Eks põhjuseid ole palju - toetuste vähesus põllumeestele, vahendajate ahnus ja mitmekordsus jne. Suurim põhjus peitub aga kaubakettide vohamises ehk nende omanike, midagi pole teha, taaskordses ahnuses, mis juba kaine mõtlemise pimestab.
Kui palju on kirjutatud sellest, et meie inimeste maksevõime on madal ja n.ö. kliente vähevõitu. On ju vihjatud, et kettide omanikud tulevad niigi vaevu ots-otsaga kokku ja kohati lausa miljonites ning kümnetes miljonites kahjumeid kannavad. Või on piir ette tulemas? Ülemistel on Prisma ja Ülemiste keskus. Nagu öeldud, kliente alati vähevõitu. Muidugi, kui seal oleks üks keskus, saaks see ehk uhkeldada pea kahekordse klientide arvuga!? Nüüd aga soovivad teisedki magusast palast lõuatäie ahmata! Selver kuuldavasti plaanis börsile trügida tahtnud Pro Kapitali uude kaubanduskeskussesse Ülemistel suure pinna rentida, midagi 6000 ruutmeetrit. Seega tekibki dilemma: Kas tõesti kettide ja marketitel niii raske, et palkad häbemata väiksed ja tõsta ei jaksa või ollakse nõus aina uusu marketeid avama, leppides isegi pea poole väiksema klientuuriga kui "kasulikkuse piiril" olemine? Veel kord rõhutan, sellst on varem korduvalt räägitud! Kuna aga Ülemiste vaid üks näide ja üle Eesti üritatakse aina uusi marketite "asulaid" luua, siis on senine jutt olnud lausvale!???
Muidugi vale! Sest kuni saab luua uusu marketeid ja jätkata inimestele sandikopikate maksmist, jääb peale vaid just nimelt röövkapitalistide ahnus!
http://www.ap3.ee/article/2012-09-27/video_palk_kolmekordseks
http://www.ap3.ee/article/2012-09-26/karu_palk_touseb_juhtidel
http://www.ap3.ee/article/2012/9/26/ulo-parnits-ettevotjatele-kui-palka-ei-tosta-pole-te-tasemel
Viimase lingi artikli pealkiri näitabki ära, kui palju meil on tasemel juhte! Ja kui palju ahnitsejaid...
Mida tähendab marketite pidurdamatu kasv viimastel aastatel je nende üksteise otsa kuhjumine? Konkurentsiga hindade madalamal hoidmiseks pole siin tegu. Tegu on vaid ahnuse kasvuga ja masu tegelikult seda ka võimendas. Kuna vara väärtus võib kergesti kukkuda, siis siit järeldus, tuleb mammonat veelgi rohkem kokku ajada, et tulevikus (helges) kindel olla!
Üks lisapõhjus hindade tõusmiseks on kauba sortiment. Muidugi ka hoopiski teine äärmus, firmapoekesed väikse läbimüügiga ja suure juurdehindlusega, aga see teine teema. Hetkel toidupoed üritavad kliente meelitada maksimaalselt laia sortimendiga. Mida see kaasa toob? Killustatud kaubatellimused ja tohutu ajakulu nende kaupade vastuvõtmiseks, riiulitele paigaldamiseks, arvutisüsteemi sisestamiseks jne. Või läheneda puht matemaatiliselt. 100 erineva leiva-saiasordi (viiluattud vorstide, mahlade või mille iganes) olemasolu tähendab enamasti sagedast kaubatellimist ehk isegi mitu korda nädalas. Tellimused on väikesed mõnest kuni mõnekümne ühikuni. Ometi on need kõik vaja vastuvõtul kontrollida (säilivus jm vastavalt saatekirjadele) ja selleks kulub palju tööjõudu ja aega. Sama paigaldamisel. Tellides selle asemel 30-40 nimetust suuremates kogustes, oleks kogu protsess kiirem ja tööjõukulu väiksem ehk töötegemine effektiivsem. See aga võimaldakski suuremat palka ühe töötaja kohta. Kui seda kõike korrutada tuhandete ja kümnete tuhandete eri nimetustega, on selle mõju tohutu. Kui suur on marketis mahlade valik? Vorstide valik? Ja kas NII suurt valikut on ikka vaja?
Seda võisin kõike aduda ravimite hulgimüügilaos. Kuigi sisu mõnevõrra erinev, siis tegelikkuses ühist väga palju. Ühe firma sajatooteline saateleht ja kauba kontrollimine võtsid eriti suure aja just siis kui ei arvestatud toodete arvu kilepakendis, kastis vm. Poolikute pakendite kontrollimine võttis kuni 10 korda rohkem aega ja seda ei suutnud kuidagi taibata isegi kõrgepalgalised logistikud. Kes muidugi töö sisu vastu ka huvi ei tundnud. Ei imesta kui samad lood ka marketites. Muudest põhjustest rääkimata.
Töö korraldamiseks nii nagu vaja, peaksid keskastme juhid aeg-ajalt päevi töötama just nimelt alamates üksustes, siis hakkaksid kitsaskohad ka neile kohale jõudma. Kuidas seda aga omanike teadvusesse viia, seda ma öelda ei oska.
Hiljuti lipsas kuskilt läbi viide, et mingeid talutooteid ei saa marketitesse viia, sest need tellivad lkaupa ikka hulgimüügilaost. Õllede jms puhul see ehk nii pole, aga mõttetu solgutamine paljude kaupade puhul läbi hulgimüügiladude tõstab ka muidugi hinda. Ja mitte vähe. Taas meenub mingi kalakonservide diil, kuidas hulgi välismaale müümine oli kordi (ehk lausa kümnekordselt odavam) väiksema hinnaga, kui kaupluste sisseostuhind. Jne.jne....
Omajagu lisa nõuavad töötajatelt muidugi ka kõikvõimalikud kampaaniad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar