30. juuni 2026.
Kas me märkame piisavalt, mis toimub me nina all looduses?
Tallinna
kesklinnas kortermaja ees kasvasid varem paplid. Mul alati ajatajuga
lood kehvad, aga umbes paarkümmend aastat tagasi asendati need
pärnadega. Olen väga tänulik! Ka selle üle et need nii kiiresti kasvanud
on ja hoiavad toas elukeskkonda heas konditsioonis. Tänavu oli kevadel
pikalt nii, et kuidagi ei tahtnud puud lehte minna, mõni kuum päev,
õigemini päikeselist päeva jutti ja toas temperatuur midagi head ei
tähendanud. Kasvanud on need puud nii palju, et ulatuvad kohati 3.
korrusest kõrgemale.
Kui
puud olid lõpuks lehte läinud ja õiepungad ootel, avanesid need alles
juuni keskpaiku. Tänaseks on õied lahti ning kohal ka esimene summ.
Liiki ei tea muidugi. Mullu oli mingil ajal ka palju sirellasi.
Lindegi
on palju käinud, korra isegi metstuvid. Aga sageli kohal rasva- ja
sinitihased, loomulikult varblased. Neid mõjutab ka see, et talvel
natuke püüame sööta, aga seda segavad tuvid. Lähed "lahkeks", on nood
parves kohal! Puu all tuulab ka musträstas. Kõigi nende jälgimine on ju
ka põnev. Oli üks peaaegu üleni valge tuvi koos paikaga. Too usaldas
ming kogu aeg. Samamoodi võisin aknal tossutada, kui üks varblasest
sõber sõi ja oma "nööbiga" vaatas...
Mõningatel lehtedel ka tänavu pärna-pahklest (Eriophyes tiliae).
