Blogiarhiiv

Kolmapäev, 15. juuni 2022

Lihtsalt igavusest - Balti jaama turg ja haljastus.

 

 
Täna pole palav, pigem kergelt jahe ja tuuline, seega üpris hea õues olla. Ja seda peab tegema, tunnistan seda isegi oma laiskuse juures. Nii otsustasingi korraks minna lähimasse haljastatud kohta. Lähemale, kui Shnelli park, kuigi hetkel juba mõtlen, et võinuks sinna edasi ju minna!? Ah, lükkame homse varna. Või ülehomse...
 
Ülal pildil vist üks mõnest kirsipuust, mis õitsemise ajal tõesti kenasti nagfu roosa õitemeri oli. Nüüdseks siis kirjuleheline.
 

 
Vaade Telliskivi trammipeatuse poole. Mitmeid erinevaid puid ja põõsaid, osa vanast "reservist", mis näitabki kui oluline on püüda vanu puid säilitada, kus iganes.

 
Turu kõrval kulgeb terass ja siin valdavaks muidugi kõrrelised. Eks siin olegi mõeldud istumisele avatud terassil päikese käes ja seega siin midagi kõrgemat mõnest põõsast loomulikult ei istutata. Kuigi ... saanuks ka mõne põneva lahenduse pakkuda, kus puu kasvab terassi "alt"?



 
Küll aga turul pole omanikuks peremees, seda on väga sageli tunda. Ka suur osa puidust inventarist on üle värvimata, arvatavasti kõik need 5 aastat, mis uus turg tegutsenud. Kohati on märgata juba, et puid kõdunemise algfaas hakkab kätte jõudma. Nojah, kui puitu pole palju võib ju laiata ja kõik korraga välja vahetada. Aga peremees?


 
On veel mõned huvitavad puitvannid ja arvatavasti saab selle järgi öelda, et aednikku pole siin pikka aega palgatud!?


 
Vaade Telliskivi poole.


 
Muldki on hakanud sammalduma.



 
Muidugi on turu tagumine külg selline korrapäratu kivi ja metallimaastik. Muidugi on mingid bussid, trammid või rongivagunid omamoodi sümboolsed siin ja sobivad. Aga siiski jääb tagapool muljet üksjagu räpasest olustikust, kõledast ja määrdunust nagu geto.

 
Tundub isegi, et kellelgi on olnud tahtmist rohelust kompenseerida butafooriaga. Tore, et ihatakse rohelust, aga...



 
Ja muidugi on turu osa autod. Nõder, kes veel turule jala tuleb!? Oma panuse annavad siiski ka teised, ega ma turgu milleski süüdistagi, pigem selline on aeg. Ja inimesed.



 
Kohati ga kokkuvõttes kõik ees ja taamal nagu mosaiik.


 
Tiba-tibakese on ka lastele mõeldud.



 

 
Üks koht, kus kord suured pärnad tugevalt varjulist olemist pakuvad.

 
Ning kaks kaske, mis alles ja seegi rõõmustav.

 
Ja ongi ring peale tehtud. Taas trammitee juures näeb pihlakad ning teisel pool, taamal jällegi vanad pärnad.
 
Aga ega see polnudki muud kui soov hingata värsket õhku ja lihtsalt vaadata kuidas kujundatakse ümbritsevat elu. Natuke ka melu tajuda, kuigi see pole minu jaoks peamine.
 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar