Mündid, paberrahad ja muu kollektsioon on huvitav ja hariv.

reede, 15. detsember 2023

Mündid, paberrahad ja muu kollektsioon on huvitav ja hariv.

Hoiatan ette - ma ei ole mingi spets numismaatika ega muu kogutava alal! Siin kirjutan lihtsalt, mida tunnen kogudes.

1 schiling ehk solidus ehk silins. Hõbemünt Liivimaalt, ajal kui Riia oli Rootsi võimu all ja kuningannaks Christina (Kristina) 1632-54. Vermitud arvatavasti 1644 aasta paiku. Kaal 1 gr, läbimõõt 15,4 mm. Mündile hinda määrata on keeruline see sõltub puhtusastmest,
Kirjeldus Colnecti lehelt:

Avers: Crowned C in the middle of "Lily"; CHRISTINA DGDRS (Dei Gratia Designata Regina Svecie)
Revers: In the center of Riga's coat of arms (two crossed keys and the cross over them), in the legend label SOLIDUS G RIGENSIS: 40 Kuupäev

Münte puhastada üldiselt ei soovitata, ükskõik millise vahendiga tegu. Paatina on lihtsalt paratamatu osa ajaloost. Ma pole mingilgi moel ekspert, sp ei oska küll öelda, kui palju puhastamine võib hinda alandada, aga kahtlemata see mõjutab, eriti päris asjatundjate juures.

Kuidas münte koguda? On neid, kes investeerivad müntidesse, eriti hõbe- ja kuldmündid, aga ma vaatan seda külge siiski vaid osaliselt. Pigem peab olema rõõmu ja põnevust ning natuke ka hasarti. Kui ise oled õnnelik, vaatad ja sorteerid, siis on kõik hästi. Ja küll leiate ka haruldasemaid/väärtuslikumaid münte!

Teksti olen püüdnud koostada võimalikult adekvaatsete andmete põhjal, aga vabandan ette võimalike vigade eest! Ma pole siiski spetsialist vaid ainult huviline. Kommentaarid aga kindlasti oodatud!

2 lati. Läti I vabariigi münt, vermiti 1925-26, hõbe (835/1000 Silver 0,2684 oz. ASW 165/1000 vask), 10 gr, 27 mm. Tiraazh 7,5 milj.
Rahapajad: Royal Mint, Tower Hill Site, London (1809-1967)

Kuigi visuaalselt mustus häirib, on see paraku müntide loomulik osa. Ning osalt seepärast ma panen vähegi erilisemad mündid kapslitesse, seda enam, et see on soliidsem kui kilelehtedega albumis. Vaata, et sama hinnaga seejuures. Ja ega kiled pole ka igavesed, muutuvad rabedaks jne. Kapslites on aga mündid üldiselt välisõhu mõjude eest kaitstud.

Münte saab hoida siis albumites kilelehtedes, vastavates sahtlitega kastides ja muul moel, aga ka kohvrites vastavates sahtlites lahtiselt või kapslites.

Ülemine rida vasakult (loodan, et ma vigu ei tee, nimed võetud erinevatest andmebaasidest ja nii võib näiteks sakslase nimi olla inglispäraselt vm):

1 heller 1860 - Saksa, Frankfurt/Main, 1815-67, vabalinn
2 pfennig 1864 - Saksamaa, kuningas Johann 1854-73
20 rappen coin 1850 - Helvetia, Shveits (15% hõbe)

Alumine rida:
1 schiling 1535-49 - Liivimaa, master Herman von Bruggeney (alumistel piltidel suuremalt)
1 pfennig 1848 - ?
3 mariengroschen 1820 - Hannover, George III

Hõbedasisaldusega on muidugi vaja ka arvestada, väga paljudes vanades müntides on hõbeda osa üsna väike, läbi ajaloo on ju ka valitsejad püüdnud raha kokku hoida. Kindlasti on aga põnev ette kujutada, kuidas ja kelle kätest mündid läbi käisid, eriti väga vanadel ja hallidel aegadel. Või on need olnud hoopis ordurüütel Clingensteini suus? Ja loomulikult annavad need ka teadmisi ajaloost, seda rohkem, mida rohkem on viitsimist taustainfot otsida.

Münte on muidugi erinevaid, osa kuuluvad meenemedalite vm nimede alla ja pole pärismündid ehk maksevahendid. Aga kui Torgu kuningriigi müntidega saab maksta kohalikus poes? Muide, FB-s on ühes grupis kasutatud ka väljendid "muud vuhvlid", kuid minu jaoks on see kohati üliilusate ja ka ajalooliste müntide kohta solvav. Pigem näitab see "tituleerija" taset!
Torgu Kuningriigi münte on erinevaid - pronks, messing, kullatud ja hõbetatud jms. Minu jaoks on nad pigem kollektsiooni pärliteks, seda enam, et tegu sageli üliväikese tiraazhiga! Samuti on Torgu Kuningriigilgi nagu ka Kuningriiklaste parteil, Torgu esimesel kuningal Kirill I Teiteril osa meie ajaloos.

Mündikohvrite puhul on lisavarustust seinast seina, seega saab ka väga erinevate suurustega münte igast ajastust hoiustada kapslites, nende läbimõõdud ulatuvad vist isegi üle 50 mm. Nii kavatsen hoiustada ka vanemaid münte - turvalisem ja soliidsem.

Muidugi on mündimaailm ka suur äri, sp vermitakse värvilisi münte, kinnitatakse neile pärleid ja kalliskive jpm. Pildil on Saksamaa 5-euroste sari "Putukad".

Mündikaardid ja -voldikud on veel üks võimalus, nendegi valik on tohutu. Siiski tasub näit euromüntide puhul vaadata kaardi või voldiku tiraazhi, müntide kvaliteeti jm. Näiteks meie ettevõte Mündiäri on just äri, sest kui enamasti on voldikutes BU kvaliteediga mündid, siis need, ülehinnatud kaardid sisaldavad UNC münte. Tõsi, aja jooksul nii mõnegi mündi väärtus kasvab, aga vähemalt osa numismaatikuid pigem lõhuvad need kaardid! Kaart ise sisuliselt väärtust juurde ei anna, ehk vaid mõnes eksootilises riigis võib sellist omada ja hinnata vaid üksikud numismaatikud, mõnedki muulaadsed kaardid/voldikud on aga siiski väärtuslikud.
Kaarte tellitakse vahel ka teiste poolt spetsiifiliselt. Allpool on näha mündipoe Coin 24 (e-pood ja valuutavahetuspoed Tallinnas) tellitud kaarte erinevate riikide käibemüntide jaoks. Tegu ka UNC kvaliteediga müntidega, aga kaardid on selgelt kõrgema tasemega (ka kõrgema poehinnaga siiski). Tagaküljel on müntidest juttu ka pikemalt.

Üks huvitavamaid münte on NSVL/USA desaremeerimislepingu puhul väidetavalt rakettide metallist valmistatud münt. Kas maailmas äkki ainuke dollar-rubla?

Siin siis nii eurosid kui "vuhvleid". Olgugi tegu suveniiridega, minu jaoks on nad ajalugu aga ka mündidisainerite töö.

Ülemises reas arvatavasti nikkelsulamist Tallinna suveniirmündid.
Teises reas Slovakkia 5-eurosed, sarjast Floora ja Fauna. Tegu messingiga, läbimõõt 34 mm ja kaal 19,1 gr. Tiraazh 45 000.

Kolmandas Sloveenia 3-eurosed. Siseosa vask-nikkel, välisosa messing, 32 mm, 25 gr. Tiraazh erinev olenevalt aastast, aga pigem suur. Kuigi tahaks osta pigem väikese tiraazhiga, meeldivad mulle bi-metall üldiselt ja ka see Sloveenia sari.

Värviline münt Ukrainast, 5 grivnat.

Nõukaaja inimestest paljud vast mäletavad sedagi münti, kuigi üldiselt seda poodides väga ei liikunud. Tegu siis 3-rublasega.

Näited mõningatest kullatud meenemüntidest. Enamasti tegu Mündiari pakutavaga hinnavahemikus 29-49 eurot, paraku netikeskkonnas on sul hästi läinud kui hiljem 10 eurotki tagasi teenid. Nii et hoiatus - POLE PÕHJUST NENDE PEALE TORMI JOOSTA, kui hind kõrge, olgu siis mesijutt nii magus kui tahes.

Shveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, sp kasutatakse sageli riigi nimena ladinakeelset Confoederatio Helvetica. Ka eesti keeles on kasutatud Helvetia/Helveetia nimetust.

5-frangine käibemünt aastast 2009.

Mõned voldikud.

Mitmed riigid on aastati lasknud 1 sendist kuni 2 euroni vermida erineva tiraazhiga, osadel aastatel isegi mõningaid münte ei vermitud, aga kasutati ka lahendust, kus igal aastal on mõned mündid ainult BU või Proof kvaliteedis spetsiaalselt voldikute ehk komplektide jaoks.
Siin siis Eesti piirivalve auks tehtud voldik 2022 aasta müntidega. Neist 2, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 eurot vermitud ainult selle voldiku jaoks, tiraazh 7 500. Võrdluseks, 10-sendised 2,8 ja 1-sendiseid sel aastal 10 miljonit. Aastate järgi kogujaid on muidugi vähe ja see ka euromüntide puhul lõpuke väga kulukas. Ometi on need väga ilusad ja põnevad kogumisobjektid.

Andorra 2015. aasta voldik.

Kui koguda euromünte aastakäikudena, siis tasub silma peal hoida säästlikumatel variantidel. Nii on kolmel Euroopa riigil välja antud ka ühiseid voldikuid - Beneluxi maade voldikud sisaldavad Belgia, Luksemburgi ja Hollandi münte. Tõsi, võib juhtuda, et osadel voldikutel puudub Luksemburgi 2-eurone käibemünt, see-eest on aga lisatud hõbe suveniirmünt.

Siin aga taas tegemist siis keskajast pärit müntidega. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu. Tegu siis taas hõbemüntidega. Muidugi on vanemate müntide hulgas ka sulamist valmistatuid, kus sees hõbedat mingi %, nagu juba eespool kirjutasin. Puhtast hõbedast vermiti harva.

1/24 thaler 16...? - Riga? Kristina 1632-54? (hõbe)
Raske 100% kindel olla, aga nii tundub. Igatahes Liivimaa ja Riia mündiks on see määratud.

Veidi ka hilisemaid ja tavapärasemaid münte. Usutavasti on väga paljudel kodus mõni sarnane olnud. Metalliks siis valdavalt vask. Erilist väärtust ei oma, kui tegu pole just väga hea seisukorra ja erilise aastaga.

Tavapärased Tsaari-Venemaa hõbekopikad. Mida suurem ja puhtam, seda väärtuslikum, aga ka siin oleneb paljutki aastast ning osaliselt võivad kallimaks osutuda hoopis 5-kopikalised. Tolle aja hõberublasid pole ma taga ajanud, rääkimata kuldrubladest, need on juba pigem jõukamate ja fanaatilisemate kogujate pärusmaa. Antud 20-kopikalise mündi puhtusklass on muidugi hea, ma pakuks VF, aga kui soodsa hinnaga saab, tasub osta ka halvema kvaliteediga münte.

Müntide kvaliteediastmed

Kollektsionäärid soovivad olla kindlad, et nende kogud sisaldavad ehtsaid kvaliteetseid münte. Selleks võivad nad kasutada asjatundjate teenuseid, kes tegelevad müntide hindamisega. Müntide väärtust mõjutav võtmetegur on nende säilivuse seisukord.

Professionaalide tehtavat müntide kvaliteedi hindamist nimetatakse inglise keeles grading'uks. Hindamine toimub ametlike rahvusvaheliste kriteeriumide järgi, mis määravad ära numismaatide säilivusastme. Hindamise eesmärk on näidata, kui märkimisväärselt erineb mündi praegune seisukord sellest seisukorrast, mil münt valukojast väljus. Sel viisil hinnatakse nii kaasajal vermitud münte kui ka vanaaegseid münte.

Millest sõltub mündi kvaliteet

Kõrgeima kvaliteediastme mündid on sellised, millel puuduvad pärast mündivalukojast väljalaskmist vähimadki kahjustused. Hindamise käigus märgitakse ära kõik kriimud ja muud mehaanilised kahjustused mündi pealispinnal ja külgedel. Soovitatav ei ole ka tuhmuv läige ja määrdumine. Samuti kontrollitakse mündi ehtsust ning puhastamise ajal saadud võimalikke kahjustusi – puhastamisega ei saa mündi säilivuse seisukorda parandada, vaid see võib seda hoopis märgatavalt halvendada.

Milles seisneb hindamine

Hindamisega tegelevad pikaajalise kogemusega numismaatikud. Kollektsionääridele kvaliteedi hindamise teenuseid osutavad ettevõtted on maailmaturgudel tegutsenud alates 1970. aastatest. Need tegutsevad ka Eestis. Hindamise käigus kõrvaldatakse roostetanud ja võltsmündid ning keemiliselt puhastatud mündid. Seejärel hinnatakse nende säilivuse seisukorda. Professionaalne hindamine lõpeb kvaliteedisertifikaadi väljastamise ja mündi pakendamisega eripakendisse – mündikarpi. Tänu sellele on münt tulevikus kaitstud kahjuliku keskkonnamõju eest.

Müntide säilivuse seisukorra skaala

Suurimad gradueerimisettevõtted kasutavad Sheldoni skaalat, mille 1949. aastal mõtles välja Ameerika numismaatik dr William Herbert Sheldon. Skaala koosneb 70-pallisest hindamissüsteemist, kus 1 tähendab, et münt on täielikult kulunud (hõõrdunud), ja 70 tähendab, et mündi säilivusaste on ideaalne. See skaala sai aluseks kogu maailmas kasutusel olevale sarnasele gradueerimisele.

Müntide säilivusastme hindamise põhiterminid
Brilliant Uncirculated (BU) – peegelläige. Mündid on parendatud kvaliteediga, ei ole olnud ringluses, ideaalse kvaliteediga (pärast vermimist teiste mündite hulgast välja valitud ja eraldatud).
Uncirculated (UNC) – münt ei ole olnud ringluses. Hea kvaliteediga, ainult lähemal vaatlemisel võib leida mikrokriimustusi, mis on tekkinud kokkupuutest teiste müntidega.
Extremely fine (XF) – mündi säilivusaste on eriti hea.
Very fine (VF) – mündi säilivusaste on väga hea.
Fine (FI) – mündi säilivusaste on hea.
Very good (VG) – mündi säilivusaste on peaaegu hea.
Good (G) – mündi säilivusaste on rahuldav.
Fair (FA) – mündi säilivusaste on halb.
Poor (P) – mündi säilivusaste on väga halb.

Eesti Vabariik sarjas väljaantud messingist meenemünte. Müügil siis Suuremõisa lossis, Vabaõhumuuseumis, Tartu Ülikooli muuseumis jm. Läbimõõt 29 mm. "Kuldrahad" ikkagi!

Omamoodi kurioosumeid on aga veelgi? Briti Neitsisaarte 1 dollar, aga mündi on tellinud Novosibirski loomaaed? Vasknikkel münt, diameeter 39 mm. Ilus igatahes ja heameelega oman sellist. Eksootiliste riikide nime all igasuguseid huvitavaid münte leidub! Muidugi, neid mida reklaamlehtedes sageli reklaamib, pole nii lihtne osta, sest hinnad ulatuvad sageli (hõbemüntidel, värvilistel, pärlitega jne) üle 100 euro ja seda raha nende eest vaevalt müües tagasi saab. Nii ongi vahel mõttekam mõni tavalisem münt osta.

Münte tuvastada aga polegi algajal nii lihtne. Kui leiab mingigi tuttava tähe ja õnnestub sõna kokku veerida, siis saab Colnecti kataloogist lihtsamini abi. Samas ongi see mõnus ajaviide, treening ja annab ka teadmisi. Hea on kindlasti ka Numista või UCoin lehel.

Vasakul: 1 rupee ehk ruupia Sri Lankalt. Muide, kui google abil tõlkida, siis reeded edge saab olema röstitud serv, tegelikult siis rihveldatud. Väljalaskeaastad 1982-94, vask-nikkel, 7,13 gr ja 25,4 mm. Tiraazh 128 000 000. Ilus münt!
Paremal: Uuem, 2005-13, messinguga kaetud teras, 3,65 gr ja 20 mm. Elu on kallinenud ehk raha odavnenud, vermiti 445 milj.

Siin aga väga ilus käibel olev mälestusmünt, kujutatud Bowatenna paisjärve. Vask-nikkel, 8,9 gr, 28,9 mm. Tiraazh 45 milj. Aastakümneid on Sri Lanka münte verminud Roual Mint rahapada, Walesis.
Iseenesest ju tavalised käibemündid, aga siinkohal tegemist vägagi hea kvaliteediga, kulumist pole peaaegu märgatagi. Hinda see oluliselt ei kergita, aga kelle huvi ulatub kogu rahalisest väärtusest kaugemale, võib nii ilusaid münte pidada üheks parimateks.

