Blogiarhiiv

esmaspäev, 13. juuni 2022

Maa pealt Tahkunasse - kas see mätas ka meest kannab?

 

 
Äi see pole mette veel Iiumaa tuulik. Sõit alles algusjärgus. Et suvepäevad seekord saarel, on parim võimalus taskust eurosid koukimata kohale saada, süüa-juua ja ööbida. Üks öö. Pealegi, ees ka ühe päeva jagu ekskursiooni.
Pealkirja kirjutades tuli meelde mandri ja saare kõrval üks klassikaütlus. Meil polnud küll LAZ bussi, aga ega bussis tolle filmiga võrreldes palju teistmoodi polnudki. Nii et igati lõbus algus teemale.  Ning Hiiumaa on mättast igati suurem ja alati on mandrilt üle mere sõit omaette elamus.
 



 
Haapsalu jaama veetorn paistab taamalt.

 
Ma kahtlen, kas näen aga ära päeva kui Rohukülla sõidab rong, sest selle nii olulise asjaga venitatakse mis kole ja on ka hirm, et vaenlased Reformierakonnast selle seisma võivad panna. Kaalukeeleks täna siin mingil määral Isamaa.

 
See kollane polnud siiski meiega.

 
Eemalt vaatasin, et tuttpütt....

 
Savikas lubjakivi ehk mergel.



 
Põldmarjadeni läheb veel aega.

 
Vahepeal saabus lõunapausile Ormsö.




 
Ka siin näeb tihti pildistajaid. Tuttavaid vahel pealegi.
 


 
Väga vinge laevuke!

 
Meil paljude jaoks on selline meresõit tavapärane, aga vahel palju neidki, kes nii pole kunagi sõitnud või vähemalt üliharva kuskil ette sattunud. Seega võib saarel puhkamine olla väga suur elamus. 

Ja seda enam tean, et Estonian TV mõte on äärmiselt hea ja sobib Eestimaa tutvustamiseks. Kahju vaid, et poliitikute jaoks on olulisem isegi sokutada ekraanile vahel mõttetut saasta.

 
Mul on selline karvane tunne, et bufee puhul läheb kaalu alla ehk hinna sisse ka taldrik? Peaks järgmine kord proovima karbiga?

 
Tore on aga, et on heade võileibade valik.


 
Seekord jäi kalashokolaad ostmata, küll aga ostsin ühe teise.

 
Söök Tiiu pardal täiesti söödav. Küll aga vist esimest korda proovisin sealiha ja kapsaid tatraga.

 
Mingist hetkest oli meri täielikult tüüne, taevas ja maa tahtsid vägisi kokku sulada.







 
Enne Hiiumaale jõudmist oli meri täiesti tüüne. Vaid üksikud kormoranid rikkusid seda hallust.
 
 
Ja nüüd, tuld!

 
Mul oli lihtsam, kui roolisolijatel. Ning püüdsin ka ümbritsevat pildile ja kuigi teed üpris siledad, siis suumiga mängides pole ikkagi lihtne kõiki pilte tasakaalu ajada. Nii et vabandan, ei kõigu see mätas vaid pigem ikka mina...

 
Praamilt.


 
Mulle nii meeldis, kui taasiseseisvumise järel hakati rääkima keskkonnast ja inimestes hoolimises, sh parkimiskohtadest ka bussipeatuses. Eestlane aina rohkem jutupaunistub? Aga bussipeatuste ootekodadest võiks siin tõesti kasvõi albumi teha! Ning hoitakse, enamjaolt vähemalt.


 
Pilte sorteerides vaatasin, et mis kurradi Selveri pilt vahel, alles hetk hiljem taipasin. Aga Hiiumaa veel üks pluss on see, et siin ei ole marketeid liiga palju tekkinud.

 
Teeotsas oli küll Kalda talu viit, aga siia me pöörasime. Ja õigesti tegime.


 
Üllatavalt head juustud olid! Ja pasteet oli ikka väga hea.


 
Aga hommik käes, peost välja magatud ja aeg sõitma asuda.

  
 
Selliseid männikuid oli väga mõnus vaadata.
 Ilus rohelus.

 
Kuigi Hiiumaal metsa raiutakse nii et tolmab, siis vähemalt tee pealt seda nii palju silma ei hakka. Ja see teeb ka sõidu omamoodi rahustavamaks.

 
Bussipeatuste ootekodadest võiks mandrimehed tulla küll õppust võtma.  Muidu armastatakse öelda, et "aga teised teevad ju ka nii" oma käkerdiste õigustamiseks. Ja mine tea, ka neid leidub siin, õnneks vähe. Mõnes stiilsemas aga isegi reisiraamatukogu olemas!


 
Rattamatkajaid hakkas üsna vähe silma. Veel.



 
Sõidu ajal tehtud pildid ikka vähe viltused, ma ise olin kaine. Maakividest hooneid aga tõuseb käsi alati pildistama.
 



 
Muide, ka siin paistis olevat hea hinnaga majutust.


 
Sõites saab pildistada palju loodust ja natuke maju.

 
Hiiumaal turistina olal on omaette dilemma. Kuna suurem osa vaatamisväärsustest justkui mõne km laiusel "joonel" peaks olema lihtne enamusega tutvuda. Aga mis on vaatamisväärsus? Tegelikult neid ju nii palju kui vähegi huvi, et siia tulles tasuks ikka päevi "varuda". Ja kindlasti siis autoga või vähemalt rolleri või rattaga. Ühistranspordiga ei tee siin suurt midagi ära.










 
Kuusedki praegu kasvude tõttu väga särtsaka värviga.


 
Mereudu kolm korda käinud, võib ujuma minna, öelvat kohalikud. See oli teine kord.

 
Pihla talu moosid jm jääb aga paljudel ostmata, sest kuskil müügil ma neid ei näinud. Müübki vaid kodust? Kui nad ikka valmistavad neid veel muidugi. No võiks ikka Kõpu majaka kohvikugagi kokkuleppele saada?

 
 

 

 

 

 
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar