus MKM ees
ja päris palju muid aktsioone ka, kirjutab: "Me tegime KÕIK, mida
legaalsed vahendid lubavad: - ametlikult registreeritud miitingud
- avalikud arutelud erinevates kogukondades, kuhu kuulusid teadlased, ettevõtjad, kohalikud, ka rahvusvahelised
- me esitasime ametliku petitsiooni Euroopa Komisjoni, käisime kohal
- me kirjutasime artikleid, selgitasime, arutlesime
- me esinesime Parlamendis, teles, raadios, uudistes
See
kõik, juba 8a tagasi, oli tühi õhk. /.../ See oli aga juba siis lakmus,
mis näitas - Eesti Põhiseadus on vaid paber, millega saab vehkida siis,
kui see on kasulik. "
Autor Inga RaitarNeeme J. Sihv spetsialistide poolt teema läbi töötamise kohane. Meil olid toona tiimis nii teadlased kui insenerid jms
Autor Inga RaitarNeeme J. Sihv
kes küsib? Miks küsib? miks peaksin oma vaba õhtut raiskama kellelegi
olematule tegelasele mingite mateialide otsimiseks? mis on selle
tegevuse kasutegur?
(Vahemärkus: Ajakirjanik ei saa isegi aru, et iga selgitus satub sadade silmapaaride ette ja see ongi juba kasutegur. Tõsi, antud juhul saavad paljud aimu, kui aferistlikud võivad olla näiliselt õige asja eest seisjad!)
Neeme J. SihvInga Raitar
ega siit targemat oodata polegi. Olete ju ühe kambaga Pärnu ühenduste
vastu ning need teadlased ja insenerid kambas ei jaga seega midagi ei
raudteest ega logistikast! Ning kellegi olematuks tembeldamine näitab
taset alla Kroonlinna nulli. Kahju muidugi, et esile trügivad need,
kellele riik, rahvas ja keskkond ei tähenda midagi, peaasi, et Pärnu ja
L-Eesti pool jääks ääremaaks! RB ei ole Eestile tõesti vajalik,
ühendused aga küll.
Autor Inga RaitarNeeme J. Sihv
no mäletan teie tüütut trügimist kõigisse RB alastesse jutuajamistesse
amusest ajast ja tõesti pole mingit mõtet rääkida inimesegakes ei saa
ise päris hästi aru, millest rägib. Saate nüüd oma Pärnu raudtee mis ei
ühildu ühegi teisega ja ei lähe ka khgi mujale kui Pärnusse. Saate selle
Eesti suurima loodusrüüste hinnaga mis praeguseks juba trassil sures
osas tehtud. Saate kulutised mida maksavad meie lapselapsed ka. Ja mida
te olete teinud et seda kõike ei tuleks? peale kõigile kes ktsusid
midagi teha selle mõtetu lristuprojekti peatamiseks närvidele käimise? Tuuli StewartNeeme J. Sihv
Petitsioon on ametkes kanalites siiani üleval. Iga EL kodanik saab seda
kergesti lugeda. Meile vastati ka paberkirjaga. See on alles hoitud. Tegime ka pöördumise lõpliku kokkuleppe allkirjastajatele.
Neeme J. SihvTuuli Stewart
tänud! Tolle pöördumise viga oligi seesama majanduslik tasuvus ehk et
ei saadud aru - vaja ongi osaliselt uut trassi. Eudaperest Vöndra, Tori
ja Sindi kaudu või Keila - Märjamaa. Pärnust edasi koos maanteega,
haarates parima turismipiirkonna. Muidugi peaks me eurosaadikud iga
päev selgitama Brüsselile kui reisija- ja loodusvaenulik on RB.
Autor Inga RaitarTuuli Stewart
sa ju mäletad et Sihv ei vaja tegelikult reaalset vastust vaid ajab oma
suhtkoht nihkes "anti-Tartu" agendat, mille tulemmusi nagu ma ka
viitasin võib kohe mekkima hakata - trassiriba Pärnu suunal on raadatud
kodude hävitamine käib... Tuuli StewartNeeme J. Sihv
ei mäleta teid üheltki arutluselt või aktsioonilt, targad mõtted nüüd
näägutustena - ka see võib olla kodanikualgatus ja rahva tahte
väljendus. Just see, mis jäi puudu
Autor Inga RaitarTuuli Stewart
ta lihtsalt sekkus kõigisse virtuaalvestlusse ja katsus sinna toppida
oma blogi,mida keegi ei viitsinud lugeda ja ei viitsi ka nüüd kui t seda
siia topib.
Autor Inga Raitarkõige
kurvem ongi selliste "oleks minu olemine" mehikeste pidev targutamine
kus nad pakuvad mingit ainult neile arusaadavat versiooni, mille kohta
kõik saavad aru et tegu on pehmemakujulise isiksusehälbega. Fakt on see
et mes soovis Pärnu trassi "tema moel"
ja süüdistas neid, kes korraldasid aktsioone, kirutasid arusaadavaid
kirju jms "Tartu pooldamises". Nüüd saab oma Pärnu trassi. Viisil, mis
kogu Eesti va otsesed kasusaajad ehitusest ja nende klaköörid, kannatama
paneb Tuuli StewartInga Raitar
muidugi. Ma polegi seda kiiksumist tõsiselt võtnud. Ometigi oli temast
kasu - aitas korraks endale meelde tuletada, et me usukusime, et oleme -
ise omal maal. See oli ju hea tunne arvata, et seadused kehtivad, et
rahvas suudab rääkida oma riigiga, et me oleme €liidus kuuldud. Selle nimel tasus.