Huvitavam avastus tekkis aga hoopis Etioopia mündiga - 25 santim. Colnect andmeil on käibemünte välja antud sarnase kujundiga kahe rahapaja vermingus - Royal Mint Wales ja Berlin State Mint. Eristab neid see, et lõvil vasakult 3. ja 4. vurrukarv on pikemad kui Saksa rahapaja vermitul. Nii ka minu mündil, kuid ... vurrude all oleva kiri peaks Colnect andmeil koosnema 5 tähest, minu mündil on neid tähekujusid vaid 3!

Peale pikemat madistamist sattusin kataloogis samalaadse 10 santimi otsa ja kui käibemünte on vermitud 242 000 000, siis seda erivarianti arvatavasti mõlema santimi puhul vaid 11 724! Nii et tegu haruldase mündiga. Tänu tuttavale sain teada, et siiski müüakse odavalt, sest tegu ongi odava mündiga, minu jaoks aga ikkagi haruldane leid.

Kanada värvilised veeranddollarilised ehk siis 25 senti, aastatest 2006, 2008, 2011 ja 2015. Tegemist siis ringluses olevate mälestusmüntidega. Nikliga kaetud teras.

Ülalt vasakult:

Fauna - Pistrik

Vaherahu
Fauna - Mõõkvaal

Kanada lipu 50. aastapäev

Võitlus rinnavähiga
Tiraaz 6 + miljonit.

Möödunud sajandi algusaegade paberrahad on huvitavad! Peab mainima, et täna on nad ka mõnevõrra hinnas. Nende piltide järgi aga saate aimu, kuivõrd kunstvalguses mobiiliga pildistatu moonutab.

100-rublasel on pildil tuntuim naine Venemaa troonil, Katariina Suur.
Kindlasti mõjutab hinda nii rahatähe terviklikkus, murdekohtade puudumine jpm. On veelgi peenemaid nüansse, näiteks allkirjad. Minu 100-rublasel on: 100 rublei 1910 - Venemaa, Katariina II, Ivan P. Shipov, Jakov F. Metz, 0,5% kogutiraazhist, LO091470. 0,5% tähendab nende allkirjadega rahatähtede osakaalu teistega võrreldes ja kuna heas seisus on neil hinnad üsna kõrged võib siin hind küündida mitmekümne euroni (Numista kataloog).

1912. a. 500-rublasel on siis tsaar Peeter Suure pilt. Tollal olid rahatähtedel juba olemas ka vesimärgid.

1919. a oli Venemaal kodusõda ja siin on näha Judenitshi n.ö. välipanga ehk rinderaha. Tegu siis Loodearmeega ning sama armee osales ka Eesti Vabadussõjas. Armeed juhtis Nikolai Judenitsh, kes oli üksiti ka bolshevike vastase Loode-Venemaa valitsuse sõjaminister. Valitsust juhtis Aleksander Koltshak, ajaloost huvitatutele on need nimed loomulikult tuttavad.

Hispaania peseetasid on vermitud palju, aga veidi põnevust tekitab nende hulgas erinevate mälestusmüntide olemasolu. Üks saadud peseeta on aga kas vermimisveaga või selliselt kulunud, ei oskagi öelda.

Hea "saak" on aga Gibraltari 1 crown ehk pound - tegu plaatina, kulla ja hõbeda kombinatsiooniga ning tiraazh vaid 999 tk. Tõsi, münt on korrosiooni vm jälgedega, aga siiski peaks hind olema väga kõrge!

Et olla aus ja täpne, siis tegu hoopis hõbemündiga ja kullatud osaliselt, plaatinast pole lõhnagi eelnevalt kirjapandud andmed käivad just algse, kolmemetalli mündi kohta. Kuid tiraazh vaid 2001 tk, seega küünib hind ikkagi müües 100 euroni, kuigi veatuna müüdud ka üle 160 euro eest.
https://colnect.com/en/coins/coin/74605-1_Crown_21st_Century_-_Tri-Colour-1988~2015-_Elizabeth_II_3rd_Portrait_Numismatic_Product-Gibraltar

Kogujate hulgas on ka rohkem või vähem populaarsed "mitteformaalsed" eurod, nagu neid nalja pärast nimetan. Ehk et on 1/4, 1 1/2, 3-, 5- ja10-euroseid münte. Need toimivad maksevahendina vaid väljaantud riigis, kuid makseväärtus ongi pelgalt number, mis kirjas. Paljude hinnad aga hoopis kõrgemad, nii et põhiline just numismaatiline väärtus. Neid tasub ehk koguda, kui on huvi, aga kindlasti peab püüdma leida allahindlusega võrreldes poehindadega.
Minul on Raudteede Ajalugu, Hispaania 20 mündist koosnev sari. Ma ei ole väga suur nende emailitud müntide fänn, aga väikese tiraazhi ja minu elukutse tõttu, siiski olen "kohustatud" seda omama ja sain need ikkagi väga soodsalt. Paigutasin kapslitega kohvrisse, aga kaasas on ka ehtne ja korralik erialbum nende jaoks. Neil veel mõni sari, aga ma kahtlen, kas teisi kunagi ostan.

Vahel on hea kogeda, kuidas osta.ee portaalis mõni müüja näeb rohkem vaeva ja näiteks seda münti iseloomustab nii:

Fantastilise spordiajalooga seotud proof hõbemünt Kanadalt. 25. aastat SUPERSEERIA (SUMMIT SERIES) toimumisest ja Kanada võidust. See on kogu lugu mündi kohta, aga spordiajalugu on väärt, et seda veidi meenutada, mis siis ikkagi toimus tähtsat, et isegi 25 aastat hiljem hõbemünt numismaatikutele/kollektsionääridele välja lasti. 1972. aastal toimus superseeria jäähokis, milles oli kokku 8 mängu. Kanada võitis 6-5 kaheksanda ja üksiti ka otsustava mängu, mis peeti pealegi veel "karukoopas" Moskvas. Võiduvärava viskas/heitis/lükkas, Tretjakist mööda või isegi tema jalgade vahelt, Paul Henderson alles "viimasel sekundil" ehk 34 sekundit enne mängu lõppu. Tretjak oli igatahes värava järel lapiti jääl pikali maas ning oleks tahtnud ilmselt kindlasti ka sellest jääst läbi vajuda ning kuskile soojemasse kohta teleporteeruda (ma ei mäleta enam, kas kodus oleks seda mängu ka vaadata saanud või äkki isegi vaatasin, kes seda enam oskab öelda. Minu aju on lukus selle koha pealt. Pealegi oli televiisori ekraan nii väike, et tuli piiluda nagu läbi lukuaugu seda virelevat ja värelevat pilti "maailmas" toimuvast).

Nüüd aga üks huvitav võrdlus, kus keskendun veidi hindadele. Väärtus ehk hinnad on muidugi subjektiivsed., aga otsustasin need Kogujate gruppi postitada.

https://www.facebook.com/groups/310621005258321

Esiteks, piltide järgi võib jääda mulje, et mündid üsna määrdunud ja mobiiliga suumi abil tehtud pildid, eriti kunstlikus valguses sageli moonutavadki nii et sellega arvestage, kui te plaanite midagi osta FB postituste vm põhjal. Ehk et pildid võivad esile tuua ka kriime jm, mida tegelikult pole. Aga siin samas ka on.

Soome 2-eurone münt Põhiseadus, on käibelt, tiraazh 500 000.

Läti 2019 münt Vapp Päike on UNC, tiraazh 307 000.

Nõukogude 3-rublased on kirjade järgi vist proof, kui õigesti mäletan (tegelikult üsna määrdunud), tiraazh on 200 000.

Kuidas neid nüüd hinnata? Eesti tingimustes lood nii:

Soomlaste mälestusmünt on nende omadest ühena väikseima tiraazhiga ja otsitud nii et isegi käibelt saaduna võite selle üsna vabalt müüa 10-euroga, UNC hind on üle 20.- ja võib küündida ehk isegi 30 euroni.
Lätlaste münt on aga müügil ka UNC kvaliteedis pigem alla 10 euro, käibelt tulnuna ei maksa peaaegu midagi. Ometi jätsin oma kollektsioonis alles just lätlaste UNC, sest hinnapotentsiaal on neil ikkagi palju kõrgem tulevikku silmas pidades. Mitmete teiste riikide mündid aga müüsin maha.
Nõukogude UNC mündid (rublad) on erinevate portaalide hinnagul väärtusega 10 - 40 euro vahel. Isiklikult oleksin üllatunud, kui keegi müüks neid nt 12 euroga, aga nii pakub näiteks Numista portaal. Mina ei müüks neid mingil juhul alla 25 euro, seda enam, et tegu maailma jaoks tuntud teemadega, erinevalt mainitud 2-eurostest ning nõukaaja metallrublad võivad oma hindade poolest veelgi kõrgemale küündida! Muidugi, nagu osta.ee puhul, on vahel tegu selgelt ülehindamisega, nt püütakse proof kvaliteediga 1-rublaseid Timirjazevi, Vernadski vm münte (tiraazhid nt 400 000 ümber) müüa hinnaga 20 euro ümber. Ärge te keegi ligilähedalti sellisena neid ostke, pigem tasub nende eest maksta 7-10 euro ümber, et jätta ka endale kasumilootust!

Münte puhastada ei soovuitata kunagi, vahel on see aga siis mõttekas. Muidugi tasub katsetada vaid odavate müntidega ja ainult siis, kui teate, mida teete.

Ilusa kujundusega mündid on muidugi pärlid, eriti kui selliseid on ilmas vähe!

Aga hinnajutu iseloomustamiseks lisan veel ühe mündi. Tegu siis Mündiäri tootega (teine külg kullatud Meie Eesti kujundusega, selline sari on olnud. Paljud numismaatikud nimetavad neid vuhvliteks, kuigi tegu kohati ülikõrge kvaliteediga. Klassikalise mündidefinitsiooniga see loomulikult ei klapi, nii et võtke asju pigem oma tunde järgi, minu jaoks on need mündid.
Teine asi on Mündiäri etilisus, sest meil müügipakkumiste puhul hind pea kunagi üle 10 euro ei tõuse, Mündiäri aga müüs sarnaseid 29, 39 või veelgi kallimalt + saatekulu. Vaat seda peab küll hukka mõistma! Ja kui tiraazh on nt 7500, siis võib neid mingis mõttes hoopis hinnalisemateks pidada, võrreldes eelnevatega?

Mulle meeldib ka see USA 1-dollariliste sari, mis siis pühendatud igale osariigile eraldi koos neisse puutuvate leiutiste vm. On ju iseenesest ka USA osariikide nimedki midagi erilist, meeldiva kõlaga, olgu siis Illinois, Ohio,Missouri vm. Kujundus on sümpaatne nagu ka ühel teisel, Põliselanike sarja omadel.

