Sõites armastan ikka ka aknast vaateid pildistada. Palju läheb raisku, peegeldused ja viltused pildi mureks, kuigi vahel mõned ikka jätan alles. Oma mõju ka rongisõidul kiirus 120 km/h pole naljaasi. Eriti kui pikalt võsa jm varjab vaateid ja pead otsima "auke", et rohkemat tabada. Igal juhul vabandan kui kvaliteet häirib!
vahel saab aga siiski ilusaid pilte ja seekord eesmärk veelgi olulisem - Looduseuurijate Päev toob esile vajaduse natuke ka pilte teise nurga alt vaadata.
vahel saab aga siiski ilusaid pilte ja seekord eesmärk veelgi olulisem - Looduseuurijate Päev toob esile vajaduse natuke ka pilte teise nurga alt vaadata.
Alustuseks siis pilte bussiaknast, sõites Räpinast Tartusse.
Veidi tumendatud küljeaken ergastab muidugi kohati ka värve.
Meil nagu ka mujal on looduse ja inimese "vastasseisus" palju aspekte, mulle on olulisemad ehk teepeenrad ja looduse olemasolu selles ning väikesed elukeskkonnad põldudel. Õnneks oleme võrreldes paljude suuremate riikidega võrreldes eduseisus, sest meil ei ole ülisuuri põllumassiive, aga kohati ka siin suuremate põldude puhul kerkib küsimus: Miks me kaotame kivihunnikud, üksikud puud ja puudetukad, kraavikallastel kasvavad puud jne?
Looduse jaoks on oluline isegi üksainus puu põllul või heinamaal, pole ju ilmaasjata puisniidud sageli väga liigirikkad. Põhjuseks lihtsalt see, et puud pakuvad väga olulisi võimalusi kõigile - lindudele, putukatele, taimedele jms. Sama lugu ka teepeenardega, aga kohati "ründab" põllumees oma sahaga lausa teeperve. Võtta viimast? Kelle või mille nimel?
Sõites tasub jälgida ka ümbrust (autojuhid siiski peavad paratamatult teele rohkem keskenduma), seda ka bussides ja rongides. Ninapidi nutitelefonis jõuab alati olla, aga õppida märkama ja mõistma, see on eluliselt olulisem.
Ning talud või lihtsalt puudetukad neis vaadetes vast rõõmustavadki mind sageli enim.
Imeilus ju? Ja mõelda, kui palju elu neis peitub? Meie looduseuurijad on seda tähele pannud ja uurinud üsna palju, olgu siis tegu "oaasiga" või teepeenardega. Tänuväärt! Saaks ka põllumehed ja teised asjast ja olulisusest rohkem aimu!
Põlluküladel on miinuseid, ka inimeste elukvaliteedi koha pealt, aga siiski võib neil olla ka positiivset mõju loodusele. Eriti kui kruntidel on ruumi ka puude jaoks ja need kord suureks kasvavad. Nii nagu vanadel talukohtadel on lausa võimsaid põlispuid! See ongi olnud Eestile ju omane! Seega peaks rahast veidi vähem unistama ja krunte ikkagi suuremaks "venitama". Privaatsuski pole ju vähetähtis.
Ja olengi sisulises alguspunktis tagasi!
Tartus on üsna palju rohelust, kuid kurjast on linnasüdames selle hävitamine ja tuiksoonte umbeakjamine. Selle põhjustajaid, sh SüKu rajamise algatajaid, ei saa just vaimuhiiglasteks pidada. Nii nagu igas linnas peaks tööstus, logistikaettevõtted jm soovitavalt olema eraldi piirkondades, peaks ka kultuuri rohkem ühtekokku koondama. Olgu siis SüKu jaoks parim ERM-i ümbrus või hoopis Ülenurme turismipiirkond, on juba arutamise teema.
Et rongile ei jõudnud, otsustasin autovabaduse puiestee üle vaadata. Aga sattusin esmalt hoopis laadale. Kõht endiselt täis, ei kippunud siiski väga midagi ostma, aga pilgu osaliselt viskasin peale küll. Vist on ka müügikohtade renditasud üsna kõrged, kohati olid igatahes hinnad üle mõistlikkuse piiri. Aga valikuid oli palju, ka lätlased ja leedulased kohal ning ongi tore, kui natukenegi Baltimaade ühtsus toimib.
Ilm muidugi ei soosinud inimeste autovabaduse puiesteele tulekut, aga tegelikult, miks peakski tulema? Tegu ju mingite "ehitiste" suvalise paigutusega ja peaaegu ei mingeid teenuseid. Kas see on samm tagasi varasemaga võrreldes? Nii väga ju tahetakse autovabadust tekitada ja näiliselt keskkonna eest seista, aga samas druzhba käima ja SüKu jaoks park maha? Ei ole vabandus, et vaid pool parki, asja rumal mõte jääb ju alles?
Natuke siinsest ikka kasu oli, hetkelise vihmasabina eest sai varju minna.
Ohoo, Tartus, erinevalt Tallinnast, suudetakse tabloodel isegi mingit infot edastada!?
Autovabaduse puiesteel on mõte siis, kui autosid tõesti pole või on minimaalselt ja mingite tehiskatete asemel kasvavad puud!
Kogu seda kila-kola, tehismuru jm vaadates tekib küsimus, kui roheline see ikkagi on? Jah, õhk on ehk veidi puhtam, kuigi autod sõidavad ringiga ehk pikemaid vahemaid? Nüansse on palju ja kuni asju tehakse projektidega, saab keegi maksumaksjate taskust pappi, aga kas töötegemisest ka tulu taõuseb? Muidugi on kontserdid tore ja lapsed saava põnevil möllata.
Peale esimesi vihmaseid päevi on kukeseened hoopis kallinenud! Ei, proua, te ei saa kilo 6 euroga, 100 gr saate!
Tops roosat vett 3 eurot???
Ohoo! Hea hind ju?
Kultuuripealinn ei jõua vist kunagi selleni, et siin peatuses oleks korralik varikatus?
Vajalikud muudatused linnas ja maakonnas ikka tegemata, võimurid on laisad, lohakad ja ükskõiksed. Peale ühe sidususe, võim + palk!
Uued bussid küll ilusad, aga sellest on vähe kasu, nendega peab saama ka sõita sinna kuhu vaja!
Siin või kuskil lootnuks nüüd, aastaid hiljem, lõpuks ka reisiraamatukogu leida! Aga ei, seda pole toonud ei UNESCO kirjanduslinna ega kultuuripealinna statuut. Sest tegijad ju ikka needsamad katakad, kes väiksemagi asjaga hakkama ei saa. Küllap on juba tonnides linte lõikamiseks ostetud?
Järjekordne panus reisiraamatukogule on antud. Rohkem vist aja jooksul kui kogu Tarkade Mõtete Linna kultuurieliit kokku?
Ka bussijaama siin ei paista ikka veel.
Imeline ime on aga siia tekkinud ülekäik!? Ei tea, millal seda "suurt apsakat" märgatakse ja see likvideeritakse?
Varakult on hea kohal olla ja ei tea, kas põhjuseks piletimüügi rike või plaaniväline 4-vaguniline - sain omale koha I klassis.
Muide, kui siinsed ettevõtted isegi vajavad raudteeharu, siis see ei segaks ka bussijaama siinolekut. Ja kaubarongid võivad seista ka Kärknas vm.
Seekord otsustasin eriti palju möödalibisevat maastikku jälgida ja pildistada.
Vihmased ilmad ja erinev pilvemaastik toob ju paljugi esile ja õnnestunud pilt raamib need hetked vaadatavasse konditsiooni? Ning meil siiski on suures osas maastikul puid ja metsatukkasid.
Raiesmikkude rohkus aga ei rõõmusta. Hea seegi, et nüüd jäetakse raiesmikele rohkem vanu puid alles.
Üks kask mul kasvas koduõues...
Kui paljude koduõues kasvab mõni kask vm suurem puu?
Kui paljude koduõues kasvab mõni kask vm suurem puu?
Need pole hauakivid ülesõidul hukkunutele vaid kontaktvõrgu postide alused.
Ajuti teostatav võsa ja puude raie raudteeveeres toob vahel välja ilusaid vaateid taludele, millest enamuses ajast pole aimugi olnud.
Muumiorg?
Taas üks kodukoht, millel on see eriline võlu, mis tulenebki puudest-põõsastes selle ümber. Ei tahaks ju enamus inimesi elada kõledal lagedal?
Siingi paistab puuderiba vahelt suurem põllulaam, kuid taas pole meil tegu õnneks Kashsatani mõõtu põllulaamadega. Küll aga on varasematel aegadel ka täiesti ilmaaegu neilt äraveetud kivihunnikuid, mis on täna seal, kus need alles, omaette loodusoaasid. Suuremad neist on ka osaliselt võsastunud või üksikute puudega, mis on veelgi parem. Ei maksa unustada sedagi, et iga puudesalu võib olla sobivaks pesitsuskohaks lindudele, kes ka kahjuritest toituvad.
Nagu tellimise peale ilmus artikkel varasemalt bussiliikluse eksperdina tuntust kogunud (Mulgimaal volikogus sukana vait olnud) nüüdselt loodusteaduste "eksperdilt" eurosaadik Jaak Madisonilt! Kes teab, mis varjatud andeid temas veel peidus!?
Jaak Madison - ekspert igal alal. Küllap annab selleks jõudu ja teadmisi ka jätkuv õppimine, mida just väga paljud ei harrasta, tal aga mingi kraad nüüd sees või käes.
Kas ka tulevane Looduseuurijate Seltsi vm (akadeemilise) ühenduse liige? Pigem peaks hoiatama valijaid, et selliseid populiste tuleb hoida endast ja lähedastest nii kaugel kui võimalik!?
Veidi allpool korrigeeritud teksti nii, et Madisoni väited on rasvaselt lillas trükikirjas.
Veidi allpool korrigeeritud teksti nii, et Madisoni väited on rasvaselt lillas trükikirjas.
Rahvasaadikud aga ei tohiks Madisoni jutu viimast lõiku ka tõsiselt võtta, sest analüüsivõimega on ju tal endal väga nadid lood, pole vahet, mis valdkonnaga tegu. Ehk peaks hoopis saadikutele kinnitama koolitundide kava, sh nt Eesti Looduse kohustuslikus korras lugemise ja eksamite tegemise kohta? Siis saaks ehk aru, mis on põlluserv, turbaalad jm?
Olen sunnitud seda osa täiendama. Madison on oma punktides esimese poole toonud määruse tsitaatidena (siin sinisena), teine pool (lillana ja rasvaselt) on tema isiklik rumalus. Aga kas eestlastel on kadunud grammaatiline lugemisoskus? Kui jagasin oma kommentaare selle kohta, arvati, et too asjalik jutt on Madisoni oma. Aga ei, ikka too loba on.
Mina kyll leian, et mahepöllumajandust edendada, siis tulebki nii teha. Ja see oleks ka kliima kaitsmine. Soomes tehakse kogu aeg nii, et pöldude vahel on looduslikud ribad. Enne vöiks iikka ise natuke asjaga kursis olla, kui tulla siin Madisoni mudaga loopima
Toon need punktid välja, sest ilmneski, et lõike lugedes arvatakse jutumärkides olev osa Madisoni mõteteks!:
(Määrusest tekst sinisena, "loodusteadlase" Madisoni arusaam rasvaselt lillana)
- Tekst määrusest:"Taastada märgalad, taassoostades kuivendatud turbaalasid, eemaldades turbaalade kuivendusrajatisi, muutes poldreid uuesti üleujutatavaks ja lõpetades turba kaevandamise."
Madison: Kas lõpetame taastuva energia kasutamise kütusena ning laseme taas ujutada üle kuivendatud alad, mille kuivendamiseks põllu- ja metsamaa kasutamiseks meie esivanemad nägid kurja vaeva?
Jutt on juba kasutatud turbaaladest, kust on välja võetud sobivam vähelagunenud turvas kütteks ja aianduse tarbeks, valdav osa turvast aga jäetud maha. SEE osa vajabki rezhiimi taastamist, et sood hakkaks taastuma ja tekiks uuesti ka turba tekkimine. Kuivendatud turbaalad tuleb uuesti soodeks muuta? Jah, tuleb, aga tühjaksammutatud (kvaliteetsemast turbast) alad ei ole see koht, kuskohast briketti edasi toodetakse, seda toodeti VAREM. Turbakihtide erineva laguastme tõttu soovitakse kaevandada ju vaid osa sellest, muu on väheväärtuslikum, aga kas see on õige lähenemine? Madisoni arvates juba ekspluateeritud turbaalad tuleks siis jättagi nagu need on, lüüa käega lisanduvale CO2-le? Millistest turbaaladest on jutt? Hilisem tema punkt 1 on just tekkinud valearusaamadest ja järgneb demagoogia?