Tuuli StewartInga Raitar
ta ei saa oma pärnu trassi. Tema lapsed saavad aga võlad, mida
lapselapsedki tasuda ei suuda. Eesti loodusest loeme Eesti rahva
ennemuistsetest lugudest, mida president soovitas Eesti raamat 500
avakirjena. Tänane president Karis, kirjutas riigikontrolöörina nii:
https://www.eurosai.org/handle404?exporturi=/export/sites/eurosai/.content/documents/audit/14490_RKTR_2491_2-1.4_2238_005-2.pdf
Teadis, et auditi teeb järgmine mees, st on ametlik ebamugavate uudiste kandja. Tänaseks on ka Karis vait jäänud.
Ja
nii kostuvadki kõigekõvemini need hääled, mis EI OLE vait jäänud.
Valged kampsunid ja kilekotid, tiktoki lapsikused, venemaa äridest
kõrgete esindajateni - seda kõike toetas eelmistel valimistel eesti
rahvas. See ongi demokraatia, see ongi eesti.
Neeme J. SihvTuuli Stewart
ühe lingi panin üles, see blogi näitab, et pea 15 aastat tegutsenud.
Tõsi, teid pole ühelgi Haapsalu raudtee üritusel olnud? Pole kuskil
busside liinivõrgu parandamisega tegelenud? Pole 3-realuste teemal sõna
võtnud? Ei tegelenud porgandite perroonide ehk peatuste muutmisega? Nimi
siiski tuttav ehk et mõnede asjadega tänuväärselt tegelete.
Neeme J. SihvInga Raitar
see on teie probleem kui ei viitsi, sest tase ei võimaldagi aru saada
nii keerulisest asjast nagu logistika, mina paraku selle sees koolist
saadik. Aga kui ei ei suuda isegi mõista Pärnu raudteevajadust, siis on
teadmised päris null või teadlikult kellegi huvides vaid ühe regiooni
poolt. Küsimustelegi vastata ei suuda. Neeme J. SihvTuuli Stewart
aga te ei taha ka aru saada, et Pärnu raudtee pole sama, mis RB?
Kordades odavam ja tooks kaasa reisijaid täis rongid? Kulla rohelised,
tehke endale raudtee ja logistika algtõed selgeks!
Autor Inga RaitarNeeme J. Sihv
ei viitsi teie peale end rohkem kulutada. Tuuli hea inimene taris siia
kõik dokumendid,mida küsisite. Lugege ja nautige oma unelmate Pärnu
trassi. Enesetõstmine ja teiste halvustamine ei teil ilmselgelt
kergemaks teadmise ül elamist - teist ei sõltu ega hakkagi sõltuma
selels protsessis mitte miski. Peale fakti et te valisite vale poole ehk
ei aidanud protsesse muuta vaid soosisite praeguse laristu edenemist
vormi kus ta praegu on. Neeme J. SihvInga Raitar
teate, olen RB vastu tegutsenud enne teid, aga erinevalt teist ka
lahendused välja pakkunud. Juba siis kui RB plaaniti kaubaraudteena.
Nii palju aga ausust siiski leidus, et avalikult tunnistate - ainult
Tartu on Eesti. Ning Haapsalu ja Hiiumaa on vaid kolgas.
Autor Inga RaitarNo
nüüd on kõigi ses lõimes võimalik aru saada, millest ma rääkisin.
Sellega pean antud lõimeosa lõppenuks. Küsin teistelt lugejatelt kas
keegi teadis enne seda lõimeosa minu seinal, et taoline tegelane nagu
Neeme J Sihv on olemas ja midagi kuidagi RB protsesse mõjutanud?
Igaüks saab siin ise otsustada, viimast pr Raitari kommentaari lugesin alles nüüd, sest kritsallselge oli pilt niigi. Inimesed, kes tõepoolest kõige vähematki raudteest ehk üldse ühistranspordist ja logistikast ei jaga, on puhevil nii et vähe pole! Hullem veel, nii kangesti tahaks osa Eestist välja suretada? Aga ega ma ausalt öeldes ei lase tühikargajatest häirida, seda enam, et millegi märkimisväärsega nad hakkama pole saanud. Küll aga puudub mul igasugune lugupidamine, kui enne ka terakse seda oli.
Mis saaks Eestist kui sellised pääseks otsustajaks?
Aga näis, kes vastab viimasele kommentaarile ja tunnistab ka, et suur osa Eesti rahvast on rämps, kelle kodud ei tähenda midagi? Kelle sissetulekud oma pere eluoluks ei maksa mitte midagi? RB protsesse ei saagi mõjutada, sest tegijad on ju ka aferistid. Küll aga saab inimestele anda teada, mis on millegi taga, RB taga. Ausalt, ilma petmata ja usun, et olen siin suutnud arvamusi ja arusaamu natuke mõjutada. Ikka positiivsuse suunas. Ning usun, et absoluutne enamus eestlastest mõistab
(ka siin teema all saab kommenteerida)