Kui vanade müntide puhul on kvaliteet ülihea, siis tekivad ka kahtlused. Ehk on tegu võltsingutega? Mingi aliexpress jt ju tegelevad koopiate valmistamisega? Muidugi võiks karta ka puhastamist, kuid siin pole tegu vaid ülima puhtusega, ka reljeefsus on üliterav! Ilusad on need igal juhul ja kui ikka tegu originaalidega, siis on selliste hind ka valdava enamuse tsaaririigi kopikatega võrreldes kõrge. Hoolimata sellestki, et antud juhul osta.ee oksjonil hinnad jäid 3 ja 4 euro vahele. Sel juhul tasub kindlasti omale soetada, tulevikus võib väärtus olla 2 või rohkemgi korda kõrgem.

Münte liigitatakse ka investeerimismüntideks, aga hõbemündid on seda siiski erineval moel. Pigem kuuluvad nende hulka võimalikult soodsa hinnaga 999 hõbedasisaldusega mündid, aga numismaatilises mõttes vermitakse ka palju hõbe 925 münte. Läbi ajaloogi on erinevate riikide hõbemündid olnud erineva hõbedasisaldusega ja kujukaks näiteks on meie tuntud tegelase apteeker Melchiori raamatud, kus kurdetakse, et mõned kuningad on lasknud müntides hõbedasisaldust vähendada.

Siin aga üks näide 2-untsisest hõbemündist. Kollektsioonis võiks neid ka rohkemgi olla, küsimus on sageli aga hinnas. Mida soodsamalt (hõbeda hinna mõistes) õnnestub neid saada, seda tulusam see on. Kuigi kui tahaks ikka arvuliselt rohkem münte, siis enamasti saab ju 2-untsise hinna eest kaks 1-untsist münti? Aga rohkem või vähem mängib (vähemalt minu puhul) rolli ka kujundus - mis ikka meeldib, see rohkem rahuldust ka pakub! Eks kõigile meile meeldib miski rohkem, näiteks loomad või lossid vm.

Enne olid mul mobiiliga kunstvalguses tehtud pildid, nüüd tegin ümber. Väga palju sõltub valgusnurgast nii et eks praegusedki pildid jätavad erineva mulje.

Oluline on ka teada, et kuigi tegu mingite riikide müntidega, siis vermitakse neid siiski tunnustatud rahapadades ja selge, et Naurul vm väikeriigil oma rahapada polegi. Meil ju ka pole. Ning Niue müntidel on tegelikult New Zealand ehk Uus Meremaa rahaühikud.

Vahel on hõbemündid ka mati pealispinnaga ning puhtusastmed on UNC, BU või Proof. Valgevene on ka hõbemünte üksjagu verminud (või lasknud vermida), antud mündi vermis Kazakhstan Mint. Kaal on 33,63 ja tiraazh vaid 5 000. Tegu sulamiga ehk hõbe 925, toonilt on võrreldes 999-ga väga väike erinevus rolli mängibki kujundustehnika.

Kommertseesmärkidel antakse sageli välja ka meenemünte, meil siis juba mainitud Eesti Mündiäri. NB! Sageli on tegu väga tugevalt ülehinnatud müntidega, nii võib öelda, et Mündiäri poolt pakutavad kullatud ja hõbetatud mündid on umbes 3x üle hinnatud! Aga tegu on tihti imeilusate müntidega, seega on mõttekas neid võimalusel ka kollektsioneerida, aga ikka turuhinnaga. Meie meenemüntide puhul siis vahemikus 5-10 eurot! HOIATAGE OMA LÄHEDASI, ERITI VANEMAID INIMESI, TELEFONI TEEL PAKKUMISTE EEST! Nii võidakse lõksu langedes neid aina jätkuvalt tellida ja maksta 29 -49 eurot tükist!

Oma ajalooline tähendus neil müntidel aga kahtlemata jääb. Ning kui mulle meeldivad näiteks heliloojad, siis miks mitte omada Mozartile pühendatud münti? Eesti ajaloost rääkimata.

Tugrikud (Mongoolia) on tänapäeval kohati nagu naljaetaloniks kui juttu tuleb väärtusetutest rahadest. Umbes nagu lepalehed. Tegelikkuses on see muidugi nali, kuigi 1 euro hetkel võrdubki 3707 tugrikuga. Selle mündi nimiväärtus oleks siis hetkel 15 eurosenti. Sellise hinnaga ostaks küll...

Väärtuslikumaid münte tasub kindlasti hoida kapslites, vastasel juhul (sõltub muidugi ka kvaliteedist) tekivad oksüdeerimislaigud, kriimustused jm, mis tunduvalt võivad müntide väärtust vähendada. tegu ei ole vanade ajalooliste müntide paatinaga, mis on hoopis teine asi. Enne ükskõik millise mündi puhastamist tasub sügavalt kaaluda, kas ja miks seda teha ning millised on kõige vähem münte kahjustavad võimalused.

Lõuna-Aafrika krugerrandid, hõbe 999 ehk tegu puhta hõbedaga. Rohkem teatakse krugerrande (Krugeri rand) kui kuldmünte, aga sama väärtusühik siiski ka hõbemüntide puhul kasutusel. Rand on ka tänapäeva rahaühik LAV-is ning hõbemündil on nimiväärtus 1 rand. Kujutis üle võetud kuldmündilt. Kui kuldmündid nagu sovrin, omasid nimiväärtust, siis krugerrandid olid esimesed, mille väärtus oli vastavalt kulla hinnale ning nende kaal oli üks unts ehk 31,103 gr prooviga 916,7.
Tavid müüb hetkel neid hõbemünte hinnaga 37,49, tagasiostuhind on aga vaid 23,71, nii et igal juhul tasub neid pigem säilitada, kuna hõbeda hind üldises pildis on ainult tõusuteel.

Hõbemüntide tiraazhid muidugi erinevad ja seegi mõjutab väärtust. Mulle eriti meeldivad aga väikeriikide mündid ja eriti Okeaania saareriikide omad. Naurut teavad paljud ja ehk on sellestki kuulnud, et seal oli vahepeal koledal kombel rikkust, kui aga fosforiit ära kaevatud ja saar auke täis.... Eesti tulevik on sama, kui parseldame maha fosforiidi, muldmetallid, ehitame tuumajaama jne?

Cooki saared on muidugi oma ajaloos olnud suure tähtsusega meresõitjate jaoks ja pole ime, et nad on ka maadeuurijatele pühendatud münte välja andnud. See aga mu lemmikvaldkond nii et muudab mündid veelgi väärtuslikumaks just mu enda jaoks. Tegu on 2/3-untsiste müntidega. Ja kuigi olen (eesti keeles enamasti ja vahel harva vene keeles) lugenud üksjagu maadeuurijatest, siis nii mõnigi nimi on minu jaoks tundmatu. Muidugi mitte Vasco da Gama.

Kes ei viitsi lugeda, võib vahele jätta muidugi. Aga et endalgi siit hea leida, siis Eesti Entsoklüpeedia annab vast lühikesi kuid konkreetseid ülevaateid.

Vasco da Gama (umbes 1469 Sines, Portugal – 24. XII 1524 Cochin, India), Portugali meresõitja, avastas 1497–98 ümber Aafrika Indiasse viiva meretee.

Saadeti 1497 otsima mereteed Indiasse. Väljus 8. juulil 4 laevaga Lissaboni sadamast ja purjetas piki Aafrika läänerannikut lõunasse, pööras Roheneemesaarte juurest läände ning jõudis peaaegu Brasiilia rannikuni, kuid pöördus siis tagasi Aafrika suunas. Aafrika rannikuni jõuti lõunatipu (Hea Lootuse neeme) lähedal 22. novembril ning edasi liiguti piki Aafrika idarannikut kuni Somaali poolsaareni, kust araabia loots A. Ibn Madžid juhtis laevad India läänerannikule Kalikutti, kuhu jõuti 20. V 1489. Tagasi kodumaale (koos hinnalise vürtsilaadungiga) jõudis Gama 1499. aasta hilissuvel. Selle reisiga avastas Gama purjekatele kõige sobivama meretee Euroopast Indiasse, seda kasutati purjekate ajastu lõpuni, ühtlasi pani ta aluse regulaarsele laevaühendusele Euroopa ja India vahel. Kuningas tõstis ta aadliseisusesse ja andis aunimetuse “India admiral”. 1502–03 saadeti Gama terve laevastikuga taas Indiasse. Teel avastas ta Amirandid ning rajas Aafrika idarannikule ja Indiasse mitu Portugali tugipunkti, näidates pärismaalaste suhtes üles harukordset julmust. Selle reisiga pani Gama aluse Portugali ülevõimule India ookeanil ning koloniaalvaldustele Indias (sai aastast 1524 India asekuningaks). Ta põrm toodi kodukohta, kuid 1880 maeti ümber Santa Maria de Belemi katedraali Lissabonis.

Ja kuigi ajastu oli selline, kus ka löödi ja hävitati, nagu me tänapäevalgi teeme, oli tegu igal juuhul suurte meresõitjatega. Minu lemmikud on siiski Cook, Krusenstern, La Perouse, d`Urville jt.

Vasco Núñez de Balboa [-βoa] (umbes 1475–1519, Panama), Hispaania konkistadoor, nimetatud ka Vaikse ookeani avastajaks. Võttis 1500 osa Kariibi mere edelarannikule korraldatud ekspeditsioonist, oli Haitil plantaator. Põgenes 1510 võlausaldajate eest vaadis laevale, mis kuulus Alonso de Ojeda (umbes1466–1515) juhitud ekspeditsioonile, mis otsis sobivat asukohta Lõuna-Ameerika mandrile rajatavale Hispaania kolooniale. Võeti ekspeditsiooni koosseisu ja paistis silma tubli sõdurina. Tema algatusel rajati Panama maakitsusele Dariéni koloonia (1513). Septembris 1513 asus Balboa otsima läänes olevat rikast maad (Peruud), millest oli kuulnud indiaanlastelt. Läbinud idast läände Panama maakitsuse, jõudis ta 29. IX 1513 eurooplastest esimesena Vaikse ookeani rannikule (nimetas selle Lõunamereks) ning kuulutas selle Hispaania krooni valduseks. Jaanuaris 1519 süüdistati teda riigireetmises ja hukati.

Balboa nime kannab linn Panama kanali tsoonis ja tema järgi nimetatakse balboaks Panama Vabariigis käibivat USA dollarit. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/balboa_vasco_n%C3%BA%C3%B1ez_de

Leif Eiriksson (ingl Erikson või Ericson, hüüdnimi Õnnelik; umbes 975 – umbes 1020), Norra viiking, Eirikr Rauði (umbes 940 – umbes 1010) poeg. Arvatavalt esimene eurooplane, kes enne Kolumbust jõudis Ameerikasse (maabus arvatavasti 1004 Põhja-Ameerika kirderannikul).

Tema retkest on Islandi saagades mitu versiooni, kuid kindel on, et arvatavasti kevadel 1000 suundus ta Norrast ühe laeva ja 35 laevamehega otsima tundmatut maad (või kaldus sõidul Gröönimaale kursist kõrvale). Teel päästnud ta laevahukkudest meremehi (sellest ka tema hüüdnimi). Purjetades piki tundmatu maa rannikut, andis avastatud aladele iseloomulikke nimetusi: Helluland (’klibumaa’), Markland (’metsamaa’) ja Vinland (’viinamaa’, võimalik tõlge ka ’rohumaa’); kahte esimest on peetud Baffini saareks ja Labradoriks, kolmandat Newfoundlandiks. Paljud teadlased arvavad, et Vinland oli siiski rohkem lõuna pool, kuid Newfoundlandi põhjatipus on 1960. aastail välja kaevatud muistne viikingite asulakoht (L’Anse aux Meadows) ning on teada, et veel 1130 elasid Vinlandis viikingid. Bostonis asub üks Leif Eirikssonile pühendatud mälestussambaid.

https://et.wikipedia.org/wiki/Kansas

Samuel de Champlain [šaⁿplätⁿ] (umbes1567–25. XII 1635), prantsuse maadeavastaja, Prantsuse koloniaalprovintsi rajaja Kanadas. Korraldas aastast 1603 arvukaid retki mööda Saint Lawrence'i jõge Suure järvistuni (avastas Huroni järve) ja rajas 1608 Québeci linna. Kanada kubernerina aastast 1620 püüdis tugevdada maa sõjalist kaitsevõimet inglaste vastu; sõlmis liidu huroonidega. (huroonid üks Ameerika indiaanihõimudest, need tuntud ka filmist Viimane mohikaanlane.

Ameerika mandri, eriti just P-Ameerika uurijatest on eesti keeles vähem kirjutatud.

René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle või Robert de LaSalle (21. november 1643 – 19. märts 1687) oli prantsuse maadeavastaja.

Ta uuris praegusel USA ja Kanada piiril asuvat Suure järvistu piirkonda, Mississippi jõge ja Mehhiko lahte. La Salle kuulutas Mississippi jõe jõgikonna Prantsusmaa asumaaks nimega Louisiana.

Richard Evelyn Byrd (25. oktoober 1888 – 11. märts 1957) oli USA sõjaväelane, mereväeohvitser kontradmiral, polaaruurija ja esimene USA lennunduspioneer lendur, kes lendas põhja- ja lõnapooluse kohal. Ta korraldas lennuretki Antarktikas. (Vikipeedia).

Müntidele võidaks lisada ka meravaigu, kulla jm tükikesi, pärleid jm.

Omaette teema on värvilised mündid. Minu jaoks on siin loomulik loomulikkus, ehk et värvid (email, käsitsi maalimine jm) ei tohiks jätta muljet pläraki pealavajutatud kleepsust. Igaüks saab ise vaadata (poes eelkõige), kas ja millised talle meeldivad, siis juba uurida hinda.
Muidugi loodan ma, et nt looduskaitseteemaliste müntide ostusummast midagigi jõuab ka looduse kaitsesse.

Eesti Pank kutsus üles tegema ettepanekuid väljaantavate müntide kohta. Tegin:

Aeg oleks alustada untsiste hõbemüntide seeriaga (aastas 3-4 münti), mis oleks pühendatud meie looduseuurijatele ja teadlastele?

Fred Jüssi,

Adam Johann von Krusenstern,

Fabian Gottlieb von Bellingshausen,

Aleksander Theodor von Middendorf,

Eduard Gustav Toll,

Ernst Julius Öpik,

Bernhard Schmidt,

Fredrich Benjamin Lütke,

Ferdinand von Weangell,

Otto von Kotzebue,

Karl Orviku,

Erast Parmasto,

Eerik Kumari,

Georg Friedrich Parrot

****************************************

II osa! MEDALID.

Ei hakka tegema eraldi postitust medalite kohta, aga kuhugi tahaks andmeid talletada, mida leian. Eestiga seotud erinevad medalid - meene-, mälestus-, spordivõistluste- jm medalid on tegelikult meil alaväärtustatud. Ka need, mis antud välja põlastusväärsel nõukaajal ja kindlasti plaanin ma neid pigem "üleväärtustada" oma kollektsioonis.

Raske on muidugi leida ka infot - kes kujundas medali, kes need mingitel "kolkavõistlustel" võitnud, aga INIMESED on kõik selle taga!

Viimsi valla MV koroonas 200, paarismäng, III koht.

Eesti NSV meistrivõistlused võistlustantsus, standardtantsud, E. Ulm 02.04.78, pronksmedal?, 50 mm = 1.25/5.-

Tartu Ülikooli Juubelispartakiaad, 1802-1952, VSÜ "Kalev" Kesknõukogu, III koht.

"Noorus" Suvespartakiaad 1980, lauatennis.

Medal, kergejõustik, aeg teadmata. Taga märk JT - Juveelitehase Spartakiaad?

Spordiveteranide meistrivõistlused 1990, II koht, diam 38 mm.

Eesti Ujumise MV 1998, 200 m vabalt, III koht.
Enn Lepik - tänud lisainfo eest!
III koha omanikud olid meestest Ermo Aver , naistest Kret Kaasik.

VI Kuldne Litter, 1971, Tallinn. 60 mm.

Eesti NSV meistrivõistlused, pronks, ala ja aeg teadmata, 60 mm.

Eesti NSV meenemedal, pronks, tagaküljel kiri "Elbi 1969.a", 60 mm,

Mälestusmedal, pronks, 1944-84, 40 a Eesti NSV vabastamisestfashistlikest anastajatest, 60 mm.

Eesti Merelaevandus, Tallinn, pronks, II vabariik, 60 mm

Medal - Laulupidu, hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas ja seisa kaljuna me kodumaa, pronks, 60 mm, "proof/BU".
Hiljem püüan siia lisada teise pildi samast medalist, mis ei ole selline omapärane läikiv isend vaid tavapärane pronksmedal. Igal juhul on Laulupeo suveniirid sageli väga olulised ja kenad, hoolimata, kas seal peale "vale hümni" tekst või muu. Ja medaleid ma kavatsen koguda, hoolimata nende madalast hinnast, sest eesmärk ei saa olla vaid kasumi teenimine, olulisemat on rohkemgi. Tõsi, seda n.ö. proofvarianti ma odavalt ei müüks, sest tegu on tõeliselt omapärase tehnikaga.