Ja kuigi loo alguses "loodusteadlane" Madison räägib ilusast loodusest, siis seegi ju seotud? Kuidas saada tagasi sood ja marjad ning värvide rohkus? Kas Madison teab ka, kuidas ja millest turvas tekib? Kuidas sood ja rabad on veetagavarada talletajad ja aitavad vähendada üleujutusi? TAASTUV loodusvara nagu ta ütleb, aga ju arvab, et inimene võib mingi koha täis pasandada ning kõik taastub lihtsalt niisama? Kahjuks nii see ei ole.
Sood ja rabad hoolimata kuivendamisest aga valdavas osas ei anna ei head saaki, kvaliteetset heina ega ka mitte puitu.
2. Tekst määrusest: "Suurendada metsades ökoloogilisi elemente, nagu suured, vanad ja surevad puud (elupaigapuud) ning lamava ja seisva lagupuidu hulk."
Madison: Laseme metsadel mädaneda ja ressursil raisku minna ning soodustame puiduhaiguste levikud?
Sood ja rabad hoolimata kuivendamisest aga valdavas osas ei anna ei head saaki, kvaliteetset heina ega ka mitte puitu.
2. Tekst määrusest: "Suurendada metsades ökoloogilisi elemente, nagu suured, vanad ja surevad puud (elupaigapuud) ning lamava ja seisva lagupuidu hulk."
Madison: Laseme metsadel mädaneda ja ressursil raisku minna ning soodustame puiduhaiguste levikud?
Lühidalt selgitades tehku Madison endale selgeks, kust tulevad puudehaigused. Kahjurid levivad kliimamuutuste toel õhu kaudu, neid tuuakse mujalt maadest sisse istikute ja mullaga ning kahjurid levivad eelkõige rikutud ja nõrgestatud metsades, alates mullastikust kuni puude endini välja. Kahjurite arvukuse ohjeldajad, linnud jt aga kaotavad lageraietega oma toidualad ning arvukus väheneb.
Elusaim asi metsas on surnud puit, seda klassikalist ütlust Madison muidugi ei mõista. Metsa peab majandama vajaduspõhiselt, mitte genotsiidina.
Elusaim asi metsas on surnud puit, seda klassikalist ütlust Madison muidugi ei mõista. Metsa peab majandama vajaduspõhiselt, mitte genotsiidina.
3. Määrusest:"Võtta põllumaal ja intensiivselt kasutataval rohumaal kasutusele mitmekesised maastikuelemendid, nagu puhverribad, pärismaiste lilledega põlluservad, hekid, puud, metsatukad, astangulised müürid, tiigid, elupaigakoridorid, astmelauad jne."
Madison: Paneme kohustuse põllumeestele lasta osa väärtuslikust põllumaast raisku ning rajada karjamaale tiigid koos hekkide ja lilleliste põlluservadega? Mis oleks see majanduslik kulu põllumehele? Kuidas see mõjutaks meie toidutootmist?
See lõik on ehedalt hea näide lauslollusest ja püüust meeldida uhuu-valijatele. Astangulised müürid kuuluvad mägise maastiku juurde, meil on olulisemad puud ja puuderühmad põldudel ning kraavikallastel ja looduslikus seisus põlluservad, näiteks 50 sm asemel vähemaltt mõne meetri laiused. Iga tark põllumeeski teab seda, aga siin tuleb mängu isehakanud kaitsja Madison, nii nagu on kaitsjaid "vähemustel" muus elus. Kaitsta ei ole vaja sed või neid, mis kaitset ei vaja!
Kõige tavalisem maaelu nuusutanud eestlane läheb põllu- ja teevahelisele alale ning saab loomulikust intelligentsist aru, et see ongi loodus. Reaalne elu, kus elavad putukad ja on palju taimeliike. Enamasti ongi kõik kasulikud, sest kahjurputukad seal üldiselt ei elutse. Rääkida mõne meetri puhul põllumeeste kulust on puhas populism. Muidugi ei tea Madison essugi ka meie toidutootmisest. Pigem mingu vaadaku suurpõllumeestest tomatikasvatajaid jne ning uurigu, mida kõike nad teevad, et meie toitu ise ära rikkuda.
Kõige tavalisem maaelu nuusutanud eestlane läheb põllu- ja teevahelisele alale ning saab loomulikust intelligentsist aru, et see ongi loodus. Reaalne elu, kus elavad putukad ja on palju taimeliike. Enamasti ongi kõik kasulikud, sest kahjurputukad seal üldiselt ei elutse. Rääkida mõne meetri puhul põllumeeste kulust on puhas populism. Muidugi ei tea Madison essugi ka meie toidutootmisest. Pigem mingu vaadaku suurpõllumeestest tomatikasvatajaid jne ning uurigu, mida kõike nad teevad, et meie toitu ise ära rikkuda.
Kui Madisonil oleks vähegi loogikat, siis ta saaks aru, mida toob kaasa põlluveere ja tee vahel olev looduslik riba? Kõige lihtsam tõdemus - selle riba LAIUSEST ei sõltu see, kuivõrd sealt umbrohtu võib põllule pugeda, küll aga sõltub tolmeldajate arvukus. Põllumees põline rikas aga ei jää vaesemaks, kui ta laseb loodusel olla mõni meeter laiemal vaheribal. Targem inimene teab, et pigem võidab!
4. Määrusest: "Vajaduse korral vähendada rohumaadel karjatamise intensiivsust või niitmisrežiimi ning alustada uuesti ekstensiivset koduloomade karjatamist ja ekstensiivset niitmist seal, kus sellest on loobutud."
Madison: Mulle küll meeldiks, kui oleks rohkem väiketalusid Eestis, kuid kuidas praegune bürokraatia ja regulatsioonid sellele kaasa aitaksid? Seega lihtsalt keelustame mingi piirini karjatamist rohumaadel? Mis oleks selle mõju toidutootmisele? Keegi ei tea.
Meie teadlased teavad küll, aga nemad on Madisoni jaoks ju rumaluse etalonid ja fanaatiliste rohepöörajate käepikendus? Muide, ei mäleta, et EKRE oleks kuidagi valitsuses olles bürokraatiat ja regulatsioone püüdnud vähendada! Ja ei tohi unustada, et toitutootmises on meil ületootmine. Viimase osana veel tossutame autodega maanteedel, et seda ületoodetut sadade ja tuhandete km kaugusele vedada. Või veame siia seda, mida ise saame kasvatada.
Bürokraatiat peab loomulikult hoopis vähendama, aga ülevaateid on tõesti vaja, et mitte uisapäisa midagi teha. Ka mitte Brüsseli käskude järgi.
Madisoni p 2 näitab, et ta ka metsadest suurt midagi ei jaga, eks ta seepärast ka vähese harituse tõttu tselluloositehast toetas? Igatahes Brüsselist on väga raske midagi oodata, olgu seal siis madisoni-äärmuslased või vastasservast, rohe-roosad!
Loodetavasti on enamusel eestlastest häbi nii loodusvaenuliku saadiku pärast. Ehk et oleme suutnud sinna mõningate "tühjade kohtade" kõrval valida endale ka äärmuslikke saadikuid nagu Madison, Toom jt ning nii nad arvavadki, et nende olematu tase on see, mis tõstab nad õpetajastaatusesse. Õpetamaks, kuidas elada.
**************************************
Lugu loetud ja tegu näib olema tüüpilise "lollidelt peabki raha ära võtma" skeemiga. Seadusesse lisatud konks on vaid pettuste soodustamiseks ja nagu öeldud siin, tegu "eesti maasikatega". Või redistega.
Keskkonnaamet, Erametsaliit jt pole teinud kampaaniaid ega hoiatanud?
Samas, loomulikult ei hoiatata, sest ega puupõllumehed ju loodust mõista ning ammugi ei kuula nad Eesti teadlasi. Jääb tunne justkui oleks eesotsas Jaak Madison, meie uue põlve looduseasjatundja? Kirjutas ju temagi äsja uhke arvamusloo, kuidas looduse taastamise pooldajad hävitavad meie majandust, kuigi ise ei saanud teemast mitte midagi aru. Nii ka meie puupõllumehed - miks eelistate osta ükskõik kust mujalt, aga mitte Eestist? Tark õpib teiste, loll oma vigadest. kes üldse ei õpi? Ja loos saksa mõisnike näide on tõesti üsna asjakohane, sest tollal polnud neil murdosagi tänastest teadmistest, erametsaomanikel aga pole tänagi teadmisi?
Väga kurb lugu! Eesti peaks väga karmid reeglid kehtestama, kõiges. Ka aianduspoodideni välja, peaks olema keelustatud igasuguste välismaiste istikute müük, sest nendegagi (koos mullaga) tulevad kaasa igasugused kahjurid ja haigused